T.O. kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.09.2016 korralduse nr 12.2-3/037135-10 ja 23.11.2016 vaideotsuse nr 6-1/3497-6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.O. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta T.O. kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.06.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 07.09.2016 korraldusega nr 12.2-3/037135-10 (tl 4-5) kohustati T.O.t maksukorralduse seaduse (MKS) § 62 lg 1 ja lg 3 alusel esitama hiljemalt 14.09.2016 järgmised dokumendid: rendileping, mille alusel T.O. kasutab/kasutas Pirita tee 2660, Tallinn korterit (koos lisade, lepingu muudatuste ja aktidega); korteri kasutamisega seotud ostuarved (näiteks kommunaalarved, rendiarved, interneti ja televisiooni ja teiste sideteenuste kasutamise arved, korteri sisustamisega seotud arved jne); korteri kasutamisega seotud arevete eest tasumist tõendavad dokumendid; muud olemasolevad dokumendid, mis seonduvad korteri kasutamisega (kirjavahetused jm olemasolevad dokumendid). Korralduse andmist on põhjendatud asjaoluga, et MTA alustas 25.04.2016 teatega nr 12.23/037135-1 OÜ Rexam Grupp märtsikuu 2016 käibemaksuarvestuse õigsuse tuvastamise kontrolli ja 13.06.2016 korraldusega nr 12.2-3/037135-5 OÜ Rexam Grupp omandis oleva korteri Pirita tee 26-60, Tallinn ettevõtluses kasutamise ning sellest tulenevalt ka korteriomandiga seotud tehingute maksustamise õigsuse kontrolli. Menetluses on selgunud, et T.O. kasutas korterit rendilepingu alusel ning korteriomandi kasutamisega seotud asjaolude kindlakstegemiseks maksumenetluses on vajalik pöörduda T.O. kui kolmanda isiku poole.
2.MTA ennistas 27.09.2016 otsusega nr 12.2-3/037135-10-1 (tl 6-7) MTA 07.09.2016 korraldusega nõutud dokumentide esitamise tähtaja ja määras uueks tähtajaks 11.10.2016. T.O. on MTA 07.09.2016 korralduse e-maksuameti/e-tolli keskkonna kaudu kätte saanud 09.09.2016 ja postiasutusest 19.09.2016. T.O. teatas 22.09.2016 maksuhaldurile saadetud ekirjas, et viibib kuni 07.10.2016 välismaal, peale mida on kahe-kolme päeva jooksul võimalik küsimustele vastata. MTA palus esitada tõendid välismaal viibimise kohta (laeva-, lennukipiletid vms), mida T.O. MTA-le ei edastanud. Samas, kuna T.O. on edastanud MTAle korralduse täitmiseks sobiva aja, siis peab MTA võimalikuks määrata uue ennistatud tähtaja.
3.T.O. saatis 10.10.2016 maksuhaldurile vastuväite (tl 8-9), mida MTA käsitas vaidena maksuhalduri varasematele korraldustele (tl 8-9). Kuna vaie oli esitatud puudustega, andis maksuhaldur 24.10.2016 teatega nr 6-1/3497-2 (tl 10-11) võimaluse kõrvaldada puudused vaides viie päeva jooksul teate kättesaamisest.
4.T.O. esitas täiendatud vaide MTA 27.09.2016 korralduse nr 12.2-3/0317135-10 peale (tl 12), mis registreeriti (MTA 23.11.2016 vaideotsusest nähtuvalt) MTA-s 14.11.2016. 1) Vaide esitajale jääb haldusakt arusaamatuks ja ebaselgeks, kuna tal ei ole seal märgitud korteriga seonduvalt mingeid suhteid Rexam Grupp OÜ-ga, vaid kolmanda isikuga ja seda turutingimustel. 2) Vaide esitaja ei ole tasunud korteriga seotud kulusid Rexam Grupp OÜ-le, mistõttu on seisukohal, et vaidlusalune korraldus ei ole tema osas õiguspärane. Jääb ebaselgeks, miks just T.O. poole pöördutakse ning küsitakse T.O. ja kolmanda isiku vaheliste suhete kohta. Kui maksuhaldur kontrollib Rexam Grupp OÜ poolt korteri kasutamist ettevõtluses, peaks pöörduma Rexam Grupp OÜ poole.
MTA jättis 23.11.2016 vaideotsusega nr 6-1/3497-6 T.O. vaide rahuldamata.
1) MKS § 137 lg-test 1 ja 3 ning § 138 lg-st 1 tulenevalt on haldusakti adressaadil õigus 30 päeva jooksul alates haldusakti teatavakstegemise või kättetoimetamise päevast arvates esitada vaie MTA-le ning taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist. Vaie on esitatud maksuhalduri 07.09.2016 korraldusele. Kõnesolev haldusakt
2(8)
3-17-72 toimetati aga saajale kätte 09.09.2016, seega saabus vaide esitamise tähtpäev 10.10.2016 ning korralduse vaidlustamiseks on tähtaeg möödas. 2) MTA 27.09.2016 otsusega ennistati eelmärgitud 07.09.2016 korralduse täitmise tähtpäev, määrates uueks tähtajaks 11.10.2016. T.O. on esitanud vaide eelmärgitud 27.09.2016 otsusele, vaidlustades aga sisuliselt maksuhalduri varasemat korraldust dokumentide esitamiseks. Seega ei anna vaideorgan MTA 07.09.2016 korralduse õiguspärasusele hinnangut, vaid võtab üksnes seisukoha vaidlustatud otsuse õiguspärasuse osas. Dokumentide esitamise kohustuse pani vaide esitajale 07.09.2016 korraldus, mille vaidlustamise tähtaeg on möödas, mitte 27.09.2016 otsus, mistõttu on vaides esitatud argumendid otsuse õiguspärasuse kontrollimise osas asjassepuutumatud. 3) Kuna T.O. edastas maksuhaldurile 07.09.2016 korralduse täitmiseks endale sobiva aja, pidas maksuhaldur vajalikuks määrata 07.09.2016 korralduse täitmiseks uus ennistatud tähtaeg. Tulenevalt MKS § 50 lg-st 2 võib maksuhaldur juhul kui menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Eeldusel, et vaide esitajal ei olnud võimalik maksuhalduri korraldust tähtaegselt täita, olles aga avaldanud valmisolekut seda hilinenult teha, on vaidlustatud otsus õiguspärane.
6.T.O. esitas 10.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.09.2016 korralduse ja MTA 23.11.2016 vaideotsuse tühistamiseks.
Tallinna Halduskohus võttis 12.01.2017 määrusega T.O. kaebuse menetlusse.
MTA palub 13.02.2017 vastuses jätta T.O. kaebus rahuldamata.
9.Tallinna Halduskohus määras 03.03.2017 määrusega asja lahendamise kirjalikku menetlusse, võimaldas menetlusosalistel esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 07.04.2017 ja vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule kuni 28.04.2017 ning määras otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 19.05.2017 kl 16.00.
10.T.O. esitas 07.04.2017 halduskohtule kirja, milles palus ajapikendust täiendavate dokumentide esitamiseks kuni 18.04.2017.
11.Tallinna Halduskohus jättis 07.04.2017 määrusega T.O. 07.04.2017 menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata, kuna taotlus oli põhjendamata.
taotluse
12.T.O. esitas 19.04.2017 halduskohtule täiendava seletuse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebuse põhjendused: 1) MTA tegi kaebajale 07.09.2016 korralduse, mida muudeti 27.09.2016 otsusega. Kaebaja saatis 10.10.2016 vastustajale kirja, milles selgitas oma seisukohti seoses dokumentide ja teabe nõudmise ebaseaduslikkusega ning palus korraldus tühistada. Kuna vastustaja arvates oli kiri puudustega, esitas kaebaja vaide uuesti 14.11.2016 nii nagu vastustaja seda soovis. 2) MTA 23.11.2016 vaideotsuse sai kaebaja kätte 09.12.2016. Vaideotsus on ebaseaduslik, kuna vaides toodud argumentide osas pole hinnangut antud ega võetud seisukohta, kas korraldus on seaduslik või mitte. Vastustaja on vaide lahendamisel olnud ekslikul seisukohal, et kaebaja on vaidlustanud 27.09.2016 otsuse. Kaebaja on vaidlustanud 07.09.2016 tehtud korraldust. Kaebaja pidas korrektseks viidata vaidlustatud korraldusele kui 27.09.2016 tehtud korraldusele, kuna 27.09.2016 seda muudeti (pikendati selle täitmise tähtaega), st akti seisukohast tuleb lugeda selle õigeks (ja viimaseks) kuupäevaks kuupäeva, millal see on saanud oma lõpliku sisu. 3(8)
3-17-72 3) Asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud just korraldust (mitte aga selle muutmise otsust eraldiseisvana) viitab ka vaides märgitud dokumendi number. Korraldus kannab numbrit 12.23/037135-10, kuid otsuse number on 12.2-3/037135-10-l. Vaidlustanud on kaebaja dokumenti numbriga 12.2-3/037135-10, ehk siis korraldust. 4) Ka vaide sisust tuleneb, et vaidlustatud on n.ö algset korraldust, mitte selle muutmise otsust. Samuti on vaides läbivalt räägitud korraldusest ja sellest, mis selles on kirjas ning miks on selles toodud nõudmised ebaseaduslikud. Vastustaja ka ise saanud aru, et vaide argumendid puudutavad korraldust, mitte otsust. Vaideotsuses märgitakse, et selles toodud argumendid on otsuse õiguspärasuse kontrollimise seisukohast asjassepuutumatud. 5) Kui vastustaja lähtus sellest, et vaides on viide kuupäevale 27.10.2016 ja kui vastustaja ei aktsepteeri käsitlust selles, et akti kuupäevaks tuleb lugeda kuupäev, millal akt on viimati muudetud, siis selles olukorras oleks vastustaja pidanud kaebajalt üle küsima, millist akti siis ikkagi vaidlustati, mitte aga lahendama asja kunstlikult kaebaja kahjuks (või vähemalt põhjendama, miks tuleb olukorras, kus vaides räägitakse korralduse vaidlustamisest, üheselt saada aru, et vaidlustatud on otsust). 6) Kuna vastustaja ei ole võtnud seisukohta korralduse vaidlustamise osas, siis juba üksnes sellest peaks piisama, et lisaks vaideotsusele korraldus tühistada. Korralduse sisu osas on kaebajal endiselt samad põhjendused: olukorras, kus kontrollitakse OÜ Rexam Grupp märtsikuu 2016 käibemaksuarvestuse õigsust on ebaselge ja õigusvastane küsida kaebajalt infot tema suhetes kolmanda isikuga, kelleks ei ole OÜ Rexam Grupp. Korraldusest ei nähtu, miks just kaebaja poole pöördutakse ning kaebaja ja kolmanda isiku vaheliste suhete kohta infot küsitakse. Samuti puudub korralduses info selle kohta, kas vastustaja on pöördunud OÜ Rexam Grupp ja tema lepingupartneri poole.
14.Vastustaja vastuväited: 1) Vastustaja ei nõustu seisukohaga, mille kohaselt oleks maksuhaldur pidanud vaide lahendamisel andma hinnangu 07.09.2016 korralduse õiguspärasusele. Kaebaja käsitlus, nagu tuleks akti kuupäevaks lugeda kuupäev, millal akti on viimati muudetud, on alusetu. MTA 27.09.2016 otsusega ei muudetud 07.09.2016 korraldust. Tegemist on iseseisva, MKS § 50 lg 2 alusel tehtud otsusega, millega ennistati dokumentide esitamise tähtaeg. Samuti on põhjendamatu kaebaja väide, mille kohaselt viitab vaides märgitud dokumendi number sellele, et ta vaidlustab 07.09.2016 korraldust. Maksuhaldurile saadetud 10.10.2016 kirjas, mida maksuhaldur luges vaideks, ei ole kaebaja märkinud vaidlustatava haldusakti numbrit, vaid üksnes kuupäeva – 27.09.2016. Puuduste kõrvaldamise teate tulemusel esitas kaebaja parandatud vaide, milles palus tühistada 27.09.2016 korralduse nr 12.2-3/0317135-10. Haldusakti numbriga 12.2-3/0317135-10 kaebajale tehtud ei ole. MTA 07.09.2016 korralduse nr on 12.2-3/037135-10 ja MTA 27.09.2016 otsuse nr on 12.2-3/037135-10-1. Kuigi kaebaja esitas vaides vastuväiteid, mis puudutasid 07.09.2016 korralduse sisu, ei nimetanud kaebaja seda haldusakti vaides kordagi ega taotlenud selle tühistamist. MTA 24.10.2016 teates vaide puuduste kohta on nimetanud vaid 27.09.2016 otsust ning lühidalt kirjeldanud ka selle sisu. Kaebaja pidi 24.10.2016 teate põhjal aru saama, et maksuhaldur käsitleb tema vaiet üksnes 27.09.2016 otsuse vaidlustamisena. Sellele vaatamata ei ole kaebaja pidanud vajalikuks selgitada, et peab vaidlustatava haldusaktina silmas hoopis 07.09.2016 korraldust. Eeltoodu põhjal on vaideotsuses asutud õigustatult seisukohale, et T.O. on esitanud vaide 27.09.2016 otsusele, ega ole 07.09.2016 korraldust vaidlustanud. Samuti oli vaideotsuses
4(8)
3-17-72 põhjendatult märgitud, et MKS § 138 lõikest 1 tulenev vaidlustamistähtaeg 07.09.2016 korralduse vaidlustamiseks on möödunud. Vaideotsuses on kirjeldatud 27.09.2016 otsuse andmise asjaolusid, selgitatud tähtaja ennistamise üldiseid aluseid ning õigesti leitud, et vaides esitatud põhjendused ei anna alust MTA 27.09.2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 2) Kaebus MTA 07.09.2016 korraldusele on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja ei esitanud MTA-le vaiet 07.09.2016 korraldusele. Seega vaidlustas ta 07.09.2016 korralduse esmakordselt alles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses, mis jõudis kohtusse 10.01.2017. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. MTA 07.09.2016 korraldus loeti kaebajale kättetoimetatuks 09.09.2016 ning korralduse vaidlustamistähtajaks oli 10.10.2016. Seega esitas kaebaja kohtule kaebuse 07.09.2016 korralduse tühistamiseks pärast kaebetähtaja möödumist. Kaebuses ei ole esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust ega ka tähtaja möödalaskmise põhjuseid. Asjaolusid arvestades puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja möödalaskmiseks. Kaebaja on 10.10.2016 esitanud vaide MTA 27.09.2016 otsusele, seega ei olnud tal takistust esitada samaaegselt ka vaie MTA 07.09.2016 korraldusele. 3) Isegi kui kohus leiab, et maksuhaldur on põhjendamatult jätnud vaidemenetluses andmata seisukoha MTA 07.09.2016 korralduse õiguspärasuse osas ja sellest tulenevalt on kaebus 07.09.2016 korraldusele esitatud tähtaegselt, puudub alus MTA 07.09.2016 korralduse tühistamiseks. MKS § 62 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks dokumente ka kolmandalt isikult. Dokumentide nõudmiseks annab maksuhaldur MKS § 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Korralduses on selgelt välja toodud asjaolud, miks kaebajalt dokumente soovitakse. Korralduses märgitakse, et maksuhaldur viib läbi kontrolli OÜ Rexam Grupp suhtes. Maksuhaldur selgitab korralduse andmist sellega, et kaebaja viibis 09.06.2016 OÜ Rexam Grupp korteris ning et ta kasutab korterit rendilepingu alusel. Korralduses sisaldub viide kaebajale varasemalt, 09.06.2016 antud korraldusele, milles on samuti selgitatud, millisel põhjusel kaebaja poole pöördutakse. MTA 09.06.2016 korraldusest nähtub lisaks, et informatsioon korteri rendile andmisest pärineb kontrollitavalt maksukohustuslaselt saadud teabest ja dokumentidest. Maksuhaldur ei pidanud 09.06.2016 korralduses sisaldunud informatsiooni täies mahus esitama uuesti 07.09.2016 korralduses – see oli maksukohustuslasele teatavaks tehtud varasemas haldusaktis ning sellega oli 07.09.2016 korralduse põhjendamise nõue täidetud. OÜ-le Rexam Grupp 13.06.2016 tehtud korraldusest nähtub, et eelnevalt dokumentide esitamist nõutud maksukohustuslaselt. Vastustaja möönab, et antud juhul on kaebajale antud korralduses jäänud märkimata, et enne kaebaja poole pöördumist nõuti dokumente maksukohustuslaselt, kuid nagu nähtub Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-90-13 (p 11) on see niisugune menetlus- või vormiviga, mis ei saa olla korralduse tühistamise aluseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5(8)
3-17-72
15.Kohus leiab, et T.O. kaebus ei anna alust MTA 07.09.2016 korralduse ja MTA 23.11.2016 vaideotsuse tühistamiseks.
16.Esmalt märgib kohus, et vastustaja ei ole vaielnud vastu kaebaja seisukohale, et kaebaja sai MTA 23.11.2016 vaideotsuse kätte 09.12.2016. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebus vaideotsusele on esitatud vastavalt HKMS § 46 lg-le 1 tähtaegselt (kaebus on ümbrikult nähtuvalt postitatud 09.01.2017- tl 17).
17.Vaideotsusest nähtuvalt MTA kujundanud seisukoha, et ta 07.09.2016 korralduse õiguspärasusele hinnangut ei anna, kahe asjaolu koostoimes. Esiteks põhjusel, et vaie on esitatud MTA 27.09.2016 otsusele ja teiseks põhjusel, et MTA 07.09.2016 korralduse vaidlustamise tähtaeg oli möödas (vaideotsuse p 10). Kohus leiab, et kuigi T.O. oli nii 10.10.2016 kirjalikus pöördumises, kui ka 08.11.2016 täiendatud vaides viidanud 27.09.2016 haldusaktile (nimetades seda seejuures korralduseks, mitte otsuseks), oli nimetatud dokumentidest mõistlikult arusaadav isiku tahe vaidlustada (muu hulgas) MTA 07.09.2016 korraldus. Seda on maksuhaldur vaideotsusest nähtuvalt tegelikult ka mõistnud, märkides vaideotsuse põhjendustesse, et „vaides esitatud väidetest nähtuvalt on menetlusalune vaie esitatud maksuhalduril 07.09.2016 korraldusele nr 12.2-3/037135-10“, samuti, et “T.O. on esitanud vaide eelmärgitud 27.09.2016 otsusele, vaidlustades aga sisuliselt maksuhalduri varasemat korraldust dokumentide esitamiseks“. Mis puudutab vaideotsuse põhjendust, et MTA 07.09.2016 korralduse vaidlustamise tähtaeg oli möödunud, siis nimetatud seisukoht jääb kohtule arusaamatuks. Nimelt on maksuhaldur vaideotsuse p-s 10 märkinud, et kuna vaide esitamise tähtpäev saabus 10.10.2016, siis on korralduse vaidlustamise tähtaeg möödas, samas on vaideotsuse p-s 6 märgitud, et T.O. saatis 10.10.2016 e-kirja, mida saab käsitada vaidena maksuhalduri varasematele korraldustele. Nimetatud asjaoludest nähtub, et T.O. esitas vaide (puudustega vaide) MTA 07.09.2016 korraldusele tähtaegselt. Sellele, et kaebaja esimene pöördumine esitati 10.10.2016 on kinnitanud vastustaja ka vastuses kaebusele (p-d 1 ja 3.2). Eeltoodust tulenevalt on MTA teinud vaideotsuses ebaõige järelduse, et kuna T.O. vaie on esitatud MTA 27.09.2016 otsusele ja MTA 07.09.2016 korralduse vaidlustamise tähtaeg oli möödas, siis ei tulnud lahendada vaiet MTA 07.09.2016 korraldusele. Kaebaja 10.10.2016 kirjalikus pöördumises ja ka 08.11.2016 täiendatud vaides olid esitatud vastuväited (ka) MTA 07.09.2016 korraldusele ning MTA 07.09.2016 korralduse vaidlustamise tähtaeg ei olnud seisuga 10.10.2016 möödunud. Maksuhaldur oleks pidanud vaide esitajalt vähemalt üle täpsustama, kas viimane soovis esitada vaide MTA 07.09.2016 korraldusele, MTA 27.09.2016 otsusele või mõlemale (MKS § 142). Kui maksuhaldur vastavat asjaolu üle ei täpsustanud, tuli kohtu hinnangul lähtuda eeldusest, et vaidlustati mõlemad haldusaktid.
18.Eeltoodust (ja HKMS § 47 lg-st 2) tulenevalt on kaebus MTA 07.09.2016 korraldusele esitatud kohtule tähtaegselt ning kuulub kohtu poolt läbivaatamisele.
19.Kohus leiab, et esitatud kaebus ei anna alust MTA 07.09.2016 korralduse tühistamiseks. MKS § 61 lg 1 näeb maksuhaldurile ette õiguse küsida teavet kolmandatelt isikutelt. Nimetatud säte annab maksuhaldurile õiguse küsida igalt isikult, kes ei ole kontrollitavaks isikuks, menetluses tähendust omavat teavet. Seejuures ei oma tähendust, milline on kolmanda isiku seos või seotus kontrollitava isikuga. Maksuhaldur ei saa küll pöörduda kolmanda isiku poole meelevaldselt, s.o ilma, et esineks mingisugune alus eeldada kolmandal isikul menetluses tähendust omava teabe olemasolu. Samas käesoleval juhul on maksuhaldur 07.09.2016 korralduses piisava selgusega väljendanud, miks kaebajalt vastavat teavet küsitakse. Nimelt
6(8)
3-17-72 kontrollib maksuhaldur OÜ Rexam Grupp omandis oleva korteri Pirita tee 26-60, Tallinn ettevõtluses kasutamist ja kuna on selgunud, et nimetatud korterit on kasutanud T.O. (millele kaebaja vastu ei vaidle), siis oli põhjendatud küsida T.O.lt teavet seoses korteri kasutamisega. Küsitud teabe seos kontrolliobjektiga on kohtu hinnangul mõistlikult hoomatav. MKS § 61 ei näe ette, et maksuhaldur peaks korralduse adressaadile põhjendama enda menetlustaktikat, s.o milleks täpselt (millise konkreetse asjaolu tuvastamiseks või järelduse tegemiseks) vastavat teavet küsitakse ja miks seda küsitakse korralduse adressaadilt (mitte näiteks mõnelt teiselt kolmandalt isikult). Kui maksuhaldur on selgitanud, millise menetlusega seoses teavet küsitakse ning seos küsitava teabe ja kontrolliobjekti vahel on hoomatav, tuleb vastav korraldus kolmanda isiku poolt täita ja seda sõltumata sellest, kas korralduse adressaat mõistab ja aktsepteerib teabe kogumise vajalikkust või mitte. Tõsi, kolmanda isiku poole pöördumiseks esineb üks oluline piirang, s.o üldreeglina tuleb maksuhalduril enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase (kontrollitava isiku) poole (MKS § 61 lg 2). Samas on maksuhaldur käesolevas asjas tõendanud, et vastav eeldus oli kaebaja poole pöördumisel täidetud (kohtule on esitatud MTA 13.06.2016 korraldus OÜ-le Rexam Grupp – tl 33-34). Asjaolu, et eelnev maksukohustuslase poole pöördumise fakt on jäänud MTA 07.09.2016 korraldusse selgesõnaliselt märkimata, ei anna alust korralduse tühistamiseks. Tegemist on vormilise puudusega, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Eeldused kaebaja poole pöördumiseks olid tegelikkuses täidetud ning vastava asjaolu märkimine või märkimata jätmine teabe nõudmise korraldusse ei avalda mõju kaebaja kohustusele vastav korraldus täita.
20.Vaatamata asjaolule, et maksuhaldur on jätnud T.O. vaide MTA 07.09.2016 korraldusele põhjendamatult läbi vaatamata, ei anna see alust ka MTA 23.11.2016 vaideotsuse tühistamiseks. Nimelt, nagu kohus eelnevalt märkis, tuli esitatud vaiet käsitada vaidena nii MTA 07.09.2016 korraldusele kui ka MTA 27.09.2016 otsusele. Vaideotsusega on MTA lahendanud vaide MTA 27.09.2016 otsusele ja selles osas on vaideotsus kohtu hinnangul põhjendatud ja õiguspärane (kohus nõustub HKMS § 165 lg 2 alusel selles osas vaideotsuse põhjendustega, neid üle kordamata). Seega puudub alus vastavas osas (MTA 27.09.2016 otsuse õiguspärasust analüüsivas osas) vaideotsuse tühistamiseks. MTA 27.09.2016 otsuse (s.o tähtaja ennistamise ja uue tähtaja määramise) iseseisvale õigusvastasusele ei tugine tegelikkuses ka kaebaja, seejuures ei ole kohtumenetluses vaidlustanud MTA 27.09.2016 otsust. T.O. seisukoht, et MTA 27.09.2016 otsust tuleb lugeda MTA 07.09.2016 korralduse muutmiseks (mis tingis otsuse vaidlustamise vajaduse) on seejuures ebatäpne. MTA 27.09.2016 otsusega määrati küll MTA 07.09.2016 korralduse täitmiseks uus tähtaeg, kuid kohustus, mis selleks tähtpäevaks täitmisele kuulus, tulenes siiski (ja tuleneb ka tänasel päeval) MTA 07.09.2016 korraldusest. See tähendab, et MTA 07.09.2016 korralduse (selles sisalduva teabe andmise kohustuse) vaidlustamiseks ei olnud vajalik vaidlustada MTA 27.09.2016 otsust.
21.Kaebaja esitas 19.04.2017 kohtule täiendavad seisukohad (kaebuse täienduse). Vastavad seisukohad on esitatud hilinenult. Tallinna Halduskohus võimaldas menetlusosalistel esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 07.04.2017 ja vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule kuni 28.04.2017. MTA täiendavaid seisukohti ei esitanud, seega ei rakendunud kaebaja jaoks teine määratud tähtaeg, s.o 28.04.2017. Seega ei ole kaebaja 19.04.2017 seisukohad esitatud tähtaegselt ning kaebaja ei ole seisukohtade hilinemisega esitamist ka põhjendunud. Sellest tulenevalt esineb alus vastavate seisukohtade tähelepanuta jätmiseks (HKMS § 51 lg 4). Samas tuleb märkida, et kaebaja 19.04.2017 seisukohad kordavad
7(8)
3-17-72 põhiolemuses kaebaja varasemaid seisukohti. Seega hõlmavad käesoleva kohtuotsuse põhjendused tegelikkuses ka kaebaja 19.04.2017 seisukohti.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).