Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
3. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-872
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2017. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Martin Aas Puudutatud isikud – VU CU, esindaja v.adv Janek Väli
Menetluse alus ringkonnakohtus
CU määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta CU määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. aprilli 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-872 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
3-17-872 tekkis perioodi 2014. a mai–oktoober tööjõumaksude (kokku 87 376,38 eurot) ja käibemaksu (kokku 46 101,85 eurot) ebaõigest deklareerimisest ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega kaasnevast tulumaksukohustusest (kokku 33 962 eurot). OÜ N juhatuse liikmeteks olid maksuvõla tekkimise ajal CU (27.11.2013–25.08.2014) ja VU (alates 25.08.2014 kuni praeguseni). Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et CU ja VU tegevuse ning OÜ N maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maksuhaldur on taotluse esitamisega alustanud MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel CU ja VU suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Eeldatav sissenõutav maksusumma on 05.04.2017 seisuga CU puhul 164 066,97 eurot (sh põhivõlg 100 802,84 eurot ja intress 63 264,13 eurot) ja VU puhul 98 135,70 eurot (sh põhivõlg 64 087,84 eurot ja intress 34 047,86 eurot). OÜ N tegi kontrollitud perioodil oma pangakontolt ja sularahas töötasu väljamakseid E OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides (TSD) kajastatud isikutele. Nimetatud isikud olid tegelikult OÜ N töötajad, mistõttu oli äriühingul kohustus neile tehtud väljamaksetelt arvestada, deklareerida ja tasuda tööjõumaksud. Tööjõumaksude E OÜ poolt deklareerimise eesmärk oli luua OÜ-le N võimalus teha töötajatele palgaväljamakseid ilma neilt makse arvestamata ja tasumata ning saades seeläbi maksueelise. Lisaks deklareeris OÜ N sama perioodi käibedeklaratsioonidel maksustatavat käivet 156 244,95 euro võrra tegelikust vähem (juurdemääratud käibemaks 31 249 eurot) ning mittenõuetekohaste arvete alusel sisendkäibemaksu 80 690,31 eurot (vähendatud sisendkäibemaks 14 825,85 eurot). Samuti teostati OÜ N arvelduskontodelt kontrollperioodil makseid erinevatele äriühingutele kokku 47 904,43 eurot ja võeti sularahana välja 147 490 eurot, mille kohta ei ole äriühing esitanud raamatupidamisdokumente. CU väitis 05.11.2015 seletustes, et ei olnud alates 07.03.2014 OÜ N juhatuse liige ning esitas üldkoosoleku otsuse, mille kohaselt osanik AM rahuldas tema taotluse äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta. Samas viis CU siiski OÜ N raamatupidaja RR-le dokumente (ostuarved, saatelehed, tšekid) ning võttis vastu uute töötajate kandideerimisavaldusi. Seega vormistati dokumendid üksnes maksuhalduri jaoks eesmärgiga jätta muljet, et CU-l puudusid kontrolliperioodil juhatuse liikme õigused ja kohustused. Puuduvad andmed, et OÜ N juhatuse liikme kohustusi oleks sel ajal täitnud mõni teine isik. Maksuhaldurile on edastatud 02.01.2014 volikiri, millega VU volitas KU (VU poeg ja CU abikaasa) esindama OÜ-d N kõikides juriidilise isikuga seotud toimingutes. KU selgitas 01.10.2015, et VU andis temale pangakaardi, et võtta välja sularaha ning tasuda töötasu E OÜ töötajatele ja volikirjast ei tea ta midagi. Lisaks selgitas KU, et OÜ N üle omab kontrolli VU. Isikud on püüdnud oma tegutsemisega jätta näilikku muljet, justkui tegutseksid OÜ-s N ja E OÜ-s erinevad esindusõiguslikud isikud. Maksupettuse toimepanemise üheks tunnusjooneks on tihedad perekondlikud suhted. VU ja CU aitasid OÜ N juhatuse liikmetena luua olukorra, millega viidi äriühingust välja sularaha, hoiduti kõrvale tööjõumaksude tasumisest ja deklareeriti lubatust suuremat sisendkäibemaksu. Kuna CU oli KU abikaasa, pidi ta teadma OÜ N ja E OÜ tegevusest ning aitas seega kaasa maksupettuse toimepanemisele. Samuti on alust arvata, et VU teadis OÜ N ja E OÜ omavaheliste suhete tegelikku sisu. Äriühingu juhatuse liikmetena oli nii VU-l kui ka CU-l kohustus kontrollida äriühingu majandustegevust ja tagada MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine, olenemata asjaolust, et OÜ N majandustegevuse tegelikuks juhiks võis olla KU. Puuduvad tõendid, et CU-l ja VU-l ei olnud võimalik tutvuda OÜ N dokumentatsiooni või aruandlusega või oleks nende eest informatsiooni varjatud, mistõttu on välistatud, et tegemist oli hoolsate juhatuse liikmetega. E OÜ juhatuse liikmeks on alates 18.09.2013 kuni praeguseni KU. E OÜ deklareeris töötasu väljamakseid 42 töötajale, kelle selgituste kohaselt vormistati töölepingud E OÜ-ga, kuid töötasu maksis OÜ N ja osa tasuti nn ümbrikupalgana. Seega olid töölepingud formaalsed ja 2(8)
3-17-872 E OÜ ei olnud tegelik tööandja. E OÜ maksuvõlg 05.04.2017 seisuga on 164 691,59 eurot. KU on ka varem kasutanud oma äritegevuses erinevaid äriühinguid selleks, et deklareerida tööjõumakse teistes äriühingutes ja jätta need tasumata (enne E OÜ-d kasutati samal otstarbel I OÜ-d). KU kasutab teadlikult ja tahtlikult oma lähikondseid, et vabaneda isiklikust vastutusest äriühingute maksuvõla tekkimise eest. Esineb põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. VU on pensionär, kes on lisaks seotud nelja äriühinguga. VU tegelik sissetulek ei ole teada ning vanaduspensioni väljamaksetele ei saa sissenõuet pöörata. CU-l igakuine sissetulek puudub ja ta on seotud kahe äriühinguga (H OÜ ja R OÜ), kes temale väljamakseid ei deklareeri. Maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et isik varjab enda tegelikku sissetulekut, kinnitab asjaolu, et CU omab kinnisvara, mis on koormatud hüpoteekidega krediidiasutuste kasuks. VU ja CU pahatahtlikku suhtumist maksukohustuste täitmisesse näitab ka nende tegevus OÜ N juhatuse liikmetena. Seega võivad isikud suhtuda sarnaselt ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks võõrandada endale kuuluva vara. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning menetluslikud eeldused vastutusotsuse koostamiseks on täidetud. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud, varaseim maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli 10.05.2014 ning aegumine peatus MKS § 99 lg 1 p 2 alusel 11.04.2016 seoses maksuotsuse vaidlustamisega OÜ N poolt (haldusasi nr 3-16-1230). Tallinna Halduskohtu 11.02.2016 määruse nr 3-16-300 alusel on OÜ N sõidukile Peugeot Boxer (ehitusaasta 2005, reg.nr XXXXXX) seatud käsutamise keelumärge ning arestitud äriühingu vallasvara 126 312 euro väärtuses. MTA esitas 18.07.2016 lisaks taotluse liiklusregistrisse keelumärke kandmiseks registervarale Kögel AN 18 ja Mercedes-Benz Actros alates registrikande tegemisest, kuid nimetatud vara ei ole senini äriühingu nimele ümber registreeritud. Äriühingul puuduvad pangakontod ja käivet on deklareeritud viimati 2017. a veebruaris. On ebatõenäoline, et äriühingu vara arvelt oleks võimalik maksuotsusega määratud maksukohustust sundtäita. VU-le kuulub hüpoteekidega koormamata korteriomand Tartus XXX (üldpind 39,6 m2). Kinnisasja ligikaudne väärtus on 74 725,20 eurot. Muu registervara ja väärtpaberid isikul puuduvad. Kinnistule seatav kohtulik hüpoteek moodustaks koos eeldatavate sundtäitmise kuludega (9481,03 eurot) summas 107 616,73 eurot CU-le kuuluvad järgmised kinnisasjad: – elamumaa kinