Keskkonnaõigus › Vesi

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-17-2374/3
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Keskkonnaõigus › Vesi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 23.11.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1015

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2374

Haldusasi

Mittetulundusühistu A/Ü Ranna kaebus Viimsi Vallavalitsuse 10.10.2017 korraldusele nr 722 „Nõusoleku mitte andmine MTÜ AÜ Ranna vee-erikasutuseks“

Menetlusosalised

Kaebaja — Mittetulundusühistu A/Ü Ranna Vastustaja — Viimsi Vallavalitsus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Mittetulundusühistule A/Ü Ranna kuulub Viimsi vallas, Pringi külas, Rannavalli tee 2 asuv kinnistu, kuhu aastal 1969 rajati puurkaev-pumbamaja. Puurkaev teenindab ligi 120 kinnistut. Keskkonnaamet väljastas 09.12.2016 korraldusega mittetulundusühistule A/Ü Ranna vee erikasutusloa kehtivusega 01.01.2017 kuni 31.10.2017. Keskkonnaamet on vee erikasutusluba pikendanud uue vee erikasutusloa andmise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.01.2018. Mittetulundusühistu A/Ü Ranna on taotlenud uue vee erikasutusloa väljastamist. Viimsi Vallavalitsus otsustas 10.10.2017 korraldusega nr 722 mitte anda nõusolekut vee erikasutuseks mittetulundusühistu A/Ü Ranna poolt põhjavee võtmiseks Viimsi vallas Pringi külas Rannavalli tee 2 asuvast puurkaevust.

2.Mittetulundusühistu A/Ü Ranna esitas Tallinna Halduskohtule viidatud korralduse vaidlustamiseks kaebuse. Kaebuse eesmärgiks on vabaneda takistusest vee erikasutusloa saamisel.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus

5.Menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine lõplikku haldusakti vaidlustamata on HKMS § 45 lg 3 alusel piiratud. Viidatud paragrahv sisaldab siiski kahte alternatiivi, mil menetlustoimingu eraldiseisev vaidlustamine on lubatud: 1) kui rikutakse kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust; 2) kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud teise alternatiivi mõtteks on lubada vaidlustada selliseid menetlustoiminguid, mille tulemusena antakse välja ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuv haldusakt või tehakse tema õigusi rikkuv lõplik toiming. HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt saab haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga (vt Riigikohtu lahendid nr 33-1-8-02, p 5; nr 3-3-1-86-06, p 20) ning erandina saab enne lõplikku haldusakti kaebuse esitada, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-139-10, p 21 ja selles viidatud lahendid). Menetlustoimingut saab siiski vaidlustada, kui on tehtud niivõrd oluline viga, et juba menetluse käigus saab järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane. Kehtiv õigus ei määra, millised menetlusnormide rikkumised on käsitatavad eelnimetatud tähenduses oluliste ja ilmsete menetlusvigadena. Menetlusvea olulisus sõltub konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-86-06, p 21). Kohaliku omavalitsuse nõusoleku siduvus saab tuleneda vaid kehtivast õigusest. Praegusel juhul ei nähtu VeeS-st, et kohaliku omavalitsuse nõusoleku puudumine toob kaasa vee erikasutusloa andmisest keeldumise (VeeS § 9 lg 10). Taotlusmaterjalide hulka kuuluv kohaliku omavalitsuse nõusolek on sisuliselt kohaliku omavalitsuse arvamus või seisukoht. See ei pea tingimata olema sisuline nõusolek vee erikasutuseks ega välista vee erikasutusloa taotluse suhtes otsuse tegemist. Vee erikasutusluba on kiritõend tegevuse lubamiseks (VeeS § 2 p 13) ning vee erikasutusloa andmise otsustab Keskkonnaamet kaalutlusõiguse alusel (VeeS § 9 lg 5). Kohalikul omavalitsusel puudub õigus otsustada, kas vee erikasutusloa andmine on põhjendatud või mitte. Kui lugeda, et kohaliku omavalitsuse nõusolekul oleks otsustav toime, s.o kohaliku omavalitsuse nõusolek välistaks vee erikasutusloa taotluse esitamise ja sisulise menetlemise, otsustaks sisuliselt nõusolekut andev kohalik omavalitsus, kas isikul on õigus vee erikasutusluba taotleda või mitte. On küll tõsi, et kohaliku omavalitsuse nõusoleku küsimise eesmärgiks on loaandjale kohalike olude ja vee erikasutusloa andmise otstarbekuse kohta informatsiooni andmine, aga arvestades VeeS-s vee erikasutusloa andmise ning selle andmata jätmise regulatsiooni (VeeS § 9 ja 91), ei too Viimsi Vallavalitsuse 10.10.2017 korraldus nr 722 vältimatult kaasa seda, et kaebajale jäetakse sel põhjusel vee erikasutusluba andmata. Keskkonnaametil tuleb kohaliku omavalitsuse seisukohas esitatud ettepanekuid või loa andmist välistavaid asjaolusid kaaluda ning nendega mittearvestamist põhjendada sarnaselt halduseväliste isikute arvamustega. Seega puudub Viimsi Vallavalitsuse 10.10.2017 korraldusel iseseisev mõju kaebaja õigustele ning kaebajal puudub menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise õigus.