lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-788/24

Keskkonnaõigus › Looduskaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 24.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-788/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Looduskaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4532
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-788

Haldusasi

Boorela OÜ kaebus Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määruse nr 18 ,,Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ tühistamiseks osas, millega Boorela OÜ-le kuuluv Elektrijaama kinnistu arvati Lahemaa rahvuspargi Kotka sihtkaitsevööndisse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2016. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – Boorela OÜ, esindaja v.adv Marit Toom Vastustaja – Vabariigi Valitsus, esindaja Maiu Paloots

Menetluse alus ringkonnakohtus

Boorela OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Boorela OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-788 muutmata.

Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. detsembril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-788

1.Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrusega nr 18 kehtestati Lahemaa rahvuspargi kaitseeeskiri ja määrati rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitseala asukoht ning lubatud ja keelatud tegevused, samuti sihtkaitsevööndid ja piiranguvööndid. Kotka sihtkaitsevööndi kaitseeesmärk on looduse mitmekesisuse, maastikuilme, koosluste tüüpide ja neile omase liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse (määruse § 13 lg 3) ning seal on keelatud majandustegevus ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgurajatiste ning tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks või rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks (määruse § 16 lg 1 p-d 1 ja 3). Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ehitiste hooldustööd (§ 14 lg 2 p 6). Lahemaa piiranguvööndis on lubatud majandustegevus; kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ehitiste väliskonstruktsioonide muutmine ja ehitiste püstitamine. Elektrijaama kinnistu (1,95 ha, katastritunnus 42301:005:0158, registriosa nr 7009302, asukoht Nõmmeveski küla, Kuusalu vald, Harjumaa, omanik Boorela OÜ) määrati osaliselt (41,8%, pangametsade alla jäävas osas) Lahemaa rahvuspargi Kotka sihtkaitsevööndisse ning ülejäänud osas Lahemaa piiranguvööndisse. Kuni kaitse-eeskirja kehtestamiseni asus Elektrijaama kinnistu tervikuna varasema kaitse-eeskirja kohaselt Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis.
2.Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja kohaselt kulgeb Kotka sihtkaitsevööndi piir Elektrijaama kinnistul mööda Valgejõe idakallast ning jalgraja serva: vööndist on välja tsoneeritud kinnistule jääv jõeosa, elektrijaama rajatiste varemed ning jalgrada. Kotka sihtkaitsevööndisse on tsoneeritud piirkonna väärtuslikud metsaalad ning Valgejõe ürgoru pangametsaala koos pae- ja liivakivipaljanditega. Hüdroelektrijaama ehitised paiknevad Valgejõe ehituskeeluvööndis (50 m). Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevate loodusväärtuste kaitse vajadusega ning on lähtutud EL poolt 2004/2005. a, KP poolt 2008/2009. a ja AT poolt 2012/2013. a koostatud eksperdiarvamustest Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu, tsoneeringu ja kaitsekorra kohta. Samuti on kaitsekorra kehtestamisel arvestatud 2011. a PT koostatud ekspertiisiga Elektrijaama katastriüksusel esinevate kaitseväärtuste ja nende kaitse vajaduse kohta. Elektrijaama kinnistu on arvatud sihtkaitsevööndisse seetõttu, et kinnistul kasvavad pangametsad (9180*). Pangametsasid leidub Nõmmeveskil Valgejõe kanjonorus vaid 2,7 ha-l ja nende esinduslikkuseks on määratud C. Samas on tegemist vähelevinud spetsiifilisi kasvutingimusi vajava kooslusega. Madala esinduslikkuse tingib sealne inimmõju: orus, piiranguvööndisse jääval alal, paiknevad vana elektrijaama varemed ning seal paiknev Nõmmeveski juga ja kanjonorg oma järskudel kallastel paiknevate pae- ja liivakivipaljanditega on rahvuspargi üks kõrgeima külastuskoormusega alasid. Paljandid ja koopad on haruldased elupaigatüübid, kuna neid leidub Eestis piiratud aladel. Lubjakivipaljandeid (8210) leidub piiratud aladel üle kogu Euroopa, Eestis eeskätt Põhja-Eesti pangal, Lääne-Eesti klindil ja Soome lahte suubuvate jõgede kanjonorgudes. Lubjakivipaljandite pragudes kasvab rohkesti endeemseid taimeliike. Lahemaa on Põhja-Eesti klindi esinemisala, kuid klint on siin enamasti settekivimi kihtide alla mattunud. Ordoviitsiumi ladestu tuntuimad lubjakivipaljandid on Nõmmeveski kanjonis Valgejõe ääres ja Joaveskil Loobu jõe ääres, samuti Muuski ja Tsitre klindilõigul. Nõmmeveskil on jõgi uuristanud 2(12)

