lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-3014/18

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-15-3014/18
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-3014

Haldusasi

Boletus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030406-21 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Boletus OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Martin Aas

Asja läbivaatamine

30.08.2016

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Boletus OÜ taotlus Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks.

Jätta Boletus OÜ kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.10.2016 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-3014

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas Boletus OÜ maksustamisperioodide 2014 november ja detsember ning 2015 jaanuar käibemaksu kontrollimise tulemusena 13.07.2015 kontrollakti nr 12.2-3/030406-19 (tl 30-35). 1) Boletus OÜ on ostnud OÜ-lt Neolines kontrollitaval perioodil 12 suveniirtoodet/medalit ning arvestanud arvetele märgitud käibemaksu 2014 novembri, detsembri ja 2015 jaanuari käibedeklaratsioonidel (KMD) sisendkäibemaksu hulgas. 2014 novembris ja detsembris soetatud 5 suveniirtoodet/medalit müüs Boletus OÜ 2015 jaanuaris Belgia firmale NV Tony Goetz summas 97 520,66 eurot, rakendades müügil 0%-list käibemaksumäära. 2015 jaanuaris soetatud 7 suveniirtoodet/medalit andis Boletus OÜ üle NV-le Tony Goetz 09.02.2015, kuid müügitehingut ei ole konntrollakti koostamise ajaks toimunud. Kontrollimisel kogutud dokumentide kohaselt soetas OÜ Neolines kauba OÜ-lt Räävi Kaubandus, kes soetas kauba omakorda OÜ-lt 5X5 Capital, OÜ-lt Data Trading ning OÜ-lt Baltic Foodmark. OÜ Data Trading on näidanud KMD-s soetust OÜ-lt ICF ehitustööd. 2) Boletus OÜ ostis ja müüs tehingute põhiahelas OÜ Neolines – Boletus OÜ – NV Tony Goetz väärismetallmaterjali, mis kuulub maksustamisele käibemaksuseaduse (KMS) § 411 lg 1 ja 2 p 4 tuleneva väärismetalli käibemaksuga maksustamise erikorra alusel. Boletus OÜ juhatuse liige Aivars Enkuzens kinnitas, et müüs OÜ-lt Neolines soetatud kullast suveniirtooted/medalid edasi romukullana ehk väärismetalli sisaldava materjalina rafineerimiseks Belgia äriühingule NV Tony Goetz. Suveniirtoote/medali hinna määramise aluseks ei olnud suveniirtoode/medal ise (selle kunstiline väärtus), vaid suveniirtoote/medali hind kujunes kulla maailmaturu hinna järgi. OÜ Neolines juhatuse liikme Olegs Lomakinsi selgitused kinnitavad, et OÜ Neolines ainuke huvi oli tegeleda väärismetalli sisaldava materjali, mitte suveniirtoodete/medalite ostmise ja müümisega. Boletus OÜ ja OÜ Neolines juhatuse liikmed kinnitasid, et tehingud tehti 24.01.2014 osapoolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud lepingus oli kokku lepitud väärismetalli sisaldava materjali, mitte suveniirtoodete/medalite ostmine-müümine. OÜ Boletus ja OÜ Neolines juhatuse liikmeid ei huvitanud kauba kunstiline väärtus ja päritolu, vaatamata sellele, et väidetavalt osteti ja müüdi suveniirtooteid/medaleid. OÜ Boletus ja OÜ Neolines tegevus on suunatud käibemaksueelise saamisele. NV Tony Goetz ei kinnitanud kauba soetamist suveniirtoote/medalina, vaid väärismetallist materjalina. AS Metrosert vastusest ei selgu usaldusväärselt, et analüüsitud kauba puhul oli tegemist suveniirtoote/medaliga. OÜ-ga Räävi Kaubandus seotud seletused on vastuolulised ega kinnita OÜ Räävi Kaubandus poolt suveniirtoodete/medalite müümist. OÜ Roman Tavast kui Eesti juhtiva medalite, märkide tootja ja müüja vastusest selgus, et Boletus OÜ ja OÜ Neolines ei käitunud tavapärasele suveniirtoodete/medalite müüjale omaselt ning müüdud suveniirtoodete/medalite puhul ei ole tegemist suveniirtoote/medaliga. Tehingute ahela esimeste tuvastatud äriühingute OÜ 5x5 Capital, OÜ Data Trading, OÜ Baltic Foodmark ja OÜ ICF ehitustööd puhul on tegemist tegelikku majandustegevust mitteomavate äriühingutega. Väidetavale suveniirtootele/medalile nimemärgise lisamine ei tõenda, et tegemist oli suveniirtootega. Nimemärgise „URGER“ registreerimine reaalselt mittetegutseva 5X5 Capital OÜ nimele on toimunud eesmärgiga jätta mulje, et tegemist on väärismetalltootega.
2.MTA 14.09.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030406-21 (tl 23-29) suurendati Boletus OÜ maksustamisperioodide 2014 november, detsember ja 2015 jaanuar 20% määraga maksustatavat käivet summas 167 803,71 eurot (KMD rida 1) ja käibemaksu summas 33 560,73 eurot 2(9)

