Osaühingu SLAVIL OIL kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.07.2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038354-45 tühistamise nõudes
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu SLAVIL OIL määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.10.2017. a määruse resolutsiooni p 3 peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing SLAVIL OIL, esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Revo Krause
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.10.2017. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) kohustas osaühingut SLAVIL OIL 20.07.2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/038354-45 tasuma maksusummat 32 090,47 eurot.
2.Osaühing SLAVIL OIL esitas 17.08.2017 vaide, mille MTA jättis 08.09.2017. a vaideotsusega rahuldamata.
Osaühing SLAVIL OIK esitas 11.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamise nõudes. Kaebaja esitas kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palus peatada maksuotsuse täitmine, sest maksuotsuse kohene täitmine on kaebajale kahjulik. Kaebajal puudub praegu finantsvõimalus maksuotsuse täies ulatuses rahuldamiseks, mis viib kaebaja pangakonto arestimiseni. Kontode arestimine häirib äriühingu tegevust ning võib kaasa
tuua võlgade tekkimise teiste isikute (nt töötajate ja äripartnerite) ees. Kaebaja 2016. majandusaasta lõppes kaebajale kahjumiga. Kahju tekitas OÜ Arhitektuuribüroo M.O.T.T pankrot. See ühing jättis kaebajale tasumata 104 602,75 eurot. Kaebaja on vedelkütuse hulgimüüjana andnud MTA-le 100 000 euro suuruse tagatise, mille arvelt on võimalik vaidlusalune maksukohustus igal juhul täita.
4.Tartu Halduskohus jättis 20.10.2017. a määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kui kohus rahuldab maksuotsusele esitatud kaebuse, tagastatakse kaebajale tasutud maksusumma koos intressiga. Halduskohus märkis, et tal puudub põhjus kahelda, et riik need kohustused täidab. Halduskohtu hinnangul puudub põhjus arvata, et MTA tegutseks kaebaja kardetud viisil ehk arestiks äriühingu pangakontod. MTA oli selgitanud kohtule 18.10.2017 esitatud avalduses, et vastustajal on võimalik maksuvõlga täita tagatisena esitatud käendusdokumendi alusel ning seega puudub vajadus kaebaja pangakontode arestimiseks. Halduskohus märkis, et isegi juhul, kui maksusumma tuleks tasuda kaebajal endal, ei ole kaebaja piisavalt põhistanud, et maksukohustuse täitmine toob talle kaasa rasked ja pöördumatud tagajärjed. Kaebaja 2016. a ja 2017. a kasumiaruannetest nähtub, et kaebaja müügitulu (käive) oli 2016. a keskmiselt 214 503,83 eurot kuus ja 2017. a keskmiselt 359 986,88 eurot kuus. Halduskohus märkis, et kaebajal on võimalik kasutada MTA välja pakutud võimalust ajatada maksuvõlg. Halduskohus asus kokkuvõttes seisukohale, et kaebajal on võimalik korraldada oma majandustegevus selliselt, et 32 090,47 euro suuruse maksukohustuse kohene täitmine ei too endaga kaasa kaebaja pangakontode arestimist või olulisi majanduslikke raskusi. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda kohtuotsuse täitmist raskemaks või võimatuks ja ei põhjusta kaebajale ebamõistlikke piiranguid, siis puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Seega ei ole vaja hinnata muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi ja tingimusi.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 20.10.2017. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale määruskaebuse. Kaebaja palus halduskohtu määruse tühistada osas, millega kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, ning teha uus lahend, millega taotlus rahuldada ja peatada maksuotsuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja märkis, et ta ei kahtle samuti, et MTA tagastab makstud raha soodsa otsuse tegemisel. Kaebaja palus rakendada esialgset õiguskaitset selleks, et vähendada suurt maksukoormust, mis on tingitud ootamatult tekkinud maksuvõlgnevusest ilma ettevõtte majandusliku olukorra halvenemiseta. Kaebaja leiab, et olukorras, kus ta on maksuotsuse kohtus vaidlustanud, on maksuotsuse täitmine äriühingu jaoks ilmselgelt kahjulik. Kaebajal puudub praegu finantsvõimalus maksuotsuse täies ulatuses tasumiseks, mis muuhulgas võib viia ettevõtte pangakontode arestimiseni. Kaebaja majandustegevus toimub sularahata arveldamiste kaudu. Arvelduskontode arestimine ja raha kinnipidamine toob kaasa võlgnevuste tekkimise töötajate ja äripartnerite ees ning maksude osas, mis häirib paratamatult äriühingu tegevust. Kaebaja esitas MTA-le 27.10.2017 maksuvõla ajatamise taotluse, kuid ei ole maksuhaldurilt vastust saanud. Seisuga 31.12.2016 moodustas ettevõtte kahjum 89 344 eurot. Äriühingu majandusolukorra halvenemise põhjustas nii üldine majanduskliima Eestis kui ka ostjate tasumata arved. OÜ-l Arhitektuuribüroo M.O.T.T tekkis kaebaja ees tasumata arvetest võlg summas 104 602,75 eurot. Harju Maakohtu 14.03.2016. a määrusega kuulutati välja nimetatud äriühingu pankrot. Pankrotimenetluses selgus, et võlgnik on varatu. MTA menetlus on käimas alates maist 2017, mistõttu ei ole kaebajal õnnestunud ka rahalisi vahendeid akumuleerida, et MTA maksuotsuse võimalikke tagajärgi leevendada. Kaebaja selgitab, et müügitulu ei saa samastada kasumiga. Nimetatud raha eest soetab kaebaja hankijatelt kaupu. Praegu kasutab äriühing suures ulatuses laenatud vahendeid, et
finantsolukorda parandada. Sellepärast ettevõtte käibest vahendite väljavõtmine vaid süvendab äriühingu kriisi ning võib põhjustada makseraskusi. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et vedelkütuse hulgimüüjana on ta andnud MTA-le vedelkütuse seaduse alusel tagatise pangakäenduse vormis oma rahaliste kohustuste tagamiseks. Kaebaja arvates on see piisav meede maksuvõla tasumise tagamiseks.
6.Vastustaja palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust ei ole. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja piisavalt ja usutavalt põhistanud seda, et maksukohustuse kohene täitmine toob talle kaasa rasked ja pöördumatud tagajärjed. Vastustajale jääb kaebaja seisukohtadest mulje, et kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset selleks, et tagada talle rohkem rahalisi vahendeid, mille arvelt oma äritegevust teostada. Vastustaja hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse eesmärgiks võimaldada taotluse esitanud isikule valikuvõimalusi rahaliste kohustuste täitmise osas. Vastustaja hinnangul on maksuotsuse täitmine kaebajale kasulik, sest täidetud maksusumma korral ei kaasne kaebajale intressikohustust ning juhul, kui kaebaja peaks kohtus saavutama edu, tekib kaebajal õigus nõuda vastustajalt intressi. Vastustaja kinnitab, et kaebaja maksuvõla ajatamise taotlus on maksuhalduri menetluses ning 13.11.2017 kirjaga on kaebajalt soovitud täiendavaid andmeid. Vastustaja on seisukohal, et seni kuni kestab ajatamistaotluse menetlus, ei saa määruskaebuse esitajale kaasneda ka kahjulikke tagajärgi, mis võivad tekkida ajatamistaotluse rahuldamata jätmisest ja maksuhalduri õigusest pangakontod arestida. Vastustaja märgib, et kui kaebaja maksuvõla ajatamise taotlus jäetakse rahuldamata, on vastustajal võimalik maksuvõlga täita tagatisena esitatud käendusdokumendi alusel. Seega puudub antud juhul vajadus kaebaja pangakontode arestiks. Asjaolu, et kaebaja peab maksude tasumist äriühingule kahjumlikuks ei saa olla piisavaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas staadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval hetkel kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus puudub.
9.Esiteks märgib ringkonnakohus, et kuna maksuhaldur ei ole veel lahendanud kaebaja maksuvõla ajatamise taotlust, siis ei ole hetkel ka lõplikult teada, kas kaebajal on üldse kohustust käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma koheseks tasumiseks. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et isegi juhul, kui kaebaja maksuvõla ajatamise taotlus jäetakse rahuldamata, ei esine kaebajal käesoleval hetkel esialgse õiguskaitse vajadust.
10.Halduskohus on õigesti leidnud, et arvestades kaebaja käivet, mis oli 2016. a keskmiselt 214 503,83 eurot kuus ning 2017. a keskmiselt 359 986,88 eurot kuus, on kaebajal võimalik
korraldada oma majandustegevus selliselt, et 32 090,47 euro suuruse maksuvõla kohene täitmine ei tooks kaebaja jaoks endaga kaasa olulisi majanduslikke raskusi. Ka kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et nende summade puhul on tegemist käibe, mitte kasumiga ning selle raha eest soetatakse hankijatelt kaupu ning kuna hankijate arvete maksetähtajad on oluliselt pikemad kui kaebaja arvete maksetähtaeg oma ostjatele, siis peab äriühing kasutama praegu laenatud vahendeid, et finantsolukorda parandada, ei anna see alust esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Maksetähtaegade määramine ning laenude kasutamine on äriühingu sisulise majandustegevuse korraldamise küsimused. Asja materjalidest ei nähtu, et käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma kohese tasumisega võiksid kaasneda kaebaja jaoks tagajärjed, mille kõrvaldamine hilisema kaebaja jaoks positiivse kohtuotsusega võiks olla oluliselt raskendatud või võimatu. Ükski kaebaja väide ei viita sellele, et maksuotsusega määratud maksusumma kohese tasumisega võiks kaebaja majandustegevus seiskuda või teda ähvardada maksejõuetus. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et põhjendatud ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine selleks, et tagada kaebajale kohtumenetluse ajaks rohkem rahalisi vahendeid, mille arvelt äriühingu majandustegevust teostada.
11.Kaebaja väitel kaasneksid maksuvõla sundtäitmisega kaebajale rasked tagajärjed juhul, kui kaebaja arvelduskontod arestitakse. Maksuhaldur on käesolevas asjas kinnitanud, et kuna kaebaja maksuvõlga on võimalik täita tagatisena esitatud käendusdokumendi alusel, siis puudub vajadus kaebaja arvelduskontode arestimiseks. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et arvelduskontode arestimisega võivad kaasneda kaebaja jaoks tagajärjed, mis võivad anda aluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuna käesoleval juhul on maksuhaldur kinnitanud, et vajadus kaebaja arvelduskontode arestimiseks puudub, siis ei anna ka nimetatud kaebaja väide alust esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Ringkonnakohus märgib siiski, et kui maksuhaldur peaks asuma käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsust sundtäitma kaebaja arvelduskontode arestimise teel, siis on kaebajal võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.10.2017. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Madis Ernits
Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.