Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
3-16-1886 12. oktoober 2017 Roby Koik Nypon OÜ (endise nimega Rosehip Solutions OÜ) kaebus Maksuja Tolliameti 17. juuni 2016. a otsuse nr 12.2-3/033856-31-1 osaliselt tühistamiseks ja kaebaja intressinõude uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Kaebaja – Nypon OÜ (endise nimega Rosehip Solutions OÜ), volitatud esindaja advokaat Villy Lopman Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips 30. august 2017, kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nypon OÜ (endise nimega Rosehip Solutions OÜ) kaebus haldusasjas nr 3-161886 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 13.11.2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Nypon OÜ (endise nimega Rosehip Solutions OÜ) esitas käibedeklaratsioonid, millega tekkisid järgmised käibemaksu tagastusnõuded: 2015. a mai eest 73 189,10 eurot, 2015. a juuni eest 50 684,69 eurot ja 2015. a juuli eest 57 715,65 eurot. 2015. a mai tagastusnõude täitmise tähtpäev oli 30. august 2015. a, 2015. a juuni tagastusnõude täitmise tähtpäev oli 18. september 2015. a ja 2015. a juuli tagastusnõude täitmise tähtpäev oli 20. oktoober 2015.
3-16-1886
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete ja tagastusnõuete õigsuse kontrolli. MTA pikendas 2015. a mai tagastusnõude täitmise tähtaega
28.oktoobrini 2015, 2015. a juuni tagastusnõude täitmise tähtaega 16. novembrini 2015 ja 2015. a juuli tagastusnõude täitmise tähtaega 18. novembrini 2015.
3.Tartu Halduskohus andis 23. oktoobri 2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-2639 loa seada Nypon OÜ ettemaksukontole arest summas 168 550 eurot tagamaks 2015. a mai kuni juuli käibemaksuarvestuse kontrolli tulemusena antava võimaliku maksuotsuse täitmine.
4.MTA kandis 27. oktoobril 2015 Nypon OÜ tagastusnõuded tema ettemaksukontole ning seadis samal päeval ettemaksukontole aresti summas 186 681,98 eurot.
5.MTA vabastas 13. mail 2016 Nypon OÜ ettemaksukonto aresti alt 170 181,98 euro ulatuses. Selle summa ulatuses MTA maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastanud. MTA jättis aresti alla 16 500 eurot, leides, et selle summa võrra suureneb Nypon OÜ käibemaksukohustus 2015. a mai eest.
6.Nypon OÜ esitas 31. mail 2016 MTA-le intressinõude, soovides, et MTA arvestaks ja tasuks enammakstud summalt intressi.
MTA tegi intressinõude kohta 17. juunil 2016 otsuse nr 12.2-3/033856-31-1.
1) Nypon OÜ ettemaksukonto oli arestinud suuremas summas, kui seda lubas Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2015 määrus haldusasjas nr 3-15-2639, mille tõttu arvestas MTA 2015. a mai tagastusnõudest alusetult arestitud 18 131,98 euro eest intressi 2806,83 eurot. 2) MTA hinnangul suurenes 2015. a mai käibemaksukohustus 16 500 euro võrra, mistõttu ei arvestanud MTA sellelt summalt intressi. 3) MTA oli seisukohal, et ülejäänud tagastusnõuete summalt 152 050 eurot tuleb intressi arvestada ajavahemiku 5. aprill kuni 13. mai 2016 eest 3557,97 eurot. MTA selgitas, et andis
10.augustil 2015 ja 3. septembril 2015 korraldused, millega kohustas Nypon OÜ-d esitama 2015. a mai kuni juuli kõik ostuarved, müügiarved, kõikide pangakontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, lepingud ning muud dokumendid, mida Nypon OÜ peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks oluliseks. Lisaks kohustas MTA Nypon OÜ esindusõiguslikku isikut andma suulisi selgitusi kontrolliperioodil toimunud tehingute kohta. Nypon OÜ esitas aga suure hulga asjassepuutuvaid dokumente alles 23. märtsil 2016, 4. aprillil 2016 ja 5. aprillil 2016. Lisaks oluliste dokumentide esitamisega hilinemisele andis Nypon OÜ esindaja alles 5. aprillil 2016 selgitusi, mis kõrvaldasid mitmed kahtlused tehingutega seotud asjaolude osas. Seega on põhjendatud intressi arvestamine alates 5. aprillist 2016.
