Viru Keemia Grupp AS ja VKG Oil AS kaebus Konkurentsiameti 19.10.2015 teate nr 5.1-5/15-039 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata järelevalvet Enefit Kaevandused AS tegevuse üle konkurentsiseaduse nõuete järgimisel
Menetlusosalised
Kaebajad – Viru Keemia Grupp AS ja VKG Oil AS, volitatud esindajad vandeadvokaadid Elo Tamm, Liina NaaberKivisoo ja Rauno Ligi Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindaja Kristel Rõõmusaar Kolmas isik – Enefit Kaevandused AS (endise ärinimega Eesti Energia Kaevandused AS), volitatud esindaja Marelle Esko
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Keemia Grupp AS ja VKG Oil AS kaebus rahuldamata.
2.Mõista Viru Keemia Grupp AS-lt ja VKG Oil AS-lt Enefit Kaevandused AS kasuks välja menetluskulu 853 (kaheksasada viiskümmend kolm) eurot 10 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3.Jätta rahuldamata Viru Keemia Grupp AS ja VKG Oil AS taotlus neile seatud juurdepääsupiirangu kõrvaldamiseks Eesti Energia AS, Enefit Kaevandused AS ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ärisaladusi sisaldavatelt dokumentidelt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.11.2017, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Keemia Grupp AS (VKG) ja VKG Oil AS (VKG Oil) (kaebajad) sõlmisid 30.07.2013 Eesti Energia Kaevandused AS-ga (EEK; kolmas isik; alates 30.06.2016 uue ärinimega Enefit Kaevandused AS) põlevkivi müügilepingu nr EEK12521.
2.VKG esitas 18.03.2014 Konkurentsiametile (KA; vastustaja) taotluse menetluse algatamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks EEK-le turgu valitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. EEK omab turgu valitsevat seisundit põlevkivi tarne kaubaturul Ida- ja Lääne-Virumaal ning on oma seisundit sellel turul kuritarvitanud, rakendades võrdväärsete kokkulepete korral erinevaid tingimusi oma kontsernisisestele klientidele ja kontserni mitte kuuluvale kliendile, kusjuures sellisel diskrimineerimisel puuduvad mistahes mõistlikud objektiivsed põhjendused. Seeläbi on EEK asetanud VKG äärmisel ebasoodsasse konkurentsiolukorda ning moonutanud konkurentsi põlevkivi tarne turule järgneval kaubaturul. Olukorra lahendamiseks tuleb kohustada EEK-d rikkumise lõpetama ja rakendama erinevatele klientidele võrdväärseid hindu.
3.KA lõpetas 19.10.2015 teatega nr 5.1-5/15-039 järelevalvemenetluse EEK üle. Põhjendused:
3.1.Põlevkivi kaevandamisega Eestis tegelevad 4 ettevõtjat: Eesti Energia AS (EE) tütarettevõtja EEK, VKG tütarettevõtja VKG Kaevandused OÜ (VKG Kaevandused), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT) ja AS Kunda Nordic Tsement. Põhiline osa Eestis toodetud põlevkivist tarbitakse elektrijaamades ja põlevkivi toorainena. Põlevkivi on madala kütteväärtusega tooraine, mille transport kaevandamiskohast kaugele pole transpordikulude tõttu tavaliselt majanduslikult otstarbekas. Seetõttu asuvad kõikide põlevkivi kasutavate ettevõtjate tootmisüksused kaevandustele suhteliselt lähedal. Põlevkivi kaevandavad ettevõtjad kasutavad suurema osa põlevkivist enda tarbeks või kontsernisiseselt ära. EE ja KKT müüvad põlevkivi ka kontsernivälistele ostjatele.
3.2.Põlevkivi ostjad vajavad sõltuvalt nende poolt kasutatava tehnoloogia eripäradest erineva kütteväärtusega ja tükisuurusega põlevkivi. Selle alusel saab põlevkivi jagada energeetiliseks põlevkiviks (keskmise kütteväärtusega 7,0-8,4 MJ/kg ja tükisuurusega 0-40 mm) ning kontsentraadiks (keskmise kütteväärtusega 11,35 MJ/kg ja tükisuurusega 25-125 mm). VKG kasutab õli tootmisel Kiviteri tehnoloogial põhinevates tootmisüksustes kontsentraati ja Petroteri tehnoloogial põhinevates tootmisüksustes energeetilist põlevkivi. EE kontserni kuuluvad Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (NEJ; alates 01.07.2016 uue ärinimega Enefit Energiatootmine AS) ja Eesti Energia Õlitööstus AS (EEÕ) kasutavad üksnes energeetilist põlevkivi. Eestis kasutab kontsentraati veel ka KKT.
3.3.Põlevkivi kaevandamise mahud on Eestis seadusega piiratud. Kaevandatava Osatähtsus, varu jääk % (tuhat tonni)
Kaevandada lubatud maksimaalne
Osatähtsus, %
2(32)
3-15-2945
aastamäär (tuhat tonni)
seisuga 31.12.2012 Kokku
660 741
20 000
EEK
559 227
84,6
15 010
75,1
VKG Kaevandused
76 878
11,6
13,9
KKT
21 807
3,3
9,9
0,4
1,2
AS Kunda Nordic Tsement
3.4.EEK müüs 2014. a 16 927 000 t põlevkivi, millest 81% tarniti NEJ-le, 5% VKG Oilile ja 14% EEÕ-le. Varasemalt on EEK müünud EE kontserni mitte kuuluvatele ettevõtjatele põlevkivi 2009. a 14%, 2010. a 12%, 2011. a 12%, 2012. a 9% ja 2013. a 5%. EEK tootis 2014. a 16 469 000 t kaubapõlevkivi, sh 837 000 t ehk 5,08% kontsentraati ja 15 632 000 t ehk 94,92% energeetilist põlevkivi. EEK ei ole iga-aastaselt kogu kaevandamisloaga lubatud mahtu täis kaevandanud, kuna esinesid kaevandustehnilised ja geoloogilised raskused. Kaevandamismahud on ajutiselt langenud ka seetõttu, et EE kontsern lõpetas 2012.-2013. a tootmise Aidu karjääris ja Viru kaevanduses põlevkiviressursi ammendumise tõttu. Uus-Kiviõli kaevanduse osas käib kohtuvaidlus. EE kontsern kasutab põlevkivi elektri tootmiseks NEJ poolt ja põlevkiviõli tootmiseks EEÕ poolt. Õli ja kohustusliku soojuse tarne tagamiseks kasutatakse EE kontsernisisest kütust. Elektrienergia tootmiseks osteti osa vajaminevast põlevkivi kogusest KKT-lt sisse, sest elektri turuhindade languse juures ei olnud kontsernisiseselt kaevandatud põlevkivi kasutamine majanduslikult tasuv.
3.5.VKG Kaevandused põhitegevuseks on põlevkivi kaevandamine. VKG tütarettevõtja VKG Oil põhitegevusalaks on põlevkivi termiline töötlemine, mille käigus saadakse põlevkiviõli. VKG Kaevandused kaevandab Ojamaa kaevanduses. VKG-l on alates 17.07.2015 jõustunud regulatsiooni alusel teoreetiliselt võimalik kaevandada kuni 3 500 000 t põlevkivi ehk 728 000 t senisest enam. Ojamaa kaevanduse aastane toodang oli 2013.-2014. a maksimaalsest võimalikust tootmisvõimsusest väiksem. Täisvõimsus saavutati 2015. a. VKG on kasutanud tema kontsernis kaevandatud ning kuni lepingu lõpetamiseni ja Kiviteri tüüpi seadmete seiskamiseni EEK-lt ostetud põlevkivi. EEK on varustanud VKG tehaseid põlevkiviga kogu selle ajaloolise perioodi jooksul, millal EEK ja VKG ning nende eelkäijad on põlevkivienergeetikas tegutsenud. VKG selgituste kohaselt on Estonia kaevanduse rikastusvabriku planeerimisel ja ehitamisel 1960. aastatel silmas peetud ka toonaseid KohtlaJärve põlevkivitöötlemise kombinaadi (tänaseid VKG Kiviteri) seadmeid. VKG planeerib täiendavalt Petroteri seadmete ehitust, mis vajab pikaajalisi lahendusi põlevkiviressursi tagamisel.
3.6.EEK on müünud põlevkivi järgmiste hindadega (eurot/t): Ettevõte
NEJ
8,47
9,06
10,55
10,56
10,58
10,55
EEÕ
8,5
9,94
10,94
10,82
10,55
10,55
VKG Oil
9,77
12,9
14,96
15,23
15,23
20,27
3(32)
3-15-2945
Kunda Nordic Tsement AS
10,23
12,46
VKG Soojus AS
15,35
15,87
16,99
10,54
10,55
10,55
18,11
18,17
19,17
19,18
KKT Teised
9,11
15,48
19,03
18,63
19,20
Kuni 2012. a lõpuni oli EEK kohustatud NEJ-le müüma põlevkivi KA kooskõlastatud hinnaga 10,55 eurot/t. KA kooskõlastas hinna põlevkivile kütteväärtusega 8,37 MJ/kg ja tükisuurusega 0-25 mm. KA kooskõlastus ei hõlmanud EEÕ-le müüdava põlevkivi hinda. Alates 2013. a KA põlevkivi hinda enam ei kooskõlasta. Kui varasemalt sisaldus VKG-ga kokkulepitud põlevkivi hinnas ka põlevkivi transport kuni VKG territooriumini, siis alates 01.04.2013 transpordi kulu enam põlevkivi hinnas ei sisaldunud ja selle pidi kandma VKG.
3.7.EE selgituste kohaselt korraldab ta põlevkivi müümise ja ostmise nii kontsernisiseselt kui ka –väliselt puhtalt äriliste asjaolude alusel, lähtudes üksnes majanduslikust otstarbekusest, endale võetud lepingulistest kohustustest ja otseselt tootmist piiravatest teguritest. EE kontsern ei kasuta mitteärilistel asjaoludel (nt poliitilistel kaalutlustel) põhinevat koguste eelisjärjekorras garanteerimist ega müümist odavama hinna alusel. Ükski õigusakt ei kohusta EE-d kasutama põlevkivi mitteärilistel kaalutlustel. Samuti ei ole riik EE ainuaktsionärina andnud ühtegi suunist selle kohta, millist eesmärki peab põlevkivi müümisel eelistama. EE hinnangul on põhjendatud müüa õlitööstusele kontsentraati alates hinnast, mis on sisuliselt tuletatud kasutamata jääva elektritootmise võimekusest toota muutuvkasumit sama energiasisaldusega põlevkivist. Kui EE kontsern peab loobuma energeetilise põlevkivi kasutamisest oma elektrijaamades ja tootma energeetilise põlevkivi asemel kontsentraati, tuleb toodete hindade võrreldavuse tagamiseks arvestada 4 komponenti: 1) energeetilise põlevkivi kasutamine on mõistlik lõpetada vaid siis, kui kontsentraadi kasutaja maksab energeetilise põlevkivi eest vähemalt sama suure tulu, nagu energeetilise põlevkivi kasutaja oleks ise teeninud energeetilise põlevkivi kasutamise järel muutuvkasumina; 2) kahe põlevkivi toote tootmise kulude erinevust; 3) kahe põlevkivi toote energiasisalduse erinevust; 4) muude relevantsete asjaolude erinevust (nt transpordikulude erinevus). EE selgituste kohaselt on nimetatud asjaolude arvestamise tulemusena muudetud energeetiline põlevkivi võrreldavaks kontsentraadiga energeetilise põlevkivi kasutajale tekkiva väärtuse seisukohalt vaadates.
3.8.VKG-le müüdava kontsentraadi hind arvutati 2013. a kõigi sel hetkel kättesaadavate Eestis elektri müügi tulevikutehingute alusel. Tulevikutehingute võimaliku madalaima hinnataseme määrasid elektri tulevikutehingute sulgemishinnad ja kõrgeima hinnataseme määrasid samade tehingute kohta noteeritud ask-hinnad. NordPool elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas oli turul avalikult kättesaadavate elektri tulevikutehingute abil võimalik otseselt hinda fikseerida 2014.2016. a. NordPooli elektribörsi Soome piirkonnas olid tulevikutehingud olemas perioodiks 2014-2017 ja nende keskmine sulgemishind oli 39,3 eurot/MWh. Seda hinda suurendati 0,01 eurot/MWh, mille võrra oli Eesti hinnapiirkonna 2014.-2016. a tulevikutehingute hind Soome piirkonnast kõrgem. Saadud elektri hind 39,54 eurot/MWh määratles EE kontserni jaoks 4(32)
3-15-2945
reaalse elektrimüügi alternatiivtulu madalaima väärtuse. 2017.-2018. a elektri turuhindu Eestis fikseerida ei olnud võimalik, kuid NordPool elektribörsi süsteemihind tõusis 2016. a ja 2018. a vahel keskmiselt 1,1 eurot/MWh, mis andis indikatsiooni, et elektri turuhind tulevikus pigem tõuseb. Alternatiivtulu kõrgeima väärtuse määrasid tulevikutehingute turu ask-hinnad, mis Soomes oli samal perioodil suurusjärgus 0,5 eurot/MWh kohta kõrgem kui vastava perioodi hinnanoteering Eestis. Selle tulemusel oli kõrgeim võimalik elektri tulevikutehingute turuhind Eestis ~40 eurot/MWh. Seega sai EE müüa turuhindade alusel elektrit hinnavahemikus 39,5440 eurot/MWh. Hinnaarvestuses arvestati ka CO2 turuhinnaga ning muutuvkasumiga ja muutuvkuluga. VKG-ga lepingu sõlmimisele eelnenud läbirääkimistel arutati seoses põlevkivi hinnaga nii võimalust põlevkivi hind fikseerida kui ka võimalust siduda see nafta maailmaturu hindadega, kuid VKG eelistas põlevkivi hinna fikseerimist.
3.9.VKG ütles lepingu 29.01.2015 erakorraliselt üles. VKG selgitas, et oli sunnitud seiskama õlivabrikud, sest põlevkiviõli müügist laekuv tulu oli väiksem kui vabrikute muutuvkulu. Seisati Kiviteri õlivabrikud, kuna nende käitamine kujunenud majandussituatsioonis oli EEK tarnitud põlevkivi kõrge hinna tõttu kulukam kui Petroteri õlivabrikute käitamine. Hoolimata lepingu lõpetamisest on kaebaja huvitatud EEK-lt põlevkivi ostmisest mittediskrimineeriva hinnaga.
3.10.VKG Kiviteri tehnoloogia puhul on võimalik kasutada üksnes kontsentraati, VKG Galoteri tehnoloogia ning kõikides EE kontserni tootmisseadmete puhul kasutatakse energeetilist põlevkivi. Seega puudub kahe põlevkivi liigi vahel kasutaja nõudluse asendatavus, sest sõltuvalt tehnoloogiast on see kas võimatu (VKG Kiviteri seadmed) või ebaotstarbekas ja seda pole tegelikult tehtud (EE tehnoloogiad ja VKG Galoteri tehnoloogia seadmed). Põhjused, miks nõudluspoolset asendatavust ei eksisteeri, on tehnilist laadi, mistõttu majandusliku hinnaelastsuse analüüsi läbiviimine ei ole vajalik.
3.11.EE kontsernil on põhimõtteliselt võimalik vähemalt teatud piirides valida, kas toota energeetilise põlevkivi asemel kontsentraati või vastupidi. EEK kaevandab põlevkivi Estonia kaevanduses ja Narva karjääris. Kontsentraati toodetakse üksnes Estonia kaevanduses. Narva karjääris kontsentraadi tootmise võimalikkuse analüüsimine on tarbetu, sest eluliselt ei eksisteeri olukorda, kus seda tegelikult oleks vaja teha. Ainsad ostjad, kellele EEK ettenähtavas tulevikus kontsentraati müüa võiks, on VKG ja VKG Oil ning nende vajadused on igal juhul võimalik Estonia kaevanduse toodangu arvelt katta. Kontsentraadi saagikuse langus Estonia kaevanduses on aset leidnud põhiliselt kaevanduse üldise mahu suurenemise, mitte kontsentraadi tootmismahtude vähenemise tõttu. EEK-l on Estonia kaevanduses vähemalt lähiminevikus olnud võimekus toota oluliselt rohkem kontsentraati. Estonia kaevandust ei ole piisavas mahus kontsentraadi tootmiseks mitte üksnes võimalik ümber seadistada, vaid seda on aastate jooksul ka reaalselt tehtud. Estonia kaevanduse rikastusvabriku rajamise asjaolusid arvestades rajati see eesmärgiga mh varustada VKG Kiviteri tüüpi tootmisseadmeid. Pakkumispoolse asendatavuse tuvastamiseks ei ole nõutav, et ühe toote teisega asendamine toimuks täiesti ilma lisakuludeta. Ratsionaalselt käituv tootja on valmis ka lisakulude korral ühe toote teisega asendama, kui teise toote ostjad on valmis lisakulusid hüvitama. EE väitel on kontsentraadi keskmine tootmiskulu Estonia kaevanduses suurem energeetilise põlevkivi keskmisest tootmiskulust, sest rohkem energiat läheb aherainena kaotsi ning rikastamiskulu, aheraine ladustamise ja veoga seonduvad kulud ning laadimise ja ladustamisega seotud kulud on suuremad. EE näidatud tootmiskulu erinevus on tunduvalt väiksem kui erinevus kontsernisiseselt müüdava energeetilise põlevkivi ja kontserniväliselt müüdava kontsentraadi hinna vahe. Seetõttu on kaht liiki põlevkivi tootmisel pakkumispoolne asendatavus olemas ja need tuleb paigutada samale kaubaturule.
5(32)
3-15-2945
3.12.Keskkonnaministeeriumi asekantsleri 10.08.2009 käskkirjaga nr 1319 on määratud kaevandada lubatud aastamäärad iga kaevandamise loa omaniku kohta. 17.07.2015 jõustunud maapõueseaduse (MaaPS) § 252 kohaselt on ettevõtjatele antud mõningane võimalus aastamäärast enam kaevandada, kuid seda teatud piirides. Seega ei ole olemasolevatel kaevandajatel võimalik oma tootmismahte üle riigi poolt määratud piiride suurendada ja uutel ettevõtjatel ei ole nähtavas tulevikus võimalik põlevkivi kaevandama hakata. Järelikult puudub põlevkivi kaevandamisel Eestis käesoleval hetkel potentsiaalne konkurents.
3.13.Kaubaturu geograafiliseks alaks on Kirde-Eestis paiknevad põlevkivi kaevandamise alad. Ida-Virumaaga külgnevas Venemaa osas ei toimu aktiivset põlevkivi kaevandamist alates 2005. a ning ei ole ilmnenud viiteid mõne Venemaal tegutseva ettevõtja kohta, kes oleks aktiivselt võimeline kaevandamist taasalustama ja põlevkivi Eesti ettevõtjatele süstemaatiliselt müüma. Seega ehkki Venemaal kaevandatav põlevkivi on oma füüsikalistel omadustelt Eestis kasutatavaga sarnane, ei asetse see samal geograafilisel kaubaturul. Kuna VKG ei ole põlevkivi hinna tõusu tõttu hakanud Venemaalt kontsentraati ostma, viitab see sellele, et kaubaturg piirneb üksnes Eestiga. Euroopa Liit on kehtestanud Venemaa suhtes majandussanktsioonid, mis suurendavad ebakindlust ärilistes suhetes Venemaaga. Kuna investeeringud põlevkivi kasutavasse tööstusesse on pikaajalised, ei pruugi ettevõtjad olla valmis rajama oma äri riskantsele tarneallikale.
3.14.Antud juhul ei ole peamiseks ettevõtjate osatähtsust kaubaturul ja nende positsiooni iseloomustavaks näitajaks mitte ettevõtjate käive, mis on tekkinud põlevkivi müügist nii kontsernisiseselt kui ka –väliselt, vaid kaevandamislubadega paika pandud ja kaevandamismäärast sõltuv süsteem. EEK on ülekaalukalt suurim põlevkivi kaevandaja Eestis, arvestades nii talle eraldatud osa aastasest maksimaalsest kaevandamismäärast (75%), kaevandatava varu jääki (84,6%) kui ka tegelikult kaevandatud kaubapõlevkivi mahtu (2013. a 82%, 2014. a 78%). EEK tarnis 2014. a 97% põlevkivist teistele EE kontserni kuuluvatele ettevõtjatele (NEJ, EEÕ). Ka teised põlevkivi kaevandajad kasutasid ülekaalukalt suurema osa või kogu enda kaevandatud põlevkivi ise, st kontsernisiseselt. Seega tulenevalt asjaolust, et ettevõtjad kasutavad väga suures ulatuses nende poolt kaevandatud põlevkivi ise kontsernisiseselt ära ja kontsernivälise põlevkivi tarnimine teistele ettevõtjatele on väga piiratud ulatusega, ei ole antud juhul võimalik saada põlevkivi müügiandmetest piisavalt õiget ülevaadet põlevkivi tarne ja müügi turust. Põlevkivi tarnivate ettevõtjate turuosade määratlemine üksnes väheste müügitehingute alusel ei näita nende ettevõtjate reaalset turujõudu ega ka nende potentsiaali põlevkivi kasutamiseks järgnevatel turgudel. Põlevkivi kaevandamise õiguslik regulatsioon on oluliselt mõjutanud konkurentsiolukorda sellel kaubaturul. Selles osas erineb põlevkivi kaevandamine enamikest muudest tegevusaladest, kus ettevõtjatel on vähemalt potentsiaalne võimalus oma turuosa suurendamise nimel pingutada ja klientide pärast võistelda. Põlevkivi töötlejatel on see võimalus üksnes juhul, kui nad saavad põlevkivi mõnelt teiselt kaevandajalt osta. Nimetatud põlevkivi kaevandamise korraldus piirab ettevõtjate pääsu põlevkivi kaevandamise ja tarne turule, samuti kitsendab ettevõtjate tegevuse laienemist ja kinnistab juba tegutsevate ettevõtjate osatähtsuse turul. Koosmõjus aastase üldise kaevandamismääraga on ettevõtjatele välja antud kaevandamislubade näol tegemist riiklikult antud märkimisväärse majandusliku hüvega. Olukorras, kus üks ettevõtja on ilma igasuguse konkursita saanud niivõrd suure osa kaevandamisõigusest ning tulenevalt MaaPS-s sisalduva regulatsiooni eripäradest puudub konkurents selles osas olulisel määral ka edaspidi, on seda suurem avalik huvi, et sellise ettevõtja tegevus vastaks vaba konkurentsi põhimõtetele. Konkurentsiseaduse (KonkS) üldise eesmärgi tõttu on oluline tagada, et põlevkivi kasutamisel valitseks tõhus konkurents ja põlevkivi oleks võimalik kasutada eelkõige neil ettevõtjatel, kes teeksid seda kõige efektiivsemalt. Seega EE-le antud 75%-line osa kaevandamisõigusest peab alluma turgu valitseva seisundi regulatsioonile ja seda ei saa välistada formaalselt põhjusel, et
6(32)
3-15-2945
enamik EE põlevkivi müügist toimub kontsernisiseselt. EEK ja sellest tulenevalt kogu EE kontserni osakaal põlevkivi kaevandamisel ja tarnel ületab selgelt KonkS § 13 lg-s 1 sätestatud eeldust. Euroopa Kohus on leidnud asjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs komisjon (p 41), et kuigi turuosa tähtsus võib kaubaturgude osas olla erinev, saab asuda põhjendatud seisukohale, et väga suured turuosad tõendavad iseenesest erandlike asjaolude puudumisel turgu valitseva seisundi olemasolu. EE kontserni suurt turuosa põlevkivi kaevandamisel ja tarnel ning sellest tulenevat turujõudu on aidanud säilitada MaaPS-s sisalduv regulatsioon. Kuna teistel põlevkivi kaevandavatel ettevõtjatel on turuosa suurendamine olnud praktiliselt võimatu, ei ole EE kontsern ka sisuliselt riskinud turuosa kaotusega. Arvestades eeltoodut omab EEK ja sellest tulenevalt EE kontsern põlevkivi kaevandamisel ja tarnimisel turgu valitsevat seisundit Kirde-Eestis paiknevatel põlevkivi kaevandamise aladel. Kuigi MaaPS § 252 regulatsiooni tõttu avaneb ettevõtjatel piiratud ulatuses võimalus tulevikus kaevandamise mahte suurendada ja seadusemuudatus loob võimalused konkurentsiolukorra elavnemiseks põlevkivi kaevandamisel, on tegemist regulatsiooniga, mille alusel ei ole praegusel ajal lisakoguseid kaevandatud, mistõttu on keeruline prognoosida, milliseks kujuneb selle mõju konkurentsiolukorrale tulevikus. Järelevalvemenetluses tehtud kaubaturu ja EE turgu valitseva seisundi analüüsi aluseks on võetud MaaPS § 252 jõustumise eelne olukord, sest EE kontserni vaatlusalune tegevus põlevkivi hinnastamisel leidis aset enne MaaPS § 252 rakendamist. Lisaks saab täiendava EE turujõudu mõjutava võiva asjaoluna, mida ei ole võimalik prognoosida, välja tuua käimasoleva vaidluse Uus-Kiviõli kaevanduse osas. Kui vaidlus laheneb VKG-le soodsalt, avaneks tal tõenäoliselt võimalus oma kaevandamise mahte veelgi suurendada. Sõltuvalt mitteprognoositavatest arengutest võib seega konkurentsiolukord põlevkivi kaevandamisel tulevikus oluliselt määral muutuda.
3.15.Kuigi kontsentraat ja energeetiline põlevkivi kuuluvad samale kaubaturule, on need siiski oma omadustelt (kütteväärtus) ja kasutustingimuste poolest teatud määral erinevad tooted, mistõttu on ka nende teatud ulatuses erinev hind põhjendatud. EE kalkulatsioonid ja AS PricewaterhouseCoopers analüüs näitavad, et Estonia kaevanduse rikastusvabrikus tekib kontsentraadi tootmisel mõningane lisakulu ja täiendavalt jäätmeid ning väheneb saadava energeetilise põlevkivi kogus võrreldes saadava energeetilise põlevkivi ja kontsentraadi koguse kütteväärtuse summa põhjal arvutatud kogusega. Seega on kontsentraadi tootmise omahind energeetilise põlevkivi tootmise omahinnast kõrgem. Selline erinevus on põhjendatud.
3.16.VKG-le ja EEÕ-le müüdava põlevkivi hinnad on aga erinenud rohkem kui erinevus tootmiskuludes. EE on seda põhjendanud asjaoluga, et põhjendatud on müüa õlitööstusele kontsentraati alates hinnast, mis on sisuliselt tuletatud kasutamata jääva elektritootmise võimekusest toota muutuvkasumit sama energiasisaldusega põlevkivist. Sisuliselt õigustab EE madalamat põlevkivi müügihinda NEJ-le ja EEÕ-le nende poolt põlevkivi kasutamisel EE kontsernile suurema kasumi teenimisega võrreldes müügist VKG-le. Põlevkivi suunamisel VKG-le jääks EE kontsern nendest tuludest ilma. Nimetatud seisukoht on äriliselt loogiline. On mõistetav, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja (sõltumata tema turujõust) ei ole huvitatud tootmissisendi kontsernist välja müümisest, kui selle tulemusena peab ta ise ülemisel tasandil tootmise lõpetama. Selline huvi võib tekkida üksnes siis, kui tootmissisendi eest pakutakse piisavalt kõrget tasu, et kompenseerida ülemisel tootmistasandil tootmise seiskumise tõttu saamata jäänud tulu. EE kontserni sundimine selliseks äriliselt ebaloogiliseks valikuks seaks ta teiste põlevkivi kaevandavate ettevõtjatega võrreldes põhjendamatult halvemasse olukorda ega aitaks kaasa konkurentsiolukorra parandamisele. KonkS-s turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja jaoks kehtestatud regulatsioon ei ole ette nähtud suurt turujõudu omava ettevõtja tegevuse põhjendamatuks piiramiseks, vaid üksnes konkurentsiolukorra säilitamise ja parandamise tagamiseks, takistamaks turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt konkurentsi kahjustavate ärivõtete kasutamist. EE sundimine müüma põlevkivi kontsernist 7(32)
3-15-2945
välja sõltumata sellest, milline on selle mõju tema tegevusele ülemisel tootmistasandil, oleks hoopis konkurentsiolukorda moonutav. Seega on EE põhjendus iseenesest objektiivne ja sellega tuleb KonkS § 16 kohaldamisel arvestada. Kuigi konkurentsiõiguse praktikas võib esineda juhtumeid, kus turgu valitsevat seisundit omavat ettevõtjat kohustatakse oma konkurente varustama sõltumata sellest, milline on selle mõju tema tegevusele ülemisel turul, ei ole selline lähenemine antud juhtumi eripärasid arvestades kasutatav. Nimelt on valdavas osas juhtumitest alaneval kaubaturul turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal võimalik oma tootmismahte piisavas mahus suurendada, nii et küsimus tema enda tootmise seiskamisest ülemisel tasandi ei kerki. EE kaevandamismahud on olnud riiklikult piiratud ja alumisel tootmistasandil on valitsenud seetõttu vähemalt kohati põlevkivi defitsiit.
3.17.EE selgituste kohaselt lähtuti VKG-le hinna kehtestamisel 2014-2018 elektri tulevikutehingute keskmisest turuhinnast 39,54 eurot/MWh seisuga 05.07.2013. EE esitas dokumentaalsed tõendid selle hinna kinnitamiseks. Hinnast 39,54 eurot/MWh lahutati elektri tootmise muutuvkulu, saades tulemuseks elektri tootmise muutuvkasumi. Viimasest lahutati transpordikulu ja lisati kontsentraadi tootmise lisakulu, saades tulemuseks põlevkivi hinna. VKG-ga lepiti kokku veidi väiksemas põlevkivi müügi hinnas. KA peab seda vähemalt 05.07.2013 seisuga põhjendatuks. Lepingu sõlmimise ajal 2013. a juulis olid elektri hinnad võrdlemisi kõrged. Hilisemal ajal (eriti 2015. a) on hinnad Eesti hinnapiirkonnas oluliselt madalamad olnud ja nende järgi arvutatud kontsentraadi hind VKG-le oleks samuti kujunenud oluliselt madalamaks. EEK tegi 25.06.2015 VKG-le pakkumise kontsentraadi müügiks 24,7% madalama hinnaga. Selline pakkumine on loogilises seoses seniste elektrienergia hindadega 2015. a. Kui võrrelda VKG-le pakutud kontsentraadi hinda ja EEÕ-le 2014. a müüdud energeetilise põlevkivi hinda, siis on nende erinevus ligilähedane erinevusele tootmiskuludes. Seega oli EEK poolt 30.07.2013 müügilepingus VKG-le kehtestatud ja 25.06.2015 VKG-le tehtud pakkumises sisalduv põlevkivi kontsentraadi hind konkurentsiõiguslikus mõttes õiglane ning EE kontserni tegevus ei olnud vastuolus KonkS § 16 p-s 1 sätestatud keeluga. Elektri hinna edasisel muutumisel tuleb EEK-l vastavalt sellele ka omapoolse pakkumise hinda korrigeerida ja töötada välja tingimused pakkumishinna vastavaks muutmiseks.
3.18.Arvestades asjaoluga, et elektri hind on langenud sedavõrd madalale, et elektri tootmise muutuvkulu ja põlevkivi kulu juures ei ole alati tasuv elektrit toota, ning EE kontsernil tekib selle tulemusena kasutamata kaubapõlevkivi, mida ta ei ole võimeline ära tarbima, ei kehti sellises olukorras nn viimase tootmisüksuse muutuvkasumi argumentatsioon, mille põhjal määrati 30.07.2013 kindlaks VKG-le müüdava kontsentraadi hind, sest põlevkivi müük VKG-le ei põhjustaks EE kontserni tootmisseadmete seiskumist. Sellises olukorras oleks kasumi maksimeerimisele suunatud ettevõtja motiveeritud teisele ettevõtjale põlevkivi müüma, kui selle ettevõtja poolt pakutud hind oleks võrdne EEK põlevkivi tootmise pikaajaliste muutuvkuludega või oleks neist suurem. EE kontserni poolt põlevkivi tootmisest ja tarnimisest keeldumine oleks sellisel juhul konkurentsi kahjustav.
3.19.KA hinnangul võib tootmiskuludest suurem erinevus VKG-le ja EE kontsernisiseselt kehtestatud hindades tuua kaasa kaks erinevat olukorda. Esiteks võib see tähendada, et EE kontsernisisene hind on põhjendatud suurusega ja võrdse konkurentsiolukorra taastamiseks peaks EE langetama VKG-le müüdava põlevkivi hinda. Sellisel juhul võiks EE kontserni tegevusega VKG seisundi kahjustamine olla eriti intensiivne, sest see oleks otseselt mõjutanud VKG rahalist seisu, ning KA sekkumine oleks õigustatud. Antud juhul on aga VKG kontsernile müüdud põlevkivi kontsentraadi hind olnud õiglase suurusega ja püstitada võib küsimuse, kas EE kontsernisisest hinda tuleks tõsta. Sellises olukorras tuleks KA sekkumist EE hinnakujundusse tunduvalt enam põhjendada, sest kontsernisisese hinna tõstmine VKG rahalist seisu vahetult ei mõjutaks, mistõttu erinevasse konkurentsiolukorda asetamine on vähetõenäoline. VKG argumendid, kuidas liiga madal hind võib EEÕ-le eelise anda, on 8(32)
3-15-2945
teoreetilised. Puuduvad konkreetsed näited selle kohta, kuidas väidetavalt liiga madal hind EEÕ-le oleks VKG või VKG Oili nähtavalt halvemasse konkurentsiolukorda jätnud. Ka tulevikus ei ole selline olukord otseselt ettenähtav. EE arvestab VKG-le müüdava põlevkivi hinda, lähtudes kontserni kui terviku, mitte eraldiseisvalt kaevandamise või elektritootmise tasandi kasumlikkusest. Sellest tulenevalt oleks põhjendamatu ja ebaloogiline eeldada, justkui EE ei arvestaks kontserni kui terviku kasumlikkusega õlitootmisse investeerides. Isegi kui madal kontsernisisene hind näitaks õlitootmist kunstlikult kõrge kasumi määraga, oleks põhjendamatu eeldada, et EE ignoreeriks sealjuures kaevandamise kunstlikult madalat kasumit. Antud olukorras ei sõltu VKG-le müüdava põlevkivi hind sellest, kuidas on EE kontsern otsustanud kontsernisisese kasumi kontsernisiseste hindade kehtestamise tulemusena jaotada. Kui ka sundida EE kontserni kontsernisisest põlevkivi hinda tõstma, siis VKG konkurentsipositsiooni sellest nähtaval viisil ei muutuks. Lisaks tuleb arvestada, et EE-lt kontsernisisese hinna tõstmist nõudes võib kujuneda äriliselt ebaloogiline olukord, kus EE on sunnitud kogu elektritootmise senise muutuvkasumi lisama kontsernisisesesse põlevkivi hinda nii, et elektritootmine toimuks sisuliselt ilma muutuvkasumita. Sealjuures oleks sellise korralduse põhjuseks mitte majanduslik loogika, vaid üksnes VKG-le müüdava põlevkivi hinna arvestamise eripärad. Sellise kunstliku kontsernisisese hinna nõudmine EE-lt ei oleks põhjendatud.