3-15-3014 (KMD rida 4) ning vähendati enammakstud käibemaksu 33 560,73 euro võrra (KMD rida 13). Maksuotsuse lahutamatuks lisaks on MTA 13.07.2015 kontrollakt. 1) Maksuhaldurile esitatud andmete kohaselt on Boletus OÜ ostnud kontrollitud perioodil OÜ-lt Neolines 12 väärismetallist suveniirtoodet/medalit ning arvestanud arvetele lisatud käibemaksu summas 33 560,73 eurot KMD-l sisendkäibemaksu hulgas. Boletus OÜ ostis ja müüs tehingute põhiahelas OÜ Neolines – OÜ Boletus – NV Tony Goetz tegelikkuses väärismetallmaterjali, mitte suveniirtooteid/medaleid, mis kuulub maksustamisele KMS § 411 lg-st 1 ja lg 2 p-st 4 tuleneva väärismetalli käibemaksuga maksustamise erikorra alusel. Boletus OÜ on jätnud deklareerimata erikorra kohaselt ostja poolt deklareerimisele kuuluva 20% määraga maksustatava käibe. 2) Maksuotsusega nõuti Boletus OÜ-lt tagasi 21.04.2015 Boletus OÜ ettemaksukontole täidetud maksustamisperioodi 2014 november tagastusnõue summas 2930,34 eurot, 20.05.2015 Boletus OÜ ettemaksukontole täidetud maksustamisperioodi 2014 detsember tagastusnõue summas 8662,29 eurot ja 16.06.2015 Boletus OÜ ettemaksukontole täidetud maksustamisperioodi 2015 jaanuar tagastusnõue summas 21 968,10 eurot. Maksuotsus loeti täidetuks samade ettemaksukontole vabastatud summade arvel, millele oli halduskohtu loal (haldusasjad nr 3-15-983, 3-15-1227 ja 3-15-1475) seatud eelarest maksuotsuse täimise tagamiseks.

3.MTA 02.11.2015 vaideotsusega nr 6-1/3053-2 (tl 96-98) jäeti rahuldamata Boletus OÜ 15.10.2015 vaie (tl 93-94) MTA 14.09.2015 maksuotsusele. 1) Nii OÜ Neolines kui ka Boletus OÜ kinnitasid maksuhaldurile, et neid ei huvitanud medalite kunstiline väärtus, vaid nendes sisalduv kulla väärtus ja vaidlusaluse kauba hind sõltus kulla maailmaturu hinnast tehingu tegemise hetkel, mitte medali kunstilisest väärtusest. Ka edasi müüs Boletus OÜ vaidlusaluse kauba kui väärismetalli romu, mitte kui suveniirtooted/medalid. Kinnitust leidis seegi, et Boletus OÜ-lt kauba soetanud Belgia äriühing NV Tony Goetz tegevusalaks on väärismetallide rafineerimine ning puhta väärismetalli ostmine-müümine ja hoiustamine ning puuduvad andmed selle kohta, et NV Tony Goetz oleks olnud huvitunud suveniirtoodete/medalite ostmisest. 2) Boletus OÜ peamine argument, miks ta leiab, et vaidlusaluse kauba näol on tegemist suveniirtoodete/medalitega, mitte väärismetalli sisaldava metallimaterjaliga, näib põhinevat AS Metrosert analüüsi protokollidel, kus analüüsi objektina on nimetatud suveniirtoode/medal. Vastuseks maksuhalduri sellekohasele täpsustavale küsimusele vastas AS Metrosert, et üldnimetust „suveniirtoode“ kasutatakse nende toodete puhul, mis ei kuulu juveeltoodete hulka ja mille sihipärane kasutamine ei ole neile selge. Boletus OÜ-l puudusid teadmised suveniirtoodete/medalite kui kunstilist väärtust omavate esemete kohta ja tema vähesed teadmised piirdusid vaid sellega, et suveniiril peab olema spetsiifiline kullaproov/märgis. Ka väärismetalli sisaldava suveniirtoote/medali käitlemist puudutavad teadmised piirdusid Boletus OÜ-l vaid sellega, et peab olema sertifikaat ja proovitempel kulla sisalduse kohta. 3) Internetist leiab mitmeid definitsioone medali kohta, millest maksuhaldur on maksuotsuses viidatud Mündipoe veebilehel toodud definitsioonile, mille kohaselt omab medali väärismetalli sisalduse kõrval olulist tähtsust disaineri nimi, medali temaatika, aastakäik ja valmistamise kogus. Seega on medal üldjuhul mõne tähtsa isiku või sündmuse jäädvustamise vorm. Eelnev tähendab, et mitte iga medalit meenutav väärismetallist ümmarguse kujuga toode ei ole käsitletav medalina, kui sellel puuduvad medalile omased tunnused. Vaidlusalusel juhul oli medalit meenutavale tootele peale graveeritud Eesti kaardi ja Tallinna silueti kujutis ning tekstid „Republic of Estonia“, „Tallinn“, „EU“ ja „European Union“. Jääb arusaamatuks, mis on

3(9)

3-15-3014 medali temaatika ja mis aastal see on välja antud, rääkimata sellest, et nn medaleid ostnud ja müünud isikud ei osanud nende iseloomustamiseks midagi selgitada. 4) Boletus OÜ poolt ostetud ja müüdud kaubaks ei olnud suveniirtooted/medalid, vaid väärismetalli sisaldav metallimaterjali, mille maksustamisele rakendub erikord. Nimelt jõustus alates 01.07.2014 KMS muudatus, millega täiendati sama seaduse § 411 lg-t 2 p-ga 4 ja mille kohaselt rakendatakse samas paragrahvis sätestatud erikorda väärismetalli sisaldavale metallimaterjalile. Nimetatud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjast selgub, et eelnõu koostamisel on arvestatud muuhulgas maksuhalduri praktikast teada asjaoluga, et pettuste läbiviimisel püütakse ära kasutada olukorda, kus pöördmaksustamine ei laienenud varem kaupadele, mille valmistamisel on kasutatud eelnõus nimetatud vääriskive ja metalle ning need on vastava toote osaks, mistõttu eelnõu eesmärgiks ongi nendes toodetes sisalduva materjali pöördmaksustamine. Seega puudutab seadusemuudatus muuhulgas neid juhtumeid, kus kaup ei oma iseseisvat väärtust, vaid see on soetatud üksnes pöördmaksustamise vältimiseks. 5) Käesoleval juhul on tegemist just sellise olukorraga, mida eelnevalt nimetatud seadusemuudatus puudutab ja mis tähendab, et Boletus OÜ-l oli kohustus rakendada kõikide maksuotsuses käsitletud tehingute puhul KMS §-s 411 sätestatud erikorda. Kuna erikorrast lähtuvalt tulnuks Boletus OÜ-l kauba soetamisel deklareerida nii tasumisele kuuluv käibemaksusumma, kui ka sisendkäibemaksusumma samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna, poleks Boletus OÜ-l reaalselt tagastamisele kuuluvat käibemaksu tekkinud. Seega ainuüksi asjaolu, et Boletus OÜ KMS § 411 sätestatud erikorda eiras ning kajastas oma raamatupidamises arved, mis tehingu tegelikku sisu ei kajastanud, viitab sellele, et Boletus OÜ sooviks oli varjata tegelikke tehinguid eesmärgiga saavutada maksueelis seeläbi, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu vaidlusaluste äriühingute nimel väljastatud arvetel näidatud käibemaksu ulatuses kokku summas 33 560,73 eurot. Ühtlasi tähendab see, et alusetud on Boletus OÜ väited, nagu poleks ta maksueelist saanud ning ainetud on arutlused teemal, kuidas Euroopa Kohus (EK) on selgitanud käibemaksu mahaarvamise piiramist. 6) Eksitavad on Boletus OÜ väited, nagu oleks maksuhalduri seisukohad erinevate kontrollide raames vastuolulised. Tagastusnõude täitmiseks on seaduses sätestatud piiratud tähtaeg (60 päeva taotluse saamise päevast arvestades), mis tähendab seda, et kui maksuhaldur selle tähtaja jooksul ei jõua tagastusnõude põhjendatuse kontrollimisele suunatud maksumenetlust lõpule viia, kuulub tagastusnõue täitmisele. Eelöeldu ei tähenda aga keeldu sellele järgnevaks maksumenetluseks, mis ongi maksuhalduri tavapärane praktika. 7) Asjassepuutumatu on Boletus OÜ väide, nagu puudunuks tal teadmine võimalikest pettustest arvestatud maksudega. Boletus OÜ on väärismetallidega tegelenud juba 2011. aastast ning lõpetas vahetult enne 01.07.2014 jõustunud seadusemuudatust väärismetallist kullavalanditega kauplemise. Ei saa pidada juhuslikuks, et alates septembrist jätkas Boletus OÜ sama äripartneriga sama tegevust, nimetades oma kauba ümber suveniirtooteks/medaliks. Seega on alust arvata, et Boletus OÜ oli teadlik kõikidest maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest, k.a see, et ta ostab ja müüb tegelikkuses väärismetalli sisaldavat metallimaterjali, mitte suveniirtooteid ning et selle asjaolu varjamiseks oli kaubale antud medalit meenutav väliskuju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Boletus OÜ esitas 02.12.2015 (täiendatud 12.05.2016) Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2-3 ja 104) MTA 14.09.2015 maksuotsuse tühistamiseks.

4(9)

3-15-3014 1) Maksukohustuse suurendamist mittetoetavad tõendid on jäetud kogumata, arvesse võtmata või kajastatud mittenõuetekohaselt. Tõendamata on maksupettus ja kaebaja teadmine võimalikust pettusest. EK praktika kohaselt on eelneva tõendamine aga maksuotsuse koostamise peamine eeldus. Euroopa Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (käibemaksudirektiiv) ei võimalda Boletus OÜ käibemaksu mahaarvamist piirata. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on vajalik teiselt käibemaksukohustuslaselt kaupade või teenuse soetamine. Seda on tehtud. Maksuhaldur ei ole tõenditega mittearvestamist põhjendanud nagu nõuab maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg 2. Maksuhaldur on tõendeid hinnanud valikuliselt ja ühekülgselt, püüdes tõendada endal kujunenud eelarvamust. 2) Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et OÜ Boletus ei ole maksupettust korraldanud ega selles teadlikult osalenud. Puuduvad tõendid, et maksud oleksid üldse tasumata jäänud. Müüjal Neolines OÜ-l maksuvõlg puudub, seega on nemad müügikäibelt käibemaksu tasunud. 3) Kaup oli olemas ja see osteti Neolines OÜ-lt. Boletus OÜ ostis kontrollitaval perioodil väärismetallist tooteid – suveniirtooteid/medaleid. Kui keegi müüb ühte kaupa ja keegi teine teeb sellest kaubast hiljem midagi muud või müüb nt hõbelusikad maha metallina, siis see ei ole keelatud ega kuulu pöördmaksustamisele. Suveniirtootes sisalduv kuld pidi olema oluliseks kindlustundeks, kuid nagu tänane turuseis näitab, ka see ei olnud kindluseks kuigi juhatuse liige üritas olla äärmiselt hoolas ja kahju ära hoida. 4) Käibemaksu mahaarvamise õigust ei ole alust piirata. Suveniirtoode ei ole ainult münt. See on ka nt külmkapimagnet, pastapliiats vms. Kullavalandid, milles kulla sisaldus oli alla 325 grammi, ja antud suveniirtooted, ei ole identne kaup. MTA hinnang millegi usutavuse suhtes turul, millel MTA ise ei tegutsenud, ei ole usutav. Seaduse muudatusel on väga kiire turgu ümberkujundav mõju. Tony Goetz kinnitas samuti, et müüdi kaupa, mitte romukulda. AS Metrosert kinnitas, et tegemist oli suveniirtoote/medaliga. 5) Kuskil ei ole kirjas kui palju peab tootmise käigus olema lisaväärtust lisatud, et selle olemus muutuks. OÜ Roman Tavast ei puutu asjasse. Teinekord vähendab toote tegemine materjali väärtust. See ei muuda toodet tagasi materjaliks. MTA tuvastas, et pilt oli peale graveeritud lasergraveerimise tehnoloogiat kasutades. Keegi ei saa ette kirjutada, kuidas kunst või suveniir peab välja nägema. Samamoodi ei saa jätta makse tasumata nii metalli kui suveniiri müügi korral. Boletus OÜ ei ole seadust rikkunud. MTA ei saa ette kirjutada, kuidas keegi enda ettevõtlust peab läbi viima ja mida tohib või ei tohi müüa. 6) Kontrollakt sisaldab asjaolusid, mis puudutavad Neolines OÜ-d ja selle tehingupartnereid ja ei ole puutumuses Boletus OÜ-ga. Boletus OÜ ei olnud tehingute tegemise ajal antud asjaoludest teadlik ja on heauskne. Pöördmaksustamisel ei oleks Boletus OÜ samuti käibemaksu tasunud. Boletus OÜ ei ole neid tehinguid käibemaksu pärast teinud, vaid tingituna asjaolust, et tal on kogemus kullaga tehtavate tehingute osas ja ta arvas, et suudab suveniirtoodet vajadusel ka ümber töödelda ja kulla hinnaga spekuleerides kasumit teenida. Kahjuks tänaseni see õnnestunud ei ole ja kulla hind on oluliselt madalam kui medalite hind. Lisaks kahjumile, soovib MTA nüüd Boletus OÜ-le täiendava sanktsiooni ette näha. Kontrollaktis on elulised ja juriidilised asjaolud käsitletud ebaõigesti. 7) Väärismetalltoode peab olema märgistatud valmistaja või sissevedaja nimemärgisega ning väärismetalli sisaldust näitava proovimärgisega. Need olid olemas. Toote valmistaja nimemärgis „URGER" on kantud riikliku nimemärgiste registrisse nr 1696/2014/2015 ja kuulub ettevõttele 5x5 Capital OÜ, mis on registreeritud kui väärismetalltoodete valmistaja ja sissevedaja.

5(9)

3-15-3014 8) MTA järeldused ei ole loogilised ega vajalikud. Maksusummat ei saa määrata isikule, kes on kättesaadav ja teeb koostööd. Maksude tasumise praktika ei parane kunagi kui pettureid vastutusele ei võeta ja kannatavad need, kes pole pettust toime pannud. Kui keegi ahelas oleks maksusumma jätnud tasumata, siis tuleks sellele tugineda ja tõendada Boletus OÜ seos pettusega. Kui kõik maksud saavad tasutud, siis ei ole vaja ise probleemi tekitada. See ei ole kooskõlas pöördmaksustamise eesmärgiga. OÜ-le Boletus ei ole tekitatud alusetut käibemaksu enammakset. MTA käsitlus on vastuolus Euroopa Liidu (EL) õigusega ning MTA laiendab Eestile antud pöördmaksustamise õiguse kohaldamisala ebaseaduslikult. Maksumääramise metoodika ja arvestus on ebaõiged. 9) Käesolevas asjas tuleb pöörduda eelotsuse taotlusega EK poole ning paluda EK abi käibemaksudirektiivi tõlgendamisel. EK on varem teinud mitu lahendit, milles rõhutatakse ka käibemaksu neutraalsuse põhimõtte järgimise vajadusele olukorras, kus kohaldatakse mingil eesmärgil pöördmaksustamist. Antud asjas tuleb võtta seisukoht, kas esineb alus pöördmaksustamise kohaldamiseks ning kui see esineb, siis paratamatult võtta seisukoht, kas direktiiv ja selle aluspõhimõtted võimaldavad käibemaksu mahaarvamise õigust piirata olukorras, kus pöördmaksustamise eesmärk ohustatud ei ole. Senises praktikas on EK seda võimalust fiskaalse neutraalsuse põhimõttest tulenevalt eitanud.

Maksu- ja Tolliamet palub 21.03.2016 vastuses (tl 20) jätta kaebus rahuldamata.

Kaebus kopeerib enda sisult vaiet. Maksuhaldur on kaebaja korduvatele seisukohtadele nii maksuotsuses kui ka vaideotsuses juba vastanud, seega puudub nende uuesti üle kordamiseks vajadus. Maksuotsus on lõppjäreldustes õige ning kaebus tuleb seetõttu rahuldamata jätta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Boletus OÜ kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

