Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-436
Haldusasi
AF kaebus Maksu- ja Tolliameti 2. jaanuari 2017. a korralduse nr 12.2-3/037211-13 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – AF Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
Menetluse alus ringkonnakohtus
AF apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
Tagastada AF apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2017. a otsuse peale haldusasjas nr 3-17-436 läbivaatamatult selle esitajale.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7; § 235 lg 3).
3-17-436 kohtumine efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Kui korralduse täitmise tähtaeg ei ole sobiv, võib taotleda selle pikendamist (MKS § 50). Teabe andmisest on õigus keelduda üksnes MKS §-s 64 toodud alustel. Korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendab MTA sunniraha esimesel korral 160 eurot.
3-17-436 küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada antavaid vastuseid. Paljudel juhtudel võivad vahetult antud seletused olla seetõttu usaldusväärsemad, sest menetlejal on lisaks võimalik tajuda tõendiallika käitumist või emotsioone vastuste andmisel. Maksuhaldur ei pidanud selgitama kaebajale oma menetluslikku taktikat ega vaidlusalust korraldust ulatuslikumalt põhjendama (vt ka Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 30.03.2014 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 14-16; Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2015 otsus nr 3-14-51511, p 13). Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne. Kui kaebajal ei olnud võimalik korraldust tähtajaks täita, oli tal võimalik taotleda tähtaja pikendamist, mida ta on korduvalt ka teinud. Kaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustamine koormaks kaebajat ebaproportsionaalselt või oleks muul põhjusel õigusvastane. Kohus nõustus maksuhalduriga, et kaebaja käitumine viitab soovile hoida korralduse täitmisest kõrvale. Kaebuses sisalduv viide MKS § 62 lg-le 1 ei ole asjakohane, sest MTA 02.01.2017 korraldusega ei ole AF kohustatud asjade või dokumentide esitamiseks.
3-17-436 (tl 18-19) eelnevalt küsinud ja saanud ka maksukohustuslaselt endalt (s.o Tatpar Keevitus OÜ-lt), kuid peab vajalikuks saadud teabe ja dokumentide õigsuses veendumiseks saada täiendavalt selgitusi ka kontrollitavate majandustehingute teiseks pooleks olnud äriühingu (Eurosky OÜ) tolleaegselt juhatuse liikmelt. Kolmandaks isikuks MKS § 61 lg 1 tähenduses võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole konkreetses maksumenetluses MKS § 60 lg 1 tähenduses maksukohustuslaseks, kuid kellel võib olla teavet selles maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta (nt Riigikohtu 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11, p 9; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 9; 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 12-13). Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt oli AF perioodil 06.10.2011–29.06.2015 Eurosky OÜ juhatuse liikmeks (sh 06.10.2011–14.04.2015 juhatuse ainus liige) ja 06.10.2011–29.05.2015 ka äriühingu ainuosanikuks. Seega on ilmne, et just tema pidi olema kursis ka Tatpar Keevitus OÜ-ga perioodil 2015. a veebruarist maini tehtud tehingute asjaoludega, mis omavad tähtsust Tatpar Keevitus OÜ suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea maksuhaldur kolmandale isikule detailselt selgitama kontrollimenetluse üksikasju või tema poole pöördumise vajalikkust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 otsus nr 3-14-52753, p 10; 26.09.2016 otsus nr 3-15-1916, p 12) ning kolmandalt isikult teabe nõudmine on põhjendatud ka olukorras, kus maksuhaldur soovib kontrollida maksumenetluse raames kogutud tõendite ja asjaolude õigsust (vt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-11, p 12). Ka maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ei ole võimalik abstraktselt pidada isikut ebaproportsionaalselt koormavaks (nt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2017 määrus nr 3-161780, p 11).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.