3.20.EE on teinud VKG-le müüdava põlevkivi hinna pakkumise, mis ei erine oluliselt sellest, milline oleks pakkumine võinud olla üksnes tootmiskulude erinevust arvestades. Isegi kui jätta arvestamata eelpool toodud argumendid ebasoodsama konkurentsiolukorra puudumise kohta, on vähetõenäoline, et niivõrd väikese lisaerinevuse säilimine paneks VKG Oili ja EEÕ reaalselt erinevasse konkurentsiolukorda. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et EEK poolt 25.06.2015 VKG kontsernile pakutud hinna erinevus NEJ-le ja EEÕ-le müüdava põlevkivi hinnast on võrdlemisi lähedane erinevusele tootmiskuludes, puudub alus nõuda EEK-lt kontsernisisese hinna tõstmist. EEK ja EE kontsern ei ole rikkunud KonkS § 16 p 3, kehtestades VKG kontsernile ja EE kontsernisiseselt erinevaid hindu, sest sõltumata antud sätte muude tingimuste täitmisest ei ole sellega kaasnenud VKG kontserni ettevõtjate ebasoodsamasse konkurentsiolukorda asetamist. Seetõttu puudub ka otsene vajadus detailsemalt hinnata, kas viidatud muud tingimused (kokkulepete võrdväärsus, tingimuste erinevus jne) on täidetud.
3.21.EEK poolt 30.07.2013 müügilepingus VKG ja VKG Oilile kehtestatud põlevkivi kontsentraadi hind ei olnud vastuolus KonkS §-s 16 sätestatuga. Energiakandjate hindade olulise langemise tõttu on EE pakkunud 25.06.2015 VKG-le kontsentraati põhjendatud hinnaga ja see ei olnud konkurentsiolukorda kahjustav. 17.07.2015 jõustunud MaaPS võib avardada VKG kontserni võimalusi enda tarbeks vajalikku põlevkivi kaevandada, vähendades seeläbi EE kontserni läbirääkimisjõudu VKG suhtes. Sellises olukorras ei ole menetluse jätkamine põhjendatud ja otstarbekas ning järelevalvemenetlus tuleb lõpetada.
4.Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 19.10.2015 teate tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlust kolmanda isiku tegevuse üle KonkS nõuete järgimisel. Põhjendused:
4.1.Kaebajatel on kaebeõigus, sest järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka kaebajate õigushüve, seega on kaebajatel õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetmete rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta. EEK rikub KonkS § 16 nõudeid ning sellega kaebajate õigust õiglasele põlevkivi hinnale ja ausatele konkurentsitingimustele. KA on tuvastanud, et kolmas isik on kaebajatele põlevkivi müües turgu valitsevas seisundis. Seega kaitsevad KonkS vastavad sätted ka kaebajate õigushüve, kuna nad ostsid ja soovivad jätkuvalt osta EEK-lt põlevkivi. KonkS § 16 järgi peab EEK müüma
9(32)
3-15-2945
kaebajatele põlevkivi õiglase hinnaga, kaebajaid diskrimineerimata ega tohi põhjendamatult põlevkivi müümisest kaebajatele keelduda. Ei ole oluline, kas VKG Oil osales järelevalvemenetluses eraldiseisvalt VKG-st. Oluline on, et kolmanda isiku tegevus võib rikkuda tema õigusi. Kuna VKG Oil ostis EEK-lt põlevkivi, on tegemist puudutatud isikuga, sest EEK õigusvastane tegevus põlevkivi müümisel rikkus tema õigusi. Järelikult on VKG Oilil asjas kaebeõigus. Järelevalvemenetluses esindas kaebajate huve VKG kui kontserni emaettevõte ja puudus vajadus, et VKG Oil osaleks menetluses eraldi. Samuti ei oma tähendust, kas konkreetne leping EEK-ga on lõppenud või mitte. Kaebajad ei pea kaebeõiguse säilitamiseks pidevalt ostma EEK-lt põlevkivi ebaõiglase hinnaga. See aga ei tähenda, et kaebajad ei sooviks EEK-lt põlevkivi osta. Hetkel käivad läbirääkimised põlevkivi ostmiseks EEK-lt. Taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks esitati nii rikkumise lõpetamiseks kui ka edasisest rikkumisest hoidumiseks. KA lahendas ise vaidlusaluseid küsimusi otsuses laiemalt kui ainult kitsalt ühe lepingu osas, sh käsitles pärast lepingu lõppemist tehtud hinnapakkumist ja ka edaspidiseid võimalikke arenguid tulevikus. Kaebajate jaoks on oluline, et tuvastataks KA kasutatud viimase tootmisüksuse muutuvkasumi argumentatsiooni ebaõigsus, sest vastasel juhul jääbki EEK ebaõiglaseid ja diskrimineerivaid hindu kehtestama. Tähtsust ei oma, kas pooleli on mingid tsiviilvaidlused või mitte.
4.2.KA otsus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta on haldusakt, sest sellega keelduti haldusakti andmast. Tegemist on haldusmenetluse lõpetamisega sisulisel põhjusel, mis on võrdväärne haldusakti andmisest keeldumisega (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-85-15, p 11).
4.3.EEK poolt EEÕ-le müüdava põlvkivi keskmine hind oli 2010. a 10,82 eurot/t, 2011. a 10,55 eurot/t, 2012. a 10,55 eurot/t ja 2013. a 12,24 eurot/t. VKG Oil on maksnud EEK-le põlevkivi eest keskmiselt 27.08.2010–28.11.2010 18,09 eurot/t, 29.11.2010–31.12.2011 18,25 eurot/t, 01.01.2012–31.03.2013 19,11, eurot/t, 01.07.2012–31.03.2013 27,8 eurot/t, 01.04.2013–31.12.2013 30,50 eurot/t ja 01.01.2014–31.12.2014 31,74 eurot/t. Alates 01.04.2013 ei sisalda hind enam transporti kliendini. Ajalooliselt müüs EEK ka kaebajale põlevkivi hinnaga, mis baseerus KA kooskõlastatud põlevkivi piirhinnal ja arvestas põlevkivi erinevaid kütteväärtusi. Kuigi kaevandusmeetodid Estonia kaevanduses ja ka põlevkivi kaevandamise kulud pole selle aja jooksul muutunud, on VKG Oilile müüdava põlvkivi hind pidevalt kasvanud. Lisaks tuleb teha kulutusi transpordile, keskmiselt 2,5 eurot/t. Põlevkivi hind põhineb üks-üheselt temas sisalduval energiahulgal, mida väljendab põlevkivi kütteväärtus. Selleks, et võrrelda EEK poolt kontsernisiseselt ja VKG Oilile tarnitava põlevkivi hinda, saab need hinnad muuta võrreldavaks lähtuvalt põlevkivi kütteväärtusest. EEÕ-le tarnitava põlevkivi kütteväärtus on 8,37 MJ/kg, VKG Oilile tarnitava põlevkivi kütteväärtus on keskmiselt 11,35 MJ/kg. Seega erinevaid kütteväärtusi arvestades tulnuks EEK-l müüa kaebajatele põlevkivi hinnaga 16,6 eurot/t. Aastate lõikes on kaebaja pidanud põlevkivi eest rohkem maksma järgmiselt: Periood
EEÕ ostuhind
Mittediskrimineeriv hind
VKG ostuhind
27.08.2010– 28.11.2010
10,82
14,67
18,09
3,42
29.11.2010– 31.12.2011
10,55
14,3
18,25
3,95
01.01.2012– 31.03.2013
10,55
14,3
19,11
4,82
Oil Vahe
10(32)
3-15-2945
01.07.2012– 31.03.2013
10,55
14,3
27,8
13,5
01.04.2013– 31.12.2013
12,24
16,6
30,5
13,9
01.01.2014– 31.12.2014
12,24
16,6
31,74
15,14
Seega kohtleb EEK põlevkivi müümisel kontsernisisest klienti oluliselt erinevalt kontsernivälisest kliendist. Arvestades, et viimastel aastatel on kaebaja poolt EEK-lt ostetud põlevkivi aastane maht olnud 800 000 t, siis on ta diskrimineerimise tulemusena saanud igaaastaselt kahju 12 miljonit eurot.
4.4.Kaebaja esitas 01.09.2015 vastustajale dokumentaalse tõendi EEK laovarude kohta, kust tuleneb üheselt, et nii energeetilise põlevkivi kui kontsentraadi omahinnad on võrdväärsed (vastavalt 10,564 ja 10,601 eurot/t). Eeltoodut kinnitab üheselt see, et juba ajalooliselt on EEK müünud VKG-le põlevkivi vastavalt sellele, kui palju on erinenud VKG-le tarnitava põlevkivi kütteväärtus EE kontsernisiseselt müüdava põlevkivi kütteväärtusest. KA ei ole selgitanud, kuidas on äkitselt toimunud tohutu tootmiskulude erinevus. Ka VKG enda põlvkivi tootmise kulude arvestusest nähtub, et mõlema põlevkivi tootmiskulud on sarnased. Tegelikult on EEK tootmiskulud viimastel aastatel pigem vähenenud kui tõusnud, sest kasumiaruannete kohaselt on EEK ärikasum 2013.-2014. a võrreldes 2010.-2012. a 20 korda tõusnud. Kuna antud juhul ei lähtunud EEK poolt VKG kontsernile kehtestatud hinnad tootmiskuludest, ei olnud hinnad põhjendatud ja tuvastada tulnuks KonkS § 16 p 1 rikkumine.
4.5.KA on isegi tootmiskulude erinevust arvestades tuvastanud, et EEK kehtestatud hind kaebajatele oli ebaõiglane. KA on ebaõigesti leidnud, et EEK poolt VKG kontsernile müüdavat põhjendamatut põlevkivi hinda, mis ei lähtu tootmiskuludest, õigustab nn viimase tootmisüksuse muutuvkasumi argumentatsioon. See ei saa kohalduda juhul, kui EE kontsern ei ole ära kasutanud kogu tal olemasolevat ja talle kaevandada lubatud põlevkivi. KA kogu käsitlus põhineb ebaõigel eeldusel, et EE kontsernil on põlevkivi puudujääk. Tegelikult on EEK-l olnud järjepidevalt põlevkivi üle. See nähtub EEK majandusaasta aruannetest. Samuti on EEK-l olnud lubatud kaevandada veelgi rohkem põlevkivi, kui ta on reaalselt kaevandanud. EE väited kaevandamisprobleemide kohta ei ole tõsiseltvõetavad. Lubamatu on õigustada turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja kuritarvitusi asjaoludega, mis on tema enda kontrolli all. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu regulatsiooni mõte ei ole tekitada ettevõtjale ülikasumeid, vaid vastupidi vältida põhjendamatute kasumite küsimist. Ka olukord, kus turgu valitsev ettevõte ei kasuta oma ressursse efektiivselt, võib olla KonkS § 16 rikkumine, kuna sellise olukorra puhul piiratakse tootmist ja kaubaturgu. Kuna EEK-l ei ole põlevkivi puudujääki olnud, siis ei saa ta sellega põhjendada ka VKG kontsernile kehtestatud ebaõiglaseid hindu.
4.6.KA on leidnud, et EEK võib kehtestada VKG kontsernile põhjendamatult kõrgeid hindu, sest EE kontserni kuuluv NEJ oleks teeninud samaväärse kasumi, kui ta oleks ise põlevkivi ära kasutanud. Tegelikult oli NEJ 2014. a kahjumis ega teeninud mingit muutuvkasumit. Põlevkivi hind pidanuks 2014. a olema kaebajatele hoopis odavam kui EE kontserni hind, kuna kontsernisiseselt ei suudetud põlevkivi kasumlikult ära kasutada ja kaebajatele müügi korral NEJ kahjum hoopis vähenes (kui NEJ oleks selle ise ära kasutanud, oleks kahjum olnud suurem). EE ei ole tõendanud, et ta oleks reaalselt arvutuskäigu aluseks olnud hindadega tehingu teinud. Kogu EE argumentatsioon on olnud hüpoteetiline ja teoreetiline, millega turgu valitsev ettevõte ei saa õigustada põhjendamatult kõrgeid hindu. KA ei ole EE väiteid sisuliselt 11(32)
3-15-2945
analüüsinud, vaid on nendega põhjendamatult nõustunud. Turgu valitseva seisundi analüüsil tuleb lähtuda tegelikest faktilistest asjaoludest, mitte hüpoteetilistest prognoosidest. Kaebajate arvates ei ole arvutuskäik kohane, sh on lähtutud ebaõigest elektri hinnast, elektri tootmise muutuvkulust, elektrijaama kasutegurist, transpordikulust, kontsentraadi tootmise lisakulust jms.
4.7.EEK tegevus rikub KonkS-st tulenevat turgu valitseva seisundi kuritarvituse keeldu, mh diskrimineerimise keeldu (KonkS § 16 p 3). Põlevkivi näol on tegemist piiratud ressursiga, mille kaevandamisõigused on piiratud ja sellest toodete valmistamine on võimalik vaid piiratud arvu ettevõtete poolt. Seega on EEK-l kui turgu valitseval ettevõtjal kohustus mitte diskrimineerida oma lepingupartnereid, võimaldades põlevkivitooteid toota moonutusteta konkurentsi tingimustes. EE põhjendused kaebajale müüdava põlevkivi hinna määramise osas ei saaks ka teoreetiliselt kuidagi õigustada KonkS § 16 p 3 rikkumist diskrimineerimise näol. Selleks, et tuvastada keelatud hinnadiskrimineerimine, ei ole nõutav tuvastada konkreetse hinna majanduslikku põhjendatust ega vastavust konkurentsiõiguslikult õiglase hinna põhimõtetele. Kuigi enamikke turgu valitseva seisundi kuritarvituse liike võib olla võimalik põhjendada objektiivsetel kaalutlustel, on Euroopa Kohus diskrimineerimise objektiivsete põhjenduste aktsepteerimisel olnud range ja alternatiivkulul põhinevat argumentatsiooni ei ole Euroopa Kohus seni diskrimineerimise põhjendamisel arvesse võtnud. Turgu valitseva ettevõtte poolt suurema kasumi teenimise soov ei saa kunagi olla objektiivne õigustus, mis kõrvaldab KonkS rikkumise. Seega isegi kui KA järeldas, et EEK tegevus ei olnud vastuolus KonkS § 16 p 1 sätestatud keeluga, ei mõjuta selline tõdemus KonkS § 16 p 3 rikkumist.
4.8.Samuti jääb arusaamatuks, kuidas saab kahekordne hinnavahe kontsernisisesele ja kontsernivälisele kliendile olla õiglane KonkS § 16 p 1 tähenduses. Kui EEK hind VKG Oilile oli õiglane KonkS § 16 p 1 tähenduses, siis tähendab see, et EEÕ-le müüakse põlevkivi alla omahinna. Kui põlevkivi hind EEÕ-le ei olnud alla omahinna, siis ei saa pidada õiglaseks, et kontsernivälisele kliendile müüakse põlevkivi 2 korda kallimalt.
4.9.Nii Eesti kui Euroopa Liidu konkurentsiõiguse praktikast tuleneb, et diskrimineerimine on sedalaadi turgu valitseva seisundi kuritarvituse liik, mille puhul piisab konkurendi ebasoodsasse konkurentsiolukorda asetamise võimalikkusest, ilma et oleks vaja tuvastada, kas selline tegevus võib tingida või tingib konkurendi turult tõrjumise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-64-07; Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art 102 p c; Euroopa Üldkohtu lahend asjas T-301/04). On ilmne ja loogiline, et kui VKG Oili otsene konkurent EEÕ saab põlevkivi tänu EEK poolsele hinnadiskrimineerimisele osta 2 korda odavamalt, siis on tal selle võrra odavamalt võimalik oma põlevkivi töötlemisel saadud tooteid edasi müüa või selle võrra teenida rohkem kasumit (ja investeerida see enda tootmisesse). Seega asetab hinnadiskrimineerimine kaebaja halvemasse konkurentsiolukorda ja KA pidanuks tuvastama EEK poolse rikkumise.
4.10.Kaebajate olulisemaks tegevuseks on põlevkiviõli tootmine kaebajatele kuuluvates õlivabrikutes. Põlevkivi on põlevkiviõli tootmiseks alternatiivitu sisend ja nii kaebajate kui EEÕ tootmiskompleksid on ehitatud spetsiaalselt Eesti põlevkivi töötlemiseks ega ole võimelised töötama alternatiivsel toormel. Kaebaja kaevandamismaht on piiratud ja täiendav põlevkivi tuleb osta EEK-lt. EEK omab põlevkivi kaevandamisel ja tarnimisel turgu valitsevat seisundit Kirde-Eestis paiknevatel põlevkivi kaevandamise aladel. EEK seisundit tugevdab asjaolu, et talle kuulub 75% põlevkivi kaevandamislubadega lubatud maksimaalsest aastamäärast. EEK kaevandused rajati nii EE kontserni kui ka VKG kontserni põlevkivitööstuste varustamiseks ja EEK on seeläbi VKG kontserni jaoks põlevkivi hankimisel vältimatu lepingupartner. Tarnitava põlevkivi hind moodustab ligi poole põlevkiviõli tootmisega seotud kuludest. Seetõttu on VKG Oil kui kõrgemat sisendhinda maksma pidav ettevõtja juba olemuslikult ja vältimatult ebasoodsamas olukorras kui madalamat sisendhinda 12(32)
3-15-2945
maksev EEÕ. Samas sõltuvad põlevkiviõli turuhinnad nafta maailmaturuhindadest. Kui nafta maailmaturuhinnad langevad, siis muutub teatud naftahinna juures põlevkiviõli tootmine põlevkivi kui tooraine kõrgete sisendhindade tõttu kahjumlikuks. Sellises olukorras on aga oluline eelis ettevõtjal, kelle jaoks sisendhind on madalam, sest ta on nafta maailmaturuhinna kõikumise osas vähem tundlik ning saab tootmist jätkata ja õlitootmisse tehtud investeeringuid tasa teenida ka madalama nafta maailmaturuhinna korral.
4.11.KA on nõudnud põhjendamatult kaebajatelt konkreetseid näiteid, milliseks oleks kujunenud konkurentsisituatsioon EE kontsernisiseste kõrgemate sisendhindade korral. Kuna sellist olukorda ei ole olnud, ei ole võimalik selle kohta ka konkreetseid näiteid tuua. Kaebaja on toonud aga konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas EEK rakendatud diskrimineeriv hind on asetanud kaebajad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. VKG oli sunnitud 2014. a lõpus reaalselt seiskama Kiviteri tehnoloogial töötavad õlivabrikud, mille toorainena kasutati just EEK poolt tarnitud põlevkivi, kuna selle hind oli liiga kõrge võrreldes põlevkiviõli müügist saadava tuluga. Samal ajal jätkas EE kontsern põlevkiviõli tootmist samal tasemel ega sulgenud oma tootmisvõimsusi. Kiviteri vabrikute seiskamisega kaasnes märkimisväärne kulu ja VKG kontsernil kadus võimalus teenida tulu Kiviteri vabrikutes toodetud põlevkivi müügilt. Lisaks otsesele kahjule kaotas VKG kontserni ettevõtetes 2014.-2015. a töö 271 inimest. Riigile jääb laekumata üle 1 miljoni euro maksutulu, kuna 2015. a jääb töötlemata umbes 600 000 t põlevkivi. Ei saa olla mõistlikku kahtlust, et vabriku sulgemine ja töötajate koondamine panevad VKG kontserni ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Mittediskrimineeriva hinna korral oleks VKG kasum 2013.-2014. a suurenenud 22,63 miljoni euro võrra. See oleks tekitanud vajaliku puhvri madalate maailmaturu hindadega seonduva tulu vähenemise kompenseerimiseks. Kui EEK oleks müünud kaebajale põlevkivi mittediskrimineeriva hinnaga, oleks kaebaja müügitulu 2015. a I poolaasta maailmaturu hindade juures olnud piisav, et tagada sellel perioodil marginaalkasum ligikaudu 2,7 miljonit eurot ja kaebaja oleks saanud jätkata õlivabrikute käitamist.
4.12.Ebavõrdse konkurentsiolukorra tõttu on VKG Oili seadmete investeeritud tootlus väike, mis pärsib tema võimet oma tootmine Euroopa Liidu keskkonnanõuetele vastavaks viia ja tootmisvahenditesse piisavalt investeerida. Nii EE kui ka VKG kontsern on arengustrateegia seisukohalt intensiivses investeeringute faasis ja selles olukorras annab igasuguse eelise võimalus teha olulised järgmised investeeringud enne teist ning seega saavutada konkurentsisituatsioonis eelisseisund. Mõlemad ettevõtted on teatanud, et töötavad põlevkividiisli väljatöötamise nimel. Konkurentsieelise saab ettevõte, kes esimesena jõuab rafineerimistehase ehitamiseni. Eesti suuruses riigis ei ole mõistlik rajada kahte üksteisele lähedal asuvat rafineerimistehast, mis baseeruvad samal toorainel. VKG kontsern alustas põlevkiviõli rafineerimistehnoloogia väljatöötamist EEÕ-st varem ning investeeris 7 aasta jooksul umbes 6 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusse. Paralleelselt töötas samas suunas ka EE, kuid kaebajatel oli arendustegevuses 1,5-aastane edumaa. Seetõttu oli EE huvi takistada kaebajaid selle tehase rajamisel. Kordades kallima põlevkivi müümine võttis kaebajalt rahalised võimalused alustada 2013. a rafineerimistehase rajamist. EE seevastu kuulutas 2015. a septembris välja hanke põlevkivigaasist bensiini eraldavate seadmete projekteerimiseks ning allkirjastas 02.02.2016 lepingu seadme projekteerimiseks. Sellega alustas EE põlevkividiisli rafineerimistehase kontseptsiooni elluviimist. Kui EEÕ kontsernisisene põlevkivi tarne hind oleks olnud võrdne VKG Oilile pakutavaga, siis oleks VKG Oil säilitanud oma ajalise eelisseisundi ja olnud finantsiliselt võimeline tehast rajama.
4.13.Kui EEK rakendaks kontsernisisestele ettevõtetele sama kõrget hinda nagu VKG Oilile, oleks VKG Oilil võrdsed võimalused konkureerida järelturul selliste põlevkiviõli tarbivate klientide osas, kes ei saa põlevkiviõli asendada muude naftatoodetega ja kes on ka nafta madalate maailmaturuhindade langedes valmis põlevkiviõli eest jätkuvalt kõrgemat hinda 13(32)
3-15-2945
maksma. Kui aga EEÕ saab tänu soodsale põlevkivi hinnale pakkuda sellistele klientidele VKG Oilist oluliselt soodsamat hinda, kahjustab see oluliselt VKG Oili võimekust järelturul konkureerida ja asetab VKG Oili ebasoodsasse konkurentsiolukorda.
4.14.EEK tegevusel on olnud ka kaebajate suhtes reaalselt tõrjuv mõju. EEK on kehtestanud VKG Oili suhtes eelneval kaubaturul (s.o põlevkivi kaevandamise ja tarnimise kaubaturul) sedavõrd kõrge hinna, et see on hakanud takistama VKG Oili võimalusi konkureerida EEK kontserni kuuluva EEÕ-ga. Tegemist on hinnakruviefektil põhineva turgu valitseva seisundi kuritarvitusega, mis on keelatud KonkS § 16 p 1 alusel.
4.15.Kaebajad soovivad KPMG ekspertarvamusega tõendada, et viimase tootmisüksuse muutuvkasumi meetod ei ole sobiv turgu valitseva ettevõtte hinnakujunduseks – eelkõige ei võimalda selline meetod mittediskrimineerivate ja põhjendatud hindade rakendamist, see ei ole kontrollitav ning võimaldab manipuleerimist. Manipuleerimine on ka tegelikult aset leidnud. KPMG arvamuse kohaselt ei olnud järelevalveorganil võimalik objektiivselt kontrollida elektritootmise muutuvkuluga, elektrijaama keskmise kasuteguriga ja kontsentraadi tootmise lisakuluga. Seejuures on EEK esitanud elektritootmise muutuvkulude kohta erinevates menetlustes erinevaid andmeid. Samuti on äärmiselt vastuolulised ja ebajärjepidevad EEK väited kontsentraadi rikastamise kulude osas. Kahtlusi rikastamiskulu õigsuse osas tekitab see, et kui vastaks tõele EEK väide, et kontsentraadi tootmisega seondub täiendav kulu, siis oleks pidanud EEK kulud langema pärast seda, kui EEK lõpetas kaebajale põlevkivi müümise. Antud juhul aga ei toonud see EEK-le kaasa võrreldavat põlevkivi tootmiskulude langust. Seega ei saanud EEK poolt kaebajale põlevkivi tootmine tekitada olulist kulude kasvu.
4.16.KPMG arvamus ei ole lubamatu tõend. Kaebajad on edastanud KPMG-le asjaolud, mille kolmas isik oli ise kaebajatele tsiviilasjas avaldanud. Nii tsiviilasjas kui haldusasjas on samad menetlusosalised. KPMG on sõlminud konfidentsiaalsuskohustuse kokkuleppe. KPMG on kaasatud eksperdina ka tsiviilasja lahendamisse. Menetlusosalisel on õigus kasutada oma õiguste kaitseks menetluses majandus- ja finantsalast eksperti, näitamaks teiste menetlusosaliste väidete ebaõigsust. Seda ei saa käsitleda teise menetlusosalise põhiõiguste rikkumisena. Kaebaja eesmärgiks ei ole olnud kolmandale isikule kahju tekitada. Antud vaidlus puudutab nii majanduslikke kui õiguslikke küsimusi. KPMG on andnud majandusteadusliku käsitluse vaidlusaluste asjaolude kohta.
4.17.EEK esitatud täiendavad tõendid on esitatud hilinemisega ega ole asjakohased, mistõttu tuleb need tagastada. Kaebajatel endil ei ole võimalik oma kaevandusest kaevatud põlevkiviga katta kogu oma põlevkivi vajadust. Kaebajatel on kokku 7 erinevat tehast, kusjuures iga konkreetse tehase käivitamine on võimalik ainult juhul, kui on olemas vajalik kogus põlevkivi selle konkreetse tehase opereerimiseks. Kaebaja on tagantjärele kaevandamiseks taotlenud ca 100 000 t vähem, kui oleks võimalik taotleda, kuid seda põhjusel, et vastava 100 000 t kaevandamine ei oleks võimaldanud käivitada ja piisavalt koormata täiendavat tehast, mis ei tööta. Seega ei olnud mõistlik vastavat osa kaevandamiseks taotleda, sest see kogus ei võimaldaks toota rohkem põlevkiviõli. Samamoodi ei võimalda vastavate tehaste käivitamist 10 000 t, mis võõrandati TLA Invest OÜ-le.
4.18.Kaebajad soovivad tutvuda kogu toimikuga, sh EEK ärisaladusi sisaldavas osas, millele kohus piiras nende juurdepääsuõigust. Halduskohtumenetluses kehtib eeldus, et menetlus on avalik ja isikul on õigus olla oma asja arutamise juures ning tutvuda toimikuga kogu ulatuses. Piiranguid saab kohaldada ainult kaalukatel ja erandlikel juhtudel ning piirangute kehtestamist peab põhjendama. Praegusel juhul pole selgitatud, millised ärisaladused asjas esinevad, miks on tegemist ärisaladusega ja mis põhjusel on ärisaladuse saladuses hoidmine kaalukam kaebajate õigusest. Iga ärisaladuse juures tuleb kaaluda, kas selle salajas hoidmine kaalub üles
14(32)
3-15-2945
kaebajate õiguse olla asja arutamise juures ja tutvuda toimikuga. Kaebajad soovivad kontrollida, kas KA on tuginenud menetluse lõpetamisel asjakohastele faktidele ja teinud otsuse kaalutlusvigadeta. Osa teabest ei saa olla ärisaladus või ei ole seda praeguseks enam. Nt ei saa olla ärisaladuseks kaevandamise prognoosid, sest põlevkivi kaevandamise limiidid on riiklikult reguleeritud ja seetõttu on tootmismahud suures ulatuses prognoositavad. Kõigi põlevkivi kaevandajate poolt tegelikult kaevandatud põlevkivi mahud avaldatakse maavaravarude koondbilansis ega saa seetõttu ärisaladuseks olla. Kolmanda isiku prognoosid põlevkivi kaevandamise kohta kuni 2016. a lõpuni ei saa enam olla ärisaladus, kuna tegemist on aegunud ja teatud ulatuses ka juba avaldatud infoga. Kaebajate eest kaitstud ärisaladuseks ei saa olla kolmanda isiku poolt kaebajatele müüdud põlevkivi hind. Ärisaladuseks ei saa olla ka kolmanda isiku poolt müüdava põlevkivi keskmised hinnad. Kolmas isik on sellekohaseid tabeleid avaldanud aastaid oma majandusaasta aruannetes. Isegi kui tegemist on ärisaladusega, siis kaebajate õigus juurdepääsule kaalub üles kolmanda isiku õiguse info salajas hoidmise vastu. Samuti on kolmanda isiku teatud ärisaladused kaebajatele tsiviilkohtumenetluses juba avaldatud, mistõttu ei saa enam olla tegemist ärisaladusega. Teatud info on kolmas isik ise oma majandusaasta aruannetes juba avalikustanud või on see info majandusaasta aruannetes toodu pinnalt välja arvutatav. Kaebajate arvates ei ole põhjendatud varjata kaebajate eest andmeid, mis võimaldaksid kontrollida vastustaja metoodika rakendamise õigsust. Kaebajad möönavad, et teatud ulatuses võib kolmanda isiku ärisaladuse kaitsmine olla vajalik ega taotle selles osas juurdepääsu võimaldamist. Kui kohus nõustub kaebajatega, et viimase tootmisüksuse muutuvkasumi meetod ei ole sobiv ega kohane meetod ja selle meetodi eeldused ei ole täidetud ning rahuldab kaebuse kaebajate esitatud väidete ja tõendite pinnalt, ei pea kaebajad vajalikuks toimikuga ja kolmanda isiku väidetava ärisaladusega tutvuda. Ärisaladuse andmetega tutvumine on vajalik selleks, et esitada EEK tõenditele ja arvutustele omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid, kui kohus soovib neile tugineda. Seda enam, et KA on ise sisuliselt sedastanud, et tema jaoks on EEK prognooside kontrollimine äärmiselt keeruline. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 3 p 1 ja § 28 lg 1 p 26 järgi on turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja hinnakujundus avalik teave. See on kooskõlas KonkS §-ga 16, mille kohaselt ei tohi turgu valitsev ettevõtja müüa teenust ebaõiglaste hindadega ja äripartnereid diskrimineerivalt. Seega ei saa hinnakujundus olla salastatud, sest see soodustaks rikkumiste toimepanemist ja selle varjamist.
Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Kaebajad ei ole tõendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist ega kaebeõiguse olemasolu. KA-l puudub kohustus järelevalvemenetlust läbi viia ja kaebajatel puudub õigus seda nõuda. Järelevalvemenetluses osalemine ei tekita kaebajatele kaebeõigust. VKG Oil ei osalenud üldse järelevalvemenetluses. Kaebajad ei olnud järelevalvemenetluses menetlusalusteks isikuteks, seega ei saa vaidlusalune teatis nende õigusi rikkuda. Järelevalvemeetmete rakendamise küsimuses on isikul kaebeõigus eelkõige juhul, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka isiku õigushüve. Kaebajatel puudub EEK-ga igasugune lepinguline suhe alates 29.01.2015. Järelevalvemenetluse esemeks oli praeguseks lõppenud leping, millel puudus lõppemise järel igasugune edasiulatuv toime. Kaebaja on teatanud avalikult, et konserveerib alates 2016. a jaanuarist Kiviteri tehnoloogial töötavad põlevkiviõli vabrikud. Seega ei kasuta VKG kontsern antud ajal põlevkivi kontsentraati Kiviteri seadmetes. Sellises olukorras ei saa vastustaja toimingud põhimõtteliselt kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda. Lepingu lõppemise tõttu puuduvad nii korrarikkumine kui ka oht, mis korrakaitset õigustaks. Korrakaitseseaduse (KorS) §-d 7 ja 8 välistavad sellises olukorras järelevalvemenetluse uuendamise ja jätkamise. KA-l puudub võimalus EEK-le enam ettekirjutust teha. Kaebajate ja EEK vahel toimub tsiviilkohtumenetlus, mis puudutab põlevkivi müügilepingu suhtes samu küsimusi, mida hindas KA järelevalvemenetluses. Vaidlus toimub
15(32)
3-15-2945
vastastikuse kahju hüvitamise ja lepingu vastuolu üle KonkS-ga. Seega on kaebajad asunud tõhusalt oma õigusi kaitsma tsiviilkohtus ja on arusaamatu, milleks on vaja täiendavalt dubleerivat haldusmenetlust. KA pädevuses ei ole lahendada eraõiguslikke isikute vahelisi tsiviilvaidlusi, sh hinnata vastastikuste kahjunõuete põhjendatust. Järelevalvemenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ja seega puudub kaebajatel igasugune õiguskaitsevajadus halduskohtus. Liiatigi esinevad järelevalvemenetluse lõpetamise alused KonkS § 634 lg 1 p-de 9 ja 10 tähenduses, st KA-l puudub vajadus juba lõppenud lepingu hindamiseks isegi siis, kui tal oleks kahtlus, et leping on KonkS-ga vastuolus. Kaebajate eesmärk osta EEK-lt põlevkivi mittediskrimineerivatel tingimustel ei ole praeguse kaebusega saavutatav, sest järelevalvemenetlus piirdus lõpetatud lepingus määratletud hinnaga. Samuti ei ole asjakohane väide, et vastustaja saab teha ettekirjutuse edasisest rikkumisest hoidumiseks, sest KorS-s on sätestatud selged alused, mille puhul saab korrakaitseorgan ohu tõrjumise kohustusega ettekirjutuse teha ja need tingimused ei olnud menetluse lõpetamisel täidetud. Kui kaebajad hakkavad tulevikus uuesti EEK-lt põlevkivi ostma ja esinevad tunnused, et põlevkivi müügihind ei pruugi olla vastavuses KonkS nõuetega, saab KA uues järelevalvemenetluses hinda uurida ja sellele hinnangu anda. Asjaolu, et vastustaja andis lisaks täiendavaid üldiseid juhiseid EE kontserni põlevkivi hinnakujunduse osas, ei tähenda, et vastustaja oleks olukorda etteulatuvalt jäigalt reguleerinud. Sellise siduva juhise saanuks anda vaid resolutsiooniga, kuid vastustaja seda ei teinud, sest kohustuse peale panemine ei olnud eesmärgiks. Teates sisalduv mittesiduv juhis ei saa kuidagi olla halduskohtumenetluse esemeks. See, millistest kaalutlustest efektiivselt majandav ettevõtja peaks põlevkivi müügil lähtuma ja kuidas toodet hinnastama, sõltub vastava aja majanduslikust olukorrast ja seda hinnatakse konkurentsiõiguslikust aspektist igal juhul eraldi, arvestades konkreetseid asjaolusid. Ei ole olemas põlevkivi kui maavara ja tooraine üheselt määratletavat pikaajalist kehtivat kulupõhist hinda. Maavara hind, eriti olukorras, kus seda napib, sõltub ka muudest teguritest peale tootmiskulud. KA on käitunud järelevalvemenetluse lõpetamisel õiguspäraselt ja kooskõlas kaalutlusõigusega. Toimingu põhjendused ei pea sisalduma konkreetses dokumendis ja need võib esitada ka kohtumenetluses. Diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud.
5.2.Vaidlusalune teade ei ole haldusakt ja seda ei ole võimalik tühistada. Vastustaja on lõpetanud oma varasema praktika, millega lahendati menetluse lõpetamise küsimus haldusaktiga (otsusega). KA otsustab nii järelevalvemenetluse alustamise kui ka lõpetamise kaalutlusõiguse alusel (v.a koondumiste kontrolli menetlus). Haldusaktiga lõpetab KA menetlused üksnes siis, kui on vaja teha ettekirjutus, samuti kui kiidab KonkS § 637 alusel heaks kohustuse, mille ettevõtja on endale võtnud. KonkS § 634 ei näe ette menetluse lõpetamist haldusaktiga. Kehtib vormivabaduse põhimõte. Kaebajatel puudub õigus nõuda teise isiku suhtes järelevalvemenetluse läbiviimist ja kindla sisuga ettekirjutuse tegemist. Seetõttu puudub neil ka õigus taotleda haldusakti andmist ja tegemist ei olnud haldusakti andmisest keeldumisega. KA esitas menetluse lõpetamise teates põhjendused konkurentsiõigusalase praktika kujundamise eesmärgil. Tegemist oli informatiivse teatega, millel puudus resolutsioon ning isikute õigusi ja kohustusi mõjutav tagajärg.
5.3.EEK tegevuses puudusid õigusrikkumise tunnused. Kaebajate arusaam sellest, kuidas peaks toimuma põlevkivi hinnastamine, on kunstlik ega põhine majanduslikul tegelikkusel. KonkS eesmärk ei ole sundida turgu valitsevat seisundit omavat ettevõtjat tegutsema viisil, mil ükski konkurentsisurvele alluv mõistlikult käituv ettevõtja ei tegutseks ja mis oleks äriliselt ebaloogiline. Põhjendamatu on seisukoht, justkui peaks EEK müüma põlevkivi rangelt kulupõhise hinnaga. Majandusteooria kohaselt sõltub hind nõudluse ja pakkumise tasakaalust ning pikemas perspektiivis läheneb see tasakaal kulupõhisele hinnale. Maavarade puhul ei saa aga pakkumist piiramatult suurendada, mistõttu on võimalik ja tavapärane, et nõudlus ületab pakkumist ning turuhind kujuneb kulupõhisest hinnast kõrgemaks (nt kullakaevanduste puhul).
16(32)
3-15-2945
Kaebajad soovivad, et EEK müüks neile põlevkivi 2009.-2010. a välja kujunenud hinnatasemega, arvestamata, et energiakandjate hinnad on maailmaturul vahepeal kordades tõusnud. Kaebajate eesmärk näib olevat selle lisakasumi endale saamine. Sellel puudub turumajanduslik alus ja õigustus.
5.4.Kunstlik ja majanduslikult ebaloogiline on ka seisukoht, et EEK ei tohi EE kontserni huvides arvestada viimase tootmisüksuse muutuvkasumi argumentatsiooniga. Iga mõistlikult käituv ettevõtja lähtuks nimelt sellest argumentatsioonist ja EEK-l sellega arvestamise keelamine põhjusel, et tegemist on turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga, oleks konkurentsiõiguse põhimõttega vastuolus. Viimase tootmisüksuse muutuvkasumi argumentatsioon rajaneb mh kahel olulisel eeldusel: EE kontsernil võis reaalselt tekkida põlevkivi puudujääk ja EE kontserni viimane tootmisüksus teenib kasumit. Suur osa kaebusest rajaneb ekslikul seisukohal, justkui poleks kumbki neist eeldustest täidetud.
5.5.EEK pole tõesti mitmetel aastatel kaevandanud täismahus ära temale lubatud 15 miljonit tonni geoloogilist põlevkivi. Samas pole kaebajad tähele pannud, et EEK-l pole kasutusel olevatest kaevandustest võimalik kogu lubatud põlevkivi kogust välja kaevandada ning EE kontsernil on lisandumas mitu suure tarbimisvõimsusega tootmisüksust. Nende seadmete lisandumisel suureneks tarbimisvõimekus sellise koguseni, mille juures ei saanud tekkida mõistlikku kahtlust, et EE kontsernil võis tekkida põlevkivi puudujääk. Seega 2013. a suvel, kui kaebajad sõlmisid EEK-ga 5-aastase lepingu, ei saanud kuidagi väita või prognoosida, et EE kontsernil lepinguperioodil põlevkivi kindlasti üle jääb. Sel ajal olid energiakandjate hinnad oma tipus ning ei olnud mingit mõistlikku põhjust arvata, et EE kontsern ei suudaks nähtavas tulevikus oma tehaseid plaanikohaselt käitada. Energiakandjate järsk hinnalangus algas alles 2014. a viimases kvartalis. Selle languse kontekstis tekkis vastustajal tõesti kahtlus, kas EE kontsern on tulevikus võimeline kogu põlevkivi ise ära tarbima. Seda kahtlust ei saa üle kanda 2013. a suve konteksti.
5.6.KA on menetluse lõpetamise teates selgitanud, et vaatamata 2015. a keskpaigas toimunud elektri tootmise märkimisväärsele langusele, ei olnud selle põhjal võimalik piisava kindlusega tuletada EE kontsernil põlevkivi ülejäägi tekkimist. Vastavate prognooside tegemise keerukust näitab ka see, et nt 2016. a jaanuaris põlevkivist elektri tootmine hoopis suurenes aastases võrdluses 17%. Sellises olukorras otsustas KA menetlust lõpetades, et EE ei kahjustanud konkurentsi ega rikkunud KonkS-st, kui pakkus kaebajale 25.06.2015 jätkuvalt põlevkivi kontsentraati viimase tootmisüksuse muutuvkasumist lähtudes. Nimetatud pakkumine ei erinenud oluliselt sellest, milline oleks pakkumine võinud olla üksnes tootmiskulude erinevust arvestades ja on vähetõenäoline, et niivõrd väikese lisaerinevuse säilitamine paneks kaebaja reaalselt erinevasse konkurentsiolukorda.
5.7.KA arvestas menetluse lõpetamisel mh sellega, et 17.07.2015 jõustunud MaaPS muudatus on seadnud kahtluse alla EE kontserni turujõu säilimise kaebajate suhtes. Lisaks olid menetluse lõpetamise ajaks energiakandjate hinnad niivõrd madalale langenud, et põlevkiviõli tootmise tasuvus Eestis oli muutunud küsitavaks. Kolm kuud hiljem teataski kaebaja kontsentraati kasutavate Kiviteri seadmete töö peatamisest. Seda ei saa seostada EE kontserni tegevusega, sest kaebaja varustas neid seadmeid suuremas osas kontsentraadiga ise oma kaevandusest.
5.8.Arusaamatu on, miks üritab kaebaja tõendada põlevkivi ülejääki EEK bilansijärgsete laovarudega. Igal mõistlikult majandaval ettevõtjal on teatud laovaru ja see ei tõenda, et põlevkivist oleks süsteemne ülejääk. Ka VKG Kaevandused 2014. a majandusaasta aruande kohaselt on ettevõttel põlevkivi varu 13,8 miljoni euro ulatuses ehk veelgi suuremas ulatuses.
5.9.Ekslik on kaebajate väide, justkui ei oleks NEJ teeninud 2014. a muutuvkasumit. Kaebajad ei ole aru saanud muutuvkasumi mõistest ja on selle põhjendamatult samastanud kogukasumiga. 17(32)
3-15-2945
Majanduslikult on tuntud tõsiasi, et kui mõni tootmisüksus on raamatupidamislikult kahjumis, siis see ei tähenda, et tootmine tuleks peatada, sest tootmisüksuse tegevusetult seista laskmine võib osutuda püsikulude tõttu veelgi kulukamaks. Ka kahjumis olev tootmisüksus võib teenida muutuvkasumit, vähendades kogukahjumit, mida tootmisüksuse püsikulud põhjustavad. Tegelikult nähtub NEJ 2014. a kasumiaruandest, et ettevõtja teenis muutuvkasumit ehk NEJ sulgedes oleks selle kahjum olnud veelgi suurem. KA kontrollis EE selgitusi muutuvkasumi arvestamise kohta ja pidas neid põhjendatuks.
5.10.KA ei nõustu kaebuse väitega, justkui puuduksid kontsentraadi tootmisel lisakulud. EE on esitanud selle kohta piisavad selgitused koos AS PricewaterhouseCoopers auditeeritud analüüsiga. Asjaolust, et EEK on varem hinnastanud kontsentraati lähtudes kütteväärtusest, ei saa kuidagi välja lugeda, et kontsentraadi tootmisel lisakulud puuduksid.
5.11.KPMG analüüs on ebausaldusväärne. Ei ole teada selle koostaja ega tema pädevus sellise hinnangu andmiseks. Dokument on ilmselgelt koostatud kaebajate ja kolmanda isiku vahelise tsiviilkohtumenetluse jaoks. Kuna KPMG on kaebajatele teenuseid osutav audiitorbüroo, ei ole tegemist sõltumatu ja erapooletu arvamuseandjaga. See selgitab, miks KPMG arvamus on jäänud ebaveenvaks ja paljasõnaliseks, miks sellest ei nähtu olulises osas põhjendusi, algandmete analüüsi ega loogilist argumenteerimisahelat, mille kaudu on vastusteni jõutud. Liiatigi on küsimused ja neile antud vastused olemuselt paljuski õiguslikku laadi. Õigust peab kohaldama kohus ise. KA majanduslikku argumentatsiooni ei ole sisuliselt käsitletud, vaid piirdutud on üksnes varasemate deklaratiivsete väidete üle kordamisega.
5.12.KA poolt kohtule esitatud haldusasja materjalid sisaldavad erinevate ettevõtjate, kes tegutsevad samas majandusvaldkonnas konkurentidena, ärisaladusi. Vastavalt KonkS § 63 lg-le 2 määrab KA-le teabe esitav ettevõtja kindlaks teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Käesoleval juhul on ärisaladused haldusmenetluses välja selgitatud ja vastavad dokumendid haldusasja materjalide hulgas ära märgitud, mistõttu ei ole kohane väita, nagu ei oleks ärisaladuste olemasolu teada või on see vaieldav. KA kontrollib alati ärisaladuseks peetava teabe olemasolu ja nõuab põhjendusi ärisaladuseks oleva teabe ära märkimisel, kui ei ole ilmselge, et tegemist on ärisaladusega KonkS § 63 lg 1 tähenduses. AvTS § 5 lg 3 p 1 ja § 28 lg 1 p 26 järgi on turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja kohustatud avalikustama toote või teenuse lõpphinna, mitte hindade arvestamise aluseks olevad finantsarvestuslikud andmed ja täpsed kulukomponendid. Neist sätetest ei järeldu, et vastaval ettevõtjal ei oleks õigus kaitsta oma ärisaladusi KA poolt läbiviidavas järelevalvemenetluses või järgnevas kohtumenetluses. Vastasel juhul muutuksid mitmed normid sisututeks (nt KonkS § 63, äriseadustiku § 287 lg 2). Antud juhul on kolmanda isiku toote hind kaebajatele teada. Kuna VKG lõpetas kolmanda isikuga lepingu, siis ei oma menetlus ja selle lõpetamine tema võimalikele õigustele vahetut puutumust ja puudub ülekaalukas huvi talle EEK ärisaladuse avaldamiseks. VKG Oil ei osalenud üldse järelevalvemenetluses ja tal ei ole puutumust menetluse materjalidega. Ettevõtja ärisaladuse avaldamine teistele isikutele nõrgendab selle ettevõtja konkurentsivõimet, kahjustab ettevõtja huve ja mõjutab negatiivselt tema edasist äritegevust, sest ärisaladuse teadmine võib anda olulise konkurentsieelise. Juurdepääsu piiramine kolmanda isiku ja menetlusvälise isiku (KKT) ärisaladusele on proportsionaalne ja vajalik ning see ei riku kaebajate õigusi. Kaebajate põhjendused on teoreetilised. Haldusasja materjalide hulgas on ka selliseid dokumente, mis ei ole menetluse seisukohalt või kaebusega vaidlustatud teate hindamiseks põhilised. Kaebajate huvi ei saa ulatuda kaugemale nendest andmetest ja dokumentidest, mis on kaebeõiguse realiseerimiseks hädavajalikud. Kuna kohus ei lahenda praegusel juhul kaebajate esialgset kaebust KA-le, vaid kontrollib kaalutlusõiguse teostamist järelevalvemenetluse lõpetamisel, ei oma valdav osa asja materjalidest mingit määravat tähendust kaebajate õiguste tagamisel.
Kolmas isik palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused: 18(32)
3-15-2945
6.1.KA on võtnud järelevalvemenetluse lõpetamisel arvesse kõik olulised asjaolud ja kohaldanud KonkS-st õigesti. KA ei ole teinud kaalumisvigu. Kaebuse väited on põhjendamatud ega anna alust teistsuguse otsuse tegemiseks. Menetluse lõpetamine ei riku kaebajate õigusi. Kaebajatel puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. KA teade menetluse lõpetamise kohta ei ole haldusakt, vaid toiming. Seega ei ole tühistamiskaebust võimalik rahuldada. Ka kohustamisnõuet ei ole võimalik rahuldada, sest kaebajate subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. VKG Oil ei osalenudki järelevalvemenetluses. Kuna kaebajate ja kolmanda isiku vaheline põlevkivi müügileping lõppes kaebajate poolt lepingu ülesütlemisega ja uut lepingut ei ole sõlmitud, ei ole kaebajatel mingit puutumust järelevalvemenetlusega. Samuti on VKG otsustanud Kiviteri tehnoloogiat kasutavad vabrikud konserveerida. Nimetatud vabrikutes kasutasid kaebajad kontsentraati, millest suurema osa tootsid kaebajad ise oma kontsernis ja puudujääva osa müüs EEK. Kaebajate süüdistused selle kohta, et just EE käitumine on põhjustanud nende majandusliku olukorra halvenemise, on ilmselgelt ümber lükatud, sest kaebajate majanduslik olukord ja selle halvenemine on tingitud muutunud turuolukorrast. Kuna EE, EEK ja EEÕ kuuluvad ühte kontserni, moodustavad nad ühe ettevõtja. Tegemist ei ole erinevate äripartneritega KonkS § 16 lg 3 tähenduses. Kaebajad on asunud oma õigusi kaitsma tsiviilkohtumenetluses, kus tuginevad samadele argumentidele ja esemeks on sama põlevkivi müügileping.
6.2.Kontsentraati ei ole võimalik toota nii, et energeetilist põlevkivi ei teki. Küll aga on võimalik toota vaid energeetilist põlevkivi. EE kontsern kontsentraati ei kasuta, vaid kasutab ainult energeetilist põlevkivi. EEK tootis ja müüs kontsentraati spetsiaalselt VKG tellimusel. EEK võttis lepinguga VKG ees olulised kohustused – kohustus tarnida VKG-le konkreetne kogus põlevkivi ja kohustus garanteerida põlevkivi hinna stabiilsus kogu lepingu perioodi jooksul. Pooled arutasid müügilepingu läbirääkimiste käigus erinevaid põlevkivi hinnastamise mudeleid, sh nafta maailmaturu hindadega seotud hinnavalemeid, kuid VKG ise eelistas 5-aastase ostukohustusega lepingu sõlmida fikseeritud hinnaga, võttes seega enda kanda nafta maailmaturu hindade languse riski. Nafta maailmaturu hindade langus oli ettenähtav ja kaebajatel olnuks võimalik sellega kaasnevaid riske maandada, tagades seeläbi kindel majandustulemus. Nafta maailmaturu hindade languse mõju VKG majandustulemustele on oluliselt väiksem kui kaebajad püüavad näidata. Kaebajatele väidetavate pöördumatute negatiivsete majanduslike tagajärgede põhjuseks on nende enda otsused ja tegevused volatiilsel turul tegutsemisega kaasnevate riskide maandamata jätmisel.
6.3.Kaebajate väide, et nad on endiselt huvitatud kolmandalt isikult põlevkivi ostma, ei ole tõsiseltvõetav, arvestades nende käitumist. Kaebajate poolt 24.08.2017 Keskkonnaametile esitatud taotlusest nähtuvalt soovivad nad kaevandada 2018. a põlevkivi 100 000 t vähem kui neil võimalik oleks. Samuti on kaebajad 2017. a võõrandanud TLA Invest OÜ-le osa enda kaevandamisõigusest. Seega ei vaja kaebajad sellises mahus kaevandamisõigust, nagu nad üritavad väita. See tõendab, et kaebajad üritavad jätkuvalt ära kasutada teise ettevõtte ressursse enda tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kaebajatele on tagatud piisavas ulatuses ressursse ning nad ei ole sunnitud kolmandalt isikult põlevkivi ostma.
6.4.Kolmas isik palub jätta kaebajate taotluse juurdepääsuks kogu kohtutoimikule rahuldamata ning võimaldada kaebajatele juurdepääs toimikule ulatuses, millega kolmas isik on nõustunud ja esitanud eemaldatud ärisaladusega dokumendid. Kaebajate eemaldamine ärisaladust sisaldavate dokumentide uurimiselt on õiguspärane, kuna see on vajalik kolmandate isikute ärisaladuse kaitseks. KA pädevuses on otsustada, kas määratleda teatud teave ärisaladusena või mitte. Käesoleval juhul on ärisaladused haldusmenetluse käigus välja selgitatud, seega on alusetu kaebajate seisukoht, et ärisaladust ei ole või et selle olemasolu on vaieldav. Kaebajad teadsid, et KA teeb otsuse mh ärisaladusi sisaldavate dokumentide pinnalt, kuid ei taotlenud haldusmenetluses neile materjalidele juurdepääsu. Kohus kontrollib kohtumenetluses vaid KA 19(32)
3-15-2945
kaalutlusotsuse tegemisel esineda võinud menetlus- ja vormivigade olemasolu. Seega ei saa kohus asuda omal algatusel KA-st teistsugusele seisukohale ärisaladuse olemasolu kohta materjalides. Kaebajad on KA otsuse terviktekstist teada saanud kõik asjaolud, mille alusel KA oma otsuse langetas. Otsuses on põhistatud, mis viisil ja ulatuses arvestati järelevalvemenetluse lõpetamisel materjalidega, millele on seatud juurdepääsupiirang. Seega on kaebajatele teada kõik asjaolud, mis on vajalikud otsuse sisuliseks vaidlustamiseks ja oma õiguste kaitse tagamiseks ning neil puudub vajadus juurdepääsule ärisaladusi sisaldavatele materjalidele. Kohtumenetluse tõttu ei muutu ärisaladusi sisaldavad materjalid avalikeks ega kao nende kaitsmise vajadus. Ainuüksi kaebeõiguse olemasolu ei anna kaebajatele õigust tutvuda konkurendi ärisaladusega. Kuna kolmas isik on kaebajate konkurent, kaasneb neile materjalidele ligipääsu andmisega eriti suur oht kolmandate isikute majandustegevuse kasumlikkusele ning loob kaebajatele märkimisväärse eelise. Kui ärisaladus on juba kord avalikustatud, ei ole selle omajal tegelikult enam võimalik taastada ärisaladuse kaotamisele eelnenud olukorda. Kaasnev kahju on palju olulisem kui kaebajate huvi materjalidega tutvuda. Samamoodi on KA piiranud haldusmenetluses teiste menetlusosaliste juurdepääsu kaebajate ärisaladusele. Kolmandal isikul on kahtlus, et kaebajate ärisaladusele ligipääsemise vajaduse tegelik põhjus on soov saada infot oma väidete tõendamiseks pooltevahelises tsiviilkohtumenetluses. Kolmandale isikule ei laiene põlevkivi kaevandamise ja tarnimist puudutava teabe osas AvTS. Põlevkivi kaevandamine ja tarnimine ei ole avalik ülesanne, seega pole ka sellega seotud teave avalik teave. Isegi kui eraõiguslik juriidiline isik on teabevaldajaks AvTS mõttes, ei tähenda see, et kogu teave, mis temalt nõutakse, on avalik. AvTS eesmärgiks on tagada sellise teabe avalikustamine, mis puudutab avalikke teenuseid ning mille vastu tunneb potentsiaalset huvi suur osa ühiskonnaliikmetest, mitte luua ettevõtja konkurentidele ligipääs ettevõtte ärisaladusele. Vastupidine järeldus oleks vastuolus avaliku teabe olemuse ja AvTS eesmärgiga ning kahjustaks oluliselt vabal turul tegutsevaid ettevõtteid. Vastavalt AvTS § 28 lg 1 p-le 26 ja § 5 lg 3 p-le 1 oleks kolmas isik teabevaldajana kohustatud avaldama vaid kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi. Nimetatud andmete hulka ei kuulu kindlasti hinnakujunduse aluseks olevad andmed. Avalikuks teabeks saab pidada vaid teavet, mille vastu on olemas suur avalikkuse huvi. Kaebajate osundatud andmed on aga spetsiifilised näitajad, mille avalikustamine teeniks vaid kaebajate majanduslikke huve ning ohustaks olulisel määral kolmanda isiku majanduslikku olukorda. Kuigi tegelikult kaevandatud põlevkivi mahud on avalikult kättesaadavad, ei pea kolmas isik avalikkusele etteulatuvalt avaldama, kui palju ta kavatseb järgnevatel aastatel põlevkivi kaevandada. Kaebajaid ei peaks huvitama asjaolu, millal täpselt kolmas isik plaanib täis kaevandada kogu oma kaevemahu. Kolmanda isiku kaubapõlevkivi tootmise prognoos 2017.2020. a ei ole praegusel juhul avalikult kättesaadav või täpselt välja arvutatav. Samuti on jätkuvalt ärisaladuseks kolmanda isiku põlevkivi kasutuse prognoos käitiste kaupa, mis annab infot kolmanda isiku tootmisplaanide kohta. KA kasutatud metoodika õigsust saab kontrollida kohus ja selleks ei ole kaebajad õigustatud juurde pääsema kolmanda isiku üksikasjalikule põlevkivi kasutamise prognoosile. Poolte vahel sõlmitud põlevkivi müügileping on konfidentsiaalne. Kolmanda isiku põlevkivi hinnakujunduse info on ärisaladus. Tsiviilkohtumenetluses teatavaks saanud info on konfidentsiaalne ja väljaspool kohtumenetlust ei ole lubatud seda infot kasutada. Vaatamata sellele, et kaebajad on teatud kolmanda isiku ärisaladusega kaitstud andmed teada saanud, ei nõustu kolmas isik neid andmeid praeguses menetluses avaldama. Ettevõtjal on õigus eeldada, et kohtumenetluses austatakse tema ettevõtlusvabadust ja omandiõigust ning ei avalikustata ärisaladust sisaldavaid andmeid. Selliste andmete avaldamine oleks ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riive, milleks peaks esinema õiguslik alus ning avalikustamine peaks olema vajalik. Kaebajate taotletud info ei ole
20(32)
3-15-2945
neile tingimata vajalik ja selle avaldamata jätmine ei riku kuidagi nende õigusi. Majandusaasta aruannetest ei nähtu infot samasuguse detailsusega nagu KA teatest, seega ei ole tegemist juba avaldatud infoga. Kaebajad rõhutavad ebaõigesti, et neil on vaja kontrollida KA väiteid ja metoodika rakendamise õigsust. Seda teeb kohus. Kaebajatel ei ole vaja oma õiguste kaitseks detailselt teada kolmanda isiku kontsernisiseseid tarne hindu, kontsentraadi saagikuse ajalist võrdlust, andmeid mistahes muu võimaliku põlevkivi tarne hinnastamise kohta või muud KA teates sisalduvat konfidentsiaalset infot.
6.5.KPMG analüüs tuleks jätta asja juurde võtmata, sest tegemist on lubamatu tõendiga. Esiteks ei ole tegemist ekspertarvamuse, vaid dokumentaalse tõendiga. Teiseks on kaebajad selle tõendi saanud kolmanda isiku põhiõigusi rikkudes või isegi kuriteo toimepanemise tulemusel. KPMG on kasutanud analüüsi koostamisel tsiviilasja kinnise menetluse materjale, mille avaldamise väljaspool kohtumenetlust oli maakohus määrusega ära keelanud. KPMG ei olnud ekspert ega kaebajate esindaja, mistõttu puudus kaebajatel õigus avaldada talle kolmanda isiku ärisaladust sisaldavaid dokumente. KPGM analüüsi ei saa käsitleda tõendina, sest see sisaldab üksnes juriidilist arvamust. Seaduse kohaldamine kuulub kohtu pädevusse ja poolte õiguslikud väited ei ole kohtu jaoks siduvad. KPMG analüüs sisaldab vaid kaebajate seisukohtade refereeringuid ja alusetuid arvamusi ning analüüs puudub üldse. KPMG on lähtunud eeldusest, et kõik kaebajate esitatud väited on õiged. Arvestamata on jäetud mitmete tegelike majanduslike asjaoludega ja levinud majandusalaste põhitõdedega. Seetõttu ei ole KPMG analüüs usaldusväärne ega nõuetelevastav.
KOHTU PÕHJENDUSED
Täiendavad seisukohad ja tõendid
7.Kohus andis 23.02.2017 määrusega menetlusosalistele täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks aega kuni 18.08.2017 ning teise menetlusosalise poolt esitatule vastamiseks aega kuni 01.09.2017.
8.Kolmas isik esitas täiendavad seisukohad 31.08.2017, lisades sellele uute tõenditena TLA Invest OÜ 10.08.2017 kirja ning VKG Kaevandused 24.08.2017 taotluse. Kaebajad palusid jätta kolmanda isiku hilinenult esitatud tõendid vastu võtmata. Kaebajad esitasid täiendavad seisukohad 13.09.2017 ja lisasid sellele täiendava tõendina KPMG täiendava ekspertanalüüsi. Vastustaja palus jätta kaebajate hilinemisega esitatud menetlusdokumendid vastu võtmata.
9.Kohus nõustub, et viidatud menetlusdokumendid on esitatud hilinemisega. Kumbki hilineja ei ole hilinemist põhjendanud. Samas ei too nende menetlusdokumentide vastuvõtmine kaasa menetluse viibimist, mistõttu võtab kohus dokumendid vastu (HKMS § 51 lg 4). Kohtuotsuse aja edasilükkamine oli tingitud asja mahukusest ja keerukusest, mitte hilinenult esitatud menetlusdokumentidest. Haldusakt vs toiming
10.Kohus ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et vaidlusalune teade kolmanda isiku tegevuse üle toimunud riikliku järelevalve menetluse lõpetamise kohta oli toiming. Riigikohtu praktikast nähtub vastupidi, et kui järelevalveorgan on vaadanud asja sisuliselt läbi ja teinud sisulise otsuse, on tegemist haldusaktiga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-14 ja 19.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-12). Samal põhjusel on haldusaktiks ka järelevalveorgani otsustus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta rikkumise tunnuste puudumise tõttu, sest ka sellise otsuse tegemine eeldab asja sisulist 21(32)
3-15-2945
läbivaatamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15 ja 16.05.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-12). Toiminguks on menetlust lõpetav otsus juhul, kui see tehakse ilma sisulise lahenduseta (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.2017 otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-16). Samuti on toiminguks menetlusvälise isiku teavitamine tema kaebuse alusel algatatud järelevalvemenetluse lõpetamise kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-10). KA 19.10.2015 teade tuleb lugeda haldusaktiks, sest sellega lõpetati järelevalvemenetlus sisulise läbivaatamise tulemusena rikkumise tunnuste mitte tuvastamise tõttu.
11.Seejuures ei sõltu KA 19.10.2015 teate haldusaktiks kvalifitseerimine sellest, kuidas see on pealkirjastatud (teade, otsus, käskkiri, korraldus vms). Lähtuda tuleb dokumendi sisust. Seetõttu on asjakohatud vastustaja väited selle kohta, nagu oleks ta uuemas halduspraktikas loobunud menetluse lõpetamisest haldusaktiga. Ainuüksi menetlust lõpetava dokumendi nimetamine “otsuse” asemel “teateks” ei muuda selle sisu ega õiguslikku olemust. Antud juhul on KA 19.10.2015 teate sisuks see, et VKG kaebus vaadati sisuliselt läbi, kontrolliti EEK tegevuse õiguspärasust ega tuvastatud mingeid rikkumisi. Seega otsustati kaebaja õiguse üle saada vastustajalt kaitset turgu valitseva seisundi väidetava kuritarvituse vastu. Samuti otsustati kolmanda isiku õiguse üle kujundada põlevkivi müügihinda.
12.Kohus nõustub iseenesest seisukohaga, et kui vastustaja oleks lõpetanud järelevalvemenetluse põhjusel, et kaebajate ja kolmanda isiku vaheline põlevkivi müügileping on lõppenud, oleks menetlust lõpetav otsus olnud toiming, mitte haldusakt, sest asja ei oleks sel juhul sisuliselt lahendatud. Praeguses asjas aga ei lõpetanud vastustaja järelevalvemenetlust lepingu lõppemise tõttu, vaid vaatas asja sisuliselt läbi, hinnates EEK tegevuse õiguspärasust põlevkivi hinna kujundamisel ja VKG etteheiteid. KA 19.10.2015 teade ei sisalda ühtegi põhjendust selle kohta, et lepingu lõppemise tõttu puudub enam alus ja vajadus väidetavaid rikkumisi uurida. Ka vastustaja 23.10.2015 lühiteade, mis sisaldab kokkuvõtlikult KA keskseid järeldusi ilma sisuliste põhjendusteta, ei tee ühtegi viidet selle kohta, nagu oleks menetlus lõpetatud põhjusel, et põlevkivi müügilepingu lõppemise tõttu ei ole enam võimalik teha kolmandale isikule mingeid kohustavaid ettekirjutusi.
13.Riigikohtu halduskolleegium on 29.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-12 (p 20) selgitanud, et erandina võib esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil. Vastustaja ei ole antud juhul veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et lähtus vaidlusaluse otsuse tegemisel pooltevahelise lepingu lõppemise asjaolust. Kui vastustaja oleks sellekohasest asjaolust lähtunud, ei oleks ta teinud sedavõrd pikka ja põhjalikku analüüsi kolmanda isiku tegevuse õiguspärasuse hindamisel. Otsuses puuduvad viited selle kohta, et see oleks tehtud vaid praktika kujundamise eesmärgil, mitte pooltevahelise vaidluse lahendamiseks ja rikkumise asjaolude kontrollimiseks. Sedavõrd põhjaliku analüüsi läbiviimine ja kokkukirjutamine ilma vaidluse lahendamiseta tähendanuks haldusorgani ressursside asjatut raiskamist. Samuti oleks vastustaja lõpetanud sellisel juhul menetluse oluliselt varem (kaebajad ütlesid lepingu üles juba 29.01.2015; EE teavitas sellest vastustajat 09.02.2015 kirjaga (II kd tl 29-35). Vastustaja on vaidlusaluses teates selgelt välja toonud, et lõpetab menetluse KonkS § 634 lg 1 p 1 alusel, s.o kuna ettevõtja tegevuses puuduvad KonkS rikkumise tunnused. Kui vastustaja soovinuks menetluse lõpetada pooltevahelise lepingu lõppemise tõttu, tulnuks menetluse lõpetamise 22(32)
3-15-2945
alusena viidata KonkS § 634 lg 1 p-le 9, s.o ettevõtja on lõpetanud menetluse esemeks oleva tegevuse ning puudub vajadus ettekirjutuse tegemiseks.
14.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 19.10.2015 teade on haldusakt ja selle peale saab iseenesest esitada tühistamiskaebuse. Kaebeõigus
15.Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt välja toonud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (nt 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 33-1-42-14, 23.10.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-13, 13.10.2010 otsus haldusasjas nr 33-1-44-10).
16.Kaebajad väidavad, et kolmas isik rikkus põlevkivi müügilepingus kehtestatud hindadega KonkS §-s 16 sätestatud nõudeid ning sellega kaebajate õigust õiglasele põlevkivi hinnale ja ausatele konkurentsitingimustele. Järelikult on vaidluse all kaebajate ettevõtlusvabadus ja varaliste õiguste riive. Ei saa olla vaidlust selle üle, et KonkS §-s 16 toodud regulatsioon on mõeldud kaitsma ka turuosalistest konkurente turgu valitseva seisundi kuritarvituste eest (vt ka KonkS § 1 lg-s 1 toodud seaduse eesmärke). Seega ei vii KA riiklikku järelevalvemenetlust läbi vaid avalikes huvides. Kuna kolmanda isiku väidetav õigusrikkumine puudutas kaebajaid vahetult, on neil niisuguses olukorras õigus järelevalvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule kontrollile. Järelevalvemenetluse jätkamise üle otsustab Konkurentsiamet kaalutlusõiguse alusel, seetõttu piirdub kohtulik kontroll kaalutlusreeglitest kinnipidamise hindamisega (HKMS § 158 lg 3).
17.VKG Oili kaebeõigust ei saa välistada vaid põhjusel, et tema ei osalenud järelevalvemenetluses. Kuna põlevkivi müügilepingu kolmanda isikuga sõlmisid mõlemad kaebajad, puudutab lepingu kohta antud järelevalveline hinnang mõlemat kaebajat. Kaebajate selgitustest nähtuvalt esindas VKG järelevalvemenetluses kontserni kui terviku huve. Vastustaja ei ole järelevalvemenetluses VKG-d ja VKG Oili nende õigustest ja neile kaasnenud riivest tulenevalt eristanud, vaid teinud otsuse mõlema õigusi arvestades. Kuna lepinguga soetatud põlevkivi kasutab õli tootmiseks just VKG Oil, mitte VKG, siis puudutab praegune vaidlus eelkõige just VKG Oili õigus ja huve.
18.Kaebeõigust KA otsuse vaidlustamiseks ei võta ka asjaolu, et kaebajate ja kolmanda isiku vahel toimub samal ajal maakohtus tsiviilõiguslik vaidlus asjas nr 2-15-505. Pooleliolev tsiviilkohtumenetlus ei takista vastustajal seadusest tulenevaid kohustusi täita ja järelevalvemenetlust läbi viia, samuti ei takista see halduskohtul kontrollimast, kas järelevalvemenetlus lõpetati õiguspäraselt või mitte.
19.Vastustaja hinnangul puudub kaebajatel kaebeõigus ka põhjusel, et kaebajate ja kolmanda isiku vaheline leping, milles fikseeritud hinnad väidetavalt kaebajate õigusi rikkusid, on lõppenud ning pärast lepingu lõppemist ei saa vastustaja enam kolmandale isikule ettekirjutust teha. Samuti ei olnud vaidlusaluses haldusmenetluses uurimise all uue lepingu sõlmimisega seotud läbirääkimised ja selle käigus kolmanda isiku poolt pakutavad põlevkivi hinnad.
23(32)
3-15-2945
20.Kohus nõustub vastustajaga, et lõppenud lepingu korral puudub vastustajal võimalus teha kolmandale isikule ettekirjutust ka juhul, kui menetluse käigus oleks tuvastatud, et lepingus fikseeritud hinnad olid õigusvastased. KorS § 28 lg-st 1 nähtuvalt saab korrakaitseorgan panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse. Kuna kaebajate ja kolmanda isiku vahelise lepingu lõppemisega väidetav korrarikkumine lõppes ja lepingus toodud hinnad kaebajatele enam mõju ei avalda, polnud vastustajal enam võimalik kohustada kolmandat isikut korrarikkumist kõrvaldama. Vastustajal puudub õigusaktidest tulenev õigus kohustada kolmandat isikut tagantjärele õiglaseid hindu kohaldama ja kaebajatele väidetavalt tekitatud kahju hüvitama. Selleks tuleb kaebajatel pöörduda hagiga maakohtusse. Asjaoludest nähtuvalt on kaebajad seda ka teinud ja asunud juba tsiviilkohtumenetluses oma õigusi kaitsma. Pelgalt õigusrikkumist tuvastava otsuse tegemise pädevust õigusnormid vastustajale ei anna (vt analoogiliselt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-12). Alates 05.06.2017 kehtiv KonkS § 611 kohustab KA-d tooma tuvastatud rikkumise välja ettekirjutuse resolutiivosas, kuid ei anna pädevust üksnes tuvastava otsuse tegemiseks. Ettekirjutus tehakse KorS § 28 lg-st 1 nähtuvalt kohustuse pealepanemiseks.
21.Eeltoodust tulenevalt tulnuks vastustajal pärast kaebajate ja kolmanda isiku vahelise lepingu lõppemist järelevalvemenetlus lepingus toodud põlevkivi hindu puudutavas osas lõpetada. Kuigi vastustaja vaatas kaebuse sisuliselt läbi ja tegi sisulise otsuse, ei kaitse praegused tühistamis- ja kohustamisnõuded lepinguhindu puudutavas osas kaebajate õigusi. Kohus ei saa kaebajate kohustamiskaebust rahuldada, sest vastustajal puudub võimalus lepinguhindade osas enam järelevalvemenetlust läbi viia ja ettekirjutust teha. Ka tühistamiskaebuse rahuldamine ei kaitseks enam kaebajate õigusi. Isegi kui kohus leiaks, et vastustaja hinnang lepinguhindade õiguspärasuse osas ei olnud põhjendatud, puuduks vastustajal võimalus uut menetlust läbi viia ja uut hinnangut anda ning menetlus tuleks igal juhul lõpetada, sest väidetav korrarikkumine on lõppenud. Vastustaja lõppotsustus – lõpetada lepinguhindade osas järelevalvemenetlus – on õiguspärane. Ainult põhjenduste osas kohus haldusakti tühistada ei saa. See, et vastustaja ei tuvastanud praegusel juhul kolmanda isiku tegevuses õigusvastasust, ei dikteeri järgmiste samasisuliste vaidluste tulemust. Uute vaidluste lahendamisel tuleb lähtuda uutest konkreetsetest asjaoludest. Varasem otsus ei ole uue asja lahendamisel siduv. Samuti ei ole vastustaja otsus siduv maakohtule kaebajate ja kolmanda isiku vahelise vaidluse lahendamisel. Maakohtul tuleb endal asjaolusid, tõendeid, poolte seisukohti ja õigusnorme arvestades teha asjas õige otsus.
22.Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata osas, milles kaebajad taotlevad vastustaja 19.10.2015 teate tühistamist kaebajate ja kolmanda isiku vahelises lepingus kokku lepitud põlevkivi hindu puudutavas osas ning järelevalvemenetluse jätkamist kolmanda isikute tegevuse üle nimetatud osas.
23.Kaebajatel puudub selles osas õigus esitada ka tuvastamiskaebust. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Praegusel juhul kaitseb kaebajate õigusi tõhusamalt maakohtus toimuv tsiviilõiguslik vaidlus, milles samuti hinnatakse kolmanda isiku poolt lepingus kehtestatud hindade õiguspärasust ja lahendatakse pooltevahelisi kahju hüvitamise nõudeid. Halduskohtumenetluses vastustaja otsuse õiguspärasusele antav hinnang ei aitaks kaebajate õiguste kaitsele täiendavalt kaasa. Maakohus peab tema menetluses oleva asja läbivaatamisel ise tuvastama asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud, hindama kolmanda isiku käitumise õiguspärasust ning kohaldama ja tõlgendama õigusnorme. Otsuse tegemiseks puudub vajadus KA hinnangu järele. KA vaidlusalune otsus ja halduskohtu otsus ei ole maakohtule otsuse tegemisel siduvad, vaid tegemist oleks ühtede tõenditega teiste hulgas. Seejuures ei ole KA ega halduskohtu ülesandeks viia maakohtu menetluse tarvis läbi eelmenetlust ja koguda tõendeid 24(32)
3-15-2945
või anda eelhinnanguid. Keelatud teo toimepanemist tuvastava resolutsiooniga KA otsus on tsiviilkohtule siduv alates KonkS § 611 jõustumisest 05.06.20171. Selle puudumine ei takista maakohtul endal rikkumist tuvastada. Sisuliselt sama vaidluse lahendamine paralleelselt nii haldus- kui maakohtus võiks viia lõpptulemusena vastuoluliste lahenditeni, mis ei oleks ilmselgelt menetlusosaliste huvides. Järelevalvemenetluse ese
24.Järgmiseks tuleb analüüsida, kas vaidlusaluse järelevalvemenetluse esemeks olid vaid pooltevahelises lepingus kokku lepitud põlevkivi hinnad või ka pärast lepingu lõppemist poolte vahel toimuvate läbirääkimiste käigus pakutud põlevkivi hinnad.
25.Vastustaja 19.10.2015 teate kohaselt alustas ta 28.03.2014 järelevalvemenetluse, mille eesmärgiks oli kontrollida EEK poolt VKG-le rakendatava põlevkivi hinna (30.07.2013 EEK, VKG Oili ja VKG vahel sõlmitud põlevkivi müügileping nr EEK12521) vastavust KonkS § 16 sätestatud nõuetele. Vastustaja 28.03.2014 teates (KA haldusmenetluse toimik lk 235-237) endas menetluse eset nii täpselt ei piiritletud. Seal selgitati EE-le ja EEK-le, et järelevalvemenetluse eesmärgiks on kontrollida EEK tegevuse vastavust KonkS §-le 16. Vastustaja täpsustas menetluse eset 16.12.2014 EE-le saadetud teabe saamise taotluses (KA haldusmenetluse toimik lk 573-579), kus märkis, et VKG esitatud järelevalvemenetluse algatamise taotluse keskseks küsimuseks on VKG-le kehtiva lepingu alusel müüdava põlevkivi kontsentraadi hind, mida peetakse põhjendamatult kõrgeks võrreldes põlevkivi hinnaga, mida müüakse EE kontserni siseselt. Sel ajal pooltevaheline leping veel kehtis.
26.Kaebajad ütlesid lepingu üles 29.01.2015 (I kd tl 119-123p) ning EE teavitas sellest vastustajat 09.02.2015 kirjaga (II kd tl 29-35). Vastustaja uuris 15.06.2015 taotluses (KA haldusmenetluse toimik lk 1120-1121) VKG-lt, kas pärast lepingu lõppemist on pooled pidanud uusi läbirääkimisi, ning 02.07.2015 taotluses (KA haldusmenetluse toimik lk 1137-1139), millised on läbirääkimiste tulemused. EE-lt ega EEK-lt vastustaja läbirääkimiste käigus pakutava hinna kohta selgitusi ei küsinud. Kaebajad teavitasid vastustajat EEK pakutud uuest hinnas 26.06.2015 kirjaga (II kd tl 84-85). EE teavitas vastustajat uuest pakutud hinnast 28.01.2016 kirjas (II kd tl 44), s.o pärast järelevalvemenetluse lõpetamist.
27.Järelevalvemenetlust lõpetavas 19.10.2015 teates leidis vastustaja, et kolmanda isiku poolt 25.06.2015 kaebajatele tehtud pakkumine on loogilises seoses seniste elektrienergia hindadega 2015. a. Samuti on kaebajatele pakutud kontsentraadi hinna ja EEÕ-le müüdud energeetilise põlevkivi hinna erinevus ligilähedane erinevusele tootmiskuludes. Vastustaja leidis, et EEK poolt 25.06.2015 kaebajatele tehtud pakkumuses sisalduv põlevkivi kontsentraadi hind oli konkurentsiõiguslikus mõttes õiglane ning EE kontserni tegevus ei olnud vastuolus KonkS § 16 p-s 1 sätestatud keeluga. Seejuures leiti, et elektri hinna edasisel muutumisel tuleb EEK-l vastavalt sellele ka omapoolse pakkumise hinda korrigeerida ja töötada välja tingimused pakkumishinna vastavaks muutmiseks (lk 39). Samuti leidis vastustaja, et kuna EEK poolt 25.06.2015 VKG kontsernile pakutud hinna erinevus NEJ-le ja EEÕ-le müüdava põlevkivi hinnast on võrdlemisi lähedane erinevusele tootmiskuludes, ei ole EEK ja EE kontsern rikkunud KonkS § 16 p 3, kehtestades VKG kontsernile ja EE kontsernisiseselt erinevaid hindu, sest sõltumata antud sätte muude tingimuste täitmisest ei ole sellega kaasnenud VKG kontserni ettevõtjate ebasoodsamasse konkurentsiolukorda asetamist. Seetõttu puudub ka otsene vajadus detailsemalt hinnata, kas muud tingimused (kokkulepete võrdväärsus, tingimuste erinevus jne) on täidetud (lk 42). Vastustaja lõppjäreldus menetluse lõpetamise põhjendamisel oli, et Vt konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 386 SE seletuskirja lk 4. Kättesadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7355c673-7b944538-a1f5-baf20e7bbbce.
25(32)
3-15-2945
olukorras, kus energiakandjate hinnad on oluliselt langenud, on EE pakkunud 25.06.2015 kaebajatele kontsentraati turuolukorda arvestades põhjendatud suurusega hinnaga ning uus pakkumine ei olnud konkurentsiolukorda kahjustav. Vastustaja arvestades seejuures ka sellega, et 17.07.2015 jõustunud MaaPS võib avardada VKG kontserni võimalusi enda tarbeks vajalikku põlevkivi kaevandada, vähendades seeläbi EE kontserni läbirääkimisjõudu kaebajate suhtes. Sellises olukorras ei ole menetluse jätkamine põhjendatud ja otstarbekas (lk 43).
28.Eeltoodust nähtuvalt analüüsis vastustaja vaidlusaluses teates ka pooltevaheliste läbirääkimiste käigus pakutud põlevkivi hinna õiguspärasust ning lõpetas järelevalvemenetluse mh põhjusel, et ka uus pakutud hind oli põhjendatud. Seega laiendas vastustaja järelevalvemenetluse eset ning kontrollis lisaks pooltevahelises lepingus kokkulepitud põlevkivi hinnale ka läbirääkimiste käigus pakutud hinna põhjendatust. Kaebajate kaebeõigust vastustaja teate vaidlustamiseks selles osas ei saa välistada, sest sellisest hinnangust sõltub kaebajate õiguste edasine realiseerimine. Olukorras, kus vastustaja on juba hinnanud uue pakutud hinna põhjendatust, puudub alus nõuda, et kaebajad taotleksid selle hinna osas uue järelevalvemenetluse läbiviimist.
29.Vastustaja seisukoht, et kaebajate soov kolmanda isikuga lepingut sõlmida ei ole tõsiselt võetav, on vastuolus vastustaja enda teates tuvastatuga, et kaebajatel jääb ka kaevandamise piirmäära suurenemise korral põlevkivi igal juhul puudu (lk 33). Seega on kaebajatel oma seadmete täisvõimsusel töös hoidmiseks vaja põlevkivi juurde osta. Põlevkivi kaevandamise mahte arvestades jääb põlevkivi müümiseks üle kõige tõenäolisemalt just EE kontsernil ja kaebajatel ei pruugi olla muid alternatiivseid võimalusi. EEK esitas asjas tõendid, mis näitavad, et TLA Invest OÜ omandas VKG Kaevandustelt 2017. a 10 000 t suuruse põlevkivi kaevandamise aastamäära (II kd tl 160) ning VKG Kaevandused taotles 24.08.2017 Keskkonnaametilt luba kaevandada põlevkivi tagantjärele väiksemas mahus kui tal oleks võimalik (II kd tl 161). Nimetatud tõendid näitavad iseenesest, et kaebajal endal on olemas suuremad võimalused tehaste tööshoidmiseks vajaminevat põlevkivi kaevandada ning vähendada seeläbi sõltuvust EE kontsernist ja talle väidetavalt tekitatavat kahju. Samas on tegemist piisavalt väikeste mahtudega. Kaebaja vajaks põlevkivi täiendavalt juurde ka eelnimetatust sõltumata.
30.Seetõttu tuleb järgmisena hinnata, kas vastustaja poolt vaidlusaluses teates antud hinnang pooltevaheliste läbirääkimiste käigus pakutud põlevkivi kontsentraadi hinna õiguspärasuse kohta on põhjendatud. Põlevkivi hind
31.KonkS § 16 järgi on keelatud ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sh: 1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine; 3) võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Samasuguse regulatsiooni näevad ette ka ELTL art 102 p-d a ja c.
32.Vastustaja tuvastas järelevalvemenetluse käigus, et EE kontsernil on põlevkivi kaevandamisel ja tarnimisel turgu valitsev seisund. Selline tuvastus ei ole praeguses asjas enam vaidluse all. Vaidluse all on, kas EE kontsern on oma seisundit kuritarvitanud, kehtestades kaebajatele ebaõiglaseid põlevkivi müügihindu ning diskrimineerides kaebajaid võrreldes kontsernisiseste põlevkivi ostjatega.
33.Vastustaja 19.10.2015 teatest nähtuvalt pidas vastustaja kolmanda isiku poolt 2015. a läbirääkimistel pakutud põlevkivi hinda 23,9 eurot/t põhjendatuks, sest kaebajatele pakutud
26(32)
3-15-2945
kontsentraadi hinna ja EEÕ-le müüdud energeetilise põlevkivi hinna erinevus on ligilähedane erinevusele kontsentraadi ja energeetilise põlevkivi tootmiskuludes. Samuti on vastustaja hinnangul põhjendatud põlevkivi hinna sidumine elektrienergia turuhindadega. Põlevkivi müümine erineva hinnaga kaebajatele ja kontsernisiseselt ei pannud kaebajaid ebavõrdsesse olukorda, seega ei ole KonkS rikutud.
34.Kuna vastustaja ei ole 2015. a pakutud kontsentraadi hinna kontrollimisel lähtunud nn viimase tootmisüksuse muutuvkasumi meetodist, siis ei kontrolli kohus selle meetodi põhjendatust. Kaebajate esitatud KPMG analüüs (II kd tl 129-143) käsitleb peamiselt just nimetatud meetodit, seetõttu tuleb analüüs jätta suuremas osas tähelepanuta.
35.Euroopa Kohtu valdava praktika kohaselt kontrollitakse hinna ebaõiglust, võrreldes seda teenuse või kauba majandusliku väärtusega. Kuritarvitusega on tegemist juhul, kui turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja nõuab oma teenuse või kauba eest tasu, mis on osutatud teenuse või müüdud kauba majandusliku väärtuse suhtes ebaproportsionaalne (vt nt Esimese Astme Kohtu 24.05.2007 otsus asjas T-151/01: Der Grüne Punkt – Duales System Deutschland GmbH vs komisjon, p 121). Kauba majanduslik väärtus koosneb reeglina selle tootmis- või soetamiskuludest ja mõistlikust ärikasumist. Euroopa Kohus on 11.12.2008 otsuses asjas C-52/07: Kanal 5 Ltd ja TV 4 AB vs Föreningen Svenska Tonsättares Internationella Musikbyrå (STIM) upa analüüsinud eraõiguslikelt telekanalitelt muusikateoste edastamise eest võetava autoritasu suuruse põhjendatus ja selle sidumise õiguspärasust telekanali tuludega. Euroopa Kohus leidis, et tasu arvutamisel saab lähtuda autoriõigusega kaitstud teose kasutamise väärtusest majanduselus ning tasu arvutamisel telekanalite tulude pinnalt on mõistlik seos osutatud teenuse majandusliku väärtusega (p-d 3637). Eeltoodust tulenevalt saab kauba või teenuse majandusliku väärtuse hulka arvata selle, millist kasu see võib anda kauba või teenuse kasutajale. Seetõttu ei ole vastustaja viide kullakaevandusele asjakohatu. Ka põlevkivi on piiratud maavara, mille müümine pelgalt tootmiskulude eest ei ole põhjendatud. Seda ka juhul, kui müüjaks on turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja.
36.EE on põhjendanud 19.05.2014 kirjas energeetilise põlevkivi ja kontsentraadi tootmise erisusi ja sellega seotud erinevaid kulusid (II kd tl 7-25, eriti tl 8-8p, 12-13, 14-14p; täistekst KA haldustoimiku lk 257-293 – dokument asub juurdepääsupiiranguga toimikus). Täiendavalt on tootmiskulude erinevust ja selle arvutamise aluseid selgitatud EE 09.02.2015 kirjas (II kd tl 29-35, vt tl 33p; täistekst KA haldustoimiku lk 587-601 – dokument asub juurdepääsupiiranguga toimikus). Tootmiskulude erinev hind arvutati välja täpsete arvutusega, arvestades majandusaasta tegelikke näitajaid. Arvutuste õiguspärasust on kontrollinud AS PricewaterhouseCoopers oma 30.04.2010 analüüsis (KA haldustoimiku lk 732-736 – dokument asub juurdepääsupiiranguga toimikus). Vastustaja on leidnud, et tootmiskulude erinevus on olemas ja kolmanda isiku näidatud suuruses. Ka kohtul puudub eeltoodud selgitusi arvestades põhjus kahelda, et kontsentraadi tootmisega kaasnevad täiendavad kulud. Seejuures arvutati erinevad tootmiskulud välja juba 2010. a, st enne seda, kui KA lõpetas 2013. a põlevkivi hindade kooskõlastamise. Samadest kuludest on lähtutud ka kaebajatele uue hinna pakkumisel.
37.Nimetatud kuludega on majanduslikult põhjendatud arvestada põlevkivitoodete hinna määramisel. Kuna kontsentraati vajab oma majandustegevuses VKG Oil, EE kontsern kontsentraati ei kasuta, siis on kontsentraadi tootmisega seotud lisakulude EEK kanda jätmine ebaõiglane vaatamata asjaolule, et EE kontserni võib pidada turgu valitsevaks ettevõtjaks ja tal on olemas tehniline võimekus kontsentraadi tootmiseks. Vaatamata sellele, et tegemist on riigi kontrolli all oleva ettevõtjaga, kelle eesmärgiks on mh teenida avalikke huve, ei kuulu selliste 27(32)
3-15-2945
avalike huvide hulka konkureerivatele ettevõtjatele turutingimustest soodsamate kaupade tootmine.
38.Võtmata seisukohta selles, kas kontsernisisesed ja –välised kliendid on võrdväärsed partnerid, kellele tuleb tagada samasugused tingimused, nähtub asja materjalidest, et kaebajaid ei ole võrreldes kontsernisiseste klientidega pandud ebasoodsamasse olukorda. Vastustaja 19.10.2015 teate lk-l 39 (I kd tl 36-58; tervikteksti lk 40, KA haldusmenetluse toimiku lk 11751216 – dokument asub juurdepääsupiiranguga toimikus) näidatud EEÕ poolt energeetilise põlevkivi eest makstavast hinnast ja AS PricewaterhouseCoopers analüüsis toodud energeetilise põlevkivi omahinnast nähtub, et ka EEÕ-le ei müüda energeetilist põlevkivi vaid tootmiskulude eest. Ka EEÕ-le müüdava põlevkivi hinda on arvestatud kasum sisse. On tõsi, et kaebajatele kontsentraadi eest pakutud hind erineb kontsentraadi tootmiskuludest veidi enam kui EEÕ poolt energeetilise põlevkivi eest makstav hind energeetilise põlevkivi tootmiskuludest. Kuid kui muuta EEÕ poolt energeetilise põlevkivi eest makstav hind kaebajatele pakutud kontsentraadi hinnaga võrreldavaks (st korrutada EEÕ poolt energeetilise põlevkivi eest makstav hind läbi näitajaga, mille võrra erinevad kontsentraadi ja energeetilise põlevkivi tootmiskulud), siis selgub, et kaebajatele pakutud hind on EEÕ võrreldavast hinnast umbes 8% kõrgem. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sellise hinnaerinevusega seatakse kaebajad ebasoodsasse konkurentsiolukorda, mis võiks tuua neile kaasa rasked majanduslikud tagajärjed ja tõrjuks neid turult välja.
39.Arvestades seejuures vaidluse all mitte oleva asjaoluga, et kontsentraadi kütteväärtus (keskmiselt 11,35 MJ/kg) on energeetilise põlevkivi kütteväärtusest (keskmiselt 7,0-8,4 MJ/kg, kohus arvestab aritmeetilise keskmisega 7,7 MJ/kg) 47,4% kõrgem ja seetõttu on kontsentraat väärtuslikum põlevkivitoode (suurem majanduslik väärtus), ei saa sellele kõrgema hinna seadmist pidada põhjendamatuks. Kaebajad on ka ise leidnud, et kontsentraadi ja energeetilise põlevkivi müügihinda tuleks eristada nende erinevast kütteväärtusest lähtuvalt. Sel põhjusel ei ole põhjust pidada kaebajatele pakutud hinda ebaõiglaseks.
40.KPMG analüüsi lk-l 10 tuuakse välja, et kontsernisiseste ja –väliste põlevkivi hindade erinevust ei saa põhjendada erinevate tootmiskuludega, sest pärast seda, kui kolmas isik lõpetas kaebajatele kontsentraadi tarnimise, ei ole kolmanda isiku tootmiskulud sama võrra vähenenud. Analüüsi lisas 4 (II kd tl 142p) on tehtud EEK tootmiskulude, toodetud põlevkivi koguste, kaebajatele müüdud põlevkivi koguste ja põlevkivi rikastamiskulude pinnalt arvutused 2014. a ja 2015. a kohta. Selgub, et kuigi kaebajale müüdud põlevkivi kogus vähenes 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 767 000 t, vähenesid EEK tootmiskulud samal perioodil vaid 3 miljonit eurot. Kuna EEK selgituste kohaselt on põlevkivi rikastamiskuluks 9 eurot/t, pidanuks EEK tootmiskulud analüüsi koostajate arvates vähenema hoopis 15 miljonit eurot. Ilmselgelt ei ole KPMG saanud oma arvutuste tegemisel lähtuda kõigist asjakohastest andmetest, mis on EEK ärisaladuseks, seega ei ole saadud tulemus väga täpne ega tõenda kontsentraadi tegelikku tootmiskulu. Samas tekitavad viidatud andmed kahtlusi EEK näidatud kontsentraadi tootmiskulude tegelikus suuruses. Kolmas isik ei ole seda erinevust oma täiendavates seisukohtades kohtule põhjendanud. Kuna nimetatud analüüs on koostatud pärast vastustaja vaidlusaluse otsuse tegemist, ei saanud vastustaja sellega otsuse tegemisel arvestada. Seetõttu tuleb kohtul hinnata, kas KPMG analüüsis toodud arvutused võivad muuta vastustaja lõppjäreldust.
41.Kuigi KPMG analüüs ei kinnita kolmanda isiku väidetud erinevate põlevkivitoodete tootmiskulude erinevuse suurust, nähtub analüüsist, et kontsentraadi tootmisega kaasnevad siiski täiendavad kulud, mille võrra EEK tootmiskulud vähenesid pärast kaebajatega sõlmitud lepingu lõpetamist. Kui lähtuda pelgalt analüüsis toodud arvandmetest, et tootmiskulud
28(32)
3-15-2945
vähenesid 3 miljoni euro võrra ja kontrantraadi müük kaebajatele 767 000 t võrra, saab kontsentraadi täiendavaks tootmiskuluks (rikastamiskuluks) pidada 3,9 eurot/t. Arvestades kaebajate seisukohaga, et põlevkivitoodete hinnastamisel tuleb lähtuda nende erinevast kütteväärtusest (st korrutades EEÕ poolt energeetilise põlevkivi eest makstava hinna läbi kütteväärtuste erinevusega 1,474), ning arvestades täiendavalt KPMG analüüsist nähtuva kontsentraadi rikastuskuluga, erineb kaebajatele pakutud hind EEÕ poolt makstavast võrreldavast hinnast alla 4%. Järelikult pole ka KPMG analüüsist lähtudes põhjust pidada kaebajaid ebavõrdselt kohelduks ja vastustaja lõppjäreldus on õige.
42.Kaebajad esitasid 20.03.2017 kohtule oma 01.09.2015 e-kirja KA-le, mille lisaks on EEK põlevkivi varusid kajastav dokument 01.01.2013 seisuga. Lisast nähtuvad Estonia kaevanduse energeetilise põlevkivi laovaru jääk omahinnaga, Viru kaevanduse energeetilise põlevkivi ja kontsentraadi laovaru jääk omahinnaga ning Narva karjääri energeetilise põlevkivi laovaru jääk omahinnaga. Kuna nimetatud lisa ei kajasta Estonia kaevanduses toodetava kontsentraadi omahinda, siis puudub sellel dokumendil praeguses asjas tähtsus. See, et Viru kaevanduses oli võimalik toota energeetilist põlevkivi ja kontsentraati sarnase hinnaga, ei tõenda, et seda on võimalik teha ka Estonia kaevanduses.
43.Kolmas isik on eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb vabal turul ja tema hinnad ei ole riiklikult reguleeritud, seega on ta oma hinnakujunduses põhimõtteliselt vaba nagu iga teinegi ettevõtja ning tal on õigus teenida oma toodangult mõistlikku kasumit. Kaebajatele pakutud hinnas sisalduvat kasumit ei saa pidada ilmselgelt ebamõistlikuks.
44.Arvestades eelviidatud Euroopa Kohtu lahendit asjas C-52/07, ei saa põlevkivi hinna sidumist elektrienergia hindadega pidada iseenesest meelevaldseks või asjakohatuks. Kuna põlevkivi kasutatakse mh elektrienergia tootmiseks, siis põlevkivi tootja huvi teenida elektrienergia hindade tõusust tulenevalt suuremat kasumit ei saa pidada õigustamatuks. Sellise kasumi ainuüksi elektrienergia tootjale jätmine tooks kaasa põlevkivitootjate ebavõrdse kohtlemise. Praeguses asjas ei oma aga elektrienergia hinnad ja nendest lähtumine põlevkivi hinnastamisel tähtsust, sest kaebajatele pakutud põlevkivi hind oli ka vaid tootmiskulusid ja kütteväärtusi arvestades õiglane.
45.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja ei ole kaebajatele pakutud hinna põhjendatust kontrollides teinud olulisi menetlusvigu või arvestanud asjakohatute kaalutlustega. Vastustaja lõppjäreldus järelevalvemenetluse lõpetamise kohta on õiguspärane. Seetõttu puudub alus kaebust rahuldada, KA 19.10.2015 teadet tühistada ning kohustada vastustajat järelevalvemenetlust jätkama. Juurdepääsupiirang
46.Kohus jääb oma varasemates määrustes toodud seisukoha juurde, et kaebajatele juurdepääsu võimaldamine EE kontserni ärisaladust sisaldavatele dokumentidele ei ole praeguses asjas põhjendatud.
47.Kuna kaebus jääb sisuliselt läbi vaatamata osas, milles kaebajad vaidlustavad KA hinnangut lepingujärgsele põlevkivi hinnale, siis puudub kaebajatel ka vajadus saada juurdepääsu sellise hinnangu andmise aluseks olnud EE ärisaladust sisaldavatele andmetele (tootmismahud, hinnakujunduse andmed, muutuvkasumid ja –kulud, teiste äripartneritega sõlmitud lepingute järgsed põlevkivi hinnad jms). Praeguses asjas omavad tähtsust vaid 2015. a läbirääkimiste käigus pakutud põlevkivi hinna arvutamise aluseks olevad andmed (kontsentraadi ja energeetilise põlevkivi tootmisprotsessi kulud, EEÕ poolt energeetilise põlevkivi eest makstav hind).
29(32)
3-15-2945
48.KonkS § 63 lg 1 loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Sama paragrahvi lg 2 järgi määrab ettevõtja kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja ärisaladuseks peetava teabe ära märkima ja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Seega on äriühingu enda ülesanne määratleda, millist teavet ta loeb oma ärisaladuseks. Ainult ettevõtja ise teab oma äriplaani ja selle elluviimise strateegiaid, oma turueeliseid ja seda, mis tagavad tema tegevuse kasumlikkuse. Kahtluse korral saab KA küsida ettevõtjalt täiendavalt põhjendusi. KA on hinnanud järelevalvemenetluses kolmanda isiku esitatud teabe KonkS-st tulenevalt kaitsmist väärivaks ja on ärisaladust sisaldavad dokumendid vastavalt märgistanud. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja siinkohal eksinud. Eelpool viidatud teave mahub ärisaladuse mõiste alla. Ilmselgelt saab teave tootmisprotsessi kulude ning teiste klientidega sõlmitud lepingute hindade kohta anda konkureerivale ettevõtjale eelise, mida hiljem enda tootmise või hinnapakkumise osas ära kasutada, et konkurendist edukam olla. Kuna EE kontsernil puudub samasugune info kaebajate kohta, saavad kaebajad EE kontserni ärisaladuse teadasaamisel selgelt ebavõrdse konkurentsieelise.
49.Kuigi HKMS § 2 lg 7 järgi on halduskohtumenetlus reeglina avalik, võimaldab HKMS § 77 lg 1 koos tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 6 kohtumenetluse ärisaladuse saladuses hoidmiseks kinniseks kuulutada ning HKMS § 79 lg 1 p 5 näeb ette menetlusosalise eemaldamise menetlustoimingult ärisaladuse saladuses hoidmise eesmärgil. Seega tuleb ärisaladust kaitsta ka kohtumenetluses, v.a kui menetlusosalise õigus olla menetlustoimingu juures on ilmselgelt kaalukam (HKMS § 79 lg 2). See, et kaebajad on algatanud KA teate vaidlustamiseks kohtumenetluse, ei muuda EE kontserni ärisaladust automaatselt avalikustamisele kuuluvaks ega võta selle kaitsmise vajadust. Ärisaladus jääb ärisaladuseks olenemata sellest, kas tegemist on haldusmenetluse, halduskohtumenetluse või tsiviilkohtumenetlusega. Haldus- või kohtumenetluse algatamine ei tohi kahjustada konkurendi majanduslikke õigusi ega talle kahju tekitada. Ei tohi soodustada olukorda, kus pahatahtlikud kaebajad hakkavad konkurendi ärisaladuse teadasaamise eesmärgil oma kaebeõigust kuritarvitama, et konkurentsieelist saada.
50.Kaebajate soovi tutvuda oma konkurendi ärisaladusega ei saa pidada kaalukamaks kolmanda isiku soovist oma ärisaladusi kaitsta. Kaebajad kaitsevad praeguse kaebusega oma majanduslikke huve. Asjaolu, et kaebajad on esitanud kohtule kaebuse, ei muuda nende majanduslikke huve kaalukamaks kolmanda isiku majanduslikest huvidest. Kaebeõigus ei ole kaalukam õigus ettevõtlusvabadusest. Ärisaladuse avaldamine kahjustab kolmanda isiku majanduslikke huve. Ärisaladuse avaldamisest tekkivat kahju ei ole pärast saladuse avaldamist võimalik enam kõrvaldada. Kahju suurus on ettenägematu.
51.Ärisaladusele juurdepääsu mitte võimaldamine ei ole takistanud kaebajatel kaebust, vastuväiteid või tõendeid esitamast. Vastustaja on menetluse lõpetamise teates põhjalikult selgitanud, mida ta on kontrollinud, miks leidnud, et kaebajate õigusi ei ole rikutud, ja mis põhjendustel menetluse lõpetanud. Kolmas isik esitas ärisaladusi sisaldavatest dokumentidest versioonid, kust on ärisaladused välja jäetud. Seega on kaebajad saanud tutvuda nende dokumentidega ulatuslikus osas. Kaebajate õigused ei ole jäänud kaitseta. Samas ärisaladuse avaldamisega jäävad kolmanda isiku õigused kaitseta.
30(32)
3-15-2945
52.Kaebajate ja kolmanda isiku huvide tasakaalu on hoidnud nii vastustaja kui ka kohus, kes on kaebajate asemel tutvunud asjas esitatud andmetega. Vastustaja on põhjalikult kontrollinud kolmanda isiku majandustegevust ja hinnakujunduse õiguspärasust. Kohus ei tuvastanud vastustaja tegevuses vigu ega tuvastanud kaebajate õiguste rikkumist või neile ebaõiglaste hindade kehtestamist.
53.Sarnaselt on ka kaebajad ise soovinud, et kohus ei avaldaks nende ärisaladusi sisaldavaid dokumente kolmandale isikule. Seejuures ei ole ka kaebajad ise mitte kuidagi põhjendanud, miks on nende esitatud dokumentides sisalduv teave nende ärisaladuseks ja miks tuleb seda hoida kolmanda isiku eest saladuses, piirates tema menetluslikke õigusi.
54.Ainuüksi asjaolu, et maakohus on pooltevahelises kohtumenetluses avaldanud kaebajatele kolmanda isiku ärisaladust sisaldavaid dokumente, ei anna alust teha seda ka praeguses kohtuasjas. Igas kohtuasjas tuleb eraldi otsustada ja hinnata, kas ärisaladuse avaldamine on selles asjas kaalul olevaid hüvesid ja vaidluse all olevaid küsimusi arvestades põhjendatud või mitte.
55.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebajate viited AvTS § 5 lg 3 p-le 1 ja § 28 lg 1 p-le 26 ei ole asjakohased. AvTS § 5 lg 3 p 1 järgi võrdsustatakse teabevaldajaga ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, - teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi. AvTS § 28 lg 1 järgi on teabevaldaja kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe: 26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta. Nimetatud sätteid ei saa kohaldada isoleeritult teiste AvTS sätete ja seaduse mõttega. AvTS §-st 1 nähtuvalt on selle seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. AvTS § 3 lg 1 järgi on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Neist sätetest nähtuvalt ei ole avalikuks teabeks mitte igasugune turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja majandustegevust puudutav teave, vaid avalike ülesannete täitmisega seotud teave, mille vastu on avalikkusel põhjendatud huvi. Põlevkivi kaevandamine ja müümine ei ole avalik ülesanne, seetõttu ei kohaldu sellega seotud teabe avalikustamisele AvTS regulatsioon. Avalikuks ülesandeks saab pidada energiavarustuse tagamist. Põlevkivitoodete tootmiskulude ja müügihindade vastu puudub avalik huvi. Seda huvi tunnevad vaid EEK konkurendid. Konkurendi huvi ei saa võrdsustada avaliku huviga. Ka KonkS ei näe ette, et turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja ärisaladus oleks üldiseks kasutamiseks mõeldud avalik teave.
56.KKT ärisaladusele puudub kaebajatel igasugune juurdepääsu vajadus ja kaebajad ei ole seda vajadust kuidagi põhjendanud. KKT ei olnud järelevalvemenetluse ega kohtumenetluse osaline. Vaidluse all ei olnud tema tegevuse õiguspärasus. Samuti ei ole tema esitatud andmed või selgitused olnud asjas määrava tähtsusega. Vastustaja küsis temalt teavet vaid taustinformatsiooni saamiseks. Kaebajad ei ole teinud KKT-le ühtegi etteheidet. Seetõttu on tema ärisaladusi sisaldavate dokumentide avaldamine igal juhul põhjendamatu.
57.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata kaebajate taotluse kaebajatele seatud juurdepääsupiirangu kõrvaldamiseks kolmandate isikute ärisaladusi sisaldavatelt dokumentidelt. Menetluskulude jaotus
31(32)
3-15-2945
58.Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
59.Kolmas isik taotleb kaebajalt õigusabikulude 853,10 eurot väljamõistmist. Kulude kandmine on tõendatud EE 16.08.2017 arvega nr 57834627 summas 853,10 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja Enefit Kaevandused AS 18.08.2017 maksekorraldusega nr 58065. Kulud on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Kuna kolmas isik osales menetluses vastustaja poole, tuleb tema menetluskulud mõista välja kaebajalt (HKMS § 108 lg 8).
60.Lisaks taotleb kolmas isik, et kohus kohustaks kaebajat tasuma menetluskuludelt viivist menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et HKMS ei näe ette menetluskulude tasumisega viivitamise puhuks viivise tasumise kohustuse panemist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-16, p 26), seetõttu tuleb kolmanda isiku taotlus selles osas jätta rahuldamata.