R.K.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.05.2016 otsuse nr 13-1/0623 tühistamiseks ning kohustada Maksu- ja Tolliametit vaatama kaebaja maksuvõla ajatamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – R.K., volitatud esindaja vandeadvokaat Priit Raudsepp; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 17.04.2017 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.R.K.il on 16.01.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/1972-37 alusel füüsilise isiku tulumaksu võlg summas 1 691 424,81 eurot ja aastate 2013–2015 eest määratud maamaksu võlg summas 16 025,58 eurot. Maksuvõlale lisandub intress.
1(10)
2.Tekkinud maksuvõla ajatamiseks esitas kaebaja Maksu- ja Tolliametile (edaspidi maksuhaldur või MTA) taotluse 24.11.2015 ning maksuhaldur jättis selle taotluse 01.03.2016 otsusega nr 13-1/0376 rahuldamata. Uue maksuvõla ajatamise taotluse esitas kaebaja 31.03.2016 (registreeriti MTA-s 01.04.2016), misjärel toimusid kaebaja ja maksuhalduri vahel läbirääkimised, ent 20.05.2016 otsusega nr 13-2/0623 (edaspidi 20.05.2016 otsus) jättis maksuhaldur taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 20.05.2016 otsusele vaide, mille maksuhaldur jättis 04.07.2016 vaideotsusega nr 6-1/3400-2 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.
4.22.07.2016 saabus halduskohtule kaebus, mille nõudeid täpsustas kaebaja 30.08.2016 menetlusdokumendis ning mille kohaselt taotleb kaebaja 23.05.2016 otsuse tühistamist ning maksuhalduri kohustamist vaadata kaebaja maksuvõla ajatamise taotlus uuesti läbi. 22.07.2016 kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus, mille kohus rahuldas 25.07.2016 määrusega (toimiku lk 27). Kaebus võeti halduskohtu menetlusse 30.08.2016 määrusega (toimiku lk 31).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.20.05.2016 otsus on õigusvastane ning selle andmisel on maksuhaldur eksinud efektiivsuse, vormivabaduse, proportsionaalsuse, maksevõimelisuse ja uurimispõhimõtte vastu. Samuti on maksuhaldur vääralt teostanud kaalutlusõigust ning nõudnud maksusumma ületagamist.
5.2.Maksuvõla ajatamata jätmine rikub olulises ulatuses kaebaja ja avalikke huve, kuna täitemenetluses vara realiseerimisel on nende väärtus madalam ning sel põhjusel jääks täitemenetluses vara võõrandamisel oluline osa maksusummast laekumata. Kaebajale kuuluvad muu hulgas kaks kinnistut Pirita jõeoru maastikukaitsealal, mille piirangud muudavad need sisuliselt väärtusetuks. Võimalus on kinnistud võõrandada riigile selliselt, et nende hinna määramisel võetakse aluseks eeldus, et looduskaitselised piirangud kinnisasjal puuduvad. Võrreldes täitemenetluses kinnistute müümisega tähendab see märgatavalt kõrgemat hinda. Täitemenetluses kinnistuta võõrandamisel jääks aga maksuvõlg väga suures ulatuses ka kõikide kinnistute võõrandamisel tasumata. See ei ole kooskõlas kaebaja huviga ega avalike huvidega.
5.3.Tagatise nõudmine on õigusvastane, kuna maksuhaldur on seadnud kõikidele kaebaja kinnistutele keelumärked ja arestinud kaebaja pangakontod. Et kirjeldatud tagatised ei mahu maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 122 toodud tagatise liikide alla ei anna alust väita, et tagatis puudub. Ehkki esmakordselt esitas maksuhaldur hüpoteegi seadmise ning hindamisakti esitamise nõude 05.04.2016 kirjas, siis määrati kaebajale nende esitamiseks tähtaeg 15 päeva, mis on ilmselgelt liiga lühike. Lisaks ei arvestanud maksuhaldur hindamisakti nõudmisel enda hinnanguga, mille kohaselt on kaebaja majanduslik seis äärmiselt halb, mistõttu käiks hindamisaktide tellimine ja hüpoteekide seadmine kaebajale tõenäoliselt üle jõu. Ainuüksi hüpoteekide seadmine toob endaga kaasa kulud kuni 10 000 eurot.
5.4.MKS § 120 kohaselt on tagatise nõudmine maksuhalduri kaalutlusõigus ning maksuhaldur ei ole arvesse võtnud kaebaja esitatud andmeid kinnistute võimaliku väärtuse kohta. Nii näiteks selgitas kaebaja juba 28.04.2015 esitatud taotluses, et ainuüksi kahe looduskaitse all oleva kinnistu väärtus võib olla 5 544 000 eurot. Maksuhaldur pole vastavaid põhjendusi kahtluse alla
2(10)
seadnud ega neid ümber lükanud. Igal juhul puudub alus nõuda hüpoteekide seadmist kõigile kaebajale kuuluvatele kinnistutele.
