Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 2. november 2017, Tartu 3-16-2292
Haldusasi
XXXX kaebus Tartu Vangla vastu individuaalse täitmiskava osalise tühistamise nõudes (ohutaset puudutavas osas) ning Tartu Vangla kohustamiseks alandada kaebaja ohutaset ja võimaldada VangS § 22 viidatud soodustuse kohaldamise läbi õpingute jätkamist
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus XXXX apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja/apellant – XXXX Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata korduv taotlust sisaldav avaldus kohtuistungil osalemiseks.
2.Tagastada läbivaatamatult XXXX 4. oktoobril 2017. a esitatud nõue kaebaja
12.mail 2017. a kinnitatud individuaalse täitmiskava ja riskihindamise kehtetuks tunnistamiseks.
3.Mitte võtta asja juurde 12. mail 2017. a kinnitatud XXXX individuaalset täitmiskava ja tagastada see vastustajale.
4.Mitte võtta asja juurde XXXX 29. septembri 2015. a selgitustaotlust nr 2-3/4183-1 ning vastustaja 16. oktoobri 2015. a vastust nr 2-3/4183-2 ning tagastada need kaebajale.
5.Jätta rahuldamata XXXX taotlus kaebuses nimetatud täiendavate tõendite kogumiseks.
7.Tühistada Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus osas, millega halduskohus jättis rahuldamata XXXX kaebuse individuaalse täitmiskava osaliseks tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks alandada kaebaja ohutaset. Jätta kaebus nendes nõuetes läbi vaatamata.
8.Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus muutmata.
9.Jätta XXXX apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 4. detsember 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXX esitas 3. oktoobril 2016 Tartu Vanglale taotluse, milles soovib vangistusseaduse (VangS) § 22 lg-s 2 sätestatud soodustuse kohaldamist ja võimaldada tal liikuda järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses õppimisega. Tartu Vangla jättis 12. oktoobri 2016. a otsusega nr 6-24/8443-2 XXXX taotluse toimingu sooritamiseks (soodustuse kohaldamiseks) rahuldamata.
2.XXXX esitas 17. oktoobril 2016 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 12. oktoobri 2016. a otsusele nr 6-24/8443-2, milles taotleb soodustuse kohaldamist ja pooleliolevate õpingute jätkamist Tallinna Majanduskoolis ning uue riskihindamise läbiviimist. Tartu Vangla jättis
8.novembri 2016. a vaideotsusega nr 1-11/696-2 XXXX vaide rahuldamata.
3.XXXX esitas 14. novembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla 8. novembri 2016 vaideotsuse nr 1-11/696-2 tühistamist, vangla kohustamist võimaldada kaebajal jätkata pooleliolevaid õpinguid ning sellest lähtuvalt kohustada vanglat muutma riskihindamist.
4.Tartu Halduskohus jättis 15. detsembri 2016. a määrusega XXXX kaebuse käiguta, paludes kaebajal täpsustada kaebuse eesmärgi saavutamiseks kohtule esitatavaid nõudeid. Kohus leidis, et kaebajal tuleks oma eesmärgi saavutamiseks esitada enda individuaalse täitmiskava (ITK) osalise (ohutaset puudutavas osas) tühistamise nõue, ohutaseme alandamiseks kohustamise nõue ning vangla kohustamise nõue võimaldada VangS §-s 22 viidatud soodustuse kohaldamise läbi õpingute jätkamist. Lisaks võib taotleda vaideotsuse tühistamist, nagu kaebaja on teinud.
5.Kaebaja esitas 20. detsembril 2016 puuduste kõrvaldamise taotluse ja esitas lisaks vastavalt halduskohtu määrusele nõuded ITK osaliseks tühistamiseks ohutaset puudutavas osas, riskihindamises ohutaseme alandamiseks kohustamiseks ning õpingute jätkamise võimaldamise kohustamiseks.