8.Nypon OÜ esitas vaide MTA 17. juuni 2016 otsuse osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, mille MTA jättis 25. augusti 2016 vaideotsusega rahuldamata.
9.Nypon OÜ esitas 20. septembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 17. juuni 2016 otsuse osaliselt tühistamiseks ja kaebaja intressinõude uueks läbivaatamiseks kohustamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3-16-1886
10.Kaebaja on seisukohal, et MTA 17. juuni 2016 otsus on keelduvas osas õigusvastane, mistõttu tuleb see vastavas osas tühistada ja kohustada vastustajat kaebaja intressinõuet uuesti läbi vaatama. Kaebaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) MTA ei ole otsuse tegemisel viidanud õiguslikule alusele. Maksukorralduse seadus (MKS) ei anna maksuhaldurile alust keelduda intresside maksmisest või piirata intresside arvestamise perioodi. MKS § 116 lg 2 ei anna maksuhaldurile õigust vähendada välja makstavate intresside summat. Seetõttu puudub ka seaduslik alus analüüsida, millised asjaolud võiksid tingida intresside summa vähendamise. 2) MKS § 116 lg 3 annab küll aluse teatud juhtudel intresside vähendamiseks, kuid see säte pole praegu asjakohane. Sätte kohaldamise välistab see, et maksuhaldur ei ole andnud täiendavat tähtaega mingite konkreetsete täiendavate dokumentide esitamiseks. 3) MKS § 116 ei näe ette õiguslikku võimalust karistada kaasaaitamiskohustuse väidetava rikkumise eest. 4) Kaebaja ei ole rikkunud kaasaaitamiskohustust. MTA 10. augusti 2015 ja 3. septembri 2015 korralduste täitmiseks esitas kaebaja kõik nõutud dokumendid, mis tundusid vastavas hetkes õiged, vajalikud ja kohased. MTA kohustas kaebajat esitama lisaks kõik muud dokumendid, mida kaebaja pidas menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks oluliseks. Sellega andis maksuhaldur kaebajale vabaduse tõlgendada, mis on konkreetses menetluses vastaval ajahetkel oluline. Kaebaja võis ise hinnata, kas, mida ja mis ajal esitada. Teisalt võttis maksuhaldur ka teadlikult riski, et kaebaja ei pruugi täielikult mõista, milline tõend võib osutuda oluliseks. Tavapraktikast ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ei saa mõistlik maksukohustuslane eeldada, et maksuhaldur ootab tegelikkuses absoluutselt kõiki dokumente, mis otseselt või kaudselt võivad olla seotud ühe või teise tehinguga. Näiteks ei ole mõistlik iga tagastusnõude kontrollimisel kohe esitada telefonikõnede väljavõtet, e-kirjavahetust, Skype ́i vestluste ajalugu jne. Eeltoodu tähendab kokkuvõtlikult seda, et kui maksuhaldur sõnastab menetluse alguses oma korralduse abstraktselt ega selgita selle täpset sisu, ei saa maksumenetluse lõpus (kui isik on hiljem tõendid esitanud) hakata isikule ette heitma dokumentide esitamisega hilinemist. 5) MTA karistab kaebajat selle eest, et ta täitis kaasaaitamiskohustust rohkem, kui seadus nõuab. Negatiivset tähendust ei saa omistada sellele, et kaebaja küsis enda äripartneritelt lisatõendeid MTA-le esitamiseks, kuid ei esitanud neid viivitamatult MTA-le. Kui isik kogub nõutust suuremal määral tõendeid ja teeb sellega maksuhalduri eest toiminguid ära, ei saa see talle kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, mida neid toiminguid mitte teinud isikule ei rakendataks. 6) Alles 2016. a kevadel toimusid detailidesse laskuvad vestlused. Seega oli kaebajal alles siis võimalik mõista, millised detailid maksuhaldurit huvitavad. Seepeale esitas kaebaja näiteks kirjavahetuse ja Skype ́i vestlused. Kui maksuhaldur loeb alles menetluse lõpus mõne tõendi väga oluliseks, kuid ei ole seda varem isikult nõudnud või selle tõendi olemasolu uurinud, vastutab selle tõendi kogumisega viivitamise eest ainult maksuhaldur. 7)
Maksuhaldur rikkus ise selge, kiire, lihtsa ja efektiivse menetluse nõudeid.