5.5.Tagatise nõudmine on maksuhalduri õigus, mitte kohustus ning tagatise esitamata jätmine ei tähenda automaatselt, et maksuhalduril puudub õigus ajatamist kohaldada. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur esitanud põhjendusi, miks tagatise esitamata jätmine toob kaasa ajatamise kohaldamata jätmise. Nõuetekohase kaalutlusõiguse teostamisel oleks maksuhaldur ka ise mõistnud, et ajatamine on tema huvides, kuna see aitab ära hoida asjatuid ressursikulusid täitetoimingutele ning ühtlasi hoiab ära olukorra, kus maksuvõlgade täielik tasumine on välistatud.
5.6.Maksuhaldur nõuab maksusumma ületagamist, mis on vastuolus MKS §-ga 121. Nimelt nõuab maksuhaldur, et tagatise vaatus peab ületama 30% ulatuses ajatatavat nõuet. Ehkki kaebaja juhtis sellele tähelepanu, ei ole maksuhaldur sellele reageerinud ega oma seisukohti selgitanud või muutnud. Olukorras, kus kaebajale kuulub kaks väärtuslikku looduskaitse all olevat kinnistut ning nende müümine on vaid aja küsimus, puudub igasugune õiguslik alus nõuda, et tagatis peab ületama ajatatava nõude.
5.7.Kaebajale on oluline kindlustunne. Maksuhaldur nõuab tagatist koheselt sundtäidetava ühishüpoteegina, kuid ajatamine võib lihtsasti lõppeda, samuti ei ole kindlust, et 12-kuuline maksegraafik pikeneb. Praegusel juhul ei ole aga maksuhaldur soovinud, et ajatamise lõppemisel hüpoteegid tühistatakse. Seega tähendab hüpoteegiga nõustumine, et ajatamine võib suvalisel ajal lõppeda ja maksuhaldur võib vabatahtlikult seatud hüpoteeke lihtsasti realiseerima hakata.
5.8.Maksuhalduri väide, et maksusummat ei saa ajatada pikemaks perioodiks kui 12 kuud on alusetu ning ka otsusest ei nähtu, mis välistab ajakava kehtestamise pikemaks perioodiks. Kaebaja hinnangul on niivõrd lühikeseks tähtajaks ajatamise kohaldamine ebaotstarbekas. Maksuhalduri tavapraktika on pikema perioodiga ajatamine ning lisaks oleks iga 12 kuu tagant ajatamise taotluse esitamine ja selle menetlemine asjatult koormav nii kaebaja kui ka maksuhalduri jaoks. On selge, et maksuvõla tasumine 12 kuu jooksul ei ole võimalik, kuid see on võimalik pikema aja jooksul. Kaebaja on soovinud ajatamiseks 5-aastast perioodi ning keskkonnaministeeriumi kinnisasjade omandamise tabelit arvestades on kaebaja pidanud võimalikuks ka 4 aastast perioodi. Maksusummad ei ole aegumas ning seda on kinnitanud ka maksuhaldur märkides, et maksuvõla sundtäitmise aegumine ei saabu enne 2020. aastat. Vaatamata sellele leiab maksuhaldur, et ajatamine üle 12-kuu ei ole võimalik. Kuna maksuhaldur selles osas oma seisukohti ei põhjenda, siis on rikutud haldusakti põhjendamiskohustust. Oleks maksuhaldur hinnanud kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendanud haldusakti, oleks ta leidnud, et ajatamine on võimalik oluliselt pikemaks perioodiks kui 12 kuud. Seega on 20.05.2016 otsus õigusvastane ja tuleb tühistada.
5.9.Arusaamatuks jääb võimalik ajatamine muutva tingimusega, kuna maksuhaldur on jätnud selgitamata sisulise tähenduse. MKS § 93 reguleerib muutva tingimusega maksusumma määramist ning see on põhjendatud ennekõike olukorras, kus on võimalus, et esitatakse täiendavad tõendid. Nt on see mõeldav olukorras, kus maksumaksja on korduvalt lubanud esitada teda toetavaid tõendeid, kuid mingil põhjusel on ta jätnud selle tegemata. Sellises olukorras võib olla otstarbekas määrata maksusumma muutva tingimusega, et lihtsustada maksuotsuse korrigeerimist. Allakirjutanule jääb mõistetamatuks, mis alustel oleks vajalik või võimalik teha ajatamise otsus muutva tingimusega. Seega pole täitnud oma selgitamiskohustust ning haldusakti põhjendamiskohustust.
3(10)
5.10.Otsuses on märgitud, et taotluse rahuldamata jätmine on tingitud muu hulgas maksuvõla suurusest ja senisest maksedistsipliinist. Kaebaja hinnangul ei ole need aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks vaid need toetavad seisukohta, et taotlus tuleb rahuldada. Kui maksuvõlg oleks väike, oleks õigustatud küsimus, kas selle ajatamine on võimalik ja vajalik. Praegusel juhul on aga maksuvõlg suur ning seda olulisem on selle ajatamine. Seejuures on erandlikuks ning ajatamist tugevalt toetavaks asjaoluks looduskaitseliste maade müük, mis leiab eelduslikud aset mõne aasta pärast.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur jääb vaideotsuses toodud seisukohtadele ning kohtule esitatavas vastuses neid üle ei korda. Kuigi tagatise nõudmine on maksuhalduri kaalutlusõigus, siis praegusel juhul ei saa kõne alla tulla tagatise nõudmata jätmine.
6.2.Maksuhaldur ei saa kõrvale kalduda MKS §-s 122 sätestatud tagatise liikidest ning lugedaja veel vähem aktsepteerida tagatisena eelnimetatud keelumärkeid või arestitud pangakontosid. Kaebaja väited kahe looduskaitse all oleva kinnistu väärtuse kohta on paljasõnalised ning tõendamata.
6.3.Maksuhaldur on hinnanud kaebaja majanduslikku seisu äärmiselt halvaks, kuid seda eelkõige suhestatuna võimekusega tasuda äärmiselt suur maksuvõlg. Maksuhaldur ei ole asunud seisukohale, et kaebaja majanduslik seis on sedavõrd halb, et võimatu oleks kinnistutele hindamisaktide tellimine ja hüpoteekide seadmisega kaasnevate kulude kandmine. Kaebaja omab hulgaliselt registervara ning eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei ole suuteline kaasama vajalikke vahendeid. Vaideotsuse põhjendused
6.4.Maksuvõla ajatamist reguleerivad MKS § 111 ja 112. 23.05.2016 otsuses on maksuhaldur tuginenud MKS § 112 lg-le 1 ja lg 4 p-dele 4 ja 6 ning ajatamistaotlus jäi rahuldamata seetõttu, et vaide esitaja (edaspidi kaebaja) ei esitanud nõutavat tagatist ning samuti esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.
6.5.Vaidlust ei ole, et kaebaja tagatist ei esitanud. Tagatisena saab käitada üksnes MKS-is sätestatud tagatise liike ning kuna maksuhaldur on nõudnud MKS § 112 lg-le 3 tuginedes tagatise esitamist, siis nende vahel tuli kaebajal valida. Arvestades kaebaja majanduslikku seisundit ja asjaolu, et tal on kinnisvara, oli ainukeseks võimaluseks hüpoteegi seadmine ning tagatiseks ei saa lugeda kaebaja pangakontode arestimist ja tema kinnisvarale seatud kasutamise keelumärkeid. Tagatise nõudmisel lähtus maksuhaldur maksuvõla suurusest, selle tekkimise asjaoludest, soovitud ajatamisperioodist, aegumistähtajast ja eelnevast maksedistsipliinist. Need on asjakohased kaalutlused. Kaebaja maksuvõlg tuvastati 16.01.2012 maksuotsusega ning selle kohaselt jättis kaebaja tahtlikult ja korduvalt jätnud deklareerimata kinnistute müügist saadud tulu. Seega on maksuvõlg kujunenud kaebaja tahtliku tegevuse tulemusena. Samuti ei olnud kaebaja seisuga 05.04.2016 asunud vabatahtlikult maksuvõlga tasuma ega näidanud seeläbi üles soovi maksuvõla vähendamiseks. Kaebajale kuulub kinnisvara (14
4(10)
kinnisasja, millest 2 asuvad looduskaitsealal), mille müügi arvelt olnuks võimalik asuda maksuvõlga vähendama.
6.6.Kui kaebaja leidis, et 15 päevane tähtaeg tagatist puudutavate dokumentide esitamiseks on ebapiisav, siis oleks kaebaja saanud taotleda tähtaja pikendamist. Ehkki kaebaja on toonud kinnistute hindamata jätmise põhjustena välja asjaolu, et nende esitamine käib kaebajale üle jõu ning on keerukas põhjusel, et need on looduskaitse all, siis kaebajale kuuluvast 14 kinnistust on looduskaitseliste piirangutega vaid 2 kinnistut ning milliste müümise sooviga on kaebaja riigi poole pöördunud.
