lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-910/12

Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-910/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1564
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.12.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-910

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti korralduse nr 13-7/00838-3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Vello Luik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rinat Šaidulin

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.09.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

05.02.2018

RESOLUTSIOON

Tagastada XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 14.09.2018 otsuse peale haldusasjas nr 3-18-910 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) algatas 05.02.2018 korraldusega nr 13-7/00838-3 XX (Ehitusturva OÜ endine juhatuse liige) suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse ja kohustas XX ilmuma isiklikult 20.02.2018 kell 09.30 MTA ametiruumidesse, et anda teavet Ehitusturva OÜ majandustegevuse kohta perioodil 01.03.2016–12.12.2016 ning selgitusi Ehitusturva OÜ maksuvõla kujunemise ja juhatuse liikme tegevuse kohta äriühingu juhtimisel. Ehitusturva OÜ-l oli 05.02.2018 seisuga maksuvõlg 207 922,22 eurot, sh põhivõlg 154 939,58 eurot ja intressid 52 982,64 eurot. Põhivõlg on kujunenud 16.05.2017.a maksuotsusega nr 12.2-3/038555-9 täiendavalt tasumisele määratud perioodi mai–september 2016 maksukohustusest summas 152 480,56 eurot ja perioodil mai–juuni 2017 deklareeritud, kuid tasumata jäänud maksusummadest.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.MTA jättis 05.04.2018 vaideotsusega rahuldamata XX vaide. Vastutusotsuse menetlus on suunatud Ehitusturva OÜ maksuvõla tasumise kohustuse võimaliku täitja väljaselgitamisele ja XX tegevuse või tegevusetuse hindamisele maksuvõla tekkimisel ning

3-18-910 võimaliku süü kindlakstegemisele. Vaides esitatud väited enese mittesüüstamise privileegi kohta ei ole asjakohased. Teabe andmise korraldus ei ole õigusvastane ka juhul, kui isikul on maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 64 tulenev õigus teabe ja dokumentide esitamisest keelduda. Maksukohustuslasel on õigus pöörduda selgituste saamiseks maksuhalduri poole, mis aga ei tähenda, et enne vaidlustatud korralduse andmist oleks maksuhaldur pidanud vaide esitajale selgitama Euroopa Liidu (EL) õigust, Euroopa Kohtu (EK) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) vastavat kohtupraktikat.

3.XX esitas 07.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.02.2018 korralduse nr 13-7/00838-3 tühistamiseks. Maksuhaldur on jätnud selgitamata kaebaja õigused ja kohustused. Korraldus ja selle alusel alustatud maksumenetlus ning korraldusele lisatud „Maksukohustuslase õigused ja kohustused“ tekst ei taga kaebaja õiguste kaitset. Kaebajale ei ole tema õigusi sisuliselt selgitatud ja kättesaadavaks ei ole tehtud kõiki EK ja EIK lahendeid eesti keeles. Maksumenetlus on kriminaalõigusliku iseloomuga. On oht, et maksumenetluses esitatud tõendite alusel alustatakse kaebaja suhtes süüteomenetlus ja teda karistatakse. XX-le ei ole selgitatud, kas talle laienevad kahtlustatavale või süüdistatavale sätestatud õigused ja tagatised, sh õigus kaitsjale. Kehtib enese mittesüüstamise privileeg ja rääkida ei saa maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse rikkumisest.
4.MTA palus 15.06.2018 vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Maksukohustuslane ei saa keelduda kaasaaitamiskohustuse täitmisest viidates hüpoteetilisele süüteomenetlusele. Enese mittesüüstamise privileegi kasutamine maksumenetluses ei tohi olla maksukohustuslase suvaotsus ning see ei anna isikule immuunsust maksuametniku toimingute ja nõuete ees (vt Riigikohtu 20.03.2002 otsus nr 3-1-1-25-02; EIK 10.09.2002 otsus asjas nr 76574/01, Allen vs. Ühendkuningriik). Maksukohustuslasel tuleb põhjendada oma soovi kasutada enese mittesüüstamise privileegi ning see põhistus peab olema kontrollitav (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2011 otsus nr 3-10-3321). Maksusumma määramine ei ole karistus, vaid isikul riigi ees oleva rahalise kohustuse tuvastamine ja selle tasumise nõude esitamine. Eesti keelde tõlkimata lahendid ei riku kuidagi kaebaja õigusi.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14.09.2018 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. XX oli Ehitusturva OÜ juhatuse liige perioodil 10.03.2016– 28.12.2016 ja MTA kohustas 05.02.2018 korraldusega kaebajat andma selgitusi selle aja ja Ehitusturva OÜ kohta. MTA korraldusele oli lisatud maksukohustuslase õigusi ja kohustusi tutvustav dokument. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja ilmus MTA ametiruumidesse 20.02.2018 kell 09.30 selgitusi andma. Kaebaja leidis ennatlikult MTA 05.02.2018 korraldusele lisatud dokumendi põhjal, et temale pole õigusi ja kohustusi maksumenetluses piisavalt selgitatud. MKS § 60 lg-st 4 tulenevalt toimub koos suuliste selgituste protokollimisega ka maksukohustuslasele tema õiguste ja kohustuste sisuline seletamine MTA ametiruumides. Maksukohustuslase õigusi ja kohustusi puudutavat teksti loetakse praktikas suuliste seletuste võtmise protokolli vahetuks lisaks ja suuliste seletuste protokolli allkirjastamisel saab lugeda tõendatuks, et maksukohustuslasele on tema õigusi ja kohustusi selgitatud. MTA 05.02.2018 korraldusele lisatud õigusi ja kohustusi puudutav tekst on mõeldud andma isikule aega otsustada, kas ta annab MTA ametiruumidesse ilmudes maksuhaldurile suulised seletused või kasutab õigust seletuste andmisest keelduda, kui tal on keeldumiseks alust või vajab esindaja abi. Igal juhul ei pea MTA selgitama maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi kaebuses kirjeldatud viisil. Ühestki õigusaktist ei tulene MTA-le kohustust tutvustada maksukohustuslasele kohtupraktikat ja võimaldada ligipääsu eesti keelde tõlkimata EK ja EIK lahenditele. Kaebajal on juristist esindaja, kelle kaudu on olnud võimalus tutvuda asjakohase kohtupraktikaga.

2(4)

3-18-910 Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et tema suhtes on käimas kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus. Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus tuleneb MKS § 56 lg-st 1 ja maksumenetluse eripäraks on, et menetlusosaline on kohustatud esitama tõendeid ka siis, kui menetlus võib tema jaoks lõppeda koormava haldusaktiga. MKS § 64 lg 1 p 6 näeb samas ette, et isik saab keelduda teabe andmisest, kui see tähendaks enda süüditunnistamist õigusrikkumises. Teabe andmisest keeldumiseks ei ole piisav maksukohustuslase üldine põhjendus, et tema antud teavet võidakse kasutada kunagi algatatava süüteomenetluse raames (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2011 otsus nr 3-10-3321, p 19). Ka EIK praktikast tuleneb, et enese mittesüüstamise privileegile saab tugineda siis, kui seos nõutava tõendi ja käimasoleva või võimaliku süüteomenetluse vahel on tuvastatav ega ole pelgalt hüpoteetiline (EIK 05.04.2012 otsus nr 11663/04, Chambaz vs. Šveits; 08.04.2004 otsus nr 38544/97, Weh vs. Austria). Kaebuse rahuldamist ei tooks kaasa ka see, kui kaebajal oleks õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile, sest korralduse andmise ajal puudus MTA-l info keeldumise aluste esinemise kohta. XX 30.04.2018 selgitustaotlusele vastamine ei saa mõjutada 05.02.2018 korralduse õiguspärasust.

6.XX esitas 15.10.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. MTA korraldusest ei selgu XX õigused ja kohustused ning algatatud maksumenetlus ei taga isiku õiguste kaitset. Korraldusele lisatud dokument on õiguste formaalne, mitte sisuline selgitamine. Vajalik on õigusaktide sätete sisu lahtimõtestamine, isiku nõustamine õigete valikute tegemisel, tähelepanu juhtimine valikutega kaasnevatele tagajärgedele, ebaselgete sätete tähenduse selgitamine, Euroopa Liidu õiguse kohaldamisega seonduvate asjaolude selgitamine ja maksundusega seonduva kohtupraktika tutvustamine. Igasugune menetluses vastu võetav otsus on õigusvastane seni, kuni maksumenetluses ei ole maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi sisuliselt selgitatud. MTA oleks saanud õigusi sisuliselt selgitada vaidemenetluses, kuid ei teinud seda. MTA tegi XX suhtes vastutusotsuse, millega kohustati isikut tasuma Ehitusturva OÜ maksuvõla 152 480,56 eurot. XX hinnangul on rikutud EL õigust, mistõttu oleks pidanud maksuhaldur kui menetlust läbi viiv institutsioon tegema kättesaadavaks kõik EK ja EIK lahendid eesti keeles. XX suhtes käiv vastutusotsuse menetlus on kriminaalõigusliku iseloomuga. Kaebajal on pidevalt oht, et tema poolt esitatud tõendite alusel alustatakse tema suhtes süüteomenetlust ja teda karistatakse. Ka õiguskantsleri 18.11.2013 seisukohast nr 6-1/120082/1304853 tuleneb, et isiku enese mittesüüstamise privileegi kasutamine maksumenetluses on keeruline. XX-l on alust arvata, et tema suhtes võidakse alustada süüteomenetlust karistusseadustiku § 3891 alusel, ja kuriteokahtluse korral pidi kaebajale olema tagatud muu hulgas õigus kaitsjale. Apellant esitas ühtlasi taotluse EK-lt eelotsuse küsimiseks seoses MTA korralduse kahtlustuse esitamisena tõlgendamise, vastutusmenetluse kriminaalse iseloomu, vastutusmenetluse õiguslike garantiide, võimaliku inimõiguste rikkumise, maksumenetluse kaasaaitamiskohustuse ja EK ning EIK otsuste riigikeelsete tõlgete avaldamise kohta. Eesti õiguses on ebaselge olukord ja võimalik vastuolu EL õigusega, mida saab ületada ainult EK-lt eelotsusse küsimisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. HKMS § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebus määrusega 3(4)

3-18-910 läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Koos apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kättetoimetamisega tagastab ringkonnakohus apellandile ka apellatsioonkaebuse koos lisadega (HKMS § 187 lg 6).

8.Ringkonnakohus on seisukohal, et XX apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada, sest apellatsioonkaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (nt Riigikohtu 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8).
9.MKS-s ei ole sätestatud kohustust samaaegselt vastutusotsuse menetluse algatamisega ning selgituste andmiseks kohustamisega selgituskohustuse täitmiseks ulatuses, mida peab põhjendatuks kaebaja. Maksuhalduri selgitamiskohustuse täitmine toimub koos maksukohustuslaselt selgituste võtmise toiminguga. MKS § 60 lg 4 sätestab, et suulised seletused protokollitakse ning protokollile võetakse seletuste andja allkiri. Allakirjutamisest keeldumise kohta tehakse protokolli märge. Vajaduse korral selgitab maksuhaldur maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi, selgitamise kohta tehakse protokolli märge. Vaidlustatud korralduse andmisega kaasnes kohustus selgitada selle vaidlustamise võimalusi. XX ei ole väitnud, et 05.02.2018 korraldusest ei ole aru saada põhjendusi, milliste asjaolude kohta just kaebaja on palutud selgitusi andma. Samuti nähtus korraldusest, et tegemist oli poolelioleva vastutusotsuse menetlusega. MTA leidis 09.07.2018 vastutusotsusega nr 137/00838-15, et XX vastutab solidaarselt YY ja CC-ga Ehitusturva OÜ maksuvõla tasumise eest kogusummas 152 480,56 eurot, XX vaidlustas vastutusotsuse haldusasjas nr 3-18-1912. Seoses kohtupraktika tõlkimisega märgib ringkonnakohus, et EK uuemad lahendid (alates 01.05.2004) on eesti keeles olemas. Samuti ei ole maksuhalduril tõlkimise kohustust EIK lahendite osas. See läheb kaugemale tema selgitamiskohustuse ulatusest.
10.Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ei ole võimalik abstraktselt pidada isikut ebaproportsionaalselt koormavaks (nt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2017 määrus nr 3-17-436, p 9; 09.01.2017 määrus nr 316-1780, p 11) ega ka enese mittesüüstamise privileegi rikkuvaks. MKS § 64 alusel ütluste andmisest keeldumine on nõuetekohaselt võimalik eelkõige ütluste andmise käigus, jättes vastamata nt mõnele konkreetsele küsimusele.
11.Eelneva põhjal ja HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 14.09.2018 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale. Apellatsioonkaebuse tagastamise tõttu tuleb lugeda, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja