Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast.
5.Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima.
6.Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Määrata ajutise pankrotihalduri Karin Antsov’i töötasuks 315,00 eurot ja menetluse läbiviimiseks vajalike kulutuste suuruseks 67.92 eurot (kuuskümmend seitse eurot ja 92 senti, summa sisaldab käibemaksu).
8.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta riigi vahenditest ajutise halduri Karin Antsov’i tasu 315,00 eurot välja Karin Antsov’ile, arvelduskonto XXX Swedbank.
9.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta riigi vahenditest välja ajutise pankrotihalduri Karin Antsov’i menetluse läbiviimiseks vajalike kulutuste katteks 67.92 eurot Advokaadibüroo Kuklase&Partnerid arveldusarvele nr XXX.
1.Edastada kohtumääruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusosakonnale PankrS § 40 lg 2 ja äriregistrile) ning toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja saata punkti 7,8 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Tsiviilasi 2-15-16554 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.
MENETLUSE KÄIK
4.novembril 2015.a esitas Andres Siilbek kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.
25.novembri 2015.a määrusega nimetas kohus Andres Siilbeki ajutiseks halduriks Karin Antsovi.
14.detsembril 2015.a esitas ajutine haldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. 15. detsembril 2015.a toimus kohtuistung, kus avaldaja jäi avalduse juurde ja ajutisel pankrotihalduril midagi lisada ei olnud lisaks esitatud aruandele.
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja ei jätku vara menetluskulude katteks.
1.Andres Siilbek varad
1.1.Ajutise pankrotihalduri poolt saadetud järelepärimistele Andres Siilbek pangaarvete kohta teatas alljärgnev pank pangaarve olemasolu kohta: AS Swedbank teatas, et Andres Siilbek omab alljärgnevat kontot: - arvelduskonto nr XXX, mille saldo 02.12.2015 seisuga on 17,92 EUR, konto on broneeritud summas 17,92 EUR kaardi hooldustasudest). AS Swedbank konto on arestitud 26.11.2015 seisuga.
1.2.Maanteeameti 26.11.2015 vastusest nähtuvalt ei ole ja ei ole olnud Andres Siilbek nimele liiklusregistris registreeritud või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette.
1.3.Kinnistusraamatu andmetel ei ole Andres Siilbek nimele registreeritud kinnistuid.
1.4.Äriregistri andmetel ei ole Andres Siilbek seotud ega olnud seotud äriühingutega.
1.5.Ajutise pankrotihalduri päringule teatas 25.11.2015 AS Eesti Väärtpaberikeskus (lisa 2), et Andres Siilbek’l on avatud pensionikonto nr xxx, mille saldo 25.11.2015 seisuga on 2469,549 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Tegemist on kohustusliku kogumispensionifondi osakutega. Investeerimisfondide seaduse (IFS) § 109 lg 7 kohaselt on pankrotihalduril õigus esitada registripidajale avaldus kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks üksnes kohustusliku pensionifondi osakuomaniku pärandvara pankroti korral. IFS § 109 lg 8 kohaselt oleks vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku pankroti korral pankrotihalduril õigus esitada avaldus vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemiseks. IFS § 109 lg-st 9 tulenevalt on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud IFS § 109 lg-tes 7 ja 8 nimetamata juhtudel. Eeltoodust tulenevalt puudub pankrotihalduril võimalus Andres Siilbek pensionifondi osakute tagasivõtmiseks ning nende alusel väljamaksete tegemise taotlemiseks, kuivõrd tegemist on kohustusliku pensionifondi osakutega, mistõttu ei kajasta võlgniku pensionifondi võlgniku vara hulgas.
1.6.Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetest lähtuvalt puuduvad Andres Siilbekil varad. Andres Siilbek omas kuni 29.06.2015 töökohta xxx-s kus tema töötasu suuruseks oli 556,00 kuni 729,00 eurot kuus. Alates 30.06.2015 on Andres Siilbek töötuna arvel Eesti Töötukassas.
2.Andres Siilbek kohustused
Tsiviilasi 2-15-16554
2.1.Kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite koja poolt esitatud 25.11.2015 andmetel on Andres Siilbek’i vastu algatatud alljärgnevad täitemenetlused:
2.1.1.Kohtutäitur Jane Rumjantseva menetluses on alljärgnev täiteasi: - täiteasi nr. 189/2009/1782, täitetoimik avatud 14.12.2009, sissenõudja AS EMT, nõue 1605,66 EUR. Kohtutäituri teatise kohaselt on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 29.10.2009 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-08-86258. Täitemenetluses ei ole toimunud laekumisi võlausaldaja nõude ja täitemenetluse kulude katteks.
2.1.2.Kohtutäitur Oleg Sirotin menetluses on alljärgnev täiteasi: - täiteasi nr. 187/2015/2, täitetoimik avatud 04.01.2015, sissenõudja Raili Jaaska, nõue 1610,00 EUR. Kohtutäituri teatise kohaselt on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 23.10.2013 lahend tsiviilasjas nr 2-13-35374. Täitemenetluses on toimunud laekumine 08.04.2015 summas 231,53 EUR kohtutäituri deposiitarvele. Seega peaks võlausaldaja nõude jääk olema summas 1 427,77 EUR.
2.1.3.Kohtutäitur Reet Rosenthal menetluses on alljärgnev täiteasi: - täiteasi nr. 186/2008/4616, täitetoimik avatud 11.12.2008, sissenõudja AS Eesti Energia, nõue 472,68 EUR.
2.1.4.Kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses on alljärgnevad täiteasjad: - täiteasi nr. 084/2015/782, täitetoimik avatud 20.03.2015, sissenõudja Bigbank AS, nõue 6 612,00 EUR. Kohtutäituri teatise kohaselt on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-100278. Täitemenetluses ei ole toimunud laekumisi võlausaldaja nõude ja täitemenetluse kulude katteks. Bigbank AS nõude suuruseks on 6612,00 EUR ja kohtutäituri tasud 772,93 EUR. - täiteasi nr. 084/2011/1226, täitetoimik avatud 19.04.2011, sissenõudja Swedbank AS, nõue 2 449,37 EUR. Kohtutäituri teatise kohaselt on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 29.06.2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-22805. Täitemenetluses toimunud laekumine summas 693,52 EUR, millest kandis kohtutäitur edasi sissenõudjale summas 566,43 EUR ning täiturikulude katteks summas 127,09 EUR. Võlausaldaja nõude jääk on 1882,94 EUR + viivis ning kohtutäituri tasu 422,47 EUR. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtutäituritele 27.11.2015 taotluse täitemenetluste peatamiseks.
2.2.Maksu- ja Tolliameti 03.12.2015 teatise kohaselt puudub Andres Siilbek’l maksuvõlg.
2.3.AS Swedbank teatas, et Andres Siilbekil on pangaga sõlmitud laenuleping nr. xxx, mille võlgnevus seisuga 02.12.2015 on summas 2 531,20 EUR (sh põhiosa võlgnevus 1397,22 EUR, põhiosa viivis 944,39 EUR, intressi võlgnevus 130,66 EUR ning sissenõude kulud 58,93 EUR).
2.4.Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmete kohaselt on Andres Siilbekil kohustusi kokku summas 14 676,07 EUR alljärgnevalt: 1) Swedbank AS kaardi hooldustasu laenuleping nr. xxx - põhiosa võlgnevus - intressi võlgnevus - põhiosa viivis - sissenõude kulud 2) kohtutäitur Jane Rumjantseva
17,92 EUR
1 397,22 EUR
130,66 EUR
944,39 EUR
58,93 EUR
Tsiviilasi 2-15-16554 täiteasi nr 189/2009/1782 - täitemenetluse algatamise tasu - kohtutäituri tasu - täitekulu 3) kohtutäitur Oksana Kutšmei täiteasi nr 084/2011/1226 - kohtutäituri tasu + kulud täiteasja nr 084/2015/782 - kohtutäituri tasu + kulud 4) kohtutäitur Oleg Sirotin täiteasi nr. 187/2015/2 - täitemenetluse algatamise tasu - kohtutäituri tasu
5) AS EMT
(Tartu Maakohtu 29.10.2009 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-08-86258) 6) Bigbank AS (Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 26.02.2015 kohtumäärus) 7) Raili Jaaska (elatisraha nõude jääk) 8) AS Eesti Energia (täiteasi nr. 186/2008/4616)
7,67 EUR
416,45 EUR
3,06 EUR
422,47 EUR
772,93 EUR
19,16 EUR
367,10 EUR
1 605,66 EUR
6 612,00 EUR
1 427,77 EUR
472,68 EUR
3.Andres Siilbek maksevõime analüüs PankrS § 22 lg 2 p 2 kohaselt peab ajutine pankrotihaldur andma hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Võlgnik toob maksejõuetuse põhjusena välja asjaolu, et tal on laenu- ja järelmaksukohustus, mida ta ei suutnud tasuda pärast sissetulekute kaotamist. Sissetulekute kaotusena on võlgnik pidanud silmas töökoha kaotust aastatel 2007-2008. 2008-2009 on asunud võlgnik uuesti tööle ning on omanud töökohta kuni 2015 suveni. Ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatult on Andres Siilbekil võlgnevused alates aastast 2008 ning aasta-aastalt on võlgnevusi juurde tulnud. Kuigi võlgnikul on olnud erinevad töökohad (2013 töötas Soomes, 2013 aprillist kuni 2015 juunist Xxx-s), eksisteerivad jätkuvalt võlgnevused aastatest 2008 ja 2009, kuigi võlgnikul oli igakuine sissetulek töötasu näol, mille arvelt saanuks tasuda võlgnevusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib maksejõuetuse algse põhjusena käsitleda sissetulekute kaotust aastatel 2007-2008, kui tekkisid võlgnevused varasemalt võetud kohustuste täitmise osas. Varasemad võlgnevused on jäänud tasumata, mistõttu on varasemad võlgnevused suurenenud viivisvõlgnevuse võrra ning lisandunud on uued võlgnevused. Võlgniku selgituste kohaselt on ta kandideerinud uuele töökohale xxx, kuid hetkel ootab võlgnik arstliku komisjoni vastust. Lubatud töötasu uuel töökohal on 900 – 950 EUR (bruto). Ajutine pankrotihaldur ei ole hetkel tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse alustamise pankrotimenetluse järgselt. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei kata võlgniku varad ajutise pankrotihalduri tasu ja kulusid, samuti võimalikke pankrotimenetluse kulusid. Kuigi tegemist on raugemise olukorraga, on võlgnik esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, mistõttu esineb alus pankroti väljakuulutamiseks, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.
KOHTU SEISUKOHT
Tsiviilasi 2-15-16554 PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et Karin Antsov vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Andres Siilbek’i pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).
MENETLUSKULUD
Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Karin Antsov on teinud tööd kokku 3,5 tundi. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 315,00 eurot ja menetluse läbiviimiseks vajalike kulutuste suuruseks 67.92 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud tööga ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri töötasu välja mõista riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel.