Keskkonnaõigus › Looduskaitse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-788

3-15-788 aluspõhja kivimeisse kuni 15 m sügavuse kanjonilaadse oru, mille seintel paljanduvad Ordoviitsiumi lubjakivid, glaukoniitliivakivi, diktüoneemakilt ja oobulusliivakivi (fosforiit). See paljand on Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe Nõmmeveski kihistiku tüüppaljandiks. Rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*) on Eestis haruldased, kuna kasvavad väga kitsal alal ‒ Põhja-Eesti klindi jalami rusukaldel. Elektrijaama kinnistu territooriumil ei paikne praegu hüdroenergia tootmiseks kasutatavaid ehitisi ning varede kasutuselevõtmine ilma põhjalike rekonstrueerimistööde ning uute ehitiste püstitamiseta pole võimalik. Kaitse-eeskirja eelnõu alusel planeeritav kaitsekord näeb Elektrijaama kinnistu sellel osal, kus mainitud vared paiknevad, ette piiranguvööndi režiimi, kus olemasolevate ehitiste hooldamine on lubatud. Kuna Valgejõgi on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu ning kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis pole paisutamine jõel võimalik. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) §-le 51 on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Seega puudub ka vajadus hüdroenergia tootmiseks vajalike uute hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Elektrijaama kinnistul esinevad loodusväärtused on aga seevastu esinduslikud. Sihtkaitsevööndisse hõlmatakse maid täiendavalt 279,7 ha. Seletuskirjas näidati maa omandamise keskmine hind Vihula ja Kuusalu valdades ning leiti, et huvi maade riigile müümise vastu on eeldatavalt tagasihoidlik. Keskkonnaameti 14.05.2010 kirjast nr V 14-4/8127-4 Elektrijaama kinnistu omanikule nähtub, et kinnistul on registreeritud loodusdirektiivi elupaigad jõed ja ojad (3260), rusukallete ja jäärakute metsad ehk pangametsad (9180*) ning vääriselupaiga kriteeriumitele vastav elupaik nr 110146, mis hõlmab Elektrijaama kinnistust 1,77 ha (92%). Kinnistul on registreeritud II kaitsekategooria linnuliigi, III kategooria kalaliigi ja III kategooria kiililise elupaik. Elektrijaama katastriüksusel esinevate kaitseväärtuste ja nende kaitsevajaduse ekspertiisi aruande (PT, MM, 2011) kohaselt on kinnistul elupaigana A- (1,22 ha) ja B-esinduslikkusega (0,65 ha) pangametsad, A-esinduslikkusega lubjakivipaljandid (8210), A-esinduslikkusega jõed ja ojad (3260), massiliselt III kategooria kaitsealust liiki mets-kuukressi, III kategooria kaitsealused samblikuliigid sulgjas õhik ja müür-nokksammal, II kategooria kaitsealused samblikuliigid õli-luulissamblik ja rohe-tilksamblik, III kategooria kaitsealune kalaliik võldas, III kategooria kaitsealune liik ja loodusdirektiivi liik rohe-vesihobu, samuti registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi jäälinnu esinemine; kinnistu läheduses ka III kategooria liigi väikekirjurähni esinemine. Geoloogilisteks kaitseväärtusteks on Nõmmeveski rändrahn (III kategooria loodusmälestis), Nõmmeveski juga, Valgejõe kanjonorg, paljandid ja nõlvaallikad ning Valgejõgi. Alal on kultuuripärandina hüdroelektrijaama kompleksi varemed ning alal on kõrge ökoloogiline, esteetiline, teaduslik-pedagoogiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. Aruandes on leitud, et Põhja-Eesti klint Lahemaa piirkonnas enamasti mattunud kvarternaarsete setete alla, paljandid ei ole Lahemaal levinud ning on enamasti orienteeritud põhja suunas. Jõeorus asuvate lääne ja ida suunas orienteeritud paljandite valgustingimused ja mikrokliima on nendest erinevad ja Nõmmeveski kanjoni paljandid seetõttu veelgi unikaalsemad ja vajavad võimalikult häirimatut säilitamist, sh külastuse reguleerimist.

3(12)

3-15-788

4(12)

3-15-788 erinevate väärtuste esinemine. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vastustaja oleks nimetatud asjaolu tegelikult kaalumisel arvesse võtnud. Vastustaja seisukohad muude elupaigatüüpide, taime-, linnu- ja kalaliikide esinemise ning geoloogiliste kaitseväärtuste kohta Elektrijaama kinnistul ei ole asjakohased. Esiteks ei nähtu Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjast, et eelviidatud asjaolude esinemine tingis Elektrijaama kinnistu sihtkaitsevööndisse määramise, teiseks ei ole Valgejõge (elupaigatüüp jõed ja ojad 3260) arvatud terves osas sihtkaitsevööndisse. Vastustaja ei ole ka põhjendanud, miks on neid kaitseväärtusi vaja kaitsta just sihtkaitsevööndis. Arvestatud ei ole sellega, et inimtegevuse mõju antud piirkonnas on niigi olemas, sest tegemist on väga külastatava kohaga. Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas sisuliselt arvestatud sellega, et Nõmmeveski hüdroelektrijaam kui tööstuspärand väärib samuti taastamist, säilitamist ja kaitsmist. Kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt ei ole lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul lubatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine viisil, mis tõstab veetaset. Seega puudub seletuskirja kohaselt ka vajadus hüdroenergia tootmiseks vajalike uute hoonete ja rajatiste püstitamiseks. See seisukoht on vastuolus kohtulahenditega haldusasjas nr 3-12-2216 ja 3-3-1-74-14. Valest eeldusest lähtumise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus sisuliselt üldse kaalunud Elektrijaama kinnistu omaniku huve majandustegevust läbi viia ega seda, kas pangametsi oleks võimalik kaitsta piiranguvööndi režiimis. Elektrijaama kinnistut ei ole võimalik kaitse-eeskirjast tulenevalt kasutada seetõttu tootmismaana. Elektrijaama kinnistu sihtkaitsevööndisse arvamise tegelik põhjus oli välistada iga hinna eest hüdroelektrijaama rajatiste rekonstrueerimine ning elektrienergia tootmine kinnistul. Eesmärki kaitsta Elektrijaama kinnistul asuvaid pangametsasid on võimalik saavutada ka siis, kui Elektrijaama kinnistu jääb Lahemaa piiranguvööndisse, nagu see varasemalt oli. Kaebaja huvi kinnistu kasutamiseks on kaalukam kui C-esinduslikkusega pangametsade kaitse huvi. Kaitse-eeskiri on vaidlustatud osas seetõttu ebaproportsionaalne. Tõendamata on vastustaja väide, et Elektrijaama kinnistul asuvad pangametsad on A- või Besinduslikkusega või vastustaja oleks nendele asjaoludele kaitse-eeskirja kehtestamisel tuginenud. Vastustaja ei ole välja selgitanud ka muud avalikku huvi peale looduskaitselise huvi, sh rahaliste kulutuste tegemise vajadus kinnistu riigile omandamiseks.

Keskkonnaministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata.

3-15-788 järgitud. Kaitserežiimi üle otsustamisel on haldusorganil küllaltki lai diskretsiooniõigus. Kaebajal oli haldusmenetluses võimalik osaleda. Vastustaja on arvestanud kaebaja huvi hüdroelektrijaama rajamiseks ja käitamiseks, sest sihtkaitsevööndisse arvati kinnistu vaid 41,8% ulatuses ja sellest vööndist jäi välja kinnistule jääv jõeosa, elektrijaama rajatised ja matkarada, mis jäid piiranguvööndisse, nagu need olid varem. Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-74-14 kohustas vee erikasutusloa taotluse uuesti läbi vaatama, kuid ei muutnud kinnistu õiguslikku režiimi. Sihtkaitsevööndi olemasolu jõekallastel ei anna alust piiranguvööndis asuval kinnistuosal majandustegevuse keelamiseks. Ekslik on kaebaja väide, et haldusaktis ei ole põhjendatud, miks tuleb Elektrijaama kinnistul asuvat pangametsa, mille esinduslikkus on madal, üldse niivõrd rangelt kaitsta. Lisaks pangametsade olemasolule arvestati ka seal paiknevaid paeastanguid ning kanjonis olevat erilist mikrokliimat ning eriilmelisi elupaiku. Tulenevalt kaitse-eeskirja sisust ja ulatusest ei ole otstarbekas ja vajalik iga sellega hõivatud kinnistu suhtes kõiki kaitserežiimiga seotud küsimusi kajastada haldusaktis eneses. Piisab, kui haldusaktis on ära toodud kõige olulisemad küsimused ja nende detailsem käsitus on antud isikuga peetud kirjavahetuses. Kaitse-eeskirjas on toodud viide selle seletuskirjale ja seletuskirjas viidatud arvesse võetud ekspertiisiaktidele ja arvamustele. PT ekspertiisi puhul, erinevalt AT ekspertiisist, on tegu spetsiaalselt Elektrijaama kinnistut uurinud ekspertiisiga. Selles on põhjendatud, miks on pangametsa elupaiga osas vajalik sihtkaitsevööndi režiim ja miks see pole vajalik Valgejõe osas. PT ekspertiisi lk-del 20–22 on põhjalikult käsitletud enne uue kaitse-eeskirja kehtestamist eksisteerinud kaitserežiimi ja soovitatavat uut kaitserežiimi ning vajadust osaliselt sihtkaitsevööndi režiimi sisseviimiseks. Vastustaja on põhjendanud, miks on vajalik C-esinduslikkusega ala arvata sihtkaitsevööndisse. Raietegevus on välistatud seetõttu, et C-esinduslikkusega alal saaks esinduslikkus taastuda. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste kinnistuomanikega, kelle kinnistutel paiknevad pangametsad on A-esinduslikkusega, ent kelle kinnistuid ei ole arvatud sihtkaitsevööndisse. Kaitserežiimi valikut on põhjendatud ka teiste elupaigatüüpidega, nt lubjakivipaljandid (8219). Nähtuvalt kaardimaterjalist ja vastustaja kohtuistungil antud selgitustest jääb Kärestiku kinnistule, mille omanikuga väidab kaebaja ebavõrdset kohtlemist, ainult kitsas viirg pangametsa ja see ei asu jõesängi kaldakalletel. Piiranguvööndi režiim ei taga sihtkaitsevööndisse arvatud aladel seatud kaitse-eesmärkide saavutamist ja lubaks teostada näiteks teatud tüüpi raieid. See ei võimaldaks pangametsade esinduslikkuse tõusu. Sihtkaitsevööndi režiim ei ole ebaproportsionaalne, sest see ei takista hüdroelektrijaama taastamist. Kaebaja leiab ekslikult, et vastustaja on kohtumenetluses esitanud kaitserežiimi valiku kohta põhjendusi, mida haldusaktis ega sellele lisatud dokumentides ei sisaldunud. Kaitse-eeskirja seletuskirja p-s 5 on käsitletud kinnistu sundvõõrandamisega seotud kulusid seaduses nõutud viisil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-15-788 Halduskohus leidis ekslikult, et vastustaja on kaitse-eeskirja kehtestamisel võtnud arvesse kaebaja huve ja õigusi ning kaebaja väited hüdroelektrijaama taastamistöödega seotud majandushuvide kohta on asjakohatud. Tegemist on tootmismaaga. Kaitse-eeskirja seletuskirjast ei nähtu kaebaja huvidega arvestamine. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja huvidega arvestamist kinnitab see, et kinnistu on sihtkaitsevööndisse arvatud vaid osaliselt. Hüdroelektrijaama taastamisel ja käitamisel tekib kaebajal vajadus aeg-ajalt kasutada ka neid kinnistu osi, mis jäävad sihtkaitsevööndisse. Kaitse-eeskirja § 6 lg 3 p 3 alusel ei saa kaitseala valitseja anda nõusolekut majandustegevuseks sihtkaitsevööndis. Puuduvad kaalutlused selle kohta, miks antud juhul on C-esinduslikkusega pangametsa kaitsmise vajadus suurem kinnistu omaniku huvist rekonstrueerida kinnistul asuv hüdroelektrijaam ning tegeleda seal majandustegevusega. Ei ole arvestatud sellega, et inimtegevuse mõju antud piirkonnas on niigi olemas, sest tegemist on paljukülastatava kohaga sõltumata sellest, et hüdroelektrijaam on hetkel rekonstrueerimata. Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas sisuliselt arvestatud sellega, et Nõmmeveski hüdroelektrijaam kui tööstuspärand väärib samuti taastamist, säilitamist ja kaitsmist. Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja kohaselt puudub Elektrijaama kinnistul vajadus uute ehitiste püstitamiseks, sest vastavalt LKS §-le 51 on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Sellele kaalutlusele tuginemine on õigusvastane. Riigikohus leidis 04.03.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-74-14, et LKS § 51 lg 1 ei reguleeri seda erilist olukorda, mis Elektrijaama kinnistul esineb, kus kaebaja peab paisu rekonstrueerimist vajalikuks avarii tagajärgede likvideerimiseks. Sätte eesmärgiks on reguleerida töid olukorras, kus soovitakse tõsta väljakujunenud veetaset. Avarii tagajärgede kõrvaldamise välistamine ei saanud selle sätte kehtestamisel olla seadusandja eesmärk. Selle ebaõige asjaolu arvestamise tõttu ei ole vastustaja kaalunud, kas pangametsi saaks kaitsta piiranguvööndi režiimis. Elektrijaama kinnistut läbib elektriõhuliin, mille kaitsevööndi ulatus mõlemale poole telge on 2 m. Seega tuleb kinnistul teha raietöid nagunii. Vastustaja ei ole kaalunud, kas elektrijaama rajamisega kaasnevad mõjutused oleksid ulatuslikumad. Kinnistul asuvate ehitiste arvamise tõttu sihtkaitsevööndisse ei ole võimalik neid taastada ning suure külastatavuse tõttu kujutavad need inimestele praeguses seisundis ohtu. Välja on jäetud selgitamata, kui kulukaks läheks riigile see, kui ta peab Elektrijaama kinnistu LKS § 20 lg 11 p-st 1 tulenevalt omandama. Riigi kulutused kinnistule on oluline avalik huvi ning see on jäetud hindamata. Nõuetekohaseks ei saa pidada kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas märgitut, sest selles ei ole arvesse võetud kinnistul asuvaid rajatisi ega tootmispotentsiaali, millest kinnistu omanik jäetakse ilma. Kaitse-eeskirjas ega seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks tuleb Elektrijaama kinnistul asuvat pangametsa, mille esinduslikkus on madal, üldse niivõrd rangelt kaitsta. Seletuskirja kohaselt tuleb väärtuslikumad metsa-alad (A- ja B-esinduslikkus) arvata reservaatidesse ja sihtkaitsevöönditesse. Ekspert AT tegi ettepaneku kogu kinnistu sihtkaitsevööndist välja jätta, kuna Nõmmeveskil on tegemist suure külastuskoormusega alaga ja seal on nii või teisiti häirimine suur. Mitmeid teisi Lahemaa rahvuspargis asuvaid pangametsasid, ka kõrgema esinduslikkusega pangametsasid, mida tuleks just rohkem kaitsta, ei ole sihtkaitsevööndisse arvatud. Enamike ülejäänud Lahemaa rahvuspargis kasvavate pangametsade kaitsmist 7(12)

3-15-788 piiranguvööndi režiimi kaudu on vastustaja pidanud piisavaks. PT ekspertiis ei vasta neile küsimustele. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks vastustaja eelistas PT ekspertiisi seisukohti AT ekspertiisi vastupidistele soovitustele. Ühtegi tõendit ei ole esitatud selle kohta, justkui oleks Nõmmeveskil erinevate väärtuste esinemine võrreldes Muuksi pangametsadega (mida ei ole sihtkaitsevööndisse arvatud) kontsentreeritum. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vastustaja oleks nimetatud asjaolu tegelikult kaalumisel arvesse võtnud. Elektrijaama kinnistu erinevat kohtlemist ei saa õigustada ka kinnistul paiknevate lubjakivipaljanditega, muude kaitstavate elupaigatüüpidega (jõed ja ojad), viitega erinevate taime-, linnu- ja kalaliikide esinemisele ega geoloogilistele kaitseväärtustele. Eelnõu seletuskiri keskendub eelkõige asjaolule, et Elektrijaama kinnistul asuvad pangametsad, ega sisalda põhjendusi, et kinnistu tuleks sihtkaitsevööndisse arvata mingil muul alusel. Valgejõge (elupaigatüüp jõed ja ojad 3260) ei ole tervikuna sihtkaitsevööndisse arvatud. Puuduvad põhjendused, miks peab eelnimetatud elupaiku, liike ja kaitseväärtusi kaitsma justnimelt sihtkaitsevööndi režiimi kaudu ning miks varasem leebem piiranguvööndi režiim ei ole selleks piisav. Kaitse-eeskirja põhjendused ei sisaldu piisaval määral selle seletuskirjas. Haldusakti põhjendused ei saa sisalduda kaebajaga peetud kirjavahetuses ega PT ekspertiisis. Kirjavahetuses selliseid põhjendusi, mis tuleb pangametsasid kaitsta just sihtkaitsevööndis, ka ei ole. Üldjuhul ei saa kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan ei ole haldusaktis selle andmisel märkinud.

3-15-788 kinnistul ekspertiisi põhjal 0,88 ha ja metsaelupaikade inventuuri andmetel 1,3 ha. Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) hõlmab jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedas seisundis. Samuti on Elektrijaama kinnistul registreeritud II ja III kaitsekategooria taimeliikide esinemine ja II kaitsekategooria linnuliigi esinemine. Valgejõgi on III kaitsekategooria kaitsealuste kalaliikide hariliku võldase ja rohe-vesihobu elupaigaks. Valgejõgi on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu ning kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Elektrijaama kinnistul on järgmised geoloogilised kaitseväärtused: Nõmmeveski rändrahn, Nõmmeveski juga, Valgejõe kanjonorg, paljandid ja nõlvallikad. Nõmmeveski maastikulise väärtuse moodustab kanjon ja paeastangud, Valgejõgi, Nõmmeveski juga ja kärestik, allikad koos veejuhtmega. Eelkirjeldatud elupaikade olemust, väärtust ja esinduslikkust hinnates tsoneeriti sihtkaitsevööndisse kanjoninõlvadel paiknev osa Elektrijaama kinnistust (sh seal paiknev pangamets ca 0,9 ha ja lubjakivipaljandid). Piiranguvööndisse tsoneeritult ei oleks väärtuslike koosluste kaitse vajalikul tasemel tagatud. Samas on tegevuste kavandamisel piiranguvööndi alal võimalus kasutada ka lahendusi, kus sihtkaitsevööndit ei peaks kasutama ja kahjustama. Hüdroelektrijaama taastamisel tuleb otsused teha juhtumipõhiselt. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt. Keskkonnakaitse on kaalukas avalik huvi, mis õigustab omandiõiguse piiramist. Olemasoleva elektriõhuliini ja selle hooldamise mõju kaitseväärtustele on marginaalne. LKS § 8 lg 2 p 5 sätestab, et ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut. Kaitse-eeskirja seletuskiri sisaldab seda hinnangut. Sättest ei tulene, et juba loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses tehakse kindlaks kinnistu, mille kaitsekord muutub rangemaks, väärtus. Elektrijaama kinnistu osaline sihtkaitsevööndisse määramine ei olnud põhjendatud üksnes pangametsade paiknemisega kinnistul, vaid seal ka piirkonna väärtuslike metsaalade ning Valgejõe ürgoru pangametsaala koos pae- ja liivakivipaljanditega paiknemisega. See nähtub kaitse-eeskirja seletuskirjast. Lahemaa rahvuspargi metsade ja väärtuste analüüsi käigus koostatud inventuuri kohaselt on alale, mille hulka kuulub ka Elektrijaama kinnistu, määratud pangametsade esinduslikkus C, tulenevalt inimtekkelistest objektidest (varemed). Elektrijaama kinnistu ekspertiisis on täpsustatud Elektrijaama kinnistul asuva pangametsa elupaigatüübi esinduslikkust ja määratud selle esinduslikkuseks nii A, B kui C. Sihtkaitsevööndisse määrati üksnes A ja B esinduslikkusega metsad. Elektrijaama kinnistu ekspertiisis on selged kinnistupõhised selgitused, millest lähtuvalt on põhjendatud kinnistul osaliselt kohaldada sihtkaitsevööndi režiimi. Kaitse-eeskirja seletuskirjas on haldusakti põhjendused esitatud nõuetekohaselt. Kuna Lahemaa rahvuspark hõlmab väga palju kinnistuid, saavad põhjendused seletuskirjas olla üldised. Konkreetset kinnistut puudutavad kaalutlused nähtuvad lisaks seletuskirjale ka kinnistuomaniku ja vastustaja kirjavahetusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-788 Sihtkaitsevööndi piirid on ära näidatud kaitse-eeskirja lisas ning kuigi Riigi Teataja veebilehel kättesaadav kaart on ebapiisava kvaliteedi tõttu raskelt loetav, on sihtkaitsevööndi piirid selgelt välja toodud keskkonnaregistris Kotka sihtkaitsevööndi kaardil (vt keskkonnaregistri veebileht ja II kd tl 70). Sellelt nähtub, et nii hüdroelektrijaama varemed kui Valgejõgi ja selle vasaku kalda kitsam riba (ala jõe ja jalgraja vahel) on Elektrijaama kinnistul jäetud piiranguvööndisse; sihtkaitsevööndisse on arvatud parem kallas ja vasak kallas osas, mis jääb jalgrajast kaugemale. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et hüdroelektrijaama taastamine oleks võimatu viisil, mis ei põhjustaks majandustegevust ja ehitustöid sihtkaitsevööndis. Pole alust arvata, et hüdroelektrijaama rajamine väiksemas mahus oleks välistatud. Kaardimaterjalilt nähtub, et varasema hüdroelektrijaama varemed ei paikne alal, mis oleks arvatud sihtkaitsevööndisse. Veebilehel https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1356 kättesaadavas kirjeldatud LL magistritöö „Nõmmeveski hüdroelektrijaama rekonstrueerimine“ (Eesti Maaülikool, 2013) lühitutvustuses selgitatakse, et magistritöös pakutakse välja lahendus, mis tagab säästliku energiatootmise ja haruldaste koosluste eksisteerimise käsikäes.

3-15-788

3-15-788

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.