XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.09.2016 korralduse nr 12.2-3/037135-10 ja 23.11.2016 vaideotsuse nr 6-1/3497-6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.05.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.05.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-72 muutmata.
2.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.12.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-72 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 25.04.2016 teate nr 12.2-3/037135-1 alusel OÜ Rexam Grupp 2016. a märtsi käibemaksuarvestuse õigsust. OÜ Rexam Grupp esitas kontrolli raames MTA-le rendilepingu, mille kohaselt oli Rexam Grupp OÜ omandis olev korteriomand aadressil Pirita tee 26-60, Tallinn 2016. a märtsis äriruumidena välja renditud Rootsi äriühingule JMC Consulting&Trading AB.
2.MTA tegi 09.06.2016 Pirita tee 26-60 korteris viibinud isikule XX-le korralduse teabe andmiseks (tl 27-27p) ning XX andis MTA-le samal päeval suulised seletused (tl 28-28p). XX sõnul kasutas ta viimased neli kuud vaidlusalust korterit JMC Consulting&Trading AB-ga sõlmitud rendilepingu alusel, kuid tal ei olnud seletuste andmise ajal võimalik rendilepingut MTA-le esitada.
3.MTA laiendas 13.06.2016 korraldusega nr 12.2-3/037135-5 (tl 33-34) 25.04.2016 teatega alustatud kontrolli ning alustas lisaks OÜ Rexam Grupp osas üksikjuhtumi kontrolli äriühingu omandis oleva korteriomandi aadressil Pirita tee 26-60, Tallinn ettevõtluses kasutamise ning sellest tulenevalt korteriomandiga seotud tehingute maksustamise õigsuse üle. MTA kohustas 13.06.2016 korralduses OÜ-d Rexam Grupp esitama maksuhaldurile: a) korteri ostuarved, korteri sisustamisega seotud ostuarved, korteri kommunaal- ja muude teenuste arved ning muud kuludokumendid, mis on seotud korteriomandiga Pirita tee 26-60, Tallinn ning selle juurde kuuluvate ruumidega; b) eelnimetatud tehingute kohta tasumist tõendavad dokumendid; c) pearaamatu sisendkäibemaksu kontode väljavõtted alates perioodist veebruar 2015, millel eristatult välja tuua tehinguid korteriomandiga Pirita tee 26-60, Tallinn; d) korteriomandiga Pirita tee 26-60, Tallinn seotud müügidokumendid ja laekumist tõendavad dokumendid. Samuti kohustas maksuhaldur äriühingut andma suulisi seletusi kontrolliobjekti puudutavates küsimustes.
4.MTA kohustas 07.09.2016 korraldusega nr 12.2-3/037135-10 (tl 4-5) XX maksukorralduse seaduse (MKS) § 62 lg-te 1 ja 3 alusel esitama hiljemalt 14.09.2016 rendilepingu, mille alusel XX kasutab või kasutas Pirita tee 26-60 asuvat korterit, korteri kasutamisega seotud (ostu)arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid ning muud olemasolevad dokumendid, mis seonduvad korteri kasutamisega.
5.XX sai MTA 07.09.2016 korralduse e-maksuameti/e-tolli keskkonna kaudu kätte 09.09.2016 ja postiasutusest 19.09.2016. MTA saatis XX-le 15.09.2016 e-kirja, milles osutas, et MTA 07.09.2016 korraldus on tähtaegselt täitmata ning palus anda selle kohta selgitusi. XX teatas 22.09.2016 maksuhaldurile saadetud e-kirjas, et viibib kuni 07.10.2016 välismaal ning saab anda selgitusi pärast sealt naasmist. MTA palus esitada tõendid välismaal viibimise kohta (laeva-, lennukipiletid vms), mida XX MTA-le ei edastanud.
6.MTA ennistas 27.09.2016 otsusega nr 12.2-3/037135-10-1 (tl 6-7) MTA 07.09.2016 korraldusega nõutud dokumentide esitamise tähtaja ja määras uueks tähtajaks 11.10.2016.
7.XX saatis 10.10.2016 maksuhaldurile venekeelse avalduse (tl 8-9), mida MTA käsitas vaidena maksuhalduri varasematele korraldustele. Kuna vaie oli esitatud puudustega, andis maksuhaldur 24.10.2016 teatega nr 6-1/3497-2 (tl 10-11) võimaluse kõrvaldada puudused vaides viie päeva jooksul teate kättesaamisest. XX esitas täiendatud vaide (tl 12) MTA
2(7)
3-17-72 27.09.2016 korralduse nr 12.2-3/0317135-10 peale, mis registreeriti (MTA 23.11.2016 vaideotsusest nähtuvalt) MTA-s 14.11.2016. Vaide põhjenduste kohaselt on XX-le tehtud teabe ja dokumentide esitamise korraldus arusaamatu ja ebaselge. XX-l puuduvad korralduses märgitud korteriga seonduvalt igasugused suhted OÜ-ga Rexam Grupp, vaid tal on selle korteriga seoses sõlmitud turutingimustel leping kolmanda isikuga. Ta ei ole tasunud korteriga seotud kulusid OÜ-le Rexam Grupp. Jääb ebaselgeks, miks pöördutakse just XX poole ning küsitakse tema ja kolmanda isiku vaheliste suhete kohta. Kuna maksuhaldur kontrollib OÜ Rexam Grupp poolt korteri kasutamist ettevõtluses, peaks MTA pöörduma OÜ Rexam Grupp poole.
8.MTA jättis 23.11.2016 vaideotsusega nr 6-1/3497-6 (tl 30-31) XX vaide rahuldamata. MTA leidis, et vaie on esitatud MTA 27.09.2016 otsusele, kuigi selle väidetest nähtuvalt on selles sisuliselt vaidlustatud MTA 07.09.2016 korraldust. MTA 07.09.2016 korraldus toimetati vaide esitajale kätte 09.09.2016, mistõttu oli sellele korraldusele vaide esitamise tähtpäevaks 10.10.2016 ning tähtaeg korralduse vaidlustamiseks on möödunud. Seega ei hinda MTA 07.09.2016 korralduse õiguspärasust, vaid võtab üksnes seisukoha vaidlustatud MTA 27.09.2016 otsuse õiguspärasuse osas. MTA 27.09.2016 otsus on õiguspärane. Kuna XX edastas maksuhaldurile 07.09.2016 korralduse täitmiseks endale sobiva aja, pidas maksuhaldur vajalikuks määrata 07.09.2016 korralduse täitmiseks uus ennistatud tähtaeg. Tulenevalt MKS § 50 lg-st 2 võib maksuhaldur juhul, kui menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Olukorras, kus vaide esitajal ei olnud võimalik maksuhalduri 07.09.2016 korraldust tähtaegselt täita ning ta oli avaldanud valmisolekut teha seda hilinenult, on MTA 27.09.2016 otsuses korralduse täitmise tähtaja õiguspäraselt ennistanud.
9.XX esitas 10.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.09.2016 korralduse ja MTA 23.11.2016 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja sai MTA 23.11.2016 vaideotsuse kätte 09.12.2016. Vaideotsus on ebaseaduslik, kuna selles pole hinnatud vaides toodud argumente ega võetud seisukohta, kas teabe andmiseks kohustamise korraldus on seaduslik või mitte. Vastustaja on asunud vaide lahendamisel ekslikule seisukohale, et kaebaja on vaidlustanud 27.09.2016 otsust. Tegelikkuses on kaebaja vaidlustanud MTA 07.09.2016 korraldust ning vaidlus ei ole mitte korralduse täitmise tähtajas, vaid korralduse sisus. Kaebaja pidas korrektseks viidata vaidlustatud korraldusele kui 27.09.2016 tehtud korraldusele, kuna seda muudeti 27.09.2016. Asjaolule, et kaebaja on vaidlustanud just 07.09.2016 korraldust, mitte aga selle muutmise otsust eraldiseisvana, viitab nii vaides märgitud dokumendi number kui vaide sisu. Kui vastustajale jäi selgusetuks, millist haldusakti kaebaja vaidlustab, pidanuks ta seda kaebajalt üle küsima, mitte lahendama asja kaebaja kahjuks. Vaideotsuse tühistamiseks piisab ainuüksi sellest, et selles ei ole võetud seisukohta korralduse õiguspärasuse osas. MTA 07.09.2016 korraldus on õigusvastane. Olukorras, kus kontrollitakse OÜ Rexam Grupp 2016. a märtsi käibemaksuarvestuse õigsust, on õigusvastane küsida kaebajalt infot tema suhete kohta kolmanda isikuga. Korraldusest ei nähtu, miks pöördutakse just kaebaja poole ning küsitakse infot kaebaja ja kolmanda isiku vaheliste suhete kohta. Samuti puudub korralduses info selle kohta, kas vastustaja on pöördunud eelnevalt OÜ Rexam Grupp ja tema lepingupartneri poole.
10.Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. 3(7)
3-17-72 MTA on ebaõigesti asunud seisukohale, et kaebaja ei olnud esitanud vaiet MTA 07.09.2016 korraldusele. Kaebaja 10.10.2016 ja 08.11.2016 pöördumistest MTA-le on mõistlikult arusaadav tema tahe vaidlustada (muu hulgas) MTA 07.09.2016 korraldust. Maksuhaldur on vaideotsusest nähtuvalt seda tegelikult ka mõistnud. Arusaamatuks jääb MTA seisukoht, et 07.09.2016 korralduse vaidlustamise tähtaeg oli möödunud. MTA on vaideotsuses (p-s 10) ka ise märkinud, et XX saatis 10.10.2016 e-kirja, mida saab käsitada vaidena maksuhalduri varasematele korraldustele. Seega esitas kaebaja vaide (puudustega) MTA 07.09.2016 korraldusele tähtaegselt. Maksuhaldur oleks pidanud vaide esitajalt vähemalt üle täpsustama, kas viimane soovis esitada vaide MTA 07.09.2016 korraldusele, MTA 27.09.2016 otsusele või mõlemale (MKS § 142). Kui maksuhaldur vastavat asjaolu üle ei täpsustanud, tuli lähtuda eeldusest, et vaidlustati mõlemad haldusaktid. MKS § 61 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse küsida igalt isikult, kes ei ole kontrollitavaks isikuks, maksumenetluses tähendust omavat teavet. Seejuures ei oma tähendust, milline on kolmanda isiku seos või seotus kontrollitava isikuga. Maksuhaldur ei saa küll pöörduda kolmanda isiku poole meelevaldselt, s.o ilma, et esineks mingisugune alus eeldada kolmandal isikul menetluses tähendust omava teabe olemasolu. Praegusel juhul on aga 07.09.2016 korralduses piisava selgusega väljendatud, miks kaebajalt vastavat teavet küsitakse. Nimelt kontrollib maksuhaldur OÜ Rexam Grupp omandis oleva korteri Pirita tee 26-60, Tallinn ettevõtluses kasutamist ja kuna on selgunud, et nimetatud korterit on kasutanud XX, millele kaebaja vastu ei vaidle, oli põhjendatud küsida temalt teavet seoses korteri kasutamisega. Küsitud teabe seos kontrolliobjektiga on mõistlikult hoomatav. MKS § 61 ei näe ette, et maksuhaldur peaks korralduse adressaadile põhjendama enda menetlustaktikat ehk seda, millise konkreetse asjaolu tuvastamiseks või järelduse tegemiseks vastavat teavet küsitakse ja miks seda küsitakse korralduse adressaadilt, mitte näiteks mõnelt teiselt kolmandalt isikult. Kui maksuhaldur on selgitanud, millise menetlusega seoses teavet küsitakse ning seos küsitava teabe ja kontrolliobjekti vahel on hoomatav, tuleb vastav korraldus kolmanda isiku poolt täita sõltumata sellest, kas korralduse adressaat mõistab ja aktsepteerib teabe kogumise vajalikkust. Maksuhaldur on tõendanud, et MTA oli enne kolmanda isiku poole teabe saamiseks pöördumist nõudnud 13.06.2016 korraldusega teavet OÜ-lt Rexam Grupp (tl 33-34). Seega oli täidetud MKS § 61 lg-s 2 nimetatud eeldus kolmandalt isikult teabe nõudmiseks. Asjaolu, et maksukohustuslase poole eelnevalt pöördumise fakt on jäänud MTA 07.09.2016 korralduses selgesõnaliselt märkimata, ei anna alust korralduse tühistamiseks. Tegemist on vormilise puudusega, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Asjaolu, et maksuhaldur on jätnud XX vaide MTA 07.09.2016 korraldusele põhjendamatult läbi vaatamata, ei anna alust MTA 23.11.2016 vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsus on põhjendatud ja õiguspärane ka MTA 27.09.2016 otsuse peale esitatud vaide lahendamise osas ning kohus nõustub HKMS § 165 lg 2 alusel selles osas vaideotsuse põhjendustega. MTA 27.09.2016 otsuse iseseisvale õigusvastasusele ei tugine tegelikkuses ka kaebaja. Ebatäpne on sealjuures kaebaja seisukoht, et MTA 27.09.2016 otsust tuleb lugeda MTA 07.09.2016 korralduse muutmiseks. MTA 27.09.2016 otsusega määrati küll MTA 07.09.2016 korralduse täitmiseks uus tähtaeg, kuid kohustus, mis selleks tähtpäevaks täitmisele kuulus, tulenes siiski MTA 07.09.2016 korraldusest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.XX ei nõustu 19.06.2017 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.05.2017 otsuses esitatud seisukohtadega MTA 07.09.2016 korralduse õiguspärasusest ning palub ringkonnakohtul nimetatud korralduse ja MTA 23.11.2016 vaideotsuse tühistada. 4(7)
3-17-72 Halduskohus on ebaõigesti jätnud MTA vaideotsuse jõusse, leides, et MTA on 07.09.2016 korralduse peale esitatud vaide lahendanud. Kohus on sisuliselt teinud vastustaja asemel ise vaideotsuse, mis on lubamatu. Halduskohus oleks pidanud asja õigeks lahendamiseks vaideotsuse tühistama ja saatma selle vastustajale uueks lahendamiseks. Kaebajal puuduvad kontrollitava maksukohustuslasega igasugused suhted vaidlusaluse korteriomandi kasutamisega seonduvalt, mistõttu on temalt teabe nõudmine põhjendamatu. Maksuhalduril tuleks lisaks maksukohustuslasele endale küsida teavet nendelt kolmandatelt isikutelt, kellel on maksukohustuslasega lepingulised suhted. Tõele ei saa vastata väide, et maksuhaldur küsis maksukohustuslaselt teavet tema ja kaebaja vahel sõlmitud lepingu kohta, kuna sellist lepingut ei ole. MTA 07.09.2016 korraldusest ei nähtu, et maksukohustuslase poole oleks pöördutud. Kui maksukohustuslase poole oleks pöördutud, oleks MTA pidanud ka selgitama, millist infot maksukohustuslaselt saadi ja miks on põhjendatud pöörduda isikute poole, kes ei oma kõnealuse küsimusega seonduvalt suhteid maksukohustuslasega. MTA ei ole avaldanud infot selle kohta, kas teabe saamiseks pöörduti ka mõne sellise isiku poole, kes omab maksukohustuslasega vaidlusaluse vara kasutamise osas lepingulist suhet.
12.MTA palub 26.09.2017 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et kasutab maksuhalduri huviorbiidis olevat, aadressil Pirita tee 26-60 asuvat korterit. Nimetatud korteriomand kuulub maksuhalduri poolt kontrollitavale maksukohustuslasele, OÜ-le Rexam Grupp. Kaebaja leiab seega ekslikult, et tal ei ole kontrollitava maksumaksjaga korteriomandi kasutamisega seonduvalt mingeid suhteid. Halduskohus on õigesti leidnud, et küsitud teabe seos kontrolliobjektiga on mõistlikult hoomatav. Korralduse õiguspärasus ei sõltu sellest, et korraldusest ei nähtu, millise info on maksuhaldur saanud maksukohustuslaselt ja miks on olnud vajalik pöörduda kaebaja poole. Tallinna Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et MKS § 61 ei näe ette, et maksuhaldur peaks korralduse adressaadile põhjendama enda menetlustaktikat. Kui maksuhaldur on selgitanud, millise menetlusega seoses teavet küsitakse ning seos küsitava teabe ja kontrolliobjekti vahel on hoomatav, tuleb vastav korraldus kolmanda isiku poolt täita ja seda sõltumata sellest, kas korralduse adressaat mõistab ja aktsepteerib teabe kogumise vajalikkust. Piiranguks seejuures on üksnes esialgne teabe küsimine maksukohustuslaselt. Selle nõude täitmist on maksuhaldur tõendanud OÜ-le Rexam Grupp tehtud korralduse esitamisega kohtule. Halduskohus on vaidlustatavas kohtuotsuses põhjendatult märkinud, et asjaolu, et eelnev maksukohustuslase poole pöördumise fakt on jäänud MTA 07.09.2016 korralduses märkimata, ei anna alust korralduse tühistamiseks. Tegemist on vormilise puudusega, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja selgitab, et lisaks oli antud juhul vastav informatsioon apellandile teatavaks tehtud varasemas haldusaktis. Apellandile 09.06.2016 antud korralduses selgitas maksuhaldur, et informatsioon korteri rendile andmisest pärineb maksukohustuslaselt. Apellant leiab ekslikult, nagu oleks 07.09.2016 korraldust muudetud 27.09.2016 otsusega. Halduskohus leidis põhjendatult, et MTA 27.09.2016 otsusega määrati küll MTA 07.09.2016 korralduse täitmiseks uus tähtaeg, kuid kohustus, mis selleks tähtpäevaks täitmisele kuulus, tulenes siiski MTA 07.09.2016 korraldusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja esitas vaide selle sõnastusest ning vaidluse esemest lähtuvalt nii MTA 07.09.2016 korralduse kui ka 27.09.2016 otsuse peale. Kaebaja 5(7)
3-17-72 10.10.2016 vaides ja selle 08.11.2016 esitatud täiendustes sisalduvad väited puudutavad MTA 07.09.2016 korraldust, sest vaidlustatakse nimetatud korraldusega kaebajale pandud dokumentide esitamise kohustust. 27.09.2016 otsuses MTA sellist kohustust kaebajale ei seadnud, vaid üksnes ennistas ja pikendas nimetatud kohustuse täitmise tähtaega. Nagu halduskohus märkis, on seda sisuliselt tunnistanud ka MTA oma vaideotsuses.
14.HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Olukorras, kus MTA-le oli vaide ja selle täienduse pinnalt saanud selgeks kaebaja tegelik tahe temale pandud dokumentide esitamise kohustuse vaidlustamiseks, tulnuks MTA-l lähtuda sellest ka vaide eseme väljaselgitamisel. MTA ei arvestanud vaide objekti väljaselgitamisel vaide sisuga ja selles väljendatud eesmärgiga. Vaie esitati tähtaegselt nii MTA 07.09.2016 korralduse kui ka 27.09.2016 otsuse vaidlustamiseks ning kummagi haldusakti vaidlustamiseks kohtus on järgitud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud korda.
15.MTA 07.09.2016 korralduses pandi kaebajale kohustus esitada MTA-le nõutud dokumendid. Kaebaja leiab, et sellest korraldusest pidanuks nähtuma, et enne temale sellise kohustuse panekut on pöördutud maksukohustuslase poole. MKS § 61 lg-st 1 tulenevalt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. MKS § 61 lg 2 järgi tuleb aga enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Riigikohus on leidnud, et sellega ei peeta silmas nõuet pöörduda maksukohustuslase poole ükskõik millises küsimuses, vaid seda, et sama teavet, mida nõutakse nn kolmandalt isikult või vastava korralduse adressaadilt, oleks eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt. Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt (Riigikohtu 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p 19).
16.Vaidlust ei ole, et teavet Pirita tee 26-60 asuva korteri ettevõtluses kasutamise ja sellega seotud tehingute maksustamise õigsuse kohta oli MTA enne kaebaja poole pöördumist nõudnud maksukohustuslaselt. Kaebaja leiab samas, et ka MTA 07.09.2016 korraldusest pidanuks nähtuma, et maksukohustuslase poole on esmalt pöördutud. MTA on möönnud, et tegemist on vaidlustatud korralduse puhul vormilise puudusega. Kuigi korralduses on jäänud märkimata, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti teavet maksukohustuslaselt, on see niisugune menetlusvõi vormiviga, mis ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla korralduse tühistamise aluseks (Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Halduskohus on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul pidi kaebajale olema seos küsitava teabe ja kontrolliobjekti vahel hoomatav. Vaidlustatud 07.09.2016 korralduses on MTA viidanud 25.04.2016 teatele nr 12.2-3/037135-1 ja 13.06.2016 korraldusele nr 12.2-3/037135-5, mille alusel MTA kontrollis vaidlusaluse korteri ettevõtluses kasutamise ja sellega seotud tehingute maksustamise õigsust. Samuti selgitas MTA, et menetluse käigus oli selgunud, et XX kasutab Pirita tee 26-60 korterit rendilepingu alusel, mida tal 09.06.2016 maksuhaldurile aga koheselt esitada ei olnud. MTA põhjendas kaebajale vaidlustatud korralduses ühtlasi, et XX poole on korteriomandi kasutamisega seotud asjaolude kindlakstegemiseks vajalik pöörduda, sest ta omab teavet ja dokumente korteriomandi kasutamise kohta.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud korralduses piisavalt põhjendatud maksukohustuslase ja kaebaja vahelist seotust, et asjassepuutuvaid dokumente kaebajalt välja nõuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MKS §-st 61 ega muudest õigusaktidest ei 6(7)
3-17-72 tulene, et MTA peaks korralduse adressaadile põhjendama oma menetlustaktikat. Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et MTA-l tuleb avaldada korralduse adressaadile infot selle kohta, kas teabe saamiseks pöörduti ka mõne sellise isiku poole, kes omab maksukohustuslasega vaidlusaluse vara kasutamise osas lepingulist suhet.
18.Kuna 07.06.2016 korraldus on õiguspärane, jääb jõusse ka vaideotsus. Kuivõrd vaideotsuses ei ole 07.09.2016 korraldus üldse hinnatud, pole põhjust seda tühistada. Mittemenetluslike õiguste rikkumist ei ole kaebaja väitnud (HKMS § 45 lg 4).
19.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.