6.Tartu vangla palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus jättis 8. veebruari 2017. a määrusega rahuldamata XXXX taotluse kohtuistungi korraldamiseks, otsustas kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses ning kohustas vastustajat esitama täiendavaid dokumente.
8.XXXX esitas 20. märtsil 2017 täiendavad seisukohad vastustaja vastusele, milles ei nõustu vastuses esitatud seisukohtadega ning märgib, et 15. aprillil 2016 kinnitatud ITK koostamisel pole arvestatud kaebaja seisukohtadega, mistõttu kaebaja ei ole ITK-ga nõustunud ega seda allkirjastanud.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
9.Tartu Halduskohus jättis 28. aprilli 2017. a otsusega XXXX kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata XXXX taotluse kaebuses loetletud dokumentide väljanõudmiseks (resolutsiooni p 1) ning jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3).
9.1.Kohus on erinevalt vastustajast seisukohal, et 15. aprillil 2016 kinnitatud ITK-d saab vaidlustada osalise tühistamise nõudes (ohutaset puudutavas osas) ning see on haldusakt. Isegi kui ITK on muutunud kehtetuks (möödub selle täitmisperiood), jääb see alles isiku toimikusse, kus ta kajastab ja iseloomustab kinnipeetava olemust, mistõttu võib see hilisemalt ohustada kinnipeetava õigusi ning seetõttu on mõistlik sisuliselt kaebus läbi vaadata ja pidada kaebust lubatavaks.
9.2.Kaebaja eesmärk on minna õppima Tallinna Majanduskooli ning takistuseks on see, et kaebajat on hinnatud kõrgohtlikuks. Kinnipeetava ohtlikkuse taseme määratlemine on väga suure kaalutlusruumiga otsustus, mille kontrollimisel saab halduskohus piirduda vaid sellega, et järgib, kas haldusorgan on kinni pidanud kaalutlemisel õigusnormidest. Kuivõrd nii ohutaseme määramisel kui ka soodustuse kohaldamisel on tegemist kaalutlusotsusega ja kehtivast õigustest ei tulene kohustust käituda kaebaja soovitud viisil, siis ei saa halduskohus kohustada Tartu Vanglat alandama kaebaja ohutaset ega võimaldada soodustuse kohaldamist (edasiõppimist koolis).
9.4.Vangla toimingud kaebaja riskihindamisprotsessi läbiviimisel on õiguspärased. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendit ei ole rikutud. Juhendist tulenevalt tuleb lähtuda kas kaasata isikut riskihindamise menetlusse või mitte ning kohus ei saa siin omapoolset hinnangut anda ega öelda ka seda, kas isik on kõrgohtlik või mitte. Vangla selgitused ja põhjendused ohutaseme otsuse kriteeriumitest on asjakohased. Riskihindamise analüüsi tehes ei saa võrdselt anda kõigile kinnipeetavatele ühesugust ohtlikkuse astet. Kõikide kinnipeetavate suhtes tuleb eraldi läbi viia menetlus ja teha otsustus lähtudes igat isikut eraldi puudutavatest materjalidest.
9.7.Kaebaja on taotlenud iseseisvalt tühistada vastustaja üksikuid lauseid riskihindamises, mis kohtu arvates ei ole halduskohtumenetluses lubatavad nõuded, kuna ametnike üksikute lausete tühistamine terviklikus haldusaktis ei ole lubatav.
10.XXXX esitas 8. mail 2017 Tartu Halduskohtule taotluse kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest koopia väljastamiseks. Tartu Halduskohus jättis 22. mai 2017. a määrusega taotluse rahuldamata. XXXX esitas 24. mail 2017 täiendava soovi kaebusest ja kaebuse täiendusest koopia saamiseks, mille Tartu Halduskohus jättis 25. mai 2017 vastusega rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11.XXXX esitas 28. mail 2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellant vaidlustab halduskohtu otsust nii osas, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse dokumentide väljanõudmiseks kui osas, millega jäeti kaebus rahuldamata.
11.1.Kaebaja leiab, et vangla eelistab narkosektorite kinnipeetavaid teistele kinnipeetavatele (s.h. kaebajale), alandades esimeste puhul pärast ITK täitmist koheselt nende ohutaset. Kaebaja sõnul on suurema korduvkuritegude protsendiga just narkomaanid ja vargad ning taotleb ringkonnakohtult vastustajalt sellekohase kinnituse väljanõudmist. Riskihindamisest ja iseloomustusest ei selgu, millele tuginedes ollakse järeldusel, et ohutaset ei võiks kaebaja puhul alandada.
11.2.Kaebaja juhib tähelepanu inspektor-kontaktisiku õigusvastasele käitumisele, kes on XXXXle koostanud uue riskide hindamise ja ITK. Kaebaja nendega ei nõustu, kuna need on koostatud ebaprofessionaalse inspektor-kontaktisiku poolt ilma kaebaja osalemiseta ning on seega ebaseaduslikud.
11.3.Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt kohtul puudub õigus asuda haldusorgani asemele ja teostada kaalutlust. Kaebaja ei nõustu, et läbiviidud riskihindamise protsess on õiguspärane, kuna selle läbiviimisel ei ole lähtutud M. Grünbergi õpikus „Kriminogeensete riskide hindamine“ põhimõtetest ja metoodikast. Vangla on tahtlikult eiranud faktipõhiseid näitajaid. Halduskohus jättis ebaõigesti rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate dokumentide väljanõudmiseks, mis oleksid tõendanud riskihindamise läbiviimise õigusvastasust.
11.4.Kaebaja leiab, et võrreldes teiste kinnipeetavate samasuguste näitajatega on tema näitajad paremad ning teda on põhjendamatult hinnatud ohtlikumaks kui teisi. Kaebajal on olemas
ohtlikkust vähendavad tegurid: olukorra tõsiduse mõistmine, kahetsus ja varane süü tunnistamine. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et riskihindamises üksikute lausete tühistamise nõue ei ole halduskohtumenetluses lubatav. Kaebaja tugineb isikuandmete kaitse seadusele ja varasemale Andmekaitse Inspektsiooni kinnitusele, et kui andmesubjekt leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, on isikul õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole.
11.5.Halduskohus on takistanud apellatsiooni esitamisel kaebajat oma õiguste realiseerimisel, jättes pärast vaidlustatud otsuse tegemist rahuldamata kaebaja taotlused tema poolt soovitud dokumentidest koopiate saamiseks ning kaebaja palub ringkonnakohtul tuvastada halduskohtu niisuguse tegevuse õigusvastasus ja teha ettekirjutus koopiate väljastamiseks. Lisaks eelnevale taotleb kaebaja apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, apellatsioonkaebusest ja selle lisadest koopiate väljastamist ning menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
12.Tartu Ringkonnakohus jättis 6. juuni 2017. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis täiendava tähtaja riigilõivu, 15 euro tasumiseks. Lisaks jättis ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse apellatsioonkaebusest koopia väljastamiseks ning tagastas kaebajale apellatsioonkaebuse lisadena esitatud dokumendid. Tartu Ringkonnakohus võttis 9. juuni 2017. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse pärast riigilõivu tasumist menetlusse ja kohustas vastustajat sellele vastama.
13.Vastustaja Tartu Vangla palub 30. juuni 2017 vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja esitab apellandile vastanduvad seisukohad väidete osas, milles XXXX apellatsioonkaebuse kohaselt halduskohtu otsusega ei nõustu ning leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest ei ole aluseks halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsuse tühistamisele. Vastustaja esitab täiendava tõendina 12. mail 2017 kinnitatud XXXX ITK, mille aluseks oleva riskihindamise koostamiseks on apellandiga toimunud vestlus. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. septembri 2017. a määrusega rahuldamata XXXX taotluse haldusasjas kohtuistungi korraldamiseks ja määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Lisaks teavitas ringkonnakohus menetlusosalisi täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaegadest ja asja läbivaatavast kohtukoosseisust.
14.XXXX esitas 4. oktoobril 2017 vastuväited ja seisukohad vastustaja 30. juuni 2017 vastusele koos erinevate taotlustega ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et XXXX apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus tuleb osaliselt tühistada ja jätta kaebus osaliselt läbi vaatamata. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud taotluste ja kohtu tegevusega seotud vastuväidete osas (I), seejärel hindab kaebuse lubatavust ja lahendab apellatsioonkaebuse (II). I Istungitaotlus
16.XXXX esitas 4. oktoobril 2017. a Tartu Ringkonnakohtule taotluse kohtuistungil osalemiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis eelnevalt 25. septembri 2017. a määrusega XXXX poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui halduskohtumenetluse
seadustik ei näe ette teisiti. Apellant ei ole teistkordses taotluses kohtuistungil osalemiseks esitanud asjaolusid, mis võiksid tingida ringkonnakohtu 25. augusti 2017. a määruse resolutsiooni p-s 1 vastu võetud otsuse muutmist ja haldusasjas istungi korraldamist, mistõttu jätab ringkonnakohus taotlust sisaldava korduva avalduse läbi vaatamata. Kaebuse täiendamine uue nõudega
17.XXXX on 4. oktoobril 2017. a esitatud seisukohtades taotlenud ringkonnakohtult 12. mai 2017 ITK ja selle aluseks oleva riskide hindamise kehtetuks tunnistamist. Halduskohtus on kaebaja esitanud nõude 15. aprillil 2016 kinnitatud ITK osalise tühistamise nõudes ohutaset puudutavas osas. Ringkonnakohus leiab, et kaebajale 2017. aastal koostatud riskide hindamise ja ITK kehtetuks tunnistamise täiendav nõue ei ole HKMS § 182 lg 3 kohaselt lubatav ja see tuleb tagastada läbivaatamatult. Halduskohtus ei ole nimetatud nõuet esitatud ning ringkonnakohus ei saa seda menetleda, kuna vastasel juhul poleks tagatud kolmeastmelise kohtusüsteemi toimimine. Täiendavate tõendite esitamine
18.Tartu Vangla on koos vastusega apellatsioonkaebusele esitanud XXXX 12. mail 2017. a kinnitatud ITK. Tegemist ei ole tõendiga, milles sisalduks teave asja lahendamisel oluliste asjaolude kohta. Seetõttu ringkonnakohus tõendit asja juurde ei võta.
19.XXXX on koos 4. oktoobri 2017. a. vastuväitega esitanud enda 29. septembri 2015. a selgitustaotluse nr 2-3/4183-1 ning vastustaja 16. oktoobri 2015. a vastuse nr 2-3/4183-2, millega soovib juhtida kohtu tähelepanu, et vangla on oma vastuses kaebaja selgitustaotlusele tuginenud M. Grünbergi õpikus esitatud seisukohale. Ka nimetatud tõend ei ole asjakohane ja tuleb kaebajale tagastada. Tõendite kogumise taotlused:
20.4. oktoobril 2017 esitatud vastuväites taotleb apellant, et ringkonnakohus nõuaks vastustajalt välja kaebuse p-s 16 nimetatud tõendid, mida halduskohus ei nõustunud koguma (Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsuse resolutsiooni p 1) või annaks nimetatud tõenditele vähemalt hinnangu. Kaebuses on palutud välja nõuda kaebaja 17. oktoobri 2016. a vaides nr 1-11/696-1 nimetatud 110 dokumenti, kõik kaebaja kohta vangistuse jooksul koostatud riskihindamised ning Viru Vangla 17.11.2010. a iseloomustus, mis koostati elektroonilise järelevalvega vabanemiseks. 4. oktoobri 2017 esitatud vastuväites taotleb apellant, et ringkonnakohus nõuaks vastustajalt välja 19. aprillil 2017 riskihindamise käigus läbi viidud intervjuu protokolli (tõendamaks, kas kaebajaga on intervjuu läbi viidud). Kaebaja sõnul on suurema korduvkuritegude protsendiga just narkomaanid ja vargad ning taotleb ringkonnakohtult vastustajalt sellekohase kinnituse väljanõudmist. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all kaebajale soodustuse andmisest keeldumise õiguspärasus. Kaebaja taotletud täiendavad tõendid ei oma puutumust vaidluse esemega. Seetõttu puudub vajadus neid välja nõuda ning võtta haldusasja toimikusse. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse tõendite kogumiseks ja asja juurde võtmiseks. Vastuväide kohtu tegevusele
21.XXXX taotleb apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus tuvastaks halduskohtu tegevuse õigusvastasuse kaebajale haldusasja materjalidest koopiate mitteväljastamisel ning teeks ettekirjutuse kaebaja soovitud koopiate väljastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebuse esitamine võimalik ka vaid halduskohtu otsusele tuginedes, mida apellant käesolevalt on tähtaegselt teinud. Halduskohtu otsustus koopiate väljastamisest keeldumise kohta ei ole aga edasikaebe korras iseseisvalt vaidlustatav. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajale käesolevas asjas kätte toimetatud kõik kohtu poolt koostatud dokumendid ja vastustaja antud vastused koos lisadega. Kaebaja on soovinud koopiaid lisaks enda koostatud dokumentidest märkides, et vajab neid apellatsioonkaebuse
esitamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (KRHKo 27. oktoober 2016, nr 3-3-1-59-16, p 13). Käesolevas asjas ei nähtu ringkonnakohtule, et koopiate väljastamata jätmine oleks kaebajal takistanud apellatsioonkaebuse koostamist ja esitamist või muul viis õiguste kaitset apellatsioonimenetluses. II
22.XXXX hiljem kohtu selgitusele tuginedes täiendatud kaebuse nõueteks on individuaalse täitmiskava osalise tühistamine ning Tartu Vangla kohustamine alandada kaebaja ohutaset ja võimaldada õpingute jätkamist kohaldades VangS § 22 nimetatud soodustust.
23.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub nii halduskohtule esitatud kaebusest kui ka XXXX
3.oktoobril 2016 Tartu Vanglale esitatud taotlusest (I kd, tl 65), Tartu Vangla
12.oktoobri 2016. a vastusest taotlusele (I kd, tl 66) ja XXXX 17. oktoobril 2016 esitatud vaidest, et kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja lubaks kaebajal seoses õppimisega liikuda järelevalveta väljaspool vangla territooriumi. Sellesisulise taotluse kaebaja esitaski vastustajale
3.oktoobril 2016. Taotluses ei sisaldunud aga nõue alandada ohuhinnangut kaebajale ega muuta ITK-d või see osaliselt tühistada. Viimati nimetatud taotlused esitas kaebaja 17. oktoobri 2016. a vaides, seostades nõude vaide lehekülgedel neli kuni kaheksa (I kd, tl 69p-71) loetletud taotluste ja vastustega neile (kokku 110 dokumenti). Loetelus toodutest ajaliselt hiliseim vastus, mis eelnes kaebaja 3. oktoobri 2016. a taotlusele ja selle lahendamisele, on antud 18. juulil 2016. Vaide lahendamisel leidis vastustaja, et puudub alus kaebaja varasemate taotluste ja neile antud vastustes käsitletud küsimuste sisuliseks läbivaatamiseks, kuna vaie on selles osas esitatud pärast haldusmenetluse seaduse §-s 75 nimetatud 30-päevase tähtaja möödumist. Samuti leidis vastustaja, et puudub mõjuv põhjus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Seega on Tartu Vangla vaidemenetluses läbi vaadanud üksnes kaebaja taotluse võimaldada talle VangS § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud soodustus.
24.Tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 on kinnipeetaval õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks pärast vaidemenetluse läbimist. Sellist õigust ei ole aga juhul, kui vaie on jäänud sisuliselt läbi vaatamata vaide puuduse tõttu, mida kinnipeetav ei ole tähtaegselt kõrvaldanud (VangS § 11 lg 8). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb VangS § 11 lg-t 8 mõista selliselt, et halduskohtule kaebuse esitamise õigust ei ole ka juhul, kui vaide läbi vaatamata jätmise tingis sellise iseloomuga puudus, mida ei olnud võimalik kõrvaldada ja kinnipeetavale seega ei antud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. XXXX ei ole vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses seoses kaebuse muutmisega selgitanud, miks ta vangla toiminguid vaidega varem ei vaidlustanud. Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis oleks takistanud XXXXl vaide esitamist HMS §-s 75 nimetatud tähtaja jooksul. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Vangla on põhjendatult osaliselt vaide tagastanud. Vastavalt ei ole kaebaja selles osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud vaides esineva puuduse tõttu, mida ei olnud võimalik kõrvaldada. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ei ole XXXX kaebus ITK osalise tühistamise ja ohutaseme langetamiseks kohustamise nõudes lubatav ja halduskohus pidanuks kaebuse nendes nõuetes tagastama tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-st 4. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus kaebuse nendes nõuetes läbi vaatamata vastavalt HKMS § 185 lg-le 1 ja § 151 lg 1 p-le 1, kuna kaebuse tagastamise imperatiivne alus on ilmnenud pärast kaebuse menetlusse võtmist.
25.Ringkonnakohus märgib siinjuures, et nõustub halduskohtu seisukohaga, et halduskohtumenetluses ei ole lubatav riskihindamise kokkuvõttes esitatud üksikute lausete või
seisukohtade tühistamise nõue. Kaebeõigus halduskohtumenetluses tuleneb isiku subjektiivsete õiguste rikkumisest (HKMS § 44 lg 1). Kuna üksikutel lausetel reeglina ei saa olla mõju kaebaja õigustele, siis ei ole lubatav nende vaidlustamine näiteks tühistamisnõudega. Käesolevas asjas ei ole halduskohus kaebaja sellekohast nõuet menetlusse võtnud. Seetõttu ei käsita ka ringkonnakohus kaebaja seisukohta kaebuse iseseisva nõudena ega võta selle nõude osas seisukohta otsuse resolutsioonis. Nõude lubamatuse tõttu ei suuna ringkonnakohus XXXXt ka kaebust muutma.
26.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebaja eesmärgi saavutamiseks ei olnud vajalik ITK osalise tühistamise ja ohutaseme langetamiseks kohustamise nõude esitamine käesolevas asjas.
27.Vastavalt VangS § 16 lg-le 1 kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Sätte kohaselt ei ole kinnipeetava ohutase täitmiskava osaks. Täitmiskavaga ei kinnitata ega kehtestata kinnipeetava ohuhinnangut. VangS § 16 lg 5 alusel justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 järgi on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Kohtupraktikas ongi ITK-d käsitatud programmilise dokumendina, mis ei loo kinnipeetavale õigusi ega pane kohustusi, s.t ei ole haldusakt. ITK-l võib siiski olla haldusakti tunnused konkreetsete küsimuste osas, milles kehtiv õigus näeb ette ITK õigusi või kohustusi loova toime.
28.Tulenevalt VangS § 16 lg 1 p-st 5 märgitakse ITK-s kinnipeetavale kohaldatavad soodustused. Sättest ei tulene aga, et soodustuse kohaldamine ise otsustataks ITK kehtestamisel. VangS § 22 lg-te 1 ja 2 järgi kohaldatakse soodustusi vanglateenistuse ametniku otsusel kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi. Käesoleval juhul ongi kaebaja esitanud vastustajale taotluse soodustuse saamiseks ja vangla on taotluse sisuliselt lahendanud ilma ITK muutmise menetluse alustamist kaalumata.
29.12. oktoobri 2016. a vastuses taotlusele ja eriti 8. novembri 2016. a vaideotsuses on Tartu Vangla selgitanud, miks ta ei pea võimalikuks taotletud soodustuse kohaldamist kaebaja suhtes. Seejuures on vastustaja arvesse võtnud kaebaja toime pandud kuritegude iseloomu ja korduvust, kaebaja käitumist vabaduses pärast vanglast tingimisi vabanemist, kaebaja haridust, vangistuse ajal ja vangistuse perioodide vahepeal täiendava hariduse omandamist kaebaja poolt ja selle mõju kaebaja kuritegelikule käitumisele, soodustuse võimalikku mõju vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele ja kaasnevat ohtu ühiskonnale ning kaebaja riskihinnangut. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et sellega on Tartu Vangla kaebajale soodustuse andmisest keeldumisel arvestanud VangS § 22 lg-s 2 nimetatud asjaoludega ning muude oluliste asjaoludega. Vastustaja ei ole lähtunud lubamatutest kaalutlustest ega jätnud arvestamata soodustuse andmisel tähtsust omavate asjaoludega ega ületanud kaalutluse piire. Kaalutlusotsuse kontrollimise ei ole kohtul pädevust hinnata otsuse otstarbekust. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ja vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid.
30.Vastavalt määruse nr 21 § 2 lg-le 1 koosneb täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. (määruse nr 21 § 3 lg 1). Inspektor-kontaktisik koostab täitmiskava kinnipeetava riskihindamise tulemuste ja muu kinnipeetavat puudutava materjali või teabe alusel (määrus nr 21 § 5 lg 1).
Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb viidatud sätetes koostoimes VangS § 16 lg-ga 1, et kaebaja kriminogeensete riskide hindamine ja selle tulemusel saadud hinnang ei ole täitmiskava osa, vaid täitmiskava üksnes kajastab riskihindamise tulemust. Riskihinnang on aluseks täitmiskava koostamisele, eelnedes seega ajaliselt täitmiskavale. Kehtivast õigusest ei tulene, et riskihinnang saab õigusjõu täitmiskava kinnitamisega või, et ITK-l oleks riskihindamise tulemuse osas üldiselt haldusakti tunnused. Kaebaja taotluse lahendamisel oli vanglal õigus kaebajast lähtuvaid riske uuesti hinnata ja asuda sealjuures varasemast erinevale seisukohale kaebaja ohutaseme kohta. Sel juhul tulnuks vastustajale muutunud riskihinnangu tõttu kaaluda kaebajale koostatud ITK muutmist, mitte vastupidi, s.t ITK muutmine ei olnud vajalik kaebajast lähtuva riski hindamiseks soodustuse saamise taotluse lahendamisel. Teisalt tähendab eelnev, et juhul kui haldusotsustuse tegemisel vastustaja tugineb kinnipeetavale antud riskihinnangule, siis tuleb seda konkreetse otsustuse tegemisel sisuliselt põhjendada. Piisav ei ole viite tegemine ITK kajastatud riskihindamise tulemusele. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ongi vastustaja eelkõige vaideotsuses põhjendanud kaebajale antud riskihinnangut ning selgitanud muu hulgas, miks ta ei pea põhjendatuks kaaluda hinnangu muutmist.
31.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Tartu Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus tuleb tühistada osas, millega halduskohus jättis rahuldamata XXXX nõuded ITK osaliseks tühistamiseks ja ohutaseme langetamiseks kohustamiseks ja jätta kaebus nendes nõuetes läbi vaatamata. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsus muutmata.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.