lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2358/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2358/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
873
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2018, Tartu

Kohtuasja number

3-17-2358

Kohtuasi

Jaak Reinomäe kaebus Politsei-ja Piirivalve tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jaak Reinomägi esitas 13. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri tegevuse peale: 1) kaebajat hoiti vahistamismääruseta kinni kauem kui 48 tundi. Kaebaja taotleb eelpool nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamist; 2) kaebajale võimaldati arestimajas kolm lühiajalist kokkusaamist elukaaslasega. Kokkusaamised kestsid 15 minutit. Vahistatul on õigus üks kord kuus lühiajalisele kokkusaamisele kuni kolm tundi. PPA on käitunud õigusvastaselt ja rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja nõuab PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, millega PPA ei võimaldanud kahel korral kokkusaamist seaduses sätestatud korras; 3) kaebaja nõuab PPA 27. oktoobri 2017. a vastuskirja nr 2.1-3/588-5 õigusvastasuse tuvastamist.
2.Tartu Halduskohus jättis 19. detsembri 2017 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli selgitada, millised konkreetsed nõuded ta kohtule esitab ja selgitada, miks on õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Samuti tuli kaebajal põhjendada tulevikus esitatava kahju hüvitamise nõude perspektiivi. Kohus märkis, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus tuli esitada teise menetluskorra alusel teisele organile.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.J. Reinomägi vastas 27. detsembril 2017, et kaebuses puudusi ei esine ja ta on kaebuses kõik vajaliku märkinud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kaebuse nõue tuvastada arestimajas kaebaja vahistamismääruseta kauem kui 48 tundi kinnipidamise õigusvastasus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 4 lg 1). PPA vastuse kohaselt peeti kaebaja süüteos kahtlustatavana kinni 6. septembril 2017 ja ta paigutati PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna arestimajja (tl 10). Seega peeti isik kinni süüteomenetluse, mitte riikliku järelevalve menetluse raames. Kinnipidamist kui meedet kohaldati seega süüteomenetluse eesmärkide saavutamiseks (korrakaitseseadus § 1 lg 4 teine lause). Kui isik soovib vaidlustada süüteomenetluses tehtud toimingut ja nõuda kahju, ei saa halduskohus seda nõuet riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel ja korras lahendada. Selline nõue tuleb lahendada eriseaduse elik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alustel ja korras (SKHS § 1 lg 1, RVastS § 1 lg 1). Kui isikule on süüteomenetluses õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju, on tal õigus nõuda selle hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel. Kahju hüvitamise taotlus tuleb isikul esitada prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Kas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus võimaldab isikul esitada iseseisvat õigusvastasuse tuvastamise nõuet ilma kahju hüvitamise nõudeta või mitte, see asjaolu ei mõjuta halduskohtu pädevust vaidluse lahendamisel. Halduskohtu pädevus sõltub sellest, kas kaebaja vaidlustab süüteomenetluse või riikliku järelevalve menetluse raames tehtud tegevust. Seega tuleb kaebajal uurimisasutuse tegevuse peale esitada kaebus prokuratuurile.
5.Kaebaja taotleb kohtult PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses 11. septembril ja
5.oktoobril 2017 toimunud lühiajalise kokkusaamisega. Kaebajale võimaldati lühiajaline kokkusaamine kestvusega 15 minutit, kuigi arestimaja sisekorraeeskirja kohaselt on lühiajalise kokkusaamise kestus kuni kolm tundi.
6.Kaebaja taotleb PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, millega kaebajale ei võimaldatud lühiajalisi kokkusaamisi kauem kui 15 minutit. Ühtlasi taotleb kaebaja PPA vastuskirja õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja taotleb PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamist hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil. Halduskohtu hinnangul on kohtule esitatud dokumentide põhjal rahalise hüvitise väljamõistmine väidetava mittevaralise kahju eest ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2 ls 3). Kohtule on ilmne, et PPA vastuskirjaga (tl 15) ei ole kaebajale rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju RVastS § 9 lg 1 mõttes tekitatud.

Vaidlust pole asjaolu üle, et kaebajale võimaldati lühiajalisi kokkusaamisi. Vaidlus on üksnes selle üle, kas 15 minutit oli piisav või mitte ning kas kaebajale tuli võimaldada kuni 3 tunniseid kokkusaamisi. Lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi (siseministri

27.septembri 2011. a määrus nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 54 lg 2). Seega otsustatakse kokkusaamise kestus kaalutlusõiguse alusel. Kuigi üks kord kuus 15 minutit kokkusaamist riivab isiku õigust eraelu puutumatusele, on ilmne, et sellise kestvusega kokkusaamine ei too kaasa sedavõrd intensiivset õiguste riivet, mis õigustaks rahalise hüvitise välja mõistmist, kui peaks selguma, et PPA teostas kaalutlusõigust valesti. Kaebajale on lühiajalisest kokkusaamisi võimaldatud ja ta on neid võimalusi kasutanud. Kui kaebaja soovib oma õigusi kaitsta, tõhusam viis on esitada kas kohustamis- või kahju hüvitamise nõue. Kohus osundab mh 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud HKMS § 45 lg-le 2, mille kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus enam õigust esitada eraldiseisvat tuvastamiskaebust.
7.Juhul, kui kaebaja sooviks tuvastamiskaebust esitada preventiivsel eesmärgil, peab esinema reaalne oht, et PPA võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika) ning seda ei ole võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada. Halduskohus ei näe antud juhul ka preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Praeguses asjas ei esine reaalset ohtu, et PPA võiks kaebaja suhtes ka edaspidi väidetavalt õigusvastaselt käituda. PPA on taganud kaebajale kehtiva õiguse kohaselt lühiajaliste kokkusaamiste võimalused (tl 10). PPA märkis, et pikema lühiajalise kokkusaamine tagatakse, kui selle vajadust põhjendatakse (tl 15). Halduskohtul puudub alus eeldada, et vangla tulevikus keelduks pikemate lühiajaliste kokkusaamiste võimaluste loomisest, kui selleks esineb põhjendatud vajadus. Eelduslikult viibitakse arestimajas lühiajaliselt. Kui kaebaja eesmärgiks on saada pikemaid lühiajalisi kokkusaamisi, selle eesmärgi saavutamiseks on tõhusam kohustamis-, mitte õigusvastasuse tuvastamise nõue.
8.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus käesoleva määruse p 1 alap-des 2 ja 3 märgitud tuvastamisnõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium