Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. november 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2167
Haldusasi
MTÜ Jahimeeste Klubi ja MTÜ Punasoo jahipiirkond kaebus Keskkonnaameti peadirektori 19.05.2015 käskkirjade nr 1-4.1/15/233 ja nr 1-4.1/15/234 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebajate taotlus moodustada Rakvere-Rannapungerja maantee lõunapoolsest osast uus jahipiirkond
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2016. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – MTÜ Jahimeeste Klubi ja MTÜ Punasoo jahipiirkond, volitatud esindaja v.adv Rait Sarjas Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Kristiin Jääger Kolmas isik – MTÜ Linnuküti Jahiühing, seaduslik esindaja Argo Veskilt Kolmas isik – MTÜ Tudu Jahiühistu, seaduslik esindaja Koit Kärner
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Jahimeeste Klubi ja MTÜ Punasoo jahipiirkond apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta MTÜ Jahimeeste Klubi ja MTÜ Punasoo jahipiirkond apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-152167 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. detsembril 2017 (HKMS § 212 lg 1).
3-15-2167 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaministri 25.06.2009 määrusega nr 29 „Anguse, Anna, Ilumetsa, Kaansoo, Külmallika, Lasva, Luiste, Lõõla, Muuga, Orava, Padise, Palamulla, Riguldi, Roela, Rägavere, Sooniste, Tudu, Veerksu, Veriora ja Väätsa jahipiirkonna moodustamine“ moodustati muu hulgas Anguse jahipiirkond. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) loobus Anguse jahipiirkonna kasutusõigusest alates 01.03.2015.
2.Keskkonnaameti algatatud menetluse käigus tegid MTÜ Jahimeeste Klubi ja MTÜ Punasoo jahipiirkond 27.02.2015 kirjaga ettepaneku moodustada Rakvere-Rannapungerja maantee lõunapoolsest osast uus jahipiirkond pindalaga 13 362 ha, mitte jagada senist Anguse jahipiirkonna maad Tudu ja Muuga jahipiirkondade vahel. Keskkonnaamet jättis 26.03.2015 kirjaga nr 11-4/15/908-6 taotluse rahuldamata.
3.Keskkonnaameti 19.05.2015 käskkirjaga nr 1-4.1/15/233 „Kasutusse andmata jahipiirkonna osaline liitmine Muuga jahipiirkonnaga ja Muuga jahipiirkonna piiri muutmine“ otsustati liita Muuga jahipiirkonnaga kasutusse andmata jahipiirkonna osa 3553 ha, pärast mida on Muuga jahipiirkonna ja jahimaa pindalaks 9433 ha. Keskkonnaameti 19.05.2015 käskkirjaga nr 1-4.1/15/234 „Kasutusse andmata jahipiirkonna osaline liitmine Tudu jahipiirkonnaga ja Tudu jahipiirkonna piiri muutmine“ otsustati liita Tudu jahipiirkonnaga kasutusse andmata jahipiirkonna osa 9809 ha, pärast mida on Tudu jahipiirkonna ja jahimaa pindalaks 15 599 ha. Käskkirjade põhjenduste kohaselt muudab Keskkonnaamet JahiS § 11 lg-st 2 ja § 12 lg 1 p-st 2 tulenevalt jahipiirkonna piire, kui jaotatakse kasutusse andmata jahipiirkond. Senine Anguse jahipiirkond (28 390 ha) piirneb Tudu (5790 ha), Avinurme (20 760 ha), Muuga (5880 ha), Roela (13 070 ha), Rägavere (9780 ha), Kiviõli (18 630 ha) ja Maidla (20 280 ha) jahipiirkondadega, millest kahe (Tudu ja Muuga) pindala on teistega võrreldes ja Eesti lõikes väike. Tagamaks võrdsemad jahipidamisvõimalused jahipiirkondades, suurendatakse Muuga ja Tudu jahipiirkondade pindalasid. Rakvere-Rannapungerja maanteest lõuna poole jääv ala liidetakse Muuga ja Tudu jahipiirkondadega. Rakvere-Rannapungerja maanteest põhja poole jäävast kasutusse andmata jahipiirkonnast moodustatakse uus Anguse jahipiirkond. Vastavalt JahiS §-le 5 on jahipiirkond suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris peab olema vähemalt 5000 ha. Muudatus aitab vältida erinevatest põhjustest (nt tiheasustusala laienemine, looduskaitselised piirangud jmt) tuleneda võivat Muuga ja Tudu jahipiirkondade jahimaa vähenemist alla JahiS §-s 5 sätestatud määra. Liitmise tulemusel jääb Muuga jahipiirkonda osa Tudusoo looduskaitsealast (ca 96 ha), mida ei ole otstarbekas liita Tudu jahipiirkonnaga, kuna sellisel kasutusse andmata jahipiirkonna jaotamisel ei ole moodustuvate jahipiirkondade piirid looduses selgelt eristatavad. Ülejäänud 2(9)
3-15-2167 osas (ca 4654 ha 4748,9 ha-st) jääb Tudusoo kaitseala Tudu jahipiirkonda. See on vajalik kaitseala valitsejale koostöös jahipiirkonna kasutajaga seireandmete kogumiseks kogu Tudusoo looduskaitsealal, millega saadakse parem ülevaade ulukiasurkonna seisundist kaitsealuse objekti piires ning mis omakorda aitab paremini kavandada seal küttimise mahtu ja struktuure.
4.MTÜ Jahimeeste klubi ja MTÜ Punasoo jahipiirkond esitasid käskkirjade peale vaided, mille Keskkonnaamet jättis 29.07.2015 vaideotsusega rahuldamata, jäädes käskkirjades väljendatud seisukohtade juurde.
5.MTÜ Jahimeeste klubi ja MTÜ Punasoo jahipiirkond esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 19.05.2015 käskkirjade nr 1-4.1/15/233 ja nr 1-4.1/15/234 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebajate taotlus moodustada Rakvere-Rannapungerja maantee lõunapoolsest osast uus jahipiirkond. Vaidlustatud käskkirjad on vastuolus keskkonnaministri 23.08.2008 käskkirjaga nr 1323 kinnitatud jahinduse arengukavaga aastateks 2008–2013 (arengukava), mille eesmärgiks on RMK poolt hallatavate riigi maadel asuvate jahipiirkondade eraõiguslike jahindusorganisatsioonide kasutusse andmine, mitte aga olemasolevate jahipiirkondade piiride muutmine. Asudes muutma Anguse jahipiirkonna piire, ei ole Keskkonnaamet lähtunud seadusandja tahtest. Arengukava eesmärgiks on ka maaomanike arvamuse suurem arvestamine ning uute tulijate kaasamine. Jahiseaduse eelnõu seletuskirjas märgiti, et seaduse jõustumisega ei kaasne jahipiirkondade praeguste piiride muutmist. Ebaselge on, miks otsustati muuta jahipiirkondade piire, mitte ei otsustatud moodustada uut jahipiirkonda (JahS § 20 lg 4). Nii Tudu kui Muuga jahipiirkonnad vastavad JahiS §-st 5 tulenevale suuruse nõudele (5000 ha). Käskkirjadest ei nähtu põhjused, mis võivad reaalselt viia jahipiirkonna pindala alla seaduses sätestatud nõuet. Viidatud on küll hüpoteetilistele võimalustele nagu tiheasustusala laienemine, looduskaitselised piirangud jmt, ent ei nähtu, et mõni loetletud juhtudest ka reaalselt esineks. Tudusoo looduskaitsealaga seotud kaalutluse näol on tegemist otsitud ja ebakohase kaalutlusega, sest seni ei ole praktikas probleeme tekkinud. Keskkonnaamet teatas 26.03.2015, et Tudusoo looduskaitseala liidetakse tervikuna ühe jahipiirkonnaga, et tagada parem seireandmete kogumise võimalus kaitseala valitseja jaoks (andmed kogub ja esitab üks jahipiirkonna kasutaja). Vaidlustatud korraldustes on välja toodud, et Tudu jahipiirkonna territooriumile jääb 4654 ha Tudusoo looduskaitseala kogupindalast (4748,9 ha). Seega on haldusorgan menetluse jooksul oma seisukohti muutnud. Tudusoo kaitseala jätmist osaliselt Muuga jahipiirkonnale ei saa põhjendada ka looduses hästi eristatavate piiridega, kuna Muuga jahipiirkonnale jääv kaitseala osa on ümbritsetud hästi liigeldava teega ning seega ka looduses selgelt eristatava piiriga. Keskkonnaameti praktika on erinevates piirkondades põhjendamatult erinev, sest Nõva jahipiirkonnas piiride muutmist sobivaks ei peetud. Põhjendamatult on eelistatud kahe jahipiirkonna huve ning jäetud kõrvale teiste, sh endise Anguse jahipiirkonna kasutusõiguse luba omanud isikute huvid. Vaidlustatud käskkirjade alusel Tudu ja Muuga jahipiirkondadega liidetavast alast oleks võimalik moodustada uus jahipiirkond, mille saaks üldises korras anda kasutusloaga eraõigusliku juriidilise isiku kasutusse. Loa saamiseks saaksid konkureerida ka Tudu ja Muuga jahipiirkonnad ning juhul, kui neil õnnestub vastavalt JahiS § 14 lg-le 6 saada jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel, oleks neil võimalik taotleda jahipiirkonna piiride muutmist vastavalt JahiS § 12 lg 1 p-dele 4 või 5. Kuna vabanenud
3(9)
3-15-2167 jahimaadele on konkurents, ei ole seaduses ja arengukavas toodud suunistega kooskõlas vabanenud jahipiirkonna maade liitmine otsustuskorras olemasolevate jahipiirkondadega.
Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
Arengukava eesmärgid on jahipiirkondade ümberkorraldamisel jätkuvalt asjakohased. Kuigi arengukavas toodud eesmärkide (sh riigi hallatavate jahipiirkondade reorganiseerimise) täideviimist kavandati tõepoolest aastateks 2008‒2013, ei jõutud riigi hallatavate jahipiirkondade reorganiseerimist täies ulatuses sel ajal lõpule viia. Kuna uut arengukava ei ole koostatud, siis on põhjendatud jätkata viimase arengukavaga püstitatud eesmärkide elluviimist. Ekslik on seisukoht, et JahiS-st tulenevalt on seadusandja eesmärk olnud olemasolevate jahipiirkondade säilitamine muutmatul kujul. Arengukavaga võetud eesmärgiks on tagada, et jahipiirkondade jahimaa pindala vastaks ka edaspidi vähemalt JahiS-s sätestatud miinimumile, st oleks vähemalt 5000 ha. Muuga ja Tudu jahipiirkondade piiride muutmine on JahiS-s sätestatud vahend, kuidas jahinduse arengukava eesmärke ellu viia. JahiS §-des 11 ja 12 on sätestatud Keskkonnaameti volitus ja pädevus moodustada nii uusi jahipiirkondi kui muuta olemasolevate jahipiirkondade piire. JahiS-st tuleneb Keskkonnaametile jahipiirkondade ümberkorraldamisel ulatuslik kaalumisruum. Tõenäosus, et Tudu ja Muuga jahipiirkondade jahimaa pindala langenuks lähiajal alla JahiS §s 5 sätestatud miinimumi, ei olnud suur ning seetõttu ei ole see olnud ka piiride muutmise peamiseks kaalutluseks. Eelkõige on piiride muutmisel lähtutud sellest, et piirnevates jahipiirkondades oleks tagatud võrdsed jahipidamisvõimalused. Muuga ja Tudu jahipiirkonnad erinevad teistest oma pindalalise väiksuse poolest. Keskkonnaamet nägi võimalust tagada Muuga ja Tudu jahipiirkondadele võrdsemad jahipidamise võimalused võrreldes teiste ümbruskonna jahipiirkondadega. Kasutusse andmata jahipiirkonna osaline (sh Tudusoo looduskaitseala enamuse) liitmine Tudu jahipiirkonnaga aitab kaasa looduskaitselise eesmärgi saavutamisele. Nimelt on seireandmete täielikkus kaitseala piires vajalik kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks. Loodusobjekti kaitstavate väärtuste otseseks ohuteguriks on väikeulukid ja metssead, kes ohustavad kaitstavaid taimeliike ja maas pesitsevaid linnuliike (nt metsis). Seetõttu on lisaks seireandmete võimalikult täpsele ülevaatele kaitstava loodusobjekti piires Keskkonnaametile vajalik ka teave selle kohta, kui palju jahiaasta jooksul kaitseala territooriumil kütiti. Selliste andmete kogumine on kaitseala valitseja jaoks lihtsam, kui kaitseala jääb kogu ulatuses ühe jahipiirkonna kasutaja territooriumile. Tudu jahipiirkonnast jääb välja 94,9 hektarit Tudusoo looduskaitsealast, mis on 2% looduskaitseala kogupindalast. See ala on seireandmete kogumise ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse seisukohast niivõrd väike ala, mis 19.05.2015 käskkirjas ning 26.03.2015 kirjas väljendatud eesmärki ja põhjendusi ei väära. Tudu ja Muuga jahipiirkonna vaheline piir, mis eraldab väikese osa Tudusoo looduskaitsealast, on väga selgelt eristatav ja sirgjooneline, mistõttu Keskkonnaamet otsustas mitte liigendada jahipiirkonna piire, järgides täpselt Tudusoo looduskaitseala piiri. Menetluse käigus on antud maaomanikele piisavalt võimalusi menetlusprotsessis kaasa rääkida. Vastavalt JahiS § 11 lg-le 5 kohaldatakse jahipiirkonna moodustamisel ja selle piiride muutmisel avatud menetluse sätteid, arvestades JahiS erisusi. Ükski maaomanik 19.05.2015 käskkirjade menetluses ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitanud. Seega ei vasta tõele kaebajate
