Tsiviilasi nr 2-15-16554
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Eveli Vavrenjuk
Määruse tegemise aeg ja koht
9. november 2016, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetlus
Tsiviilasja number
2-15-16554
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega; pankrotihalduri tasu määramine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik: Andres Siilbek (pankrotis; ik XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX); pankrotihaldur: Karin Antsov (asukoht: Advokaadibüroo Kuklas & Partnerid, Jüri 26 65609 Võru; telefon/faks: 78 24 348, 56 577 877; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Kinnitada lõpparuanne Andres Siilbeki (pankrotis; isikukood XXX) pankrotimenetluses ja lõpetada Andres Siilbeki (pankrotis) pankrotimenetlus.
Vabastada pankrotihaldur Karin Antsov pankrotihalduri kohustustest Andres Siilbeki (pankrotis) pankrotimenetluses.
Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:
Tunnustatud nõude osa, mille ulatuses Jaotis ei ole võlausaldaja raha saanud 378,40 € 4,26% 2 247,49 € 25,32% 5 856,41 € 65,99% 392,64 € 4,43% 8 874,94 € 100,00%
Tunnustatud nõude osa, mille ulatuses Jaotis ei ole võlausaldaja raha saanud 1 605,66 € 47,88% 1 747,77 € 52,12% 3 353,43 € 100,00%
Tsiviilasi 2-15-16554
Usaldusisikul Erki Schihalejev kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. oktoobril).
Erki Schihalejevil esitada iga kuue (6) kuu järel kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet ja andmeid võlausaldajate nõuete katteks raha eraldamise kohta ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. mail 2017. a, järgnev 1. novembril 2017. a jne.
Tsiviilasi 2-15-16554
töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
Tartu Maakohtu 22.12.2015. a määrusega kuulutas kohus välja Andres Siilbeki pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi (tlk 45-49). 27.09.2016. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku (tlk 75.77). 26.10.2016. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Pankrotihaldur palub:
I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1) Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole olnud müüdavat pankrotivara. Pankrotimenetluse jooksul on Andres Siilbek arveldusarvele laekunud igakuiselt töötasu Rahandusministeeriumilt (töötamine XXX). Pankrotimenetluses on olnud laekumisi kokku summas 7090,46 eurot. Antud summast on Andres Siilbek saanud igakuiselt kasutada miinimumpalgale vastavat summat 430,00 eurot kuus (kokku 3870,00 eurot s.o. 430,00 eurot x 9 kuud) ning pankrotihaldur on igakuiselt maksnud Andres Siilbek sissetuleku arvelt elatist alaealise lapse S.S. ülalpidamiseks vastavalt Tartu Maakohtu 23.10.2013 kohtumäärusele (tsiviilasjas nr 2-13-35374) 160,00 eurot kuus (kokku 1600,00 eurot s.o. 10 kuud x 160,00 eurot). 3/9
Tsiviilasi 2-15-16554
Seisuga 18.10.2016 on Andres Siilbek (pankrotis) pankrotivaras rahalisi vahendeid summas 1632,46 eurot, mille arvelt saab kanda pankrotimenetluse kulud ning teostada väljamaksed võlausaldajatele. II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 2, 9)
553,60 eurot 1042,95 eurot 757,22 eurot 767,91 eurot 1167,15 eurot 615,75 eurot 637,77 eurot 746,39 eurot 801,72 eurot
4/9
Tsiviilasi 2-15-16554
Andres Siilbek (pankrotis) pankrotivarasse on laekunud Rahandusministeeriumilt Andres Siilbek töötasuna kokku 7090,46 eurot, millest Andres Siilbek on saanud kätte 3870,00 eurot ja elatise maksmiseks on kantud 1600,00 eurot. Pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud pankrotivarasse laekunud töötasu summast 1632,46 eurot (töötasu see osa, mis on jäänud pankrotivarasse peale seda, kui on tasutud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks ja Andres Siilbek enda ülalpidamiseks). Pankrotihalduri tasu suuruseks PankrS § 651 lg-st 1 tulenevalt on 324,00 eurot. Pankrotihaldur palub tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb ning PankrS § 65 lg-st 11 tulenevalt lisandub sel juhul halduri tasule käibemaks. Pankrotihaldur taotleb pankrotimenetluse lõpetamisel tasu määramist koos käibemaksuga kokku summas 388,88 eurot. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses on võimalik teostada väljamakseid teise järgu võlausaldajate nõuete katteks kokku summas 1145,00 eurot. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses puudub pandiese. V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada olev vara. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) Pankrotihalduri tegevus pankrotivara valitsemisel ja pankrotimenetluse läbiviimisel on olnud järgmine: -
võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest ja nõuete esitamisest üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollide vormistamine võlanõuete kontroll jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine kohtuga suhtlemine pankrotimenetluse läbiviimisega seonduvates küsimustes (taotluste, ettekande jms esitamine) pankrotimenetluse lõpetamise aruande koostamine.
VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Teises rahuldamisjärgus (muud tähtaegselt esitatud) tunnustatud võlausaldajate nõuded Võlausaldaja
Tunnustatud nõue
Jaotis (%)
Väljamaks pankrotimenetluses
Kohtutäitur Jane Rumjantseva Swedbank AS Bigbank AS Eesti Energia AS Kokku
2537,40 EUR 6612,00 EUR
4,26 25,32 65,99 4,43 100 %
48,78 289,91 755,59 50,72 1145,00 EUR
Võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (EUR) 378,40 2247,49 5856,41 392,64 8874,94 EUR
Kolmandas rahuldamisjärgus (tähtaegselt esitamata) tunnustatud võlausaldajate nõuded
5/9
Tsiviilasi 2-15-16554
Võlausaldaja
Tunnustatud nõue
Jaotis (%)
Telia Eesti AS S.S. Kokku
1605,66 EUR 1747,77 EUR 3353,43 EUR
47,88 52,12 100 %
Võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (EUR) 1605,66 1747,77 3353,43 EUR
VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri kulud summas 67,92 eurot on välja mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.12.2015 kohtumäärusega ning välja makstud riigi vahenditest. Pankrotihalduri vajalikud kulud oma ülesannete täitmiseks on olnud kokku summas 96,00 eurot. X Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3) Pankrotihalduri hinnangul on Andres Siilbek maksejõuetuse põhjuseks sissetulekute kaotust aastatel 2007-2008, kui tekkisid võlgnevused varasemalt võetud kohustuste täitmise osas. Varasemad võlgnevused on jäänud tasumata, mistõttu on varasemad võlgnevused suurenenud viivisvõlgnevuse võrra ning lisandunud on uued võlgnevused. XI Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Andres Siilbek (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses. 18.10.2016 on toimunud võlausaldajate üldkoosolek Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses. Andres Siilbek on esitanud pankrotihaldurile andmed selle kohta, et ta sooviks, et kohustustest vabastamise menetluses täidaks usaldusisiku kohustusi Erki Schihalejev, kes on Andres Siilbeki asjadega hästi kursis ja keda Andres Siilbek usaldab täielikult. Andres Siilbek on avaldanud soovi, et usaldusisik Erki Schihalejevile võimaldatakse täielik juurdepääs Andres Siilbek arveldusarvele, et lihtsustada tema ülesannete täitmist. Andres Siilbek on põhjendanud pankrotihaldurile usaldusisiku määramise vajadust sellega, et Andres Siilbek ise viibib enamuse ajast töökohustuste täitmisel ning ei oma igapäevaselt juurdepääsu internetile ja telefonile (viibib XXX jne). Andres Siilbek omab töökohta XXX. 18.10.2016 võlausaldajate üldkoosolekul osales Erki Schihalejev, kes on edastanud pankrotihaldurile enne koosolekut ka nõusoleku usaldusisikuks hakkamise kohta. Erki Schihalejev avaldab pankrotihaldurile, et ta on teadlik usaldusisikul lasuvatest kohustustest ja usaldusisiku õigustest ning ta on valmis neid ülesandeid täitma. Võlausaldaja Swedbank AS esindaja on 17.10.2016 e-kirjas pankrotihaldurile teatanud, et nad teevad ettepaneku määrata Andres Siilbek kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Andres Siilbek ise. Swedbank AS on täiendavalt 18.10.2016 e-kirjas selgitanud, et Swedbank AS soovib, et võlgnik saaks ise usaldusisikuks, kuna kolmanda isiku usaldusisikuks määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi, mille läbi väheneks võlausaldajatel lootus saada oma nõudeid teatud ulatuses rahuldada ning pangale ei ole teada ühtegi asjaolu, miks võlgnik ise ei suuda usaldusisiku kohustusi täita. Panga hinnangul ei ole võlgniku põhjendused, miks mitte usaldusisikuks hakata, tõsiseltvõetavad.
6/9
Tsiviilasi 2-15-16554
Kuivõrd võlausaldajate üldkoosolekul ei osale ühegi võlausaldaja esindajat, kes otsustaks usaldusisiku nimetamise, palub pankrotihaldur otsustada kohtul usaldusisiku nimetamine võlgniku ja võlausaldaja esitatud ettepanekutest lähtuvalt.
Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 163 lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et Andres Siilbeki maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteotunnustega tegu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Karin Antsov vabastada pankrotihalduri Andres Siilbeki pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Pankrotihaldur Karin Antsov taotleb kohtult määrata Andres Siilbeki (pankrotis) pankrotihalduri tasu summas 388,88 eurot, sh käibemaks, büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb – Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid OÜ. Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 1 632,46 eurot. Tulenevalt PankrS § 651 lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast: 1 632,46 * 20% = 326,49 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, peab kohus põhjendatuks määrata Karin Antsovi tasuks 324,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 64,80 eurot, kokku seega 388,88 eurot. Halduri tasu maksta võlgniku arvelduskontol oleval rahaliste vahendite arvelt pankrotihaldur Karin Antsovi taotlusel OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX. PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on juba kinnitanud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Pankrotihaldur Karin Antsov palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 96,00 eurot, sh käibemaks. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihaldur Karin Antsovi vajalikud ja põhjendatud kulud summas 96,00 eurot, sh käibemaks. Halduri vajalikud 7/9
Tsiviilasi 2-15-16554
ja põhjendatud kulutused maksta võlgniku arvelduskontol oleval rahaliste vahendite arvelt pankrotihaldur Karin Antsovi taotlusel OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 04.11.2015. a esitas võlgnik Andres Siilbek kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks, kus märkis, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 20.01.2016. a. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldaja ei ole Andres Siilbeki kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Andres Siilbeki kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Andres Siilbek on palunud määrata usaldusisikuks Erki Schihalejevi, kes on võlgniku asjadega hästi kursis ja keda Andres Siilbek usaldab täielikult. Andres Siilbek on põhjendanud usaldusisiku määramise vajadust sellega, et Andres Siilbek viibib enamuse ajast töökohustuste täitmisel ning ei oma igapäevaselt juurdepääsu internetile ja telefonile (viibib XXX jne) Andres Siilbek töötab XXX. Võlausaldaja Swedbank AS on teinud ettepaneku määrata Andres Siilbeki kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Andres Siilbek ise. Swedbank AS soovib, et võlgnik saaks ise usaldusisikuks, kuna kolmanda isiku usaldusisikuks määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi, mille läbi väheneks võlausaldajatel lootus saada oma nõudeid teatud ulatuses rahuldada ning pangale ei ole teada ühtegi asjaolu, miks võlgnik ise ei suuda usaldusisiku kohustusi täita. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku põhjendused, miks mitte usaldusisikuks hakata, tõsiseltvõetavad. Kohus leiab, et Andres Siilbeki usaldusisikuks tuleb nimetada selleks nõusoleku andnud Erki Schihalejev. Seoses töökohustuste täitmisega XXX, sh XXX osalemisega, on võlgnikul raskendatud ligipääs internetile ja telefonile. Seetõttu leiab kohus, et raskendatud on ka võlgnikul endal usaldusisiku kohustuste täitmine, sh aruannete esitamine ja maksete teostamine võlausaldajate nõuete katteks. Kohus leiab, et võlgnik oleks suuteline usaldusisiku kohustusi sisuliselt täitma, kuid tulenevalt tema töö iseloomust võib see olla faktiliselt võimatu või toimuda ebakohase viivitusega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 p-s 18 8/9
Tsiviilasi 2-15-16554
leidnud, et „PankrS § 172 lg 6 võimaldab kulude kokkuhoiu kaalutlusel võlgniku enda usaldusisikuks määrata. Selline võimalus on seaduses ette nähtud siiski vaid mõjuva põhjuse esinemisel. Usaldusisiku roll võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on tagada võlausaldajate huvide kaitsmine, et olukorras, kus võlausaldajate nõuded pankotimenetluses on jäänud rahuldamata, saaksid nad kohustustest vabastamise menetluse käigus võlgniku tegevusest maksimaalset kasu. PankrS § 173 lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Võlgnik teeb eelnimetatud maksed usaldusisikule (PankrS § 172 lg 1), kes teeb PankrS § 172 lg 2 järgi kord aastas võlausaldajatele väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.“ Eelnevast tuleneb, et võlgnikku ennast saab usaldusisiku kohustusi täitma kohustada vaid mõjuva põhjuse esinemisel. Usaldusisiku määramine toimub võlausaldajate huvides, et tagatud oleks aruannete esitamine ja maksete teostamine võlausaldajate nõuete katteks, mis tulenevalt võlgniku töö iseloomust oleks muidu tõenäoliselt raskendatud või toimuks ebakohase viivitusega. Samuti ei ole usaldusisiku kandidaat taotlenud talle tasu maksmist või kulutuste hüvitamist. Kohus kohustab Erki Schihalejevi esitama iga kuue (6) kuu järel kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet ja andmeid võlausaldajate nõuete katteks raha eraldamise kohta ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. mail 2017. a, järgnev 1. novembril 2017. a, jne. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Andres Siilbeki tööandjale, Pensioniametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Andres Siilbeki töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab Erki Schihalejev andma Andres Siilbekile üle 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. oktoobril). PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.