3-15-788 aluspõhja kivimeisse kuni 15 m sügavuse kanjonilaadse oru, mille seintel paljanduvad Ordoviitsiumi lubjakivid, glaukoniitliivakivi, diktüoneemakilt ja oobulusliivakivi (fosforiit). See paljand on Kesk-Ordoviitsiumi Kunda lademe Nõmmeveski kihistiku tüüppaljandiks. Rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*) on Eestis haruldased, kuna kasvavad väga kitsal alal ‒ Põhja-Eesti klindi jalami rusukaldel. Elektrijaama kinnistu territooriumil ei paikne praegu hüdroenergia tootmiseks kasutatavaid ehitisi ning varede kasutuselevõtmine ilma põhjalike rekonstrueerimistööde ning uute ehitiste püstitamiseta pole võimalik. Kaitse-eeskirja eelnõu alusel planeeritav kaitsekord näeb Elektrijaama kinnistu sellel osal, kus mainitud vared paiknevad, ette piiranguvööndi režiimi, kus olemasolevate ehitiste hooldamine on lubatud. Kuna Valgejõgi on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu ning kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis pole paisutamine jõel võimalik. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) §-le 51 on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Seega puudub ka vajadus hüdroenergia tootmiseks vajalike uute hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Elektrijaama kinnistul esinevad loodusväärtused on aga seevastu esinduslikud. Sihtkaitsevööndisse hõlmatakse maid täiendavalt 279,7 ha. Seletuskirjas näidati maa omandamise keskmine hind Vihula ja Kuusalu valdades ning leiti, et huvi maade riigile müümise vastu on eeldatavalt tagasihoidlik. Keskkonnaameti 14.05.2010 kirjast nr V 14-4/8127-4 Elektrijaama kinnistu omanikule nähtub, et kinnistul on registreeritud loodusdirektiivi elupaigad jõed ja ojad (3260), rusukallete ja jäärakute metsad ehk pangametsad (9180*) ning vääriselupaiga kriteeriumitele vastav elupaik nr 110146, mis hõlmab Elektrijaama kinnistust 1,77 ha (92%). Kinnistul on registreeritud II kaitsekategooria linnuliigi, III kategooria kalaliigi ja III kategooria kiililise elupaik. Elektrijaama katastriüksusel esinevate kaitseväärtuste ja nende kaitsevajaduse ekspertiisi aruande (PT, MM, 2011) kohaselt on kinnistul elupaigana A- (1,22 ha) ja B-esinduslikkusega (0,65 ha) pangametsad, A-esinduslikkusega lubjakivipaljandid (8210), A-esinduslikkusega jõed ja ojad (3260), massiliselt III kategooria kaitsealust liiki mets-kuukressi, III kategooria kaitsealused samblikuliigid sulgjas õhik ja müür-nokksammal, II kategooria kaitsealused samblikuliigid õli-luulissamblik ja rohe-tilksamblik, III kategooria kaitsealune kalaliik võldas, III kategooria kaitsealune liik ja loodusdirektiivi liik rohe-vesihobu, samuti registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi jäälinnu esinemine; kinnistu läheduses ka III kategooria liigi väikekirjurähni esinemine. Geoloogilisteks kaitseväärtusteks on Nõmmeveski rändrahn (III kategooria loodusmälestis), Nõmmeveski juga, Valgejõe kanjonorg, paljandid ja nõlvaallikad ning Valgejõgi. Alal on kultuuripärandina hüdroelektrijaama kompleksi varemed ning alal on kõrge ökoloogiline, esteetiline, teaduslik-pedagoogiline ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. Aruandes on leitud, et Põhja-Eesti klint Lahemaa piirkonnas enamasti mattunud kvarternaarsete setete alla, paljandid ei ole Lahemaal levinud ning on enamasti orienteeritud põhja suunas. Jõeorus asuvate lääne ja ida suunas orienteeritud paljandite valgustingimused ja mikrokliima on nendest erinevad ja Nõmmeveski kanjoni paljandid seetõttu veelgi unikaalsemad ja vajavad võimalikult häirimatut säilitamist, sh külastuse reguleerimist.

3(12)

3-15-788

3.Boorela OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määruse nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ tühistamiseks osas, millega Elektrijaama kinnistu arvati Lahemaa rahvuspargi Kotka sihtkaitsevööndisse. Elektrijaama kinnistul asub hüdroelektrijaama kompleks, mis koosneb paisust, juurdevoolukanalist ja äravoolukanalist. Elektrijaam rajati 1924. aastal, jaam hävines 1964. aastal. Nõmmeveski hüdroelektrijaam kujutab endast unikaalset tööstuspärandi objekti, tegemist on omapärase ning vaatamisväärse insenertehnoloogiline rajatisega. Elektrijaama kinnistu on 2002. aastal kantud kinnisturaamatusse tootmismaana ning AS Raju omandas selle maaüksuse eesmärgiga taastada kinnistul asuvate rajatiste baasil Nõmmeveski hüdroelektrijaam ning alustada hüdroelektrienergia tootmist. Kaebaja õiguseellane on teinud hüdroelektrijaama taastamiseks märkimisväärseid ettevalmistusi. Aastal 2001 on koostatud Nõmmeveski vana hüdroelektrijaama taaskasutusse võtmise keskkonnamõju hindamise aruanne, mis on heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuse 13.06.2002 kirjaga. Alates 2002. aastast on menetlemisel Elektrijaama katastriüksuse detailplaneering, mida ei ole senini vastu võetud ega kehtestatud Keskkonnaameti vastuseisu tõttu. Vee erikasutusloa taotluse menetluse ajal aprillis 2010 purunesid tõusuvee ja jääsurve tõttu Nõmmeveski paisu sildregulaatori varjakonstruktsioonide puittalad ja -varjad, mille tõttu alanes veetase paisjärves rohkem kui 1 m ning paisutus sisuliselt lakkas olemast. Keskkonnaamet väljastas 21.09.2012 vee erikasutusloa, millega oli lubatud silla ja paisu konstruktsioonide renoveerimine tingimusel, et veetaset ei tõsteta kõrgemale 2012. a tasemest. Keskkonnaamet keeldus paisutuse lubamisest viitega LKS § 51 lg-tele 1 ja 11. AS Veejaam (Elektrijaama kinnistu ja rajatiste rentnik) vaidlustas Keskkonnaameti keeldumise. Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2014 otsusega haldusasjas 3-12-2216 rahuldati AS Veejaam kaebus. Ringkonnakohus leidis, et LKS § 51 lõiked 1 ja 11 ei keela renoveerimisel säilitada varasemat paisutuse aegset veetaset. Ka Riigikohus nõustus oma 04.03.2015 otsuses nr 3-3-1-74-14 sellega, et LKS § 51 ei ole asjakohane säte ning Keskkonnaamet on paisutuse lubamisest õigusvastaselt keeldunud. Loa taotluse menetlus on pooleli. Osa, milles Elektrijaama kinnistu on määratud sihtkaitsevööndisse, ei ole looduses maha märgitud ning kaitse-eeskirjale lisatud kaardist ei ole piiride kulgemist võimalik üheselt kindlaks teha. Vastustaja on kaitse-eeskirja kehtestamisel teinud kaalutlusvigu. Selgitatud ei ole, miks tuleb C-esinduslikkusega pangametsasid nii rangelt kaitsta. Rangemat kaitserežiimi vajavad eelkõige sellised kooslused, mille esinduslikkus on kõrge (A- ja B-esinduslikkus). Ekspert AT leidis 2013. a Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja ekspertiisis, et C-esinduslikkusega pangametsa Elektrijaama kinnistul ei ole otstarbekas arvata sihtkaitsevööndisse. Ekspert märkis, et suure külastuskoormusega kohtade (näiteks Nõmmeveski) tsoneerimine sihtkaitsevööndisse ei ole hädavajalik, sest metsa kõrval ei pruugi muu elustik seal ikkagi vastata n-ö loodusliku arengu soovitud seisundile ja häirimine on suur. Eksperdi soovitusi ei ole arvestatud. Mitmeid teisi kõrgema esinduslikkusega pangametsasid ei ole sihtkaitsevööndisse arvatud. Muuksi piiranguvööndis esineb A-esinduslikkusega pangametsi 23,7 hektaril ja Lahemaa piiranguvööndis 5,2 hektaril. Seeläbi on kaebajat koheldud ka ebavõrdselt, sest temale kaasnevad piirangud on põhjendamatult ulatuslikumad. Kõrvaloleval Kärestiku kinnistul paiknevad pangametsad on jäetud sihtkaitsevööndist välja. Ühtegi tõendit ei ole esitatud selle kohta, justkui oleks Nõmmeveskil võrreldes Muuksi pangametsadega kontsentreeritum

4(12)

3-15-788 erinevate väärtuste esinemine. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vastustaja oleks nimetatud asjaolu tegelikult kaalumisel arvesse võtnud. Vastustaja seisukohad muude elupaigatüüpide, taime-, linnu- ja kalaliikide esinemise ning geoloogiliste kaitseväärtuste kohta Elektrijaama kinnistul ei ole asjakohased. Esiteks ei nähtu Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjast, et eelviidatud asjaolude esinemine tingis Elektrijaama kinnistu sihtkaitsevööndisse määramise, teiseks ei ole Valgejõge (elupaigatüüp jõed ja ojad 3260) arvatud terves osas sihtkaitsevööndisse. Vastustaja ei ole ka põhjendanud, miks on neid kaitseväärtusi vaja kaitsta just sihtkaitsevööndis. Arvestatud ei ole sellega, et inimtegevuse mõju antud piirkonnas on niigi olemas, sest tegemist on väga külastatava kohaga. Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas sisuliselt arvestatud sellega, et Nõmmeveski hüdroelektrijaam kui tööstuspärand väärib samuti taastamist, säilitamist ja kaitsmist. Kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt ei ole lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul lubatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine viisil, mis tõstab veetaset. Seega puudub seletuskirja kohaselt ka vajadus hüdroenergia tootmiseks vajalike uute hoonete ja rajatiste püstitamiseks. See seisukoht on vastuolus kohtulahenditega haldusasjas nr 3-12-2216 ja 3-3-1-74-14. Valest eeldusest lähtumise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus sisuliselt üldse kaalunud Elektrijaama kinnistu omaniku huve majandustegevust läbi viia ega seda, kas pangametsi oleks võimalik kaitsta piiranguvööndi režiimis. Elektrijaama kinnistut ei ole võimalik kaitse-eeskirjast tulenevalt kasutada seetõttu tootmismaana. Elektrijaama kinnistu sihtkaitsevööndisse arvamise tegelik põhjus oli välistada iga hinna eest hüdroelektrijaama rajatiste rekonstrueerimine ning elektrienergia tootmine kinnistul. Eesmärki kaitsta Elektrijaama kinnistul asuvaid pangametsasid on võimalik saavutada ka siis, kui Elektrijaama kinnistu jääb Lahemaa piiranguvööndisse, nagu see varasemalt oli. Kaebaja huvi kinnistu kasutamiseks on kaalukam kui C-esinduslikkusega pangametsade kaitse huvi. Kaitse-eeskiri on vaidlustatud osas seetõttu ebaproportsionaalne. Tõendamata on vastustaja väide, et Elektrijaama kinnistul asuvad pangametsad on A- või Besinduslikkusega või vastustaja oleks nendele asjaoludele kaitse-eeskirja kehtestamisel tuginenud. Vastustaja ei ole välja selgitanud ka muud avalikku huvi peale looduskaitselise huvi, sh rahaliste kulutuste tegemise vajadus kinnistu riigile omandamiseks.

Keskkonnaministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata.