4(9)
3-15-2167 väide, justkui pooldaks maaomanike enamus Muuga ja Tudu jahipiirkondadega liidetava ala kasutajatena kaebajaid. Puudub ülekaalukas huvi moodustada Tudu ja Muuga jahipiirkondadega liidetud territooriumist omaette jahipiirkond. Uute tulijate kaasamine tagati senise Anguse jahipiirkonna RakvereRannapungerja maanteest põhja poole jääval alal moodustatud uues Anguse jahipiirkonnas (14 950 ha), kus kõigil Eestis registreeritud juriidilistel isikutel oli võimalus taotleda jahipiirkonna kasutusõiguse luba.
Kolmandad isikud palusid jätta kaebuse rahuldamata.
Menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Vastustaja on käskkirjades esitanud põhjendatud kaalutlused. Liites osa endisest Anguse piirkonnast Tudu ja Muuga jahipiirkondadega ning moodustades uue Anguse piirkonna, ei lõhutud olemasolevat struktuuri. Uue Anguse jahipiirkonna kasutamiseks said konkureerida kõik huvitatud jahiühendused. Pärast piiride muutmist on Muuga, Tudu ja Anguse jahipiirkonnad paremini võrreldava suurusega. Ebavõrdset kohtlemist ja maaomanike huvide väljaselgitamise kohustuse rikkumist ei ole toimunud.
8.Tallinna Halduskohtu 21.12.2016 otsusega jäeti kaebused rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusaktide ja vaideotsuse ning vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega. Tähelepanuta tuleb jätta väide, et maaomanike arvamusi ei võetud arvesse. Kaebajad ei saa kaebust esitada maaomanike õiguste kaitseks. Läbi viidi avatud menetlus, kus maaomanikud said esitada oma seisukohti. Selliseid vastuväiteid ei esitatud. Ka uue jahipiirkonna moodustamisel ei oleks kaebajatel tekkinud selle kasutamiseks automaatselt subjektiivset õigust. Küll aga oli neil õigus õiguspärasele haldusmenetlusele. Vaidlustatud käskkirjad on kooskõlas jahiseaduse ja jahinduse arengukavaga. Kuna uut arengukava ei ole kinnitatud ning varasemas arengukavas sätestatud eesmärke ei ole suudetud täielikult ellu viia, on võimalik jätkuvalt tugineda varasemale arengukavale. Arengukavast ei tulene, et olemasolevaid jahipiirkondi tuleb igal juhul muutmata kujul säilitada. JahiS § 12 lg 1 p 2 annab aluse jahipiirkonna piiride muutmiseks, kui jaotatakse kasutusse andmata jahipiirkonda. Piiride muutmise pädevus on JahiS § 11 lg 2 kohaselt Keskkonnaametil. Vastustajal on lai otsustuspädevus selle üle, milline asjassepuutuvatest huvidest on konkreetsel juhul kaalukaim. Kohus ei saa kaalutlusotsuste puhul sekkuda vastustaja otsustuspädevusse. Käskkirjadega saavutati arengukavas seatud eesmärk anda RMK poolt hallatavad jahipiirkonnad eraõiguslike jahindusorganisatsioonide kasutusse. Kaalutlusviga ei ole haldusaktide andmisel tehtud. Käskkirjade peamine eesmärk oli võrdsete jahipidamisvõimaluste tagamine antud jahipiirkonnas võrreldes jahipidamisvõimalustega sellega piirnevates jahipiirkondades. Vajadus vältida Tudu ja Muuga jahipiirkondade pindalade vähenemist alla seaduses toodud miinimummäära ei ole asjakohatu kaalutlus. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta pidas vajalikuks vaatamata sellele, et kaitseala valitseja jaoks oleks eelistatum lahendus küll kogu Tudusoo looduskaitseala jäämine ühe jahipiirkonna piiridesse, arvestada ka sellega, et jahipiirkondade piiritlemisel on oluline arvestada ka piiride kergema tuvastamisega.
5(9)
3-15-2167 Käskkirjad ei too kaasa ebavõrdset kohtlemist. Käskkirjade õigusvastasust ei saa kaasa tuua asjaolu, et Keskkonnaamet on erinevates Eesti piirkondades toiminud sarnastes tingimustes erinevalt. Iga juhtum on enamasti unikaalne. Kaebajad on olnud menetlusse kaasatud ning nende seisukohad on ära kuulatud ja neile vastatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.MTÜ Jahimeeste Klubi ja MTÜ Punasoo jahipiirkond apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 21.12.2016 otsus ning uue otsusega kaebus rahuldada. Jahiseaduse eelnõu seletuskirjas märgiti, et „vabanenud jahipiirkond antakse taas kasutusse üldises korras, st jahipiirkonna kasutusõiguse loa saab isik, kes on saavutanud jahipiirkonna suurema osa ulatuses kokkuleppe maaomanikega jahipidamiseks nende kinnisasjal“. Jahinduse arengukavas aastateks 2008–2013 märgiti, et riigi hallatavad jahipiirkonnad (praegused RMK jahimajandid) reorganiseeritakse, andes need üldises korras eraõiguslike jahindusorganisatsioonide kasutusse. Seega tuli jahipiirkond anda kasutusse üldises korras. Kui kohus siiski leiab, et vastustajal oli õigus endise Anguse jahipiirkonna lõunapoolsed alad liita kõrvalasuvate jahipiirkondadega, tuleb käskkirjad ikkagi tühistada, sest vastustaja on kaalutlusõiguse teostamisel eksinud. Tudu ja Muuga jahipiirkondade pindalade vähendamine on asjakohatu kaalutlus. Tiheasustusala laienemine ei ole reaalne oht. Seda möönis ka vastustaja ise. Tudu, Muuga ja endise Anguse jahipiirkonna lõunapoolse osa vahel oli looduses selgesti eristatav piir olemas ka enne selle piirkonna liitmist Tudu ja Muuga jahipiirkondadega ning piiride selgemaks muutmisega ei saa õigustada käskkirjade alusel tehtud muudatuste tegemist. Tudusoo looduskaitseala jäämise vajadust peamiselt ühe jahipiirkonna piiresse on vastustaja põhjendanud asjaoluga, et see on vajalik kaitseala valitsejale koostöös jahipiirkonna kasutajaga seireandmete kogumiseks kogu Tudusoo looduskaitsealal, sest nii saadakse parem ülevaade ulukiasurkonna seisundist kaitsealuse objekti piires ning see aitab paremini kavandada seal küttimise mahtu ja struktuuri. Jääb arusaamatuks, kuidas on seireandmete kogumine keerukam, kui kaitseala on jagatud kahe jahipiirkonna vahel, sest JahiS § 21 lg 2 sätestab, et jahipiirkonna kasutaja on kohustatud teostama ulukite seiret oma jahipiirkonna piires ning keskkonnaministri 23.05.2013 määrusega nr 27 on jahipiirkonna kasutajale pandud kohustus esitada need andmed Keskkonnaagentuurile. Kaebajatele ei antud võimalust osaleda jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise menetluses ja sellega koheldi neid ebavõrdselt. Vastustaja praktika on piirkonniti põhjendamatult erinev. Kaebajad esitasid kokkulepped maaomanikega, et teavitada vastustajat oma huvist jahipiirkonna kasutamiseks ja maaomanike nõusolekust seda teha. Vastustajal tuli seetõttu kaaluda erinevaid huve, ent seda ei tehtud.
10.Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde.
6(9)
3-15-2167 Apellantide viidatud jahiseaduse eelnõu seletuskirja lõik käsitleb olukorda, kus Keskkonnaamet ei otsusta jahipiirkonda ümber korraldada. JahiS § 12 lg 1 p-st 2 tuleneb seaduslik alus jahipiirkonna piiride muutmiseks, kui tegemist on kasutusse andmata jahipiirkonnaga. Keskkonnaametil on jahimaa korraldamisel ulatuslik kaalutlusruum. Endise Anguse jahipiirkonna osalise liitmisega Muuga ja Tudu jahipiirkondadega võrdsustati jahipidamisvõimalusi piirkonnas, seejuures ühegi konkreetse isiku huve teisele eelistamata. Jahipidamisvõimaluste võrdsustamise põhikaalutluse kõrval oli vastustajal kaitstava loodusobjekti valitsejana õigus kasutusse andmata jahipiirkonna ümberkorraldamisel võtta arvesse loodusobjekti paiknemist. Samuti on põhikaalutlust – jahipidamisvõimaluste võrdsustamine piirkonnas – toetava argumendina arvestatud Tudu ja Muuga jahipiirkondade jahimaa pindala võimalikku vähenemist alla jahiseaduses sätestatud miinimumi. Jahipiirkonna jaotamisel looduses selgelt eristatavate piiride eelistamine puudutab muudetavate piiride kulgemist, mitte otsustust, kas jätta Anguse jahipiirkond alles või jaotada see piirnevate jahipiirkondade vahel.
11.MTÜ Tudu Jahiühistu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Arengukava näeb ette, et riigi hallatavad jahipiirkonnad korraldatakse ümber. Vaidlustatud käskkirjad tagavad Anguse jahipiirkonna reorganiseerimise eraõiguslikeks jahipiirkondadeks. Arengukavas, jahiseaduse seletuskirjas ega jahiseaduses ei ole sätestatud, et reorganiseerimise käigus tuleb säilitada jahipiirkondade piirid või moodustada tuleb mitu uut jahipiirkonda. Jahipiirkondade piiride muutmine on lubatud JahiS § 12 lg 1 p 2 alusel. Menetlus toimus nõuetekohaselt. Kaebajatel oli võimalus osaleda uue Anguse jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemise menetluses kõigi uute tulijatega võrdsetel alustel. Muuga ja Tudu jahipiirkonna piiride muutmise põhjuseks oli nende jahipiirkondade väiksus. Pärast piiride muutmist on Anguse, Tudu ja Muuga jahipiirkonnad võrreldava suurusega. Suurem osa Tudusoo looduskaitsealast arvati Tudu jahipiirkonda. Kaebajate poolt sõlmitud lepingud jahipidamise korraldamise kohta ei näita mingilgi määral maaomanike seisukohta Muuga ja Tudu jahipiirkonna piiride muutmise kohta. Üldjuhul ei ole maaomanikul vahet, kes peab tema maal jahti, ja ta annab nõusoleku kõigile taotlejatele. Ükski maaomanik ei esitanud piiride muutmise kohta vastuväiteid. Kaebajad tegutsevad lähtudes oma ärihuvidest. Kaebajate esindajad on teiste jahipiirkondade juhatuse liikmed. Kolmandate isikute liikmed on kohalikud jahimehed.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebajad ei ole kohtumenetluses väitnud, et Keskkonnaamet rikkus jahipiirkondade piiride muutmise otsustamisel ja Anguse jahipiirkonna Rakvere-Rannapungerja maantee lõunapoolsest osast uue jahipiirkonna moodustamise (selmet see ala jagada seniste Muuga ja Tudu jahipiirkondade vahel) ettepaneku rahuldamata jätmisel menetlusnorme. Kaebajate väited vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse kohta puudutavad üksnes vastustaja poolt otsustamisel aluseks võetud materiaalõiguse väärkohaldamist: kaebajate arvates oli jahinduse arengukavaga ja jahiseaduse eelnõu seletuskirjaga vastuolus RMK poolt jahipiirkonna kasutusõigusest loobumise korral jahipiirkonna piiride muutmine ning isegi kui see oleks lubatud, siis on vastustaja teinud kaalutlusvigu, lähtudes lubamatutest kaalutlustest ja arvestamata võrdse kohtlemise põhimõtet.
7(9)
3-15-2167
13.Kaebajatel on õigus pöörduda kohtusse üksnes enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, millistes piirides jahipiirkonnad moodustatakse või millistes piirides need peavad edasi eksisteerima. Jahiseadus jätab selles osas avara kaalutlusruumi vastustajale, nähes ette jahipiirkondade miinimumsuuruse (JahiS § 5 ja § 11 lg 3) ning andes jahindusorganisatsioonidele ja muudele huvitatud isikutele üksnes võimaluse väljendada avatud menetluse kaudu (§ 11 lg 5) oma huve. Kaebajate kaebeõigus võib siiski tugineda õigusele olla võrdselt koheldud. Muuga ja Tudu jahipiirkondade kasutusõigus on antud juba kolmandatele isikutele, seejuures ei näe jahiseadus ette kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemise järel uue konkursi korraldamist, vaid võimaldab kasutusõiguse loa kehtivusaega 10 aastaks pikendada (JahiS § 18), seda ka juhul, kui sama jahipiirkonna kasutusõiguse loast võivad olla huvitatud ka teised jahindusorganisatsioonid. Jahindusorganisatsioonil tekib õigus saada jahipiirkonna kasutusõigus üksnes juhul, kui ala senine kasutusõiguse luba on kaotanud kehtivuse ning selle kehtivust ei ole pikendatud. Seejuures eelistatakse loa andmisel JahiS § 14 lg 6 kohaselt seda taotlejat, kellel on jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel. Sellised kokkulepped tuleb esitada koos kasutusõiguse loa taotlusega (JahiS § 15 lg 2) 30 päeva jooksul arvates jahipiirkonna moodustamisest või Keskkonnaameti poolt avaldatud teatest jahipiirkonna kasutusõiguse lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise ning uute taotluste esitamise võimaluse kohta (JahiS § 15 lg 3). Otsustades jagada osa senisest Anguse jahipiirkonnast nende jahipiirkondade vahel, mille kasutusõigus on juba teistele jahindusorganisatsioonidele antud, jättis Keskkonnaamet kaebajad ilma võimalusest taotleda sellele alale jahipiirkonna kasutusõigust. Kolmandad isikud said seeläbi eelise võrreldes kaebajatega. Sellist eelist tuleb pidada piisavaks, et jaatada kaebajate kaebeõigust.
14.Halduskohus on asunud õigesti seisukohale, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased. Ringkonnakohus ei pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata.
15.Jahinduse arengukava ja jahiseaduse eelnõu seletuskiri ei ole õigustloovad aktid, mis piiraksid Keskkonnaameti kaalumisruumi jahipiirkondade piiride muutmisel. Seaduseelnõu seletuskiri selgitab eelnõu autorite seisukohti ning on seetõttu üks mitmest õiguse tõlgendamise allikast. Jahinduse arengukava on haldusesisene programmdokument, mis annab suuniseid Keskkonnaametile, kuid ei anna subjektiivseid õigusi haldusevälistele isikutele. Kummaski dokumendis väljendatust ei saa aga järeldada, et juhul, kui jahipiirkonna kasutusõigus on lõppenud nii, et selle viimane omaja oli riigiasutus, tuleb jahipiirkond anda kasutusse JahiS § 14 alusel ilma selle piiride muutmiseta ning jahipiirkonna piiride muutmine on JahiS § 12 lg 1 p 2 alusel lubatud vaid juhul, kui jahipiirkonna kasutusõigus oli loaga antud eraõiguslikule isikule ning kasutusõigus on lõppenud sellekohase loa kehtivuse kaotamise tõttu. Seaduse sõnakasutus sellist tõlgendust ei toeta. Nii arengukava kui seaduseelnõu seletuskiri käsitlevad apellantide viidatud osas jahipiirkonna kasutusõiguse andmist eraõiguslikele isikutele üldiselt, mitte olukorras, kus Keskkonnaamet peab vajalikuks jahipiirkondade piiride muutmist.
16.Arvestades vastustaja ulatuslikku kaalumisruumi jahipiirkondade piiride määramisel, ei ole vastustaja poolt käskkirjade andmisel arvesse võetud kaalutlusi alust pidada lubamatuteks. Põhjus, miks vastustaja pidas piiride muutmist vajalikuks, oli eelkõige see, et Muuga ja Tudu jahipiirkonnad olid oluliselt väiksemad kui ümberkaudsed jahipiirkonnad. Jahipiirkondade võrdsem suurus piiride muutmise peamise argumendina ei ole õigusvastane, eriti olukorras, kus
8(9)
3-15-2167 piiride muutmise järel jäi kõigile jahindusorganisatsioonidele võimalus esitada taotlusi vähendatud piiridega Anguse jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks.
17.Jahipiirkonna suuruse langemise ohule alla JahiS §-s 5 sätestatud miinimummäära viitamine ei ole samuti lubamatu, sest vastustaja on ilmselgelt silmas pidanud ettenägematuid ohtusid, mis võivad viia ala vähendamiseni. Oht seondub just ettenägematusega ning ei ole piiride muutmise otsustamisel esmatähtis.
18.Tudusoo looduskaitseala arvamine peamiselt ühe jahipiirkonna alasse ning jahipiirkondade piiride kindlaksmääramine looduses selgelt eristatavate piiride kaudu on argumendid, millele vastustaja tugines mitte enam otsuse tegemisel, kas Anguse, Muuga ja Tudu jahipiirkondade piire muuta, vaid otsuse tegemisel, millisel viisil ning kuidas piirid nende jahipiirkondade vahel peaksid kulgema. Tudu ja Muuga jahipiirkondade vahelise piiri kulgemise üle otsustamisel ei ole kaebajal võimalik tugineda ka võrdse kohtlemise põhiõiguse rikkumisele, sest mõlemad jahipiirkonnad on antud eraõiguslike isikute kasutusse. Vastustaja kaalutlused seonduvalt keskkonnaseirega, parema töökorraldusega suhtlemise korral peamiselt ühe jahipiirkonna kasutaja ning kaitseala valitseja vahel ning väikese osa looduskaitseala jätmisega Muuga jahipiirkonda, sest vastasel korral ei oleks jahipiirkondade piirid looduses selgelt eristatavad, ei ole aga õigusvastased ning kaebus tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui kaebajate kaebeõigust selles osas jaatada. Kaebajatel on põhimõtteliselt õigus, et jahiulukite seireandmeid tuleb koguda kõigil aladel, mitte ainult looduskaitsealal, ning seireandmeid on võimalik Keskkonnaagentuuri kaudu saada samavõrd ka juhul, kui nende esitajateks on mitu jahindusorganisatsiooni, kuid olukorras, kus isikuid ei kohelda ebavõrdselt, võib jahipiirkondade piiride kulgemise üle otsustamisel arvesse võtta ka lihtsamat töökorraldust seireandmete kogujate ja kaitseala valitseja vahel, et kaitseala valitsejal oleks võimalik saada võimalikult täpne ülevaade kaitseala seisundist. Jahindusstatistilisi andmeid ei kogu jahindusorganisatsioonid keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 23 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ § 7 kohaselt erinevalt mitmetest muudest seireandmetest geograafiliste koordinaatide või vaatluse koha täpsusega, vaid kogu jahipiirkonda puudutavalt, mistõttu on looduskaitseala jäämine väga suures ulatuses ühe jahipiirkonna alale selliste statistiliste aruannete paremaks mõistmiseks vajalik.
19.Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata.
20.Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist apellatsioonimenetluses väitnud ning tema võimalikud apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb HKMS § 109 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Sama puudutab kolmandate isikute apellatsioonimenetluse menetluskulusid. Kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta samuti tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.