Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-17-1987 25. oktoober 2017 Karin Jõks Jaak Reinomägi esialgse õiguskaitse taotlus (lühiajalise kokkusaamise kestus Ida prefektuuri arestikambrites) Taotleja Jaak Reinomägi Politsei- ja Piirivalveamet
2.Peatada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere arestikambri päevakava kehtivus osas, milles see kehtestab lühiajalise kokkusaamise kestuseks 15 minutit.
3.Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
4.Määrus toimetatakse kätte Jaak Reinomägile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Rahandusministeeriumile.
Asjaolud
1.Jaak Reinomägi esitas 02.10.2017.a Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja vahistati 08.09.2017.a kohtumäärusega. Taotleja soovis Rakvere arestimajas viibides lühiajalist kokkusaamist elukaaslasega, mille kestus oleks vähemalt 1 tund. Taotlejale võimaldati kokkusaamine 11.09.2017.a kestusega 15 minutit. 13.09.2017 viidi taotleja üle Jõhvi arestimajja. Taotleja on esitanud Jõhvi arestimajale uue taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks 11. oktoobril. Taotleja esitas 12.09.2017.a vaide 11.09.2017.a toimingule ja sellele, et Ida Prefektuur on kehtestanud kokkusaamise kestuseks 15 minutit. Taotleja hinnangul ei ole 15 minutit piisav selleks, et taotleja saaks elukaaslasega arutada kõiki küsimusi seoses taotleja vahistamisega. Arestimaja sisekorraeeskiri näeb ette, et kokkusaamise kestus on kuni 3 tundi. Taotleja palus teha Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri arestimajadele ettekirjutus võimaldada taotlejale edaspidi lühiajaline kokkusaamine sisekorraeeskirjaga ette nähtud aja ulatuses ehk kuni 3 tundi.
Taotleja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Taotleja majanduslik seisund ei võimalda tal riigilõivu tasuda. Arestimajas viibides ei ole riigilõivu tasumine võimalik.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) selgitas kohtule järgmist (tl 6, 10).
2.1.Taotleja on alates vahistamisest viibinud nii Jõhvi kui ka Rakvere arestimajades. Seisuga 13.10.2017 viibis taotleja Rakvere arestimajas ja tema ümberpaigutamine ei olnud kavas.
2.2.Rakvere arestimaja päevakava alusel on lühiajalise kokkusaamise kestus reeglina 15 minutit. Arestimaja vanema loal võib seda aega mõjuval põhjusel pikendada. Ka Jõhvi arestimaja päevakavaga on lühiajalise kokkusaamise kestuseks määratud 15 minutit. PPA hinnangul on sellega täidetud arestimaja sisekorraeeskirja § 54 lg 2 nõue.
2.3.Taotleja esitas 12.09.2017.a vaide seoses 11.09.2017.a Rakvere arestimajas toimunud kokkusaamise kestusega. PPA leidis, et tegemist on märgukirjaga, ja esitas taotlejale vastuse.
2.4.Taotleja viimane kokkusaamine toimus 05.10.2017 Rakvere arestimajas ja selle kestus oli 15 minutit. Taotleja ei taotlenud pikemat kokkusaamist. Taotleja ei esitanud kaebust või vaiet selle kokkusaamise kohta. Taotlejal on õigus uuele kokkusaamisele alates 06.11.2017.
3.Kohtule on esitatud taotleja 12.09.2017.a vaie (tl 11-12). Taotleja palub selles kehtetuks tunnistada Rakvere arestimaja päevakava osas, mis sätestab kokkusaamise ajaks 15 minutit. Taotleja soovib ka tema taotluse uut läbivaatamist nii, et talle võimaldatakse septembrikuus kasutada lühiajalist kokkusaamist 2 tunni 45 minuti ulatuses.
4.Kohtule on esitatud PPA 04.10.2017.a vastuskiri nr 2.1-3/5886 (tl 14). Selles on öeldud, et PPA tõlgendab punktis 3 nimetatud vaiet märgukirjana ning arvestab taotleja ettepanekuid uue töökorralduse tegemisel. Täiendava kokkusaamise võimaldamine septembrikuus ei ole võimalik, kuna üks kokkusaamine on perioodi jooksul juba olnud. PPA soovitas taotlejal järgmisel perioodil esitada taotlus aegsasti, taotluse piisav põhjendamine tagab pikema kokkusaamise. Kohtu seisukoht
5.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 alusel on riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ja millest on tehtud lubatud mahaarvamised. Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipeetavate puhul sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikukontole, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, elektriseadmete kasutamise kulud ja muud vältimatud igakuised kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast.
6.Taotleja on vahistatu, kes viibib arestimajas. Kohtule on teada, et arestimajas olevatel vahistatutel puudub isikukonto. Seega ei ole taotlejal võimalust teha makseid ja tasuda riigilõivu.
Taotleja muud vara (näiteks pangaarvetel olevaid rahasummasid) ei saa kohtu hinnangul praeguses asjas arvestada. Esialgse õiguskaitse taotlus on oma olemuselt kiireloomuline ja isegi kui taotlejal on piisvalt raha selleks, et riigilõiv tasuda, ei ole tal praeguse kohtuasja asjaoludel ilmselgelt võimalik riigilõivu tasumist mõistliku aja jooksul korraldada. Seetõttu tuleb taotleja esialgse õiguskaitse menetluses lugeda isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigilõivu tasuda. Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumisest.
7.HKMS § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 reguleerib esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal järgmiselt: - esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2); - esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (lg 5); - vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kaebus tähtaegselt esitatakse (lg 4). Õiguskirjanduse põhjal oli esialgse õiguskaitse laiendamisel vaidemenetlusele eesmärgiks suurendada vaidemenetluse osakaalu haldusmenetluses, andes isikutele võimaluse kaitsta oma õigusi esialgse õiguskaitse korras juba vaidemenetluse ajal (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 685). Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav ka olukorras, kus haldusorgan on vaide lahendanud, kuid kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on kindlustada vaidluse ajaks vaieldavad õiguspositsioonid ja tagada õigusrahu (eespool viidatud HKMS kommenteeritud väljaanne, lk 684). Kui esialgse õiguskaitse võimalust on juba laiendatud vaidemenetlusele, siis puudub põhjus, miks peaks eeltoodud eesmärk olema saavutatav kuni vaideotsuse tegemiseni ja alates kaebuse esitamist, kuid mitte vahepealsel ajal, mil isik kaalub kaebuse esitamist ja valmistab seda ette. HKMS § 249 lg 5 sõnastuse järgi saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist ja selle tähtaja lõpuna saab käsitleda kaebuse esitamist või kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kohus leiab, et taotluse esitamine vaidemenetluse ajal hõlmab ka taotluse esitamist kaebetähtaja jooksul.
8.Taotleja palus kohtul teha PPA-le kohustava ettekirjutuse. HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma või toimingut tegema. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Eeltoodust tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse kohustada PPA-d võimaldama taotlejale lühiajaline kokkusaamine taotleja soovitud kestusega saab taotleja esitada ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: - taotleja on esitanud PPA-le taotluse võimaldada talle lühiajaline kokkusaamine (kas kindlal kuupäeval või kindlaksmääratud kalendrikuus) ja märkinud selles, millise kestusega kokkusaamist ta soovib,
- PPA on jätnud selle taotluse rahuldamata või tähtaegselt ehk viie tööpäeva jooksul (sisekorraeeskirja § 56 lg 2) läbi vaatamata, - taotleja on esitanud PPA-le vaide või kohtule kaebuse PPA otsuse tühistamise ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes.
9.Praeguses asjas ei ole need tingimused täidetud. Taotleja ei ole esitanud PPA-le vaiet või kohtule kaebust, mille nõudeks on tulevikus toimuva kokkusaamise kestuse kohta tehtud otsuse tühistamine ja asja uueks läbivaatamiseks kohustamine. Määruse punktis 3 nimetatud vaides on küll esitatud taotluse uue läbivaatamise nõue, kuid see käsitleb septembrikuud, mitte tulevikus toimuvaid kokkusaamisi. Kohtu hinnangul on see nõue sisuliselt käsitletav kahju hüvitamise taotlusena - taotleja soovib saada hüvitist selle eest, et tema septembrikuus toimunud kokkusaamise kestus oli liiga lühike, ning soovib kahju hüvitamist toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise teel (RVastS § 11 lg 1). Eeltoodud põhjustel ei ole kohtule esitatud taotlus esitatud kujul lubatav.