11.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt.
3-16-1886
1)
MTA ei ole rikkunud kiire, lihtsa ega efektiivse menetluse põhimõtteid.
2) MTA uurimiskohustusele vastab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. Kaebajal oli kohustus teatada menetluse algfaasis kõikidest asjaoludest, mis omasid või võisid omada maksustamise seisukohast tähendust. Seetõttu on vale kaebaja arvamus, et ta võis valida, kas, mida ja mis ajal MTA-le esitada. Kaebaja esitas maksumenetluse ajal teavet vastuoluliselt ja hakitult, rikkudes sellega kaasaaitamiskohustust. Teavet, mida kaebaja andis 23. märtsil 2016,
4.aprillil 2016 ja 5. aprillil 2016, saanuks kaebaja anda juba menetluse alguses. Kaebaja oli sõlminud suuliseid lepinguid. Kaebaja pidi juba enne 5. aprilli 2016 mõistma, et peab suuliste lepingute olemasolu tõendama. Lisaks esitas kaebaja valdavalt võõrkeelseid dokumente, mille tõlked esitas ta osaliselt alles 2016. a kevadel, ehkki teadis, et MKS § 47 kohaselt on menetluskeel eesti keel. Ka seetõttu viibis menetlus kaebajast olenevatel põhjustel. 3) Maksuhaldur ei pea MKS § 116 lg 3 kohaselt maksma intressi aja eest, mis jääb maksukohustuslase vastutusalasse ja mille pikkus sõltub just maksukohustuslasest. MKS § 116 lg 3 eesmärk on anda maksuhaldurile õigus vähendada intresse olukorras, kus viivitus on tingitud maksumaksjast ehk viivitus on väljaspool maksuhalduri mõjusfääri. Kaebaja käitumise tõttu võis maksuhaldur intressiarvestusest välja jätta perioodi kuni 5. aprillini 2016. Ei saa lubada, et kaebaja loob kaasaaitamiskohustuse rikkumisega ja pahauskse käitumisega endale intresside arvestamise perioodi osas soodsama olukorra.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti osaliselt tühistamiseks (HKMS § 41 lg 4; RVastS § 3 lg 1 ja 4) ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks (HKMS § 41 lg 3; RVastS § 6 lg 4) puudub alus.
13.MTA-le esitatud vaides (I kd, tl 11) ja halduskohtule esitatud kaebuses (I kd, tl 2) on kaebaja vaidlusaluse probleemina määratlenud: vaidlustatud otsusega on piiratud kaebajast äriühingul rahaliste vahendite kasutamist ja jäetud kaebajale välja maksmata intressid (ca 17 600 eurot). Vaidlusaluseks küsimuseks poolte vahel on vastustaja õigus: a) piirata tasumisele kuuluvat intresside maksmist; b) intresside summa vähendamine.
14.Halduskohtule esitatud tühistamis- ja kohustamiskaebus seondub kaebaja poolt vastustajale esitatud intressinõudega, mida halduskohus käsitleb asjas kirjaliku tõendina. Kaebaja 31.05.2016. a intressinõudes (II kd, tl 20–21) esitas kaebaja vastustajale taotluse seaduses sätestatust suuremas mahus kinni hoitud tagastusnõudelt ja taotluse esitamise ajaks kaebajale tagastatud summalt intressi saamiseks MKS § 116 lg 1 ja § 117 lg 1 alusel, taotledes tagastus- ja intressinõude kandmist äriühingu ettemaksukontole.
15.Vaidlustatud otsusega (I kd, tl 7–9) rahuldati kaebaja taotlus osaliselt ning tasuti intressi kohtu loata arestitud 2015. a tagastusnõudelt (18 131,98 eurot), summas 2806,83 eurot. Taotlus jäeti rahuldamata MTA pikendamise otsuste ja kohtu loal arestitud summadelt intressi arvestamiseks.
16.Kuna vaidlustatud otsus on samaaegselt soodustavaks ja koormavaks haldusaktiks, piiritleb halduskohus esmalt, millises osas kaebaja MTA otsust vaidlustab (kaebuse piirid). Kaebuse taotleva osa punkti 1 kohaselt taotletakse otsuse tühistamist intresside maksmisest keelduvas osas. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlusküsimuseks MTA otsus ulatuses, milles
3-16-1886 kaebaja taotlus rahuldati ja talle intressi maksti. Järelikult taotleb kaebaja otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist järgmises ulatuses: 2015. a mai tagastusnõude summas 43 649,66 eest ei makstud intressi perioodi 30. august 2015 kuni 4. aprill 2016 (kaasa arvatud) eest; 2015. a juuni tagastusnõude eest ei makstud intressi perioodi 18. september 2015 kuni 4. aprill 2016 eest; 2015. a juuli tagastusnõude eest ei makstud intressi perioodi 20. oktoober 2015 kuni 4. aprill 2016 eest.
17.Kaebaja intressinõudele ja vaidlustatud otsusele tuginedes ei nõustu halduskohus kaebaja väitega vastustaja poolt alusetult intresside maksmisest keeldumise ja alusetult intresside summa vähendamise kohta.
18.Halduskohus, hinnates kaebaja 31.05.2016. a intressinõuet (II kd, tl 20–21) koostoimes MKS § 116 lg-s 1 sätestatuga, on seisukohal, et kaebaja taotleb vastustajalt tasu kaebaja raha kasutamise eest, ehk kasutusintressi.
19.Kohtupraktikas on avalik-õiguslikes vaidlustes jaatatud õigust nõuda viivist (VÕS § 113) seoses kahju hüvitamise nõudega (vt nt RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-83-10 ja 3-3-1-6614). Kohtupraktikas on VÕS § 113 sarnase regulatsioonina avalik-õiguslikus suhtes välja toodud MKS § 116 ja § 117, kuid on rõhutatud, et vastav otsustuspädevus eraõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldumisest avalik-õiguslikus suhtes on üksnes seadusandjal (vt nt Tartu RngK lahend asjas nr 3-15-1124). See tähendab, et alusetult avalik-õiguslikule isikule üle antud raha tagastamise kõrval võib intressi nõuda üksnes eriseaduses, käesoleval juhul MKS sätestatud korras.
20.MKS §-de 116 ja 117 kohaldamist on selgitatud Riigikohtu 24.11.2016 lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-35-16. Kokkuvõtlikult, kui isik ei ole esitanud taotlust tagastusnõude täitmiseks konkreetsele pangakontole, lõppeb tagastusnõude menetlemine tagastusnõude kandmisega ettemaksukontole. Tagastusnõude kandmisel ettemaksukontole ehk tagastusnõude aktsepteerimisel ei ole MKS § 116 lg 2 tähenduses enam tegemist olukorraga, kus tagastusnõue oleks täitmata. MKS § 116 lg 2 mõttes toimub tagastusnõude kandmisel ettemaksukontole enammakse tagastamine ja lõppeb maksuhalduri kohustus arvestada tähtpäevaks tagastamata summalt kaebajale intressi. Ettemaksukonto arest iseenesest ei tekita maksuhaldurile intressi arvestamise kohustust MKS § 116 lg 2 alusel.
21.Praeguses asjas kogutud tõendite kohaselt toimus tagastusnõuete kandmine kaebaja ettemaksukontole 27. oktoobril 2015. Ettemaksukonto vabastati aresti alt 13. mail 2016. Kaebaja esitas taotluse tagastusnõuete kandmiseks pangakontole 23. mail 2016 (IX kd, tl 192). Taotluse saamisel kandis MTA tagastusnõuded viivitamata pangakontole. MTA ei ole tagastusnõuete täitmisega halduskohtule esitatud tõendite kohaselt seega viivituses olnud. Seega lõppesid praeguses asjas vaidlusaluste ajavahemike suhtes tagastusnõuete menetlused
27.oktoobril 2015 ja kaebaja saab kehtiva õiguse kohaselt ainult selle ajani intressi nõuda. Selle aja eest, mil kaebaja ettemaksukonto arestitud oli, ta intressi nõuda kehtiva õiguse kohaselt ei saa.
22.Järgmiseks lahendatavaks küsimuseks on, kas MKS § 116 lg 3 alusel on praegusel juhul välistatud intressi maksmine ka kuni 27. oktoobrini 2015.
3-16-1886
23.Kaebaja väidab, et ta ei saanud 10. augusti 2015 ja 3. septembri 2015 korraldustest aru, et peab kohe esitama need dokumendid, mida ta esitas alles mitmeid kuid hiljem. Kaebaja väidab, et tal oli õigus otsustada, kas ja millal ta peab mingite dokumentide esitamist vajalikuks.
24.Halduskohus kaebaja taolise seisukohaga nõustumiseks kehtivas õiguses alust ei näe. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Sellest sättest tuleneva kohustusega tuli kaebajal arvestada eelmainitud korralduste täitmisel. Kui MTA küsis kaebajalt tehingute kohta lisadokumente, pidi kaebaja MKS § 56 lõikest 1 tuleneva kohustuse valguses aru saama, et tal tuleb esita kõik dokumendid, mis on otseselt või kaudselt puutuvad nendesse tehingutesse. On ilmselge, et kui kaebaja oli sõlminud lepinguid ja kokkuleppeid suuliselt, e-kirja ja Skype ́i teel, tuli tal vastavate lepingute tõendamiseks esitada kohe oma e-kirjavahetus, Skype ́i vestlused ja muud dokumendid. Samuti pidi kaebaja juba
3.septembri 2015 kohtumisel MTA-ga aru saama, milliseid dokumente on vaja esitada. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebajal pidi arusaam olema, sest ta on ise lubanud MTA-le dokumente juurde esitada. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, mis asjaolud viitavad kaebaja viivitamisele korralduste täitmisega. Vastustaja selgitus on eluliselt usutav ja viitab kaebaja teadlikule tegevusele dokumentide esitamisega viivitamisel. Seega oli kaebaja ise vähemalt 27. oktoobrini 2015 (ajani, milleni saab kohtu hinnangul intressi arvestada) viivituses MTA korralduste täitmisega. Seega ei saa kaebajale ka 27. oktoobrini 2015 intressi maksta (MKS § 116 lg 3). Halduskohus ei näe objektiivset põhjust, miks maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse tähendust maksumenetluses peaks avalik-õiguslikus intresside küsimuses tõlgendama kitsamalt kui maksumenetluses üldiselt. Seda eriti olukorras, kus objektiivne avalik õigus on õigussuhte iseloomust tulenevalt intresside nõudeõiguse osas jäigem võrreldes eraõigusega.
25.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse täielikult rahuldamata (HKMS § 162 lg 1).
26.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jätmise ja vastustaja puhul vastava nõude mitteesitamisega (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.