5.Tallinna Halduskohtu 02.12.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. LKS § 11 lg 4 kohaselt tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse seletuskirjas esitada: 1) põhjendused kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) põhjendused loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) põhjendused kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) põhjendused kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) põhjendused kaitsekorra kohta; 6) kaitse alla võtmise menetluse kirjeldus, sh menetlusetappide kronoloogiline loetelu, ärakuulamise tulemused ja menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemusel tehtud muudatused koos põhjendustega. Neid nõudeid on põhiosas 5(12)

3-15-788 järgitud. Kaitserežiimi üle otsustamisel on haldusorganil küllaltki lai diskretsiooniõigus. Kaebajal oli haldusmenetluses võimalik osaleda. Vastustaja on arvestanud kaebaja huvi hüdroelektrijaama rajamiseks ja käitamiseks, sest sihtkaitsevööndisse arvati kinnistu vaid 41,8% ulatuses ja sellest vööndist jäi välja kinnistule jääv jõeosa, elektrijaama rajatised ja matkarada, mis jäid piiranguvööndisse, nagu need olid varem. Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-74-14 kohustas vee erikasutusloa taotluse uuesti läbi vaatama, kuid ei muutnud kinnistu õiguslikku režiimi. Sihtkaitsevööndi olemasolu jõekallastel ei anna alust piiranguvööndis asuval kinnistuosal majandustegevuse keelamiseks. Ekslik on kaebaja väide, et haldusaktis ei ole põhjendatud, miks tuleb Elektrijaama kinnistul asuvat pangametsa, mille esinduslikkus on madal, üldse niivõrd rangelt kaitsta. Lisaks pangametsade olemasolule arvestati ka seal paiknevaid paeastanguid ning kanjonis olevat erilist mikrokliimat ning eriilmelisi elupaiku. Tulenevalt kaitse-eeskirja sisust ja ulatusest ei ole otstarbekas ja vajalik iga sellega hõivatud kinnistu suhtes kõiki kaitserežiimiga seotud küsimusi kajastada haldusaktis eneses. Piisab, kui haldusaktis on ära toodud kõige olulisemad küsimused ja nende detailsem käsitus on antud isikuga peetud kirjavahetuses. Kaitse-eeskirjas on toodud viide selle seletuskirjale ja seletuskirjas viidatud arvesse võetud ekspertiisiaktidele ja arvamustele. PT ekspertiisi puhul, erinevalt AT ekspertiisist, on tegu spetsiaalselt Elektrijaama kinnistut uurinud ekspertiisiga. Selles on põhjendatud, miks on pangametsa elupaiga osas vajalik sihtkaitsevööndi režiim ja miks see pole vajalik Valgejõe osas. PT ekspertiisi lk-del 20–22 on põhjalikult käsitletud enne uue kaitse-eeskirja kehtestamist eksisteerinud kaitserežiimi ja soovitatavat uut kaitserežiimi ning vajadust osaliselt sihtkaitsevööndi režiimi sisseviimiseks. Vastustaja on põhjendanud, miks on vajalik C-esinduslikkusega ala arvata sihtkaitsevööndisse. Raietegevus on välistatud seetõttu, et C-esinduslikkusega alal saaks esinduslikkus taastuda. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste kinnistuomanikega, kelle kinnistutel paiknevad pangametsad on A-esinduslikkusega, ent kelle kinnistuid ei ole arvatud sihtkaitsevööndisse. Kaitserežiimi valikut on põhjendatud ka teiste elupaigatüüpidega, nt lubjakivipaljandid (8219). Nähtuvalt kaardimaterjalist ja vastustaja kohtuistungil antud selgitustest jääb Kärestiku kinnistule, mille omanikuga väidab kaebaja ebavõrdset kohtlemist, ainult kitsas viirg pangametsa ja see ei asu jõesängi kaldakalletel. Piiranguvööndi režiim ei taga sihtkaitsevööndisse arvatud aladel seatud kaitse-eesmärkide saavutamist ja lubaks teostada näiteks teatud tüüpi raieid. See ei võimaldaks pangametsade esinduslikkuse tõusu. Sihtkaitsevööndi režiim ei ole ebaproportsionaalne, sest see ei takista hüdroelektrijaama taastamist. Kaebaja leiab ekslikult, et vastustaja on kohtumenetluses esitanud kaitserežiimi valiku kohta põhjendusi, mida haldusaktis ega sellele lisatud dokumentides ei sisaldunud. Kaitse-eeskirja seletuskirja p-s 5 on käsitletud kinnistu sundvõõrandamisega seotud kulusid seaduses nõutud viisil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Boorela OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 02.12.2016 otsus ning uue otsusega kaebus rahuldada. 6(12)

3-15-788 Halduskohus leidis ekslikult, et vastustaja on kaitse-eeskirja kehtestamisel võtnud arvesse kaebaja huve ja õigusi ning kaebaja väited hüdroelektrijaama taastamistöödega seotud majandushuvide kohta on asjakohatud. Tegemist on tootmismaaga. Kaitse-eeskirja seletuskirjast ei nähtu kaebaja huvidega arvestamine. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja huvidega arvestamist kinnitab see, et kinnistu on sihtkaitsevööndisse arvatud vaid osaliselt. Hüdroelektrijaama taastamisel ja käitamisel tekib kaebajal vajadus aeg-ajalt kasutada ka neid kinnistu osi, mis jäävad sihtkaitsevööndisse. Kaitse-eeskirja § 6 lg 3 p 3 alusel ei saa kaitseala valitseja anda nõusolekut majandustegevuseks sihtkaitsevööndis. Puuduvad kaalutlused selle kohta, miks antud juhul on C-esinduslikkusega pangametsa kaitsmise vajadus suurem kinnistu omaniku huvist rekonstrueerida kinnistul asuv hüdroelektrijaam ning tegeleda seal majandustegevusega. Ei ole arvestatud sellega, et inimtegevuse mõju antud piirkonnas on niigi olemas, sest tegemist on paljukülastatava kohaga sõltumata sellest, et hüdroelektrijaam on hetkel rekonstrueerimata. Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas sisuliselt arvestatud sellega, et Nõmmeveski hüdroelektrijaam kui tööstuspärand väärib samuti taastamist, säilitamist ja kaitsmist. Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja kohaselt puudub Elektrijaama kinnistul vajadus uute ehitiste püstitamiseks, sest vastavalt LKS §-le 51 on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Sellele kaalutlusele tuginemine on õigusvastane. Riigikohus leidis 04.03.2015 otsuses asjas nr 3-3-1-74-14, et LKS § 51 lg 1 ei reguleeri seda erilist olukorda, mis Elektrijaama kinnistul esineb, kus kaebaja peab paisu rekonstrueerimist vajalikuks avarii tagajärgede likvideerimiseks. Sätte eesmärgiks on reguleerida töid olukorras, kus soovitakse tõsta väljakujunenud veetaset. Avarii tagajärgede kõrvaldamise välistamine ei saanud selle sätte kehtestamisel olla seadusandja eesmärk. Selle ebaõige asjaolu arvestamise tõttu ei ole vastustaja kaalunud, kas pangametsi saaks kaitsta piiranguvööndi režiimis. Elektrijaama kinnistut läbib elektriõhuliin, mille kaitsevööndi ulatus mõlemale poole telge on 2 m. Seega tuleb kinnistul teha raietöid nagunii. Vastustaja ei ole kaalunud, kas elektrijaama rajamisega kaasnevad mõjutused oleksid ulatuslikumad. Kinnistul asuvate ehitiste arvamise tõttu sihtkaitsevööndisse ei ole võimalik neid taastada ning suure külastatavuse tõttu kujutavad need inimestele praeguses seisundis ohtu. Välja on jäetud selgitamata, kui kulukaks läheks riigile see, kui ta peab Elektrijaama kinnistu LKS § 20 lg 11 p-st 1 tulenevalt omandama. Riigi kulutused kinnistule on oluline avalik huvi ning see on jäetud hindamata. Nõuetekohaseks ei saa pidada kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas märgitut, sest selles ei ole arvesse võetud kinnistul asuvaid rajatisi ega tootmispotentsiaali, millest kinnistu omanik jäetakse ilma. Kaitse-eeskirjas ega seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks tuleb Elektrijaama kinnistul asuvat pangametsa, mille esinduslikkus on madal, üldse niivõrd rangelt kaitsta. Seletuskirja kohaselt tuleb väärtuslikumad metsa-alad (A- ja B-esinduslikkus) arvata reservaatidesse ja sihtkaitsevöönditesse. Ekspert AT tegi ettepaneku kogu kinnistu sihtkaitsevööndist välja jätta, kuna Nõmmeveskil on tegemist suure külastuskoormusega alaga ja seal on nii või teisiti häirimine suur. Mitmeid teisi Lahemaa rahvuspargis asuvaid pangametsasid, ka kõrgema esinduslikkusega pangametsasid, mida tuleks just rohkem kaitsta, ei ole sihtkaitsevööndisse arvatud. Enamike ülejäänud Lahemaa rahvuspargis kasvavate pangametsade kaitsmist 7(12)

3-15-788 piiranguvööndi režiimi kaudu on vastustaja pidanud piisavaks. PT ekspertiis ei vasta neile küsimustele. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks vastustaja eelistas PT ekspertiisi seisukohti AT ekspertiisi vastupidistele soovitustele. Ühtegi tõendit ei ole esitatud selle kohta, justkui oleks Nõmmeveskil erinevate väärtuste esinemine võrreldes Muuksi pangametsadega (mida ei ole sihtkaitsevööndisse arvatud) kontsentreeritum. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vastustaja oleks nimetatud asjaolu tegelikult kaalumisel arvesse võtnud. Elektrijaama kinnistu erinevat kohtlemist ei saa õigustada ka kinnistul paiknevate lubjakivipaljanditega, muude kaitstavate elupaigatüüpidega (jõed ja ojad), viitega erinevate taime-, linnu- ja kalaliikide esinemisele ega geoloogilistele kaitseväärtustele. Eelnõu seletuskiri keskendub eelkõige asjaolule, et Elektrijaama kinnistul asuvad pangametsad, ega sisalda põhjendusi, et kinnistu tuleks sihtkaitsevööndisse arvata mingil muul alusel. Valgejõge (elupaigatüüp jõed ja ojad 3260) ei ole tervikuna sihtkaitsevööndisse arvatud. Puuduvad põhjendused, miks peab eelnimetatud elupaiku, liike ja kaitseväärtusi kaitsma justnimelt sihtkaitsevööndi režiimi kaudu ning miks varasem leebem piiranguvööndi režiim ei ole selleks piisav. Kaitse-eeskirja põhjendused ei sisaldu piisaval määral selle seletuskirjas. Haldusakti põhjendused ei saa sisalduda kaebajaga peetud kirjavahetuses ega PT ekspertiisis. Kirjavahetuses selliseid põhjendusi, mis tuleb pangametsasid kaitsta just sihtkaitsevööndis, ka ei ole. Üldjuhul ei saa kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan ei ole haldusaktis selle andmisel märkinud.

7.Keskkonnaministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus on võtnud arvesse kaebaja huvi Elektrijaama kinnistul hüdroelektrijaama rajamiseks. Ka vastustaja on sellega arvestanud. See nähtub kaitse-eeskirja seletuskirjast ja poolte haldusmenetluse aegsest kirjavahetusest. Kaebaja omandas kinnistu ajal, kui see oli Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis. Kaitseala valitseja ei ole enne kinnistu moodustamist ega hiljem toetanud hüdroelektrijaama rajamist ega andnud nõusolekut kinnistule tootmismaa sihtotstarbe määramiseks. Nõmmeveski hüdroelektrijaam hävis 1964. aastal ja ei töötanud juba ala kaitse alla võtmisel Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi alal 1997. aastal. Elektrijaama kinnistu territooriumil ei paikne hüdroelektrienergia tootmiseks kasutatavaid ehitisi ning varemete kasutuselevõtmine ilma põhjalike rekonstrueerimistööde ning uute ehitiste püstitamiseta ei ole võimalik. Hüdroelektrijaama varemed ja Valgejõgi paiknevad kinnistu osal, mida ei ole sihtkaitsevööndisse arvatud, s.o piiranguvööndis, kus majandustegevus ja ehitamine on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Kinnistul on võimalik juurdevoolukanali ja vundamendi vare rekonstrueerimine külastusrajatisena (vaateplatvormina) olemasolevas mahus, kahjustamata seejuures täiendavalt piirneval alal looduskooslusi ja kanjoniveergu. Elupaigatüüpe pangametsad, lubjakivipaljandid ning jõed ja ojad, mida kinnistul paikneb, on vajalik kaitsta nii riigi kui ka Euroopa tasandil looduskaitse (Natura 2000 võrgustik) vajadusest tulenevalt. Kaitse-eeskirja seletuskirja lk-l 23 on välja toodud kaitseala kaitse-eesmärkideks olevad haruldased ja ohustatud kooslused, sh lubjakivipaljandid (8210) ja rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*). Nimetatud elupaigad on nimetatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidena ka kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-s 2. Pangametsi (9180*) on 8(12)

3-15-788 kinnistul ekspertiisi põhjal 0,88 ha ja metsaelupaikade inventuuri andmetel 1,3 ha. Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) hõlmab jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedas seisundis. Samuti on Elektrijaama kinnistul registreeritud II ja III kaitsekategooria taimeliikide esinemine ja II kaitsekategooria linnuliigi esinemine. Valgejõgi on III kaitsekategooria kaitsealuste kalaliikide hariliku võldase ja rohe-vesihobu elupaigaks. Valgejõgi on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu ning kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Elektrijaama kinnistul on järgmised geoloogilised kaitseväärtused: Nõmmeveski rändrahn, Nõmmeveski juga, Valgejõe kanjonorg, paljandid ja nõlvallikad. Nõmmeveski maastikulise väärtuse moodustab kanjon ja paeastangud, Valgejõgi, Nõmmeveski juga ja kärestik, allikad koos veejuhtmega. Eelkirjeldatud elupaikade olemust, väärtust ja esinduslikkust hinnates tsoneeriti sihtkaitsevööndisse kanjoninõlvadel paiknev osa Elektrijaama kinnistust (sh seal paiknev pangamets ca 0,9 ha ja lubjakivipaljandid). Piiranguvööndisse tsoneeritult ei oleks väärtuslike koosluste kaitse vajalikul tasemel tagatud. Samas on tegevuste kavandamisel piiranguvööndi alal võimalus kasutada ka lahendusi, kus sihtkaitsevööndit ei peaks kasutama ja kahjustama. Hüdroelektrijaama taastamisel tuleb otsused teha juhtumipõhiselt. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt. Keskkonnakaitse on kaalukas avalik huvi, mis õigustab omandiõiguse piiramist. Olemasoleva elektriõhuliini ja selle hooldamise mõju kaitseväärtustele on marginaalne. LKS § 8 lg 2 p 5 sätestab, et ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut. Kaitse-eeskirja seletuskiri sisaldab seda hinnangut. Sättest ei tulene, et juba loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses tehakse kindlaks kinnistu, mille kaitsekord muutub rangemaks, väärtus. Elektrijaama kinnistu osaline sihtkaitsevööndisse määramine ei olnud põhjendatud üksnes pangametsade paiknemisega kinnistul, vaid seal ka piirkonna väärtuslike metsaalade ning Valgejõe ürgoru pangametsaala koos pae- ja liivakivipaljanditega paiknemisega. See nähtub kaitse-eeskirja seletuskirjast. Lahemaa rahvuspargi metsade ja väärtuste analüüsi käigus koostatud inventuuri kohaselt on alale, mille hulka kuulub ka Elektrijaama kinnistu, määratud pangametsade esinduslikkus C, tulenevalt inimtekkelistest objektidest (varemed). Elektrijaama kinnistu ekspertiisis on täpsustatud Elektrijaama kinnistul asuva pangametsa elupaigatüübi esinduslikkust ja määratud selle esinduslikkuseks nii A, B kui C. Sihtkaitsevööndisse määrati üksnes A ja B esinduslikkusega metsad. Elektrijaama kinnistu ekspertiisis on selged kinnistupõhised selgitused, millest lähtuvalt on põhjendatud kinnistul osaliselt kohaldada sihtkaitsevööndi režiimi. Kaitse-eeskirja seletuskirjas on haldusakti põhjendused esitatud nõuetekohaselt. Kuna Lahemaa rahvuspark hõlmab väga palju kinnistuid, saavad põhjendused seletuskirjas olla üldised. Konkreetset kinnistut puudutavad kaalutlused nähtuvad lisaks seletuskirjale ka kinnistuomaniku ja vastustaja kirjavahetusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Kaitse-eeskirja seletuskirjas on selgitatud, et Elektrijaama kinnistu huvi kasutada kinnistut tootmismaa sihtotstarbel ja sellest tulenevalt mitte arvata kinnistu maad sihtkaitsevööndisse on arvestatud osaliselt, sest kinnistu on jäetud 52,2% ulatuses sihtkaitsevööndisse arvamata. Kaebaja leiab seetõttu ekslikult, et vastustaja ei ole kaebaja majandushuviga arvestanud. 9(12)

3-15-788 Sihtkaitsevööndi piirid on ära näidatud kaitse-eeskirja lisas ning kuigi Riigi Teataja veebilehel kättesaadav kaart on ebapiisava kvaliteedi tõttu raskelt loetav, on sihtkaitsevööndi piirid selgelt välja toodud keskkonnaregistris Kotka sihtkaitsevööndi kaardil (vt keskkonnaregistri veebileht ja II kd tl 70). Sellelt nähtub, et nii hüdroelektrijaama varemed kui Valgejõgi ja selle vasaku kalda kitsam riba (ala jõe ja jalgraja vahel) on Elektrijaama kinnistul jäetud piiranguvööndisse; sihtkaitsevööndisse on arvatud parem kallas ja vasak kallas osas, mis jääb jalgrajast kaugemale. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et hüdroelektrijaama taastamine oleks võimatu viisil, mis ei põhjustaks majandustegevust ja ehitustöid sihtkaitsevööndis. Pole alust arvata, et hüdroelektrijaama rajamine väiksemas mahus oleks välistatud. Kaardimaterjalilt nähtub, et varasema hüdroelektrijaama varemed ei paikne alal, mis oleks arvatud sihtkaitsevööndisse. Veebilehel https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1356 kättesaadavas kirjeldatud LL magistritöö „Nõmmeveski hüdroelektrijaama rekonstrueerimine“ (Eesti Maaülikool, 2013) lühitutvustuses selgitatakse, et magistritöös pakutakse välja lahendus, mis tagab säästliku energiatootmise ja haruldaste koosluste eksisteerimise käsikäes.

9.Hüdroelektrijaama tööstuspärandi säilitamise huvi ja ala külastatavust on kaitsekorra kehtestamisel arvestatud. Kaitse-eeskirja seletuskirjas on viidatud kaebajale varem esitatud dokumentidele, sh eksperdiarvamustele, kus on pangametsa esinduslikkuse ja muude loodusväärtuste kaitsemeetmete valikuks tehtud ettepanekud lähtudes asjaolust, et Elektrijaama kinnistul paiknevad hüdroelektrijaama varemed ning ala külastab palju inimesi. Varasemaga võrreldes rangemat kaitsekorda on seejuures looduskaitselistest vajadustest lähtudes põhjendatud. Sellest, et erinevad eksperdid on andnud erinevaid soovitusi, tulenevalt ala külastavate inimeste rohkusest, ei saa teha järeldust, et vastustaja ei ole kaalumisel asjaolusid õigesti arvesse võtnud. Kaitse-eeskirja seletuskirja lk-del 155–156 on selgitatud, et esinduslike loodusväärtuste kaitse on olulisem ning tööstuspärandi säilitamine on võimalik varemete konserveerimise teel. Kaitse-eeskirja § 14 lg 2 p 6 lubab kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis ehitiste hooldustöid. Seetõttu on isegi oletuse korral, et sihtkaitsevööndis paikneb endise hüdroelektrijaama rajatuste varemeid, ekslik kaebaja väide, et varemed muutuvad sihtkaitsevööndi laiendamise tõttu mööduvatele inimestele ohtlikuks ja omaniku kohustus sellist olukorda vältida ei ole täidetav. Lagunenud ehitiste hooldamiseks tuleb pidada ka nende taastamist sellisel viisil, et need on eesmärgipäraselt kasutatavad.
10.Kaitse-eeskirja seletuskirjas märgitust, et paisutamine on võimatu LKS §-st 51 tulenevalt ja seetõttu puudub ka vajadus hüdroenergia tootmiseks vajalike uute hoonete ja rajatiste püstitamiseks, ei saa teha järeldust, et vastustaja oleks teinud olulise kaalutlusvea. Seletuskirja ülejäänud tekst (eelkõige vastused menetluse käigus tehtud ettepanekutele) seda järeldust ei kinnita, sest PT ekspertarvamus kinnitab peaaegu kogu kinnistu maa-ala kõrget kaitseväärtust. Kaitse-eeskirja seletuskirjas on selgitatud, et sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi piiride kulgemine valitud kujul ei takista hüdroelektrijaama hoonete taastamist. Kuigi väide, et LKS §-st 51 tulenevalt ei ole paisu rajamine või taastamine võimalik, on ekslik, ei saa järeldada, et vastustaja ei ole kaalumist sisuliselt teostanud.
11.Asjaolust, et kinnistut läbi elektriliin, mille kaitsevööndis tuleb teha raietöid, ei saa teha järeldust, et kinnistu osaliselt sihtkaitsevööndisse arvamine ja sellest tulenevad piirangud ei võimalda esinevaid kaitseväärtusi, sh pangametsa, lubjakivipaljandeid, Valgejõge ja kaitsealuseid linnu- ja taimeliike kaitsta sedavõrd, et nende alade esinduslikkus püsiks või tõuseks ja kaitsealuste liikide kaitse oleks paremini võimalik rangema kaitsekorra rakendamisega. Elektriliin paikneb kinnistul vaid väheses ulatuses ning selle kaitsevööndis toimuv raie ei mõjuta oluliselt kaitseväärtuste seisundit. Seda kinnitab PT ekspertiis ja AT ekspertarvamus, milles ei ole elektriliini hooldamisega kaasnevat mõju negatiivse asjaoluna välja toodudki. 10(12)

3-15-788

12.Kaitse-eeskirja 175-leheküljelises seletuskirjas ei ole kaitsekorra rangemaks muutmisega kaasnevate kulutuste suurust täpselt välja arvutatud. LKS seda ka ei nõua. Arvestada tuleb, et kuigi riigi poolt kinnisasja omandamiseks LKS § 20 alusel saab teha ettepaneku nii kinnisasja omanik, kaitseala valitseja kui valdkonna eest vastutav minister, tuleb kinnisasja omandamine otsustada kokkuleppel ning omaniku taotluse puudumise korral ei ole omandamismenetluse algatamine kohustuslik. Seetõttu ei ole kulutuste suurus ka täielikult ettenähtav. Kuna kaebaja kinnistule hüdroelektrijaama rajamine ei ole kaitse-eeskirjast tulenevalt võimatu, ei pidanud vastustaja kaalumisel ka täpselt välja arvestama hüdroelektrijaama rajamata jätmisega kaebajale tekkiva kahju suurust.
13.Nõustuda tuleb halduskohtuga, et kaitse-eeskirja on piisavalt põhjendatud. Kaitse-eeskirja seletuskirjas sisalduvaid põhjendusi seonduvalt kaitserežiimiga Elektrijaama kinnistul tuleb pidada piisavaks. Seletuskirjas on viidatud eksperdiarvamustele ja kinnistu omanikuga peetud kirjavahetusele, kust nähtub, miks peetakse kinnistul asuvaid looduskooslusi ja kaitsealuseid liike sedavõrd väärtuslikuks, et õigustada nende arvamist sihtkaitsevööndisse. Põhjenduste esitamine kaebajale saadetud kirjavahetuses (selmet esitada seda seletuskirjas) ei ole õigusvastane. Vastustaja põhjendused on kaitse-eeskirja kehtestamisele eelnenud kirjavahetusest kaebajaga ja seletuskirjast piisavalt jälgitavad.
14.Vastustaja on arusaadavalt põhjendanud, miks eelistati PT ekspertarvamuses toodud ettepanekuid AT arvamuses toodud ettepanekutele – PT arvamus oli oluliselt kitsam ning vaatles Elektrijaama kinnistul ja selle vahetus ümbruses paiknevaid loodusväärtusi, erinevalt AT arvamusest, milles hinnati kogu Lahemaa rahvuspargi kaitseväärtusi. Seetõttu võib PT ettepanekuid pidada täpsemateks ja põhjalikumateks. Vastustaja ei ole järginud PT aktis tehtud ettepanekut kogu Elektrijaama kinnistu arvamiseks sihtkaitsevööndisse, vaid on valinud sellise kaitserežiimi kohaldamise, mis arvestab osaliselt erinevate ekspertide soovitatut.
15.Kaitserežiimi valikul on vastustajal ulatuslik kaalutlusruum, mille sisustamisel tuleb arvestada konkreetset olukorda maa-alal, mille kaitserežiimi üle otsustatakse. Kaitse-eeskirja seletuskirjas on piisavalt põhjendatud, miks aitab sihtkaitsevööndi režiim piiranguvööndi režiimist loodusväärtusi paremini kaitsta.
16.Väited ebavõrdsest kohtlemisest on põhjendamatud, sest otsustamisel ei ole vastustaja tuginenud üksnes sellele, et kinnistul asub pangamets. Ekspertiisiaktidest nähtuvalt on kaitstavaid liike ja kooslusi kinnistul arvukalt ning pangametsa esinduslikkus on kõrge. PT on selgitanud, et raie Valgejõe vasakkaldal kahjustab pangametsa ka paremal kaldal, sest seeläbi muutuvad valgustingimused ja niiskus. Vastustaja kaalutlustest nähtub, et olulist tähtsust omavad lisaks pangametsa olemasolule ka sellisel kujul haruldased lubjakivipaljandid ning jõgi (3260), mis paikneb kanjonorus ja on selles osas kärestikuline ja kiiresti langev. Seetõttu ei ole kaitstavad loodusväärtused üheselt võrreldavad teiste Lahemaa looduskaitseala maa-aladega, kus on küll samaväärse esinduslikkusega pangametsi, ent puudub samasugune pangametsade, paljandite ning jõgede ja ojade kogum.
17.Apellatsioonkaebuse väited ei anna seetõttu alust halduskohtu otsuse muutmiseks ning see tuleb jätta HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata.
18.Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist apellatsioonimenetluses väitnud ning tema võimalikud apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb HKMS § 109 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud (riigilõiv 15 eurot ja esindajatasu 2010 eurot) tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta samuti tema enda kanda. 11(12)

3-15-788

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium