lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-114/2

Keskkonnaõigus › Vesi

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-114/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Vesi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
905
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-114

Haldusasi

Aiandusühistu Pringi- Männi kaebus Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korralduse nr 732 „Nõusoleku mitteandmine Aiandusühistu Pringi- Männi vee-erikasutuseks“

Menetlusosalised

Kaebaja – Aiandusühistu Pringi- Männi, volitatud esindaja vandeadvokaat Alar Urm Vastustaja – Viimsi vald

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Mittetulundusühingust Aiandusühistule Pringi- Männi tegeleb Metsaveere tee 8a Pringi külas Viimsi vallas asuva puurkaevu ja sellega seotud veetrasside haldamisega ning pakub oma liikmetele puhast joogivett. Kaebaja on kasutanud puurkaevu vee erikasutusloa nr L.VV/330334 alusel, mida on pikendatud kuni 31.03.2019. Kaebaja esitas Keskkonnaametile (KeA) 05.10.2018 tähtajatu vee erikasutusloa taotluse. KeA nõudis kaebajalt Viimsi Vallavalitsuse kooskõlastust vee erikasutuseks.
2.Kaebaja pöördus 08.10.2018 Viimsi Vallavalitsuse poole kooskõlastuse saamiseks. Viimsi Vallavalitsus keeldus 18.12.2018 korraldusega nr 732 „Nõusoleku mitte andmine Aiandusühistu Pringi- Männi vee-erikasutuseks“ kooskõlastuse andmisest.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Aiandusühistu Pringi- Männi esitas 18.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korralduse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 08.10.2018 taotlus uuesti läbi.
4.Kaebuse saamisel teeb halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud, muu hulgas kontrollib kohus, kas esineb aluseid kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).
4.1.Kohtu hinnangul esinevad alused kaebuse tagastamiseks. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

3-19-114

4.2.Kaebaja on nõudnud Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korralduse nr 732 tühistamist ja Viimsi Vallavalitsuse kohustamist vaadata 08.10.2018 taotlus nõusoleku saamiseks uuesti läbi. Eelnevast võib järeldada, et kaebaja peab 18.12.2018 korraldust haldusaktiks. Kohtu hinnangul on vaidlustatud korralduse näol tegemist menetlustoimingu, mitte haldusaktiga. Nõusolek on antud vee erikasutusloa menetluses. Teisisõnu päädib menetlus vee erikasutusloa andmise või vee erikasutusloa andmisest keeldumisega. Nõusolek on üks menetlustoimingutest lõpptulemuseni jõudmisel. Nõusolekul ei ole regulatiivset iseloomu, selle eesmärgiks on kaasa tuua faktilised tagajärjed. Asjaolu, et nõusoleku andmisest on keeldutud, ei muuda menetlustoimingut haldusaktiks. Selliselt sarnaneb vee erikasutusloa menetluses antav kohaliku omavalitsuse nõusolek kooskõlastusega HMS § 16 mõistes. Teise asutuse nõusolekut on ka haldusprotsessi teoorias peetud menetlustoiminguks (K. Merusk ja I. Pilving „Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne“ Tallinn: Juura 2013, lk 71).
4.3.HKMS § 45 lg-ga 3 piiratakse isiku õigust pöörduda menetlustoimingu vaidlustamiseks kohtusse. Kaebeõiguse puudumisel on kohtul õigus kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Tegemist on siiski diskretsioonilise alusega, mille rakendamiseks peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge kahtlusteta (vt RKHKo määrus haldusasjas nr 3-3-152-15, p 10). Kohtu hinnangul on kaebeõiguse puudumine ilmselge.
4.4.HKMS § 45 lg-st 3 tuleneb, et reeglina on menetlustoimingud vaidlustatavad koos lõpliku haldusaktiga. Eraldiseisvalt on menetlustoiminguid lubatud vaidlustada siis, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata haldusmenetluse lõplikust tulemusest või menetlustoiming toob vältimatult kaasa õigusvastase otsuse (vt RKHKo lahendid asjades nr 3-3-1-12-07, 3-3-1-1-10, 3-3-1-38-10). Teisisõnu on menetlustoimingu vaidlustamine võimalik, kui menetlustoiming riivab iseseisvalt isiku õigusi, sõltumata haldusmenetluse esemest, või kui menetlusviga on niivõrd tõsine, et juba menetluse käigus saab järeldada, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalselt õiguspärane. Seejuures sõltub menetlusvea olulisus konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-86-06, p 21). Kohtupraktikas on peetud siduvat kooskõlastust eelhaldusaktiga sarnanevaks menetlustoiminguks, mis on vaidlustatav nii enne lõpliku haldusakti andmist eraldiseisvalt (HKMS § 45 lg 3, samuti nt Riigikohtu 21.09.2011 otsus nr 3-3-1-5-11, p 18; 16.01.2014 määrus nr 3-3-1-4-13, p 19; Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2014 otsus nr 3-13-711; 28.05.2013 otsus nr 3-12-74, p 11; 17.04.2012 otsus nr 3-11-382, p 13) kui ka pärast seda koos haldusmenetluse lõpptulemusena antud haldusaktiga. Praegu ei ole Viimsi Vallavalitsuse nõusoleku näol tegemist siduva menetlustoiminguga. VeeS-st ei tulene, et kohaliku omavalitsuse nõusoleku puudumine toob kaasa vee erikasutusloa andmisest keeldumise (VeeS § 9 lg 10). Kohaliku omavalitsuse nõusolek on sisuliselt kohaliku omavalitsuse arvamus või seisukoht. Nõusoleku puudumine ei välista vee erikasutusloa taotluse suhtes otsuse tegemist. VeeS § 2 p 13 kohaselt on vee erikasutusluba kiritõend tegevuse lubamiseks. VeeS § 9 lg 5 kohaselt otsustab vee erikasutusloa andmise otsustab KeA kaalutlusõiguse alusel. Kohalikul omavalitsusel puudub õigus otsustada, kas vee erikasutusloa andmine on põhjendatud või mitte. Kui kohaliku omavalitsuse nõusolek oleks menetluse lõpptulemuse jaoks siduv, s.o kohaliku omavalitsuse nõusolek välistaks vee erikasutusloa taotluse esitamise ja sisulise menetlemise, otsustaks sisuliselt nõusolekut andev kohalik omavalitsus, kas isikul on õigus vee erikasutusluba taotleda või mitte. Selleks kohalikul omavalitsusel pädevust ei ole. Vee erikasutusloa annab KeA.

2(3)

3-19-114 Iseenesest annab kohaliku omavalitsuse nõusolek loaandjale kohalike olude ja vee erikasutusloa andmise otstarbekuse kohta vajalikku informatsiooni. VeeS § 9 ja § 91 ei tulene, et Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korraldus tooks vältimatult kaasa selle, et kaebajale jäetakse sel põhjusel vee erikasutusluba andmata. KeA-l tuleb kohaliku omavalitsuse seisukohas esitatud ettepanekuid või loa andmist välistavaid asjaolusid kaaluda ning nendega mittearvestamist põhjendada sarnaselt halduseväliste isikute arvamustega. Seega puudub Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korraldusel iseseisev mõju kaebaja õigustele ning kaebajal puudub õigus menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks. Sellist lähenemist toetab ka kohtupraktika (Tallinna Halduskohtu 23.11.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-2374, Tallinna Halduskohtu 25.01.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2175).

5.Kohus leidis, et Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2017 korralduse näol on tegemist menetlustoiminguga vee erikasutusloa menetluses. See ei riiva kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega ole vältimatult kaebaja õigusi rikkuv. Kaebajal on võimalik vaidlustada nõusoleku andmata jätmine koos lõpliku haldusaktiga (kui vee erikasutusluba jäetakse andmata). Kohus saab vee erikasutusloa õiguspärasust hinnates kontrollida ka Viimsi Vallavalitsuse 18.12.2018 korralduse õiguspärasust.
6.HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium