Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-15-1203 31. oktoober 2017 Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Osaühingu Oligarh kaebus Narva Linnavalitsuse 11. veebruari 2015. a korralduse tühistamiseks ja ehitise kasutusloa väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks Kaebaja osaühing Oligarh Vastustaja Narva linn Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2017. a otsus Narva linna kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Narva linna kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2017. a otsus haldusasjas nr 3-15-1203 ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 12. veebruari 2016. a otsus samas asjas, muutes selle otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Tagastada kautsjon. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Oligarh on äriühing, kes peab Narvas Peetri platsil müügikioskit Hamburger. Narva Linnavalitsus väljastas 11. septembril 1996 tähtajatu kasutusloa nr 0102 AS-ile Oligo kioski pidamiseks Narvas Peetri väljakul. Narva linn on alates 15. oktoobrist 2009 kantud kinnistusraamatusse Peetri platsi kinnistu omanikuna (registriosa nr 3817509, katastritunnus 51101:001:0060, sihtotstarve 100% transpordimaa). Narva linn ja kaebaja sõlmisid 30. aprillil 2010 maa-ala tähtajalise üürilepingu nr 1/535, millega Narva linn andis kaebajale üürile Narvas Peetri platsil asuva maa-ala osa üldpinnaga 30 m2 kuni
31.detsembrini 2010. 11. novembril 2011 sõlmisid Narva linn ja kaebaja 30. aprilli 2010. a maa-ala üürilepingu nr 1/535 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt pidi üürileping kehtima 31. detsembrini 2012. Narva Linnavalitsus otsustas 2. mai 2012. a korraldusega nr 391-k "Kasutusloa väljastamine" väljastada Peetri platsil olevale kioskile kasutusloa tähtajaga kuni 31. detsembrini 2012 ning väljastas
4.mail 2012 vastavasisulise kasutusloa nr 22623. 23. jaanuaril 2013 esitas kaebaja Narva Linnavalitsusele taotluse kasutusloa pikendamiseks.
3-15-1203
Narva Linnavalitsus andis 25. jaanuaril 2013 kasutusloa nr 23935 Narvas Peetri platsil asuvale kioskile. Ehitise kasutamise lõpetamise aeg oli kasutusloa kohaselt 31. jaanuar 2013.
27.detsembril 2013 sõlmisid Narva linn ja kaebaja uue 30. aprilli 2010. a maa-ala üürilepingu nr 1/535 muutmise kokkuleppe, millega muutsid üürilepingu tähtajatuks.
5.veebruaril 2014 esitas kaebaja Narva Linnavalitsusele taotluse müügikioski kasutusloa pikendamiseks. Samal päeval andis Narva Linnavalitsus korralduse nr 118-k Peetri platsil ajutiselt asuvale kioskile Hamburger uue kasutusloa väljastamiseks tähtajaga kuni 28. aprillini 2014. Selles korralduses kohustas linnavalitsus kaebajat kioski lammutama või muul viisil likvideerima hiljemalt
30.aprilliks 2014. Narva Linnavalitsus andis korralduse nr 118-k alusel 10. veebruaril 2014 kasutusloa nr 2824 Narva linnas Peetri platsil asuvale kioskile. Ehitise kasutamise lõpetamise aeg oli kasutusloa kohaselt 28. aprill 2014. Kaebaja esitas 12. detsembril 2014 Narva Linnavalitsusele taotluse Narvas Peetri platsil piiripunkti kõrval asuva ajutise müügikioski paiknemise tähtaja pikendamiseks 10. veebruari 2014. a kasutusloa nr 25824, maa-ala üürilepingu nr 1/535 ja elektripaigaldise tunnistuse nr E83-12/1 alusel. Narva Linnavalitsus keeldus 11. veebruari 2015. a korraldusega nr 140-k kasutusloa väljastamisest ajutisele müügikioskile ja kohustas kaebajat ajutist müügikioskit lammutama või muul viisil likvideerima hiljemalt 1. maiks 2015.
