XX kaebus Finantsinspektsiooni 20.07.2015 vastusele nr 4.12-3/2409-2
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja – Finantsinspektsioon, volitatud esindaja Siim Tammer
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.09.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
03.10.2017 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2079 rahuldamata.
2.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.12.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-15-2079 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S OÜ esitas 22.02.2012 Finantsinspektsioonile avalduse, milles heitis Nordea Bank Plc Eesti filiaalile (Nordea) ette 20.05.2011 kohtule tsiviilasjas nr 2-10-8380 esitatud õiendis antud kinnitust. Finantsinspektsioon saatis Nordeale avalduse kohta kirja 11.05.2012. Nordea 24.05.2012 kirjas Finantsinspektsioonile sisaldus muu hulgas järgmine väide: „S OÜ ja temaga seotud isiku on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitmete kohtuvaidlustega, sh riigiga“. S OÜ juhatuse liige XX sai eelnimetatud Nordea kirjast teada Politsei- ja Piirivalveameti 08.06.2015 kirja nr 3.21.4/1694-6 kaudu. XX esitas 06.07.2015 Finantsinspektsioonile taotluse, kus palus selgitada, miks ei ole Finantsinspektsioon täitnud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 lg-s 1 sätestatud nõuet teavitada teda tema isikuandmete töötlemisest ning taotles IKS § 19 lg-s 1 sätestatud andmete teatavaks tegemist, isikuandmete parandamist haldustoimikus ja muudes Finantsinspektsiooni andmekogudes ja andmebaasides (tagada, et XX-le ei viidata kui kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isikule) ja isikuandmete parandamist nende asutuste ja isikute andmekogudes, kellele Finantsinspektsioon on need andmed edastanud. Finantsinspektsioon keeldus 20.07.2015 vastusega nr 4.12-3/2409-2 taotluses toodud teabe väljastamisest ja parandamisest, märkides, et Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 54 lg 1 kohaselt ei ole Finantsinspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbi viidav menetlus avalik. Finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sh andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal on FIS § 54 lg-st 2 tulenevalt konfidentsiaalsed.
2.XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Finantsinspektsiooni 20.07.2015 vastus tühistada või tunnistada see õigusvastaseks (kui tegemist on toiminguga), kohustada Finantsinspektsiooni tegema kaebajale teatavaks IKS § 19 lg-s 1 sätestatud andmed tema kohta, kohustada Finantsinspektsiooni parandama kaebaja isikuandmed ning tagama, et isikuandmed parandatakse ka nende asutuste ja isikute andmekogudes, kellele Finantsinspektsioon on andmed edastanud. Alternatiivselt palus kaebaja kohustada Finantsinspektsiooni vaatama kaebaja 06.07.2015 taotlus uuesti läbi. Nordea on oma kirjas väitnud, et S OÜ ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad. „Seotud isikud“ on määratlemata õigusmõiste, mis hõlmab üldjuhul osaühingu juhatust, osanikke ja tegelikke kasusaajaid. Kaebaja on S OÜ ainus esindusõigusega juhatuse liige ja enamusosanik. Seega on sisuliselt väidetud, et kaebaja on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatav. Tegemist on faktiväitega, mis on väär. Faktiväide on andmed ja kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et tema kohta vastustaja ja muude kolmandate isikute juures säilitatavad andmed oleksid õiged. Vastustaja on rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust, sest ei taganud enne vastuse koostamist kaebajale õigust oma seisukohta avaldada. 2(6)
3-15-2079 Kaebaja pole isikuandmete töötlemiseks oma nõusolekut andnud (IKS § 12). IKS § 14 lg 1 p 1 sätestab erandi, mille kohaselt pole andmesubjekti nõusolekut andmete töötlemiseks vaja, kui andmed töödeldakse seaduse alusel. FIS-s ei sisaldu sätteid, mis lubavad riivata kaebaja isikuandmete töötlemisega seotud õigusi. FIS § 54 ei ole asjakohane, sest see sisaldab üldsätteid finantsjärelevalve kohta ega näe ette andmesubjekti õiguste kitsendusi. IKS § 20 lgs 1 on sätestatud ammendav loetelu võimalustest piirata andmesubjekti õigusi saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid. Neid aluseid antud juhul ei esine. Vastuses ei sisaldu ühtegi põhjendust, kuidas andmete parandamine ja muude 06.07.2015 taotluses sisalduvate nõuete rahuldamata jätmine takistab finantsjärelevalve teostamist. Kui FIS §-st 54 tuleneb keeld kaebaja poolt soovitud teabe väljastamiseks, on see norm vastuolus põhiseadusega.
3.Finantsinspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata. Finantsinspektsioonil puudub seaduslik alus Nordea kirja muuta ning võtta seisukoht, kas õige on Nordea või kaebaja seisukoht. Vastustaja on võtnud mõlemad kirjad teadmiseks. Vastustaja ei ole esitanud kaebaja kohta väidet, mida saaks parandada. Isikul ei ole õigust teada andmeid, mida Finantsinspektsioon on tema kohta kogunud või saanud üldise järelevalvemenetluse käigus. Kaebaja või temaga seotud äriühingud ei ole finantsjärelevalve all.
4.Tallinna Halduskohus jättis 09.09.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja soovib, et vastustaja parandaks Nordea kirjas esitatud väite haldustoimikus ja muudes vastustaja andmekogudes ja andmebaasides ning tagaks väite parandamise nende asutuste ja isikute andmekogudes, kellele vastustaja on selle väite edastanud. Isikuandmete avaldamisest ja parandamisest keeldumine ei kujuta endast õigusakti andmist. Seega tuleb vastustaja 20.07.2015 vastus lugeda toiminguks. Kaebust tuleb tõlgendada selliselt, et Finantsinspektsiooni vastuse õigusvastasuse tuvastamist soovitakse kohustamisnõuete eeldusena, mitte eraldi nõudena. Kui vastustaja on saanud kirja, mis sisaldab väiteid kaebaja kohta, tuleb vastustajat pidada isikuandmete töötlejaks ning kaebajat andmesubjektiks IKS tähenduses (IKS § 5). Nordea 24.05.2012 kirjas pole kaebajat nimeliselt mainitud, kuid olles S OÜ juhatuse liige, kuulub ta isikute ringi, keda Nordea kirjas mainiti (S OÜ ja temaga seotud isikud). Kuigi IKS § 19 lg 2 esimese lause kohaselt on andmesubjektil üldjuhul õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid, sätestab IKS § 19 lg 3 teine lause, et seaduses võib andmesubjektile tema isikuandmete kohta teabe ja isikuandmete väljastamise korra suhtes näha ette erandi. FIS § 54 lg 1 kohaselt ei ole finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus avalik ning FIS § 54 lg 2 kohaselt on saadud teave konfidentsiaalne. Finantsinspektsioonil oli IKS § 14 lg 1 p 1 alusel õigus töödelda kaebaja isikuandmeid ilma tema nõusolekuta. Avaliku ülesande täitmiseks peab isikuandmete töötlemine olema võimalik andmesubjekti tahtest sõltumata. IKS § 15 lg 2 p 3 alusel oli vastustajal õigus jätta kaebaja tema isikuandmete töötlemisest teavitamata. Kaebaja sai oma isikuandmete töötlemisest siiski teada ning küsimus on selles, kas vastustaja oleks pidanud IKS § 19 lg 1 ja § 21 lg 1 alusel esitatud taotlused rahuldama. Kaebaja taotlus ei olnud põhjendatud, sest tegemist oli isikuandmete töötlemisega seaduse alusel, avaliku ülesande täitmiseks. Isegi juhul, kui järelevalvemenetlus algatati kaebaja avalduse alusel, ei olnud kaebaja menetlusosaline, mistõttu oli menetlus ka tema suhtes kinnine. Kui isik saab oma isikuandmete töötlemisest mingil viisil teada, ei teki isikuandmete 3(6)
3-15-2079 töötlejal sellest kohustust isikuandmed avalikustada. Kaebuse eesmärk on selgitada välja kaebaja kohta esitatud valed faktiväited ning tagada nende parandamine selliselt, et kaebajale ei viidataks kui kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isikule. Isikuandmete parandamist kaebaja aga antud juhul nõuda ei saa. Andmesubjekti IKS § 21 lg-st 1 tulenev õigus on välistatud, kui isikuandmete töötleja töötleb tema kohta käivaid andmeid alusel, milleks IKS § 14 kohaselt pole andmesubjekti nõusolekut tarvis, eelkõige näiteks seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Vastustaja on selgitanud, et kui tal peaks tekkima seaduslik alus ja vajadus olemasolevaid andmeid kaebaja kohta tema vastu kasutada, saab kaebaja võimaluse osaleda vastavas haldusmenetluses. Nõue kohustada vastustajat tagama ebaõigete andmete parandamine kõrvaliste isikute andmekogudes ja andmebaasides ei ole põhjendatud, sest vastustaja ei saa nõuda teistelt isikutelt kaebaja isikuandmete parandamist. IKS § 24 p 6 kohaselt saab ta kolmandaid isikuid vaid teavitada, et tema on isikuandmed parandanud. Vastustaja ei pidanud kaebajat ära kuulama, sest tegemist ei olnud keerulise taotlusega, mis eeldanuks kaebajale täiendavate küsimuste esitamist. FIS § 54 ei ole vastuolus põhiseadusega või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 16 lg-ga 1. Järelevalvelise informatsiooni salastatus on vajalik, vältimaks finantsturu ebaadekvaatseid reageeringuid informatsioonile ja selle kaudu ebasoodsaid arenguid turul.
5.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 09.09.2016 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja nõustub kohtuotsusega järgmistes küsimustes: Finantsinspektsiooni 20.07.2015 kiri on toiming, kaebaja on andmesubjekt ja vastustaja on isikuandmete töötleja. Muus osas kaebaja halduskohtu järeldustega ei nõustu. PS § 44 ja IKS § 6 p 1 kohaselt tuleb isikuandmeid töödelda kooskõlas seadusega. Eelnimetatud normid ei näe ette erandeid juhtumiteks, kui isik ei tea või ei ole õigustatud teada saama oma isikuandmete töötlemisest. Kohtu vastupidine seisukoht on vastuolus õigusriigi põhimõttega ja Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-85-15. Asjakohatu on halduskohtu seisukoht, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole intensiivne, siis on see järelikult põhiseaduspärane. PS § 26 näeb ette eraelu puutumatuse. Eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks on isikuandmete kaitse. FIS § 54 lg-d 1-3 ei piira õigust tutvuda oma isikuandmetega. Kui piirang peaks siiski olema, siis on norm vastuolus PS § 44 lg-ga 3, sest FIS näeb ette võimaluse põhiõiguse piiramiseks eesmärgil, mis jääb väljapoole PS § 44 lg-s 3 sätestatud kataloogi. Erinevalt kohtuotsuses märgitust, aktsepteerib kohtupraktika andmesubjekti õigust nõuda ebaõigete andmete parandamist isikute poolt, kellele on andmete töötlejad need andmed edastanud. Halduskohtu otsusest jäi ebaselgeks, miks ei pidanud vastustaja kaaluma kaebajale tema isikuandmete avaldamist FIS § 54 lg 5 alusel. Tegemist on diskretsiooniveaga, mis toob kaasa vastustaja tegevuse õigusvastasuse.
4(6)
3-15-2079
6.Finantsinspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, mida pole halduskohtu poolt juba analüüsitud. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist.
8.Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-85-15 ei ole asjakohane. Antud juhul ei ole vaidlus selles, kas kaebajal esines mingi ülekaalukas avalik huvi oma andmetega tutvumiseks (IKS § 11 lg 2). Vaidlus on FIS § 54 lg-te 1-3 tõlgendamise üle ning ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et nimetatud normide alusel kaebajale teabe avaldamisest keeldumine oli õiguspärane. FIS regulatsiooni ei ole alust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Halduskohus on õigesti tuvastanud normide proportsionaalsuse. Seejuures peatus halduskohus õigesti ka kaebaja õiguste riive intensiivsusel. Asjaolu, et PS § 26 näeb ette eraelu puutumatuse ning PS § 44 tagab võimaluse tutvuda andmetega, ei tähenda et tegemist on piiramatute põhiõigustega.
9.Kaebaja on viidanud FIS § 54 lg-le 5 ning leidnud, et see avab vastustajale diskretsiooni otsustamaks, kas andmeid avaldada või mitte. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Avalikustada on lubatud väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või –leping, kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärasuse toimimise tagamiseks. Kaebaja puhul ei ole FIS § 54 lg 5 kohaldamise eeldused täidetud. Finantsturu toimimist on normis silmas peetud laiemalt. Normi eesmärk ei ole veenda selles igat üksikisikut.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega ka selles, et Finantsinspektsioon ei saa asuda parandama andmeid, mida kolmas isik on talle adresseeritud kirjas esitanud.
11.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jõustunud Riigikohtu 22.05.2018 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
5(6)
3-15-2079
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2017. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Arvata kautsjon riigituludesse. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja temaga seotud äriühingu nimi tähemärkidega.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.