6.7.Maksuhalduri ülesandeks on sisse nõuda maksuvõlad ning olukorras, kus ka kaebaja ise on märkinud, et kõigi kinnistute sundmüük ei pruugi maksuvõla tasumist kindlustada, ei täidaks maksuhaldur oma seaduses ettenähtud ülesannet kohaselt, jäädes üksnes ootama, millal ja kas müügitehing riigiga teostatud saab, teadmata samas seda, mis tingimustel ja hinnaga see toimub. Kaebajal on võimalik asuda maksuvõlga vähendama teiste kinnistute müügist laekuvate rahaliste vahendite arvelt või vähemasti, kui ka oodata ära looduskaitsealuste kinnistute võõrandamine, siis selliselt, et selle aja jooksul maksuvõlga aktiivselt vähendatakse ja esitatakse ka tagatis.
6.8.Nii 20.05.2016 otsusest kui ka maksuhalduri 05.04.2016 tagatise esitamise nõudest nähtub, et maksuhaldur on tagatise nõudmisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest ja langetanud seejärel otsuse ning lähtutud on MKS § 120 regulatsioonist. Hüpoteegi seadmisel on vajalik tuvastada kinnistu turuväärtus, kindlustamaks seda, et hüpoteek tagaks maksuvõla tasumist. Seega peab hindamine olema toimunud usaldusväärselt ja see on tagatud eelkõige siis, kui selle viivad läbi oma ala asjatundjad, kes ei ole menetluse tulemustest huvitatud (on sõltumatud). Eeltoodud põhjusel ei olnud MTA kohustatud ega saanudki hüpoteegi seadmisel võtta aluseks kaebaja poolt välja pakutud kinnistute oletatavaid hindasid. Hindamise tulemusel saab ka otsustada kas kõigile kinnistutele on vajalik hüpoteegi seadmine. Samas on kaebaja ise väitnud, et ka juhul, kui kõik temale kuuluvad kinnistud täitemenetluses müüa, et jätku sellest maksuvõla tasumiseks – vastav väide jällegi kinnitab seda, et ka kõigile kinnistutele hüpoteegi seadmine ei pruugi osutuda ebaproportsionaalseks abinõuks, tagamaks maksuvõla tasumist.
6.9.MKS § 121 kohaselt määrab maksuhaldur tagatise suuruse ning selle juures arvestatakse nii tagatavat nõuet kui ka selle võimaliku sundtäitmise kulusid. Maksuhalduri hinnangul on 1,3 kordse tagatissumma määramine põhjendatud, kuna see on ka turul toimuvate hüpoteegiga tagatud laenutehingute puhul tavapärane.
6.10.Ka ajatamisperioodi määramine on maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus ning ehkki vaidlustatud otsusest ei nähtu miks on peetud võimalikuks 12 kuulist perioodi, siis ei oma see otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tähendust, kuna ajatamise taotlus jäeti rahuldamata, mitte ei rahuldatud 12 kuulise perioodi osas. Ajatamata jätmise põhjuseks on eelkõige tagatise esitamata jätmine, mitte aga see, et kaebaja on pakkunud välja 4 aastase ajatamisperioodi.
6.11.Tuleb nõustuda, et otsusest jääb selgusetuks, mida pidas MTA muutva tingimusega ajakava kehtestamise nõudes silmas, kuid see ei ole kaebaja poolt tagatise esitamata jätmisel põhjuseks. Suheldes maksuhalduriga ei ole kaebaja küsinud selle tingimuse osas selgitust. Esmakordselt mainitakse seda vaides. Seega on ilmne, et see ei seganud kaebajat ajatamistingimuste osas läbirääkimisi pidades. Vastasel korral oleks vaide esitaja selles osas maksuhaldurilt selgitust nõudnud. Vastuseks vaides esitatule märgib maksuhaldur, et muutva tingimuse all pidas maksuhaldur silmas eelkõige võimalikku vaide esitaja majandusliku olukorra muutumist ajatamisperioodi jooksul.
5(10)
6.12.Nõustuda ei saa, et maksuvõla suurus ja kaebaja varasem maksedistsipliin annavad aluse ajatamistaotluse rahuldamiseks. Maksuvõlg on sedavõrd suur, et ilma kinnistuid müümata ei õnnestu kaebajal seda ajatamisgraafiku alusel, tasudes 500 eurot kuus, ära maksta ei 12 kuu ega ka enda poolt taotletud 4 aasta jooksul. Kuivõrd maksuhalduri ülesandeks on nõuda sisse maksuvõlad ja tagada seeläbi ka nende laekumine, siis on ilmne, et sellises suuruses maksuvõla ajatamine tingimusel, kus ajatamisgraafiku järgselt kuulub tasumisele 500 eurot kuus ja kahe looduskaitselise kinnistu müük riigile võib toimuda teadmata aja jooksul ja teadmata hinnaga, vajab maksuvõla ajatamine eeltingimusena tagatise esitamist. Samuti on maksedistsipliin asi, mida maksuhaldur peab ajatamise taotluse läbivaatamisel arvestama. Kaebaja ei ole asunud vabatahtlikult maksuvõlga tasuma, mistõttu ei saa pidada maksuhalduri kahtlusi selles, et ka ajatamisgraafikust kinnipidamisel võib kaebaja sarnaselt käituda, põhjendamatuteks. Täiendavalt tuleb lisada, et kaebaja käitumine, kus ta ei võta vastu maksuhalduri ja kohtu poolt esitatud dokumente, ei astu samme maksuvõla vähendamiseks (kuigi olemas on 14 kinnistut, mille müügi arvelt oleks võimalik maksuvõlga vähendada), viitavad pigem asjaolule, et isik ei soovi maksuvõlga tasuda vaid üritab üksnes läbi ajatamistaotluste esitamise edasi lükata võimalikku maksuhalduri poolset sundtäitmise alustamist.
6.13.MKS § 13 lg 2 p 2 kohaselt ei tule maksukohustuslasele ärakuulamisõigust tagada, kui maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Maksuhaldur andis ajatamistaotluse menetlemise jooksul kaebajale üheselt mõista, et ajatamistaotluse rahuldamise eelduseks on tagatise esitamine. Seega ei saanud vaide esitajale tulla üllatusena see, et kui ta tagatist ei esita, siis jätab maksuhaldur tema ajatamistaotluse rahuldamata. Sellele võimalusele viitas maksuhaldur ka oma 05.04.2016 tagatise esitamise nõudes. Sisuliselt sai vaide esitaja siiski ajatamise menetluses oma ärakuulamisõigust ka kasutada, esitades MTA tagatise esitamise nõudele oma arvamuse. Seega on vaides sisalduv etteheide ärakuulamisõiguse rikkumise osas põhjendamatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 158 lg 2 ls-ga 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale ega arvesta haldusakti andmise järgselt tekkinud asjaolusid (vt Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, punkt 13). Kaalutlusõiguse aluse antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt, ent kaalutlusõiguse otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda (HKMS § 158 lg 3). Samuti ei teosta kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega saab kohus vaid kontrollida, kas otsuse on teinud selleks pädev isik, kas vastustaja on täitnud kaebaja taotlust lahendades menetlusnorme ja teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ning kas otsus vastab vorminõuetele.
8.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning kaebaja väited ei anna alust 20.05.2016 otsuse tühistamiseks ja maksuhalduri kohustamiseks vaadata kaebaja maksuvõla ajatamise taotlus uuesti läbi. Kohus nõustub vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
6(10)
9.Kohtupraktikas on selgitatud, et maksuvõla tasumise ajatamise eesmärgiks on maksuvõlglasele võimaluse andmine tasuda maksuvõlg osade kaupa teatud ajavahemiku vältel ning tagada maksusummade hilisem täielik laekumine. Maksuvõla ajatamine annab makseraskustesse sattunud maksukohustuslasele võimaluse jätkata oma igapäevast tegevust ning tasuda tekkinud maksuvõlg osamaksetena graafiku alusel, ilma et maksuhaldur asuks maksuvõlga sundtäitmisele pöörama. Sellest eesmärgist tulenevalt on ajatamine põhjendatud juhul, kui kogutud andmete põhjal on piisavalt alust väita, et maksuvõla tasumise ajatamise tulemusena saab maksuvõlg likvideeritud. Maksuvõla ajatamiseks põhjust ei ole, kui näib, et taotleja maksuvõla tasumise ajatamise korral siiski ajatatud maksuvõlga ja/või jooksvaid maksukohustusi täita ei suudaks (Tallinna Halduskohtu 07.05.2012 otsus nr 3-11-69, punkt 10.3).
10.Maksuvõla ajatamine on maksuhalduri kaalutlusotsus (MKS § 111 lg 1), mille tegemisel peab maksuhaldur arvesse võtma maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid (MKS § 112 lg 2). Lisaks MKS-le reguleerib maksuvõla ajatamist ka rahandusministri 30.04.2002 määrus nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“ (edaspidi määrus nr 60), mille § 6 kohaselt võib maksuhaldur jätta ajatamistaotluse rahuldamata MKS § 112 lg-s 4 toodud alustel ning vastavas otsuses märgitakse taotluse rahuldamata jätmise põhjus.
11.Praegusel juhul keeldus maksuhaldur ajatamistaotluse rahuldamisest kahel alusel. Esiteks põhjusel, et isik ei esitanud tagatise nõudmise järgselt tagatist (MKS § 112 lg 4 p 4) ning teiseks põhjusel, et esinevad muud asjaolud ja põhjuseid, mille tõttu ei pea maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks (MKS § 112 lg 4 p 6). Seejuures tuleb arvestada, et iseäranis MKS § 112 lg 4 punkt 6 annab maksuhaldurile maksuvõla tasumise ajatamise otsustamisel avara kaalutlusruumi.
12.MKS § 112 lg 4 punkti 4 kohaldamine eeldab, et tagatise nõudmine peab olema põhjendatud. Üksnes fakt, et isik tagatis ei esitanud, ei anna alust ajatamise taotlust rahuldamata jätta, kuna MKS § 112 lg 4 punktis 4 sätestatud alus eeldab haldusorganilt kaalutlusotsuse tegemist.
12.1.Vaidlust selle üle, et kaebaja maksuhaldurile nõutavat tagatist ei esitanud, ei ole. Tagatise eesmärk on tagada ajatatud maksuvõla tasumine juhul kui taotleja vaatamata ajatamisgraafiku kehtestamisele ajatatud maksuvõlga siiski ei tasu. Määruse nr 60 § 2 lg-st 1 tulenevalt peab maksuhaldur ajatamistaotluse läbivaatamisel kontrollima taotluse põhjendatust, tagatisega seoses esitatud dokumentide nõuetekohasust ning seda, kas tagatis on piisav tagamaks ajatatavat maksuvõlga. Määruse § 5 lg 1 sätestab, et kui maksuhaldur nõuab maksuvõla tasumise ajatamise otsuse tegemisel MKS §-s 122 sätestatud tagatise esitamist, peab ta sellest maksumaksjat kirjalikult teavitama ja selgitama, milliste tagatise liikide vahel võib maksumaksja valida ning millised on tagatise esitamise korral sooritatavad toimingud ja nõutavad dokumendid (s.o tuleb selgitada määruse § 5 lg 2 sisu).
12.2.Maksuvõla ajatamiseks tagatise esitamise nõude esitas maksuhaldur kaebajale 05.04.2016 kirjaga 13-4/011638-1. Ehkki 05.04.2016 kiri on oma põhjendustes tagatise nõudmise kohta napp nähtub 05.04.2016 kirja (toimiku lk 77, sh pöördel) ja maksuhalduri 21.04.2016 e-kirjast (toimiku lk 44 pöördel–45) üheskoos, et maksuhaldur pidas tagatise nõudmist vajalikuks arvestades maksuvõla suurust, selle tekkimise põhjust ja võla pikaajalisust. Lisaks on maksuhaldur tagatise nõudmist selgitanud 20.05.2016 otsuses, kus maksuhaldur põhjendab tagatise nõudmist maksuvõla suurusega, selle tekkimise asjaoludega, soovitutud ajatamisperioodi pikkusega ning aegumistähtajaga. Seejuures on maksuhaldur täiendavalt
7(10)
selgitanud, et tagasinõude esitati muu hulgas ka kaebaja varal lasuvatest koormatistest (toimiku lk 13–14). Võttes aluseks MKS § 112 lg 2, siis ei saa selliseid kaalutlusi pidada tagatise nõudmisel meelevaldseteks või asjakohatuteks ning need on kooskõlas tagatise eesmärgiga.
12.3.Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise eeldusena tagatise nõudmist ei saa pidada maksukohustuslasele ebaproportsionaalselt koormavaks ning kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt peaks tagatise nõudmise välistama juba ainuüksi asjaolu, et kaebaja rahaline võimekus on kehv ning et kaebajal rahalised vahendid ei võimalda kinnistute hindamist ja hüpoteekide seadmist. Kaebaja ei ole vaielnud vastu 20.05.2016 otsuses toodud väitele, mille kohaselt pakkus maksuhaldur kaebajale välja võimaluse, et ilma eksperthinnanguid esitamata on maksuvõla ajatamine võimalik, kui kaebajale kuulutavatele kinnistutele seatakse ühishüpoteek summas 4 400 00 eurot, kuid kaebaja ei pidanud ka seda võimalikuks kui nende seadmisega kaasnevad talle kulud. Seega on maksuhaldur andnud kaebajale võimaluse kinnistute hindamise kuludeta tagatise andmiseks. Ka seda võimalust kaebaja ei kasutanud. Kaebaja pidas tagatise andmist võimalikuks üksnes sel viisil, et temale tagatise andmisega kulusid ei kaasne. Ühestki õigusaktist ei tulene, et maksuhalduri ülesandeks on kanda maksuvõla ajatamisega seotud kulusid. Need kulud tuleb kanda isikul, kes maksuvõla ajatamist taotleb (s.t kaebajale). Maksuhalduri kohustuseks on tagada maksuvõlgade sissenõudmine ning selle kohustuse täitmist ei saa maksuhaldurile ette heita.
12.4.Seega oli maksuhalduril nii MKS § 112 lg-st 3 ja lg 4 p-st 4, § 120 lg 1 p-st 1 kui ka määruse nr 60 § 2 lg-st 1 ja §-st 5 tulenevalt õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamist taotlenud isikult tagatise esitamist, tagatise esitamise nõuet on maksuhaldur põhjendanud. Tagatise esitamata jätmisel oli maksuhalduril õigus jätta maksuvõla ajatamise taotlus rahuldamata.
13.Nõustuda võib, et 20.05.2016 otsuses või 05.04.2016 kirjas ei ole maksuhaldur toonud välja põhjendusi selle kohta, miks vaatamata kaebajale kuuluvatele kinnisasjadele seatud keelumärgetele on vajalik kinnisasjade koormamine hüpoteekidega, siis ei too see kohtu hinnangul kaasa 20.05.2016 otsuse tühistamist. Kohus nõustub vastustaja vaideotsuse punktis 16 toodud seisukohaga (toimiku lk 18, sh pöördel), et tagatise liigid kehtestab MKS §-s 122 ning käsutamise keelumärkeid ja pangakonto aresti ei saa pidada MKS § 122 tähenduses tagatiseks. Maksuhaldur ei saa kõrvale kalduda seadusandja poolt sätestatud tagatise liikidest ning lugeda tagatisteks või aktsepteerida tagatisena ka MKS §s 122 nimetamata tagatisi. Tagatise küsimist on aga maksuhaldur põhjendanud (toimiku lk 77, sh pöördel). Et kaebaja nendega ei nõustu ning leiab, et tagatise nõudmine ei ole põhjendatud, on kaebaja subjektiivne seisukoht. Kaebuse lahendamise seisukohalt on oluline, et tagatise nõudmisel on kaalumist teostatud ja tagatise nõudmist põhjendatud.
14.Hüpoteekide seadmisel ei saa maksuhaldur lähtuda kaebaja hinnangutest kinnistu võimalikule väärtusele, kuivõrd hüpoteegi eesmärgiks on tagada nõuet selliselt, et hüpoteegipidajal (isik, kelle kasuks hüpoteek on seatud) on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (asjaõigusseaduse § 325 lg 1). Tagatise aktsepteerimine ei tohi kahjustada ka avalikku huvi (maksude tasumist ja laekumist), mistõttu nõustub kohus maksuhalduri vaideotsuse punktis 18 märgituga (toimiku lk 18 pöördel–
8(10)
19), mille kohaselt tuleb kinnistule hüpoteegi seadmisel tuvastada kinnistu turuväärtus, et hüpoteek tagaks maksuvõla tasumist.
15.Ehkki kohus nõustub kaebajaga, et 15 päevane tähtaeg tagatise andmise menetluse läbiviimiseks ei pruugi olla piisav, siis ei muuda see praegusel juhul 20.05.2016 otsust või tagatise nõudmist õigusvastakseks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tagatis jäi maksuhaldurile andmata üksnes sel põhjusel, et tal ei olnud piisavalt aega tagatise andmiseks. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks taotlenud tagatise andmiseks pikemat tähtaega. Kohus nõustub maksuhalduri vaideotsuse punkti 17 märgituga (toimiku lk 18 pöördel) ning kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ei korda seda. Täiendavalt märgib kohus, et kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on maksuhaldurile esitanud ka varasemalt maksuvõla ajatamise taotlusi, kus maksuhaldur on samuti maksuvõla ajatamiseks tagatist nõudnud (toimiku lk 79, sh pöördel). Seejuures on kaebaja 01.04.2016 taotluses märkinud, et jääb 24.11.2015 taotluses esitatud seisukohtade juurde. Ka 24.11.2015 taotluse alusel algatatud maksuvõla ajatamise menetluses nõudis maksuhaldur tagatist (toimiku lk 79, sh pöördel)ning taotluse menetlus lõppes keelduva otsusega ning muu hulgas põhjusel, et kaebaja ei esitanud tagatist (toimiku lk 72-73). Seega pidi kaebajale olema teada maksuhalduri seisukoht, et maksuvõla ajatamise eelduseks on hüpoteekide seadmine, mistõttu juba enne taotluse esitamist oleks kaebajal olnud võimalik astuda samme kinnistute väärtuse hindamise läbiviimiseks.
16.Mis puudutab aga väiteid tagatise suurusest ja ületagamisest, siis kohus selles osas kaebajaga ei nõustu. Kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 nõustub kohus maksuhalduri vaideotsuse punktis 19 toodud põhjendustega (toimiku lk 19) ning ei korda neid siinjuures. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus, et ehkki MKS, määrus nr 60 või asjaõigusseadus (edaspidi AÕS) ei näe ette, et hüpoteek peab tagatavat nõuet ületama 30%, siis saab seda järeldada AÕS §-st 346 ja § 279, mille kohaselt peab hüpoteek tagama koos põhinõudega eelduslikult ka sellega seotud kõrvalnõuded ning ka hüpoteegi realiseerimisega seotud nõuded (kohtumenetlusekulud, täitekulud, kohtuvälised võla sissenõudmise kuud jne). AÕS § 327 kohaselt on hüpoteek kinnistusraamatusse kantav rahaline suurus ning kuna AÕS § 341 lg 1 järgi on hüpoteegiga tagatavad nõuded, sh põhinõue ja kõrvalnõuded ning võla sissenõudmise kulutused (sh täitekulud) tagatud hüpoteegi summa ulatuses, siis tuleb hüpoteegi seadmisel leppida hüpoteegipidajal hüpoteegisumma piisava varuga. Praegusel juhul pidas maksuhaldur põhjendatuks, et seatav hüpoteek kataks põhinõuet ja intresse 30% ulatuses, mida ei saa pidada tavapäratuks või nõuet ületagavaks, kuivõrd maksuhalduri kohustuseks on nõuda sisse maksuvõlad ning seda tehes ei saa maksuhaldur võtta riigile põhjendamatuid kulutusi nt vara müügiga täitemenetluses. Selliselt on maksuhaldur tagatise väärtust ka põhjendanud (toimiku lk 45).
17.Maksuhaldur ei ole maksuvõla ajatamisest keeldunud üksnes sel põhjusel, et kaebaja keeldus tagatise esitamisest ning kooskõlas MKS § 112 lg 4 punktiga 6 on maksuhaldur 20.05.2016 otsuses hinnanud ka muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. Kaebaja on vastupidiselt maksuhaldurile seisukohal, et maksuvõla tasumine oleks otstarbekas ajatada ning et kaebaja maksedistsipliin ja võla suurus toetavad taotluse rahuldamist. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd maksuvõla ajatamise korral on kohtupraktika toetanud seisukohta, et ajatamine on põhjendatud juhul, kui kogutud andmete põhjal on piisavalt alust väita, et maksuvõla tasumise ajatamise tulemusena saab maksuvõlg likvideeritud. Maksuvõla ajatamiseks põhjust ei ole, kui näib, et taotleja
9(10)
maksuvõla tasumise ajatamise korral siiski ajatatud maksuvõlga täita ei suudaks. Seega ei saa üksnes maksuvõlglase rahalisest võimekusest järeldada, et maksuvõla ajatamine on lubatav ja otstarbekas.
18.Ehkki 20.05.2016 otsuses on MKS § 112 lg 4 punkti 6 kohaldamise põhjendused napid, siis on otsuses MKS § 112 lg 4 punkti 6 kohaldamise alustena märgitud välja maksuvõla suurus ja senise maksedistsipliini. Arvestades MKS § 112 lg-t 2, siis on eelviidatud asjaolud MKS § 112 lg 4 punkti 6 alusel keelduva otsuse tegemisel lubatavad kaalutlused. Vaideotsuse punktis 22 (toimiku lk 19, sh pöördel) ning kohus peab neid asjakohasteks ja ei korda neid siinkohal (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja ei ole vaielnud vastu maksuhalduri seisukohale, mille kohaselt ei ole kaebaja alustanud maksuvõla vähendamist, samuti ei ole vaidluse all maksuvõla suurus.
29.Ehkki kaebaja on kaebuses toonud välja ka ajatamise perioodi ning muutva tingimusega ajakava kehtestamise, siis käesoleva vaidluse kontekstis ei ole kaebaja väited asjassepuutuvad, kuna praegusel juhul on ajatamistaotlus jäetud rahuldamata, mitte rahuldatud 12 kuuks või muutva tingimusega. Kohtule esitatud kaebusest ja kohtule esitatud haldusmenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tagatise esitanud, kui MTA oleks leppinud pikema ajatamise perioodiga või et ajatamiskaeva oleks kinnitatud muutva tingimuseta.
20.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuhaldur on arvestanud kaebaja 01.04.2016 taotluse lahendamisel asjassepuutuvate kaalutlustega ja ei ole arvestanud asjassepuutumatute kaalutlustega, samuti ei ole maksuhaldur teinud muud sisulist diskretsiooniviga (jätnud kaalutlusõigust kasutamata või ületanud selle piire või toiminud vastuolus normi eesmärgiga). Maksuhalduri 20.05.2016 otsus on õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.