2.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada Narva Linnavalitsuse 11. veebruari 2015. a korraldus nr 140-k ja kohustada ehitise kasutusloa väljastamise taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
2.1.Kaebaja hinnangul on otsitud ja kontrollimatu korralduse põhjendustes esitatud väide, et kuna kõnealust müügikioskit on kasutatud 18 aastat, võib arvata, et müügikioski konstruktsioonid on amortiseerunud. Sama kehtib väite kohta, et müügikioski olemasolu häirib Narva piiripunkti rekonstrueerimistöid ja selle kasutamist, kui ehitustööd on lõpetatud. Tegelikkuses toimuvad Narva piiripunkti rekonstrueerimistööd riigimaa kinnistul, kaebajale kuuluv müügikiosk asub Narva linnale kuuluval kinnistul. Ehitusprojekt puudutab vaid riigimaal toimuvat. Kaebaja pöördus 20. veebruaril 2015 teabenõudega Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole, et uurida, kas müügikiosk häirib ehitustöid ning takistab piiripunkti täielikus mahus kasutamist. PPA vastas 4. märtsi 2015. a kirjaga nr 2.1-3/6446-2, et neil puuduvad märkused Narva kesklinnas asuva piiripunkti läheduses kaebaja kioski tegutsemise ning kaubandusteenuse osutamise kohta.
2.2.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja väide, et Narva Linnavolikogu 22. novembri 2012. a otsusega nr 132 kehtestatud Narva Vanalinna linnaosa üldplaneeringu ja Narva linna ehitusmääruse § 26 lg 4 kohaselt ei tohi Vanalinna linnaosas olla ajutisi ehitisi, ei pea paika. Narva Linnavolikogu
18.oktoobri 2012. a otsusega nr 121 kehtestati Peetri platsi ja selle lähiala detailplaneering, mille põhijoonisel on märgitud, et Peetri platsi kinnistul asub müügikiosk ning see on ehitis, mida ei lammutata. Narva Linnavolikogu 22. novembri 2012. a otsusega nr 132 kehtestati Narva Vanalinna linnaosa üldplaneering, mille põhijoonisel on müügikiosk märgitud olemasoleva ehitisena, mida ei lammutata. Kaebajal on eelnevast tulenevalt tekkinud õiguspärane ootus, et tema omandis olevale müügikioskile pikendatakse kasutusluba jätkuvalt. Kuigi vastustaja on väitnud, et Vanalinna linnaosas ei tohi olla ajutisi ehitisi, on ta ise paigutanud Peetri platsile ajutised müügikioskid, mis anti 2014. a juunis toimunud avalikul enampakkumisel üürile. Tegemist on kaebaja diskrimineerimisega.
3.Tartu Halduskohus jättis 12. veebruari 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt. 2(5)
3-15-1203
3.1.Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on ajutise ehitisega. Halduskohus nõustus kaebajaga, et kasutusloa andmata jätmise otsuse tegemisel on vastustaja puudulikult ja ebaõigesti kohaldanud kaalutlusõigust. Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõiget 2, § 54 ja § 56 lõiget 3.
3.2.Tõendamata on vastustaja väide, et müügikioski konstruktsioonid on amortiseerunud. Tegemist on pelgalt oletusega.
3.3.PPA-l ei olnud märkusi Narva kesklinnas piiripunkti läheduses asuva kaebaja kioski tegutsemise ning kaubandusteenuse osutamise kohta. Tõsi, PPA selgitas oma kirjas, et siiani kasutuses olnud kiosk on arhitektuurselt tavalise lahendusega ning vajalik on tasakaalustatuma ja ajakohasema lahenduse leidmine olemasolevasse linnakeskkonda, kuid etteheiteid ei ole tehtud ehitustööde segamise või piiripunkti kasutamise kontekstis.
3.4.Narva linna ehitusmääruse § 26 lg 4 kohaselt ei tohi Vanalinna linnaosas olla ajutisi ehitisi. Nimetatud määrus kehtib juba 18. märtsist 2007 ning varasematel perioodidel oli vastustaja kaebajale kasutuslube väljastanud. Seetõttu oleks vastustaja pidanud kaebajale selgitama, miks vaidlusalusel juhul oli ehitusmääruse § 26 lg-l 4 määrav roll kasutusloa väljastamisest keeldumisel.
3.5.Tõendatud ei ole, et kaebajat oleks diskrimineeritud. Müügikioskid, mis on üürile antud, asuvad Puškini tänaval. Peetri platsil ei ole peale kaebajale kuuluva kioski ühtegi teist müügikohta.
3.6.HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ehitusseaduse (EhS) v.r § 34 lg 1 p 9 kohaselt tuli kasutusloa andmisest keelduda, kui ajutise ehitise ehitamise korral ei ole ehitise kasutamise taotletav aeg sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg. EhS v.r § 151 kohaselt on ajutine ehitis piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas. Ehitise kasutusluba ja ajutise ehitise kasutusaega on kohalikul omavalitsusel võimalik pikendada, muutes enda varasemat haldusakti, millega on ehitisele määratud kasutamise aeg. Kui kasutamise aeg on ajutisele ehitisele määratud kohaliku omavalitsuse poolt ehitisele varem väljastatud kasutusloas, on ajutise ehitise kasutamise aega võimalik pikendada selliselt, et muudetakse selles kasutusloas määratud ehitise kasutamise tähtaega. EhS v.r § 33 lg-st 1 tuleneb kohalikule omavalitsusele pädevus ka väljastatud kasutusluba muuta. Kohaliku omavalitsuse õigus ajutise ehitise kasutusloa ja kasutamise aja pikendamisel on seadusega piiratud. Müügikioski kasutamise tähtaja pikendamise ainus võimalik viis oleks olnud selle püstitamise õigusliku aluse muutmine selliselt, et tegemist ei ole enam ajutise ehitisega ning kasutusluba oleks võimalik sellele ehitisele anda EhS v.r § 35 lg 1 kohaselt tähtajatult. EhS v.r § 34 lg 2 sätestab, et kui kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama kasutusloa taotlejal puudused kõrvaldada viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. Sättes nimetatud kasutusloa taotluse puuduse all ei ole silmas peetud olukorda, kus taotletava kasutusloa väljastamine eeldab ehitusloa andmist. Kaebajal puudus õiguspärane ootus, et ta saab ehitist kasutada kauem kui 28. aprillini 2014. See tähtaeg tulenes 5. veebruari 2014. a korraldusest nr 118-k.
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 12. veebruari 2016. a otsuse tühistamiseks. Kaebaja nõustus halduskohtuga, et vaidlustatud haldusakt on kaalutlusvigadega ning seetõttu õigusvastane. Tõendamata on kõik vastustaja korralduses toodud põhjendused. Kaebaja hinnangul kohaldas halduskohus vääralt EhS v.r § 34 lg 1 p 9. Vastustaja ei ole keeldunud kasutusloa pikendamisest sellel alusel. Olukorras, kus vastustaja on korduvalt kasutusluba pikendanud pärast eelmise kasutusloa tähtaja möödumist, oli kaebajal põhjendatud õiguspärane ootus, et vastustaja väljastab järjekordselt kaebaja kioskile kasutusloa. Kaebaja pakutav teenus on inimestele vajalik ning selle katkestamine ei ole kooskõlas avalike huvidega. Kiosk on asukohas, mis ei sega liiklust ega piiripunkti tööd. Vastustaja kohtleb kaebajat ebavõrdselt, kuna on võimaldanud samasse piirkonda uute müügikioskite püstitamist. 3(5)
3-15-1203
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11. mai 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 12. veebruari 2016. a otsuse. Tartu Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega tühistas Narva Linnavalitsuse 11. veebruari 2015. a korralduse nr 140-k ja kohustas Narva Linnavalitsust uuesti läbi vaatama kaebaja 12. detsembri 2014. a taotlust, arvestades otsuses esitatud põhjendusi. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus kaebaja kasuks välja menetluskulud 1429,16 eurot. Ringkonnakohtu seisukohad olid järgmised.
5.1.Halduskohus tuvastas õigesti, et vastustaja eksis kaalutlusõiguse teostamisel. 13. aprilli 2012. a ehitise ülevaatuse aktist nähtuvalt ei tuvastanud vastustaja 2012. a Narvas Peetri platsil asuval kioskil puudusi ning kinnitas, et kiosk vastab ehituseeskirjadele ja normidele. Ei ole usutav, et alates 1996. aastast kasutuses olnud kioski olukord halvenes 2012. a aprillist kuni 2015. a veebruarini sedavõrd, et vaidlustatud korraldus võimaldanuks vastustajal asuda seisukohale, et müügikioski konstruktsioonid on amortiseerunud.
5.2.Halduskohus leidis õigesti, et haldusakt on materiaalselt õigusvastane. Selle kindlakstegemise järel ei ole võimalik kohaldada HMS § 58, mis kohaldub üksnes haldusakti formaalsete vigade korral. Halduskohus põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist viidetega EhS v.r § 34 lg 1 p-le 9 ja lg-le 2, § 33 lg-le 1 ning § 35 lg-le 1. Nendele sätetele ei ole vastustaja vaidlustatud korralduses ise viidanud. Haldusorgani kaalutlusõigus ei ole nullini redutseerunud, mistõttu on võimalik ka mitu erinevat otsustust. Seda kinnitab ka vastustaja vastuoluline käitumine, mida iseloomustab ühelt poolt
27.detsembri 2013. a kokkuleppega tähtajatuks muudetud maa-ala üürileping nr 1/535 ning teiselt poolt 5. veebruari 2014. a korraldus nr 118-k, millega linnavalitsus kohustas muuhulgas kioski lammutama või muul viisil likvideerima hiljemalt 30. aprilliks 2014. Vastustaja on varem korduvalt uuendanud kaebaja kasutusluba pärast selle kehtivusaja lõppu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et vastustaja oleks vahemikus 30. aprillist kuni 12. detsembrini 2014 astunud samme 5. veebruari 2014. a korralduse nr 118-k täitmiseks. Vastustaja peab jõudma selgusele, milline on Narva linna eesmärk seoses Peetri platsil asuva kioskiga, hindama seejärel asjaolusid ja õiguslikku olukorda, sh kaebaja õiguspärast ootust, ning tegema uue otsuse lähtudes korrektsest õiguslikust alusest.
5.3.Halduskohus jättis õiguspärase ootuse hindamisel arvestamata ja hindamata varasemad üürilepingu ja kasutusloa pikendamised, mis leidsid samuti aset pärast vastava tähtaja möödumist. Arvesse ei ole võetud poolte vahel sõlmitud tähtajatu üürilepingu võimalikku mõju õiguspärasele ootusele. 5. veebruari 2014. a korralduse nr 118-k tõttu, mis on seadusjõus, ei saa kaebaja õiguspärast ootust pidada siiski kuigi tugevaks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Narva linn palub kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2017. a otsuse tühistada ning jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata. Kassatsioonkaebuses märgitakse järgmist.
6.1.Ringkonnakohus ei selgitanud, milles seisneb kaebaja õiguspärane ootus, et tema kasutusluba saaks pikendada.
6.2.Narva Linnavalitsuse 5. veebruari 2014. a korralduse nr 118-k kohaselt väljastati kaebajale kasutusluba tähtajaga kuni 28. aprillini 2014. Samas korralduses on kaebajat kohustatud kioskit lammutama või muul viisil likvideerima hiljemalt 30. aprilliks 2014. Seda korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja ei saa eeldada, et ta saanuks ehitist kasutada kauem kui 28. aprillini 2014. Lisaks ei näe seadus ette selle loa pikendamist, mille kehtivusaeg on loa pikendamise taotluse esitamise päeval ammu möödunud.
7.Kaebaja märgib vastuses kassatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja leiab, et ringkonnakohtu otsus on piisavalt motiveeritud ning kohus on ära näidanud, milles seisnes kaebaja õiguspärane ootus. Kohtud on õigesti leidnud, et vaidlustatud korralduses esitatud põhjendused ei olnud asjakohased.
4(5)
3-15-1203
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kaebaja on vastustajalt taotlenud ajutise ehitise kasutusloa pikendamist, kuid vastustaja keeldus sellest 11. veebruari 2015. a korraldusega nr 140-k ning kohustas kaebajat müügikioski hiljemalt
1.maiks 2015 likvideerima. Vaidlus on asjas selle üle, kas nimetatud korraldus on antud kaalutlusvigadeta ning kas kaebajal on tekkinud vastustaja eelnevale käitumisele tuginedes õiguspärane ootus sellele, et tema müügikioski kasutusluba pikendataks.
9.Narva Linnavalitsuse 11. veebruari 2015. a korraldusega nr 140-k keelduti kaebajale kuuluvale ajutisele müügikioskile kasutusluba väljastamast ning määrati müügikioski lammutamise tähtajaks 1. mai 2015. Vastustaja oli ka juba varem kohustanud kaebajat müügikioski likvideerima. Narva Linnavalitsuse 5. veebruari 2014. a korraldusega nr 118-k väljastati küll samale müügikioskile kasutusluba tähtajaga kuni 28. aprillini 2014, kuid samas kohustati müügikioskit lammutama või muul viisil likvideerima hiljemalt 30. aprilliks 2014. Kaebaja ei ole 2014. a väljastatud haldusakti vaidlustanud ega sellest tulenevat kohustust täitnud. Tegemist on kehtiva haldusaktiga (HMS § 61 lg 2). Kehtivast haldusaktist tulenev kohustus on haldusakti adressaadile täitmiseks kohustuslik. Siinkohal ei ole määravat tähendust asjaolul, et 5. veebruaril 2014 väljastatud korraldusest kuni kaebaja taotluse esitamiseni 12. detsembril 2014 ei astunud vastustaja samme, et kaebaja talle pandud kohustust täidaks, näiteks rakendanuks sunnivahendit. Kaebajal ei olnud varasema haldusakti kehtimise tõttu õiguspärast ootust, et kasutusluba pikendatakse.
10.Arvestades asjaolu, et müügikiosk oli kasutuses olnud 18 aastat ja et tegu oli ajutise ehitisega, oli vastustajal põhjendatud eeldada, et kiosk võib olla amortiseerunud. Tegemist oli toetava argumendiga, mis ei eeldanud seetõttu ilmtingimata täiendavate tõendite kogumist.
11.Narva linna ehitusmääruse § 26 lg 4 p 1 alusel ei tohi Vanalinna linnaosas olla ajutisi ehitisi. Vastav keeld viidi ehitusmäärusesse sisse Narva Linnavolikogu 26. aprilli 2007. a määrusega nr 14, millega muudeti Narva Linnavolikogu 30. novembri 2006. a määrust nr 48 "Narva linna ehitusmääruse kinnitamine". Narva Linnavolikogu 22. novembri 2012. a otsusega nr 132 kehtestati Narva Vanalinna linnaosa üldplaneering, mille kohaselt on Peetri plats vanalinna linnaosa koosseisus. Kuigi 2013. ja 2014. a oli vastustaja vaatamata ehitusmäärusest tulenevale keelule ja Vanalinna linnaosa koosseisu muutmisele kasutusluba siiski pikendanud, ei saanud kaebajale haldusorgani käitumisest õiguspärast ootust tekkida. Kaebaja väited, et kehtivate planeeringute kohaselt ei pea tema müügikioskit likvideerima, on põhjendamata. Üldplaneeringu dokumentatsioonist ega sinna juurde lisatud joonistest ei nähtu, et müügikioskit tuleks säilitada või et ta oleks linnapildi lahutamatu osa.
12.Vaidlustatud korralduses on vastustaja viidanud põhjendustes ka sellele, et müügikiosk takistab Narva piiripunkti rekonstrueerimistöid. PPA 4. märtsi 2015. a vastusest nr 2.1-3/6446-2 sellist järeldust välja lugeda ei saa. Selle väljaselgitamine, kas müügikiosk võis ehitustöid segada või mitte, ei ole vaidlustatud korralduse resolutsiooni õiguspärasust hinnates sedavõrd oluline. Kehtivast haldusaktist tulenev kohustus müügikiosk likvideerida ei anna haldusorganile kaalutlusruumi otsustada, millist otsustust langetada. Sellele juhtis kolleegium tähelepanu juba ülal.
13.Tulenevalt eespool esitatud seisukohtadest jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ning jätab jõusse halduskohtu otsuse, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kassatsioonkaebuse rahuldamise ja osaühingu Oligarh kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastustaja tasutud kautsjon tagastada (HKMS § 107 lg 4). Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.