10.Kohus ei ole esialgse õiguskaitse abinõu valikul seotud taotlusega. See tuleneb HKMS § 249 lg 1, mis lubab kohtul kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel. Taotlusest on arusaadav taotleja eesmärk saavutada seda, et tema tulevikus toimuvad lühiajalised kokkusaamised oleksid pikemad kui 15 minutit.
11.Siseministri määruse „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (lühidalt sisekorraeeskiri) § 54 lg 2 kohaselt on vahistatul õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere arestikambri päevakava, mis on kinnitatud prefekti poolt (tl 13, lühidalt päevakava), näeb ette, et lühiajalise kokkusaamise kestus on 15 minutit. Kohtu hinnangul on päevakava oma olemuselt üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses ehk tegemist on haldusaktiga. Erinevalt PPA selgitusest sätestab see haldusakt kategooriliselt lühiajalise kokkusaamise kestuseks 15 minutit ja ei võimalda mingit kaalutlusõigust. See tähendab, et kuni päevakava ei ole selles osas kehtetuks tunnistatud või tühistatud, ei ole PPA-l võimalik rahuldada taotlusi pikemate kokkusaamiste lubamiseks. Kohtul on võimalik peatada esialgse õiguskaitse korras päevakava kehtivus (HKMS § 251 lg 1 p 1). Selline esialgse õiguskaitse abinõu on lubatav, kuna taotleja on esitanud vaide päevakava kehtetuks tunnistamise nõudes. Taotluse lubatavust ei väära see, et PPA on ekslikult tõlgendanud vaiet märgukirjana. Kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Kuna vahistatule on lühiajaline kokkusaamine lubatud üks kord kuus, siis on võimalik lühiajalise kokkusaamise toimumine enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Sisekorraeeskirja § 54 lg 2 ei saa mõista nii, et kahe kokkusaamise vahele peab jääma üks kuu. Ka PPA praktikas toimusid taotleja kokkusaamised 11. septembril ja 5. oktoobril ehk ühel korral kalendrikuu jooksul.
12.Kohtu hinnangul on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Menetluse ajal toimunud lühiajalisi kokkusaamisi ei saa kohtuotsusega tagantjärele pikemaks muuta. Taotleja eduväljavaated kaebuse esitamise korral on head, kuna päevakava on ilmselgelt vastuolus sisekorraeeskirja § 54 lõikega 2. Kohtu hinnangul ei saa päevakava vaidlusaluse osa kehtivuse peatamine riivata avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi. Eeltoodud põhjustel peatab kohus päevakava kehtivuse osas, milles see näeb ette, et lühiajalise kokkusaamise kestus on 15 minutit.
13.Kohus selgitab, et kui õigustloov akt (määrus) näeb ette lühiajalise kokkusaamise maksimaalse kestuse, siis see tähendab, et ajalise piirangu seadmine kuni kolme tunni ulatuses on PPA
kaalutlusotsus. Kaalutlusõigust tuleb teostada iga taotluse asjaoludest lähtuvalt eraldi, järgides HMS § 4 lg 2 sätestatud kaalutlusreegleid. Kui PPA jätab taotluse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, sh annab loa soovitust lühemaks kokkusaamiseks, siis tuleb seda põhjendada (HKMS § 56, § 108). Õiguslikult on vaieldav, kas loa andmine lühiajaliseks kokkusaamiseks taotletust lühemaks ajaks on haldusakt või toiming. Kuna sisekorraeeskirja § 56 lg 1 näeb ette, et taotlus kokkusaamiseks tuleb esitada kirjalikult, siis on taotlejal soovitav taotlusele kohe märkida, et ta soovib kirjalikke põhjendusi ka juhul, kui taotlus rahuldatakse osaliselt.
14.Kohus selgitab taotlejale, et tal tuleb tähtaegselt esitada kohtule kaebus päevakava tühistamise nõudes. Kaebetähtaeg on 30 päeva sellest, kui taotleja sai kätte määruse punktis 4 nimetatud PPA vastuskirja vaidele (HKMS § 47 lg 2). HKMS § 249 lg 4 alusel kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. See tähendab, et kui taotleja kaebust tähtaegselt ei esita, siis lõpeb kaebetähtaja möödumisel ka praeguse määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivus.
15.HKMS § 252 lg 3 alusel jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. Seega jõustub käesoleva määruse resolutsiooni punkt 2 määruse kättetoimetamisel menetlusosalisele ning menetlusosalisel tuleb täita seda kohe ka juhul, kui ta määruse vaidlustab. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.