7.Vaidlusaluse maksuotsusega suurendati Boletus OÜ käibemaksukohustust seoses Boletus OÜ ja OÜ Neolines vaheliste tehingutega perioodil 2014 november, detsember ja 2015 jaanuar. Kohtu hinnangul nähtub OÜ Neolines ja Boletus OÜ vaheliste tehingutega seotud teabest, et tehingute raames võõrandatud kaubaks oli liigitunnustega asi (konkreetse kullasisaldusega metallimaterjal), mis oli kõnealuste tehingute raames individualiseeritud 12 ümara esemena (foto – tl 43), mida pooled nimetavad suveniirtooteks või suveniirtoode/medaliks. Tehingute sisuks oli seega väärismetalli (kuld) sisaldava metallimaterjali müük Boletus OÜ-le. Kohtu vastav järeldus tugineb eelkõige järgmistel tõenditel ja asjaoludel: Boletus OÜ ja OÜ Neolines juhatuse liikmeid ei huvitanud kauba võimalik kunstiline väärtus ja päritolu, vaid kullasisaldus (A. Enkuzensi seletuste protokoll – tl 47-51; O. Lomakinsi seletuste protokoll – tl 53-55); tehingute aluseks on OÜ Neolines ja Boletus OÜ vaheline 24.01.2014 raamleping (tl 45-46), mis reguleerib väärismetallide müüki; arvetel ja kauba üleandmise aktidel (tl 36-38 ja 41) kajastatakse kaupa materjali kaalu järgi ning tehingute maksumuse aluseks on kauba kaalule vastav kulla hind maailmaturul; Boletus OÜ on müünud kauba edasi romukullana (gold scrap bar) ehk väärismetalli sisaldava metallimaterjalina (NV Tony Goetz soetusarved – tl 42).
8.Eeltoodust tulenevalt kohaldus kaebaja ja OÜ Neolines vahelistele tehingutele KMS § 411 lg 1, mis sätestab, et kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel. KMS § 411 lg

6(9)

3-15-3014 2 p 4 sätestab, et samas paragrahvis sätestatud erikorda rakendatakse muu hulgas väärismetalli sisaldavale metallimaterjalile. Seega oli kaebajal kohustus tasuda OÜ-le Neolines kauba käibemaksuta müügihind ning arvestada tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana. Kaebaja ei arvestanud OÜ Neolines arvetel märgitud käibemaksusummat enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksuna, seega on kaebaja käibemaksukohustuse suurendamine OÜ Neolines arvetel märgitud käibemaksusumma võrra vastavuses KMS § 411 lg-ga 1.

9.Kohus on seejuures seisukohal, et käesolevas asjas puudub selge vajadus analüüsida kõnealuste tehingute näilikkust (MKS § 83 lg 4). Seda põhjusel, et tehinguga seotud asjaoludest nähtuvalt ongi tehingute sisuks ja poolte tahteks olnud väärismetalli (kuld) sisaldava metallimaterjali müümine, mille osas rakendub KMS § 411 lg 1. Seega vastavad tehingute kohta antud selgitused ja koostatud dokumendid tehingu tegelikule sisule. Asjaolu, et kauba nimetusena on arvetel kajastatud „suveniirtoode“ või „suveniirtoode/medal“, vastavat järeldust ümber ei lükka, seda enam, et kauba kogust on arvetel ja üleandmise aktides arvestatud grammides, mitte nn medalite arvu põhiselt. Nimetatu viitab üheselt, et müüdavaks kaubaks oli tegelikkuses metallimaterjal, mitte väärismetalltooted väärismetalltoodete seaduse (VMTS) tähenduses. Samuti ei saa asuda seisukohale, et sõna „pöördmaksustamine“ lisamata jätmine arvele (vastavalt KMS § 411 lg-le 4) annaks aluse lugeda tehing muuks kui väärismetalli sisaldava metallimaterjali müügiks. Sisuliselt on tegemist arve puudustega, mis ei väära KMS § 411 lg 1 rakendumist. KMS § 411 lg 1 rakendumist ei väära ka asjaolu, kui nn medalitel olid VMTS-le vastavad väärismetalltoodete märgised. Märgiste olemasolu esemetel ei vabasta tehingu osapooli KMS § 411 rakendamiseks, kui tehingu reaalseks sisuks on väärismetalli sisaldava metallimaterjali müük. Tehingu tegelikku sisu ei mõjuta ka see, kuidas toodete sertifitseerimisega tegelev AS Metrosert nimetab esemeid, mille kulla sisaldust on tal palutud analüüsida. Asjaolu, et kaebaja ei ole tehingutelt KMS §-le 411 vastavalt maksu arvestanud, saab seega olla teadlik seaduse nõude täitmata jätmine või seaduse ebaõige tõlgendamine. Kumbki viidatud põhjustest ei vabasta kaebajat seaduse täitmisest, st kohustusest arvestada ja deklareerida tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana.
10.Isegi kui asuda seisukohale, et mitmetitõlgendatava kauba nimetuse kajastamine arvel ning väärismetalltoodete märgised müüdud kaubal annavad aluse lugeda tehing formaalselt väärismetalltoote (VMTS tähenduses) võõrandamiseks, siis viiks majandusliku tõlgendamise põhimõte MKS § 83 lg 4 ja/või § 84 kaudu sama maksuõigusliku tulemuseni, s.o KMS § 411 lg-st 1 tuleneva erikorra rakendamisele. Kohus tugineb enda järelduses alljärgnevale.
11.Heausksete ettevõtjate vahelise käibe puhul ei ole iseenesest majanduslikult vahet, kas käibemaksuarvestuse erikorda (pöördmaksustamist) rakendatakse või mitte. Mõlemal juhul on tehingu majanduslik tulemus sama, st nii müüja tuluks kui ostja kuluks on kauba müügihind ilma käibemaksuta (st ettevõtluse tarbeks kauba soetamisel ostja käibemaksukoormust ei kanna). Küll aga seisneb erinevus selles, et käibemaksuarvestuse üldreegli kohaselt on eelviidatud tulemuse saavutamise eelduseks ostja poolt müüjale tasutud käibemaksu tagastamine riigi poolt ostjale, samas kui pöördmaksustamise korral ei peagi ostja müüjale käibemaksu tasuma, st käibemaksu tagastamise vajadust ei teki. Seega ei võimalda pöördmaksustamine selliste maksupettuse läbiviimist, mille sisuks on näiliku kauba edasimüügi ahela loomine, kus müüja jätab tal lasuva käibemaksukohustuse täitmata, samas kui ostjal on

7(9)

3-15-3014 õigus sisendkäibemaks oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata ehk riigilt see summa tagasi taotleda. Selliselt tagastatav käibemaks on oma sisult näilikes tehingutes osalenud isikute ebaseaduslikuks tuluks. KMS § 411 muutmise seaduse eelnõu (626 SE) seletuskirja kohaselt on KMS § 411 eesmärgiks just selliste väärismetallide valdkonnas levinud pettuste ärahoidmine. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu koostamisel arvestatud muu hulgas ka asjaoluga, et tõenäoliselt püütakse pettuse läbiviimiseks ära kasutada olukorda, kus pöördmaksustamine ei laiene kaupadele, mille valmistamisel on kasutatud eelnõus nimetatud metalle ning need on vastava toote osaks. Nimetatut ei ole seletuskirja kohaselt võimalik pettuste läbiviimiseks ära kasutada, kuna olukorras, kus nähtub, et kaup ei oma iseseisvat väärtust, vaid on tehtud üksnes pöördmaksustamise vältimiseks, kohaldub MKS §-st 84 tulenev majandusliku tõlgendamise põhimõte. Majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur maksukohustuslase tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest. Maksudest kõrvalehoidumise tõendamiseks piisab maksumenetluses mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13).

12.Kohus jagab eelnõu seletuskirja seisukohti ning leiab, et väärismetalli sisaldava eseme lugemiseks väärismetalltooteks VMTS tähenduses peab selle eseme valmistamisel olema muu eesmärk, kui pelgalt KMS § 411 lg-st 1 tuleneva maksundusliku erikorra vältimine. Käesoleval juhul ei nähtu kogutud teabest, et kõnealuste nn medalite valmistamisel mõni muu eesmärk eksisteeriks. Asjaoludest ei nähtu, et medalite vormimisega, graveerimisega ja märgistamisega oleks metallimaterjalile antud mingi muu lisandväärtus, lisaks formaalsele alusele KMS § 411 lg-st 1 tuleneva pöördmaksustamise vältimiseks. See tähendab, et medalite valmistamise kulude kandmine ei ole mõistlikult selgitatav muuga, kui maksupettusest saadava suurema tulu ootusega. Vastavat järeldust toetab muu hulgas Eesti juhtiva ordenite ja märkide tootja ja müüja OÜ Roman Tavast hinnang (tl 62-64), mille kohaselt ei ole kõnealuse 12 eseme puhul tegemist medalite või medaljonidega, vaid pigem valanditega, mille valmistamine on väga lihtne.
13.Heauskse ettevõtjana ja väärismetallide valdkonnas pikemaajalist kogemust omava ettevõtjana pidi kaebaja mõistma, et vaidlusalusel kaubal (12 nn suveniirtoodet/medalit) puudub muu väärtus lisaks selles sisalduva väärismetalli turuhinnale. Sellele, et kaebaja vastavat asjaolu mõistis, viitab ainuüksi see, et kõnealuse kaubaga seotud tehingutes ei käsitanud tehingu osapooled kaubale antud vormi (lihvitud ümar vorm ja graveeringud) võimaliku lisandväärtusena. Samuti pidi kaebaja mõistma, et kui kaubale teatud vormi andmine kauba väärtust ei suurenda, siis peab vastava vormi andmisel olema mingi muu eesmärk. Selliseks eesmärgiks saab olla üksnes KMS § 411 lg-st 1 tuleneva maksustamise erikorra vältimine (muud arvestatavat põhjust ei ole maksumenetluses tuvastatud). Vastava erikorra vältimise soov saab aga omakorda olla põhjendatud eelkõige juhul, kui tehingute sellisel viisil vormistamise eesmärgiks on maksupettuse läbiviimine (alusetu maksueelise saamine). Seega loob kaebaja poolt vastavates tehingutes osalemine põhjendatud kahtluse, et kaebaja osales teadlikult maksupettuses. Kaebaja on seejuures ka ise möönnud, et kullamaterjali soetus OÜ-lt Neolines ja edasimüük NV-le Tony Goetz olid kokkuvõttes kahjumlikud tehingud. Kaebaja üldsõnaline seisukoht, et tema eesmärgiks oli kulla hinnaga spekuleerides kasumit teenida, ei veena piisavalt selles, et tehingutel oli muu majanduslik põhjendus lisaks ebaseadusliku maksueelise saamise ootusele.
14.Seega, kui lähtuda eeldusest, et kaebaja ja OÜ Neolines vahelised tehingud vastavad oma vormilt väärismetalltoodete (VMTS tähenduses) müügitehingutele, millele pöördmaksustamine 8(9)

3-15-3014 ei laiene, tuleb asuda seisukohale, et tehingute majanduslikust sisust lähtudes on tegemist näilike tehingutega, millega varjati väärismetalli (kuld) sisaldava metallimaterjali müüki. Maksuhaldur on selles osas vaideotsuses põhjendatult leidnud, et maksumenetluses tuvastatu viitab Boletus OÜ soovile varjata tegelikke tehinguid eesmärgiga saavutada maksueelis seeläbi, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu vaidlusaluste äriühingute nimel väljastatud arvetel näidatud käibemaksu ulatuses kokku summas 33 560,73 eurot.

15.Kohus lisab siinkohal, et kaebaja maksuarvestuse korrigeerimine vastavalt KMS § 411 lgle 1 tähendab küll seda, et tagastamisele kuuluvat käibemaksu enammakset kaebajal ei teki, samas on kaebajal võimalik nõuda müüjale (OÜ Neolines) alusetult tasutud käibemaksu tagastamist.
16.Kaebaja on esitanud kohtule taotluse EK-lt eelotsuse küsimiseks. Euroopa Liidu lepingu art 19 lg 3 p b ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 267 alusel on Euroopa Liidu Kohus pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad liidu õiguse tõlgendamist ja liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust. Vastavalt ELTL art 267 on liikmesriigi iga kohus pädev esitama EK-le eelotsusetaotluse liidu õigusnormi tõlgendamise kohta, kui ta seda menetluses oleva asja lahendamiseks vajalikuks peab. Kaebaja taotlus eelotsuse küsimiseks on kohtu hinnangul üldsõnaline ning sellest ei nähtu EK poole pöördumise vajadust. Taotlusest ei selgu, millise liidu õigusnormi tõlgendamiseks kaebaja EK poole pöördumist soovib. Kohus selgitas eelnevalt, et käibemaksu neutraalsus on tagatud sõltumata sellest, kas rakendatakse käibemaksuarvestuse üldkorda või KMS §-s 411 sätestatud pöördmaksustamist. Pöördmaksustamise vajadust väärismetallide valdkonnas on selgitatud KMS § 411 muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. KMS § 411 lg 2 p 4 on käibemaksudirektiivi art 198 p-ga a ja art 199a lg b p-ga j, mis annavad liikmesriikidele õiguse kehtestada pöördmaksustamine kullamaterjalile ja väärismetallidele, sealhulgas metallide pooltoodetele. Maksumenetluses ei ole kaebaja õigust sisendkäibemaksu deklareerimiseks (käibemaksu mahaarvamiseks) piiratud. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja taotlus eelotsuse küsimiseks EK-lt rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja