Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-16-1491 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-16-1491 võõrandamine, siis selliselt, et selle aja jooksul maksuvõlga aktiivselt vähendatakse ja esitatakse tagatis. Maksuhaldur on tagatise nõudmisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Hüpoteegi seadmisel on vajalik tuvastada kinnistu turuväärtus, kindlustamaks seda, et hüpoteek tagaks maksuvõla tasumist. Seega peab hindamine olema toimunud usaldusväärselt ja see on tagatud eelkõige siis, kui selle viivad läbi oma ala asjatundjad, kes ei ole menetluse tulemustest huvitatud (on sõltumatud). MTA ei olnud kohustatud ega saanudki hüpoteegi seadmisel võtta aluseks taotleja välja pakutud kinnistute oletatavaid hindasid. Hindamise tulemusel saab otsustada, kas kõigile kinnistutele on vajalik hüpoteegi seadmine. Samas on taotleja ise väitnud, et ka juhul, kui kõik temale kuuluvad kinnistud täitemenetluses müüa, et jätku sellest maksuvõla tasumiseks. See kinnitab, et ka kõigile kinnistutele hüpoteegi seadmine ei pruugi osutuda ebaproportsionaalseks abinõuks, tagamaks maksuvõla tasumist. 1,3-kordse tagatissumma määramine on põhjendatud, kuna see on ka turul toimuvate hüpoteegiga tagatud laenutehingute puhul tavapärane. Ajatamisperioodi määramine on maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Ajatamata jätmise põhjuseks on eelkõige tagatise esitamata jätmine, mitte aga see, et vaide esitaja on pakkunud välja 4-aastase ajatamisperioodi. Muutva tingimuse all pidas maksuhaldur silmas eelkõige võimalikku vaide esitaja majandusliku olukorra muutumist ajatamisperioodi jooksul. Maksuvõlg on sedavõrd suur, et ilma kinnistuid müümata ei õnnestu vaide esitajal seda ajatamisgraafiku alusel, tasudes 500 eurot kuus, ära maksta ei 12 kuu ega ka taotletud 4 aasta jooksul. Taotleja ei ole asunud vabatahtlikult maksuvõlga tasuma, mistõttu ei saa pidada maksuhalduri kahtlusi selles, et ka ajatamisgraafikust kinnipidamisel võib isik sarnaselt käituda, põhjendamatuteks. Vaide esitaja käitumine, kus ta ei võta vastu maksuhalduri ja kohtu poolt esitatud dokumente, ei astu samme maksuvõla vähendamiseks, viitavad pigem asjaolule, et isik ei soovi maksuvõlga tasuda, vaid üritab üksnes läbi ajatamistaotluste esitamise edasi lükata võimalikku maksuhalduri poolset sundtäitmise alustamist. Etteheide ärakuulamisõiguse rikkumise osas on põhjendamatu. Maksuhaldur andis ajatamistaotluse menetlemise jooksul üheselt mõista, et ajatamistaotluse rahuldamise eelduseks on tagatise esitamine. Seega ei saanud isikule tulla üllatusena see, et tagatise esitamata jätmisel jätab maksuhaldur tema ajatamistaotluse rahuldamata. Sellele võimalusele viitas maksuhaldur ka oma 05.04.2016 tagatise esitamise nõudes. Sisuliselt sai vaide esitaja siiski ajatamise menetluses oma ärakuulamisõigust kasutada, esitades MTA tagatise esitamise nõudele oma arvamuse.

3-16-1491 täitemenetluses kinnistute müümisega tähendab see märgatavalt kõrgemat hinda. Täitemenetluses kinnistute võõrandamisel jääks maksuvõlg väga suures ulatuses ka kõikide kinnistute võõrandamisel tasumata. Tagatise nõudmine on õigusvastane, kuna maksuhaldur on seadnud kõikidele kaebaja kinnistutele keelumärked ja arestinud kaebaja pangakontod. Et kirjeldatud tagatised ei mahu MKS §-s 122 toodud tagatise liikide alla, ei anna alust väita, et tagatis puudub. Ehkki esmakordselt esitas maksuhaldur hüpoteegi seadmise ning hindamisakti esitamise nõude 05.04.2016 kirjas, siis määrati kaebajale nende esitamiseks 15-päevane tähtaeg, mis on ilmselgelt liiga lühike. Maksuhaldur ei arvestanud hindamisakti nõudmisel enda hinnanguga, mille kohaselt on kaebaja majanduslik seis äärmiselt halb, mistõttu käiks hindamisaktide tellimine ja hüpoteekide seadmine kaebajale tõenäoliselt üle jõu. Ainuüksi hüpoteekide seadmine toob endaga kaasa kulud kuni 10 000 eurot. Maksuhaldur ei ole arvesse võtnud kaebaja esitatud andmeid kinnistute võimaliku väärtuse kohta. Näiteks selgitas kaebaja juba 28.04.2015 esitatud taotluses, et ainuüksi kahe looduskaitse all oleva kinnistu väärtus võib olla 5 544 000 eurot. Maksuhaldur pole vastavaid põhjendusi kahtluse alla seadnud ega neid ümber lükanud. Igal juhul puudub alus nõuda hüpoteekide seadmist kõigile kaebajale kuuluvatele kinnistutele. Olukorras, kus kaebajale kuulub kaks väärtuslikku looduskaitse all olevat kinnistut ning nende müümine on vaid aja küsimus, puudub igasugune õiguslik alus nõuda, et tagatis peab ületama ajatatava nõude. Tagatise esitamata jätmine ei tähenda automaatselt, et maksuhalduril puudub õigus ajatamist kohaldada. Maksuhaldur ei ole esitanud põhjendusi, miks tagatise esitamata jätmine toob kaasa ajatamise kohaldamata jätmise. Kaebajale on oluline kindlustunne. Maksuhaldur nõuab tagatist koheselt sundtäidetava ühishüpoteegina, kuid ajatamine võib lihtsasti lõppeda, samuti ei ole kindlust, et 12-kuuline maksegraafik pikeneb. Praegusel juhul ei ole aga maksuhaldur soovinud, et ajatamise lõppemisel hüpoteegid tühistatakse. Seega tähendab hüpoteegiga nõustumine, et ajatamine võib suvalisel ajal lõppeda ja maksuhaldur võib vabatahtlikult seatud hüpoteeke lihtsasti realiseerima hakata. Maksuhalduri väide, et maksusummat ei saa ajatada pikemaks perioodiks kui 12 kuud, on alusetu ning ka otsusest ei nähtu, mis välistab ajakava kehtestamise pikemaks perioodiks. Niivõrd lühikeseks tähtajaks ajatamise kohaldamine on ebaotstarbekas. Maksuhalduri tavapraktika on pikema perioodiga ajatamine ning lisaks oleks iga 12 kuu tagant ajatamise taotluse esitamine ja selle menetlemine asjatult koormav nii kaebaja kui ka maksuhalduri jaoks. Maksusummad ei ole aegumas ning seda on kinnitanud ka maksuhaldur, märkides, et maksuvõla sundtäitmise aegumine ei saabu enne 2020. aastat. Kuna maksuhaldur selles osas oma seisukohti ei põhjenda, siis on rikutud haldusakti põhjendamiskohustust. Arusaamatuks jääb võimalik ajatamine muutva tingimusega (MKS § 93), kuna maksuhaldur on jätnud selgitamata selle sisulise tähenduse. Otsuses on märgitud, et taotluse rahuldamata jätmine on tingitud muu hulgas maksuvõla suurusest ja senisest maksedistsipliinist. Need ei ole aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks, vaid toetavad seisukohta, et taotlus tuleb rahuldada. Praegusel juhul on maksuvõlg suur ning seda olulisem on selle ajatamine. Seejuures on erandlikuks ning ajatamist tugevalt toetavaks asjaoluks looduskaitseliste maade müük, mis leiab eelduslikud aset mõne aasta pärast.

Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Maksuhaldur jäi vaideotsuses toodud seisukohtadele. Kuigi tagatise nõudmine on maksuhalduri kaalutlusõigus, siis praegusel juhul ei saa kõne alla tulla tagatise nõudmata 4(9)

3-16-1491 jätmine. Maksuhaldur ei saa kõrvale kalduda MKS §-s 122 sätestatud tagatise liikidest ning aktsepteerida tagatisena keelumärkeid või arestitud pangakontosid. Kaebaja väited kahe looduskaitse all oleva kinnistu väärtuse kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Maksuhaldur on hinnanud kaebaja majanduslikku seisu äärmiselt halvaks, kuid seda eelkõige suhestatuna võimekusega tasuda äärmiselt suur maksuvõlg. Maksuhaldur ei ole asunud seisukohale, et kaebaja majanduslik seis on sedavõrd halb, et võimatu oleks kinnistutele hindamisaktide tellimine ja hüpoteekide seadmisega kaasnevate kulude kandmine. Kaebaja omab hulgaliselt registervara ning eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei ole suuteline kaasama vajalikke vahendeid.

5(9)

3-16-1491 Maksuhaldur ei ole 20.05.2016 otsuses või 05.04.2016 kirjas toonud välja põhjendusi selle kohta, miks vaatamata kaebajale kuuluvatele kinnisasjadele seatud keelumärgetele on vajalik kinnisasjade koormamine hüpoteekidega, kuid see ei too kaasa 20.05.2016 otsuse tühistamist. Tagatise liigid kehtestab MKS § 122 ning käsutamise keelumärkeid ja pangakonto aresti ei saa pidada MKS § 122 tähenduses tagatiseks. Hüpoteekide seadmisel ei saa maksuhaldur lähtuda kaebaja hinnangutest kinnistu võimalikule väärtusele, kuivõrd hüpoteegi eesmärgiks on tagada nõuet selliselt, et hüpoteegipidajal (isik, kelle kasuks hüpoteek on seatud) on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1). Tagatise aktsepteerimine ei tohi kahjustada avalikku huvi (maksude tasumist ja laekumist), mistõttu tuleb kinnistule hüpoteegi seadmisel tuvastada kinnistu turuväärtus, et hüpoteek tagaks maksuvõla tasumist. Ehkki 15-päevane tähtaeg tagatise andmise menetluse läbiviimiseks ei pruugi olla piisav, ei muuda see 20.05.2016 otsust või tagatise nõudmist õigusvastakseks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tagatis jäi maksuhaldurile andmata üksnes sel põhjusel, et tal ei olnud piisavalt aega tagatise andmiseks. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks taotlenud tagatise andmiseks pikemat tähtaega. Kaebaja on maksuhaldurile esitanud ka varasemalt maksuvõla ajatamise taotlusi, kus maksuhaldur on samuti maksuvõla ajatamiseks tagatist nõudnud. Kaebajale pidi olema teada maksuhalduri seisukoht, et maksuvõla ajatamise eelduseks on hüpoteekide seadmine, mistõttu juba enne taotluse esitamist oleks kaebajal olnud võimalik astuda samme kinnistute väärtuse hindamise läbiviimiseks. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega tagatise suurusest ja ületagamisest. Kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 nõustub kohus maksuhalduri vaideotsuse p-s 19 toodud põhjendustega ega korda neid. Ehkki MKS, määrus nr 60 või AÕS ei näe ette, et hüpoteek peab tagatavat nõuet ületama 30%, saab seda järeldada AÕS §-dest 346 ja 279, mille kohaselt peab hüpoteek tagama koos põhinõudega eelduslikult ka sellega seotud kõrvalnõuded ning ka hüpoteegi realiseerimisega seotud nõuded (kohtumenetluse kulud, täitekulud, kohtuvälised võla sissenõudmise kulud jne). Kuna AÕS § 341 lg 1 järgi on hüpoteegiga tagatavad nõuded põhinõue ja kõrvalnõuded ning võla sissenõudmise kulutused (sh täitekulud) tagatud hüpoteegi summa ulatuses, siis tuleb hüpoteegi seadmisel leppida hüpoteegipidajal hüpoteegisumma piisava varuga. Maksuhaldur pidas põhjendatuks, et seatav hüpoteek ületaks põhinõuet ja intresse 30% ulatuses, mida ei saa pidada tavapäratuks või nõuet ületagavaks, kuivõrd maksuhalduri kohustuseks on nõuda sisse maksuvõlad ning seda tehes ei saa maksuhaldur võtta riigile põhjendamatuid kulutusi nt vara müügiga täitemenetluses. Selliselt on maksuhaldur tagatise väärtust ka põhjendanud. Maksuhaldur ei ole maksuvõla ajatamisest keeldunud üksnes sel põhjusel, et kaebaja keeldus tagatise esitamisest ning kooskõlas MKS § 112 lg 4 p-ga 6 on maksuhaldur 20.05.2016 otsuses hinnanud ka muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla ajatamist otstarbekaks. Maksuvõla ajatamise korral on kohtupraktika toetanud seisukohta, et ajatamine on põhjendatud juhul, kui kogutud andmete põhjal on piisavalt alust väita, et maksuvõla ajatamise tulemusena saab maksuvõlg likvideeritud. Maksuvõla ajatamiseks põhjust ei ole, kui näib, et taotleja maksuvõla tasumise ajatamise korral siiski ajatatud maksuvõlga täita ei suudaks. Seega ei saa üksnes maksuvõlglase rahalisest võimekusest järeldada, et maksuvõla ajatamine on lubatav ja otstarbekas. Ehkki 20.05.2016 otsuses on MKS § 112 lg 4 p 6 kohaldamise põhjendused napid, on otsuses MKS § 112 lg 4 p 6 kohaldamise alustena märgitud maksuvõla suurus ja senine maksedistsipliin. Arvestades MKS § 112 lg-t 2, on eelviidatud asjaolud MKS § 112 lg 4 p 6 alusel keelduva otsuse tegemisel lubatavad kaalutlused. Kaebaja ei ole vaielnud vastu 6(9)

3-16-1491 maksuhalduri seisukohale, mille kohaselt ei ole kaebaja alustanud maksuvõla vähendamist, samuti ei ole vaidluse all maksuvõla suurus. Ehkki kaebaja on kaebuses toonud välja ka ajatamise perioodi ning muutva tingimusega ajakava kehtestamise, ei ole praeguse vaidluse kontekstis kaebaja väited asjassepuutuvad, kuna ajatamistaotlus on jäetud üldse rahuldamata, mitte rahuldatud 12 kuuks või muutva tingimusega. Kaebusest ja haldusmenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tagatise esitanud, kui MTA oleks leppinud pikema ajatamise perioodiga või ajatamiskaeva oleks kinnitatud muutva tingimuseta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-1491

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-1491 kinnistul ei eksisteeri. Teiseks on prognoosimatu aeg, mil omandamine võiks teoks saada. Looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamine sõltub riigieelarves selleks ette nähtud vahenditest ning saladus ei ole, et isikud võivad kinnisasja omandamist riigi poolt oodata üle 10 aasta. Kolmandaks on kõnealused kinnisasjad hindamata, mistõttu ei ole teada nende väärtus. Arvestades sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaegu (MKS § 132), ei saa riik jääda ootama hüpoteetilise võimaluse – looduskaitseliste piirangutega kinnisasja omandamine riigi poolt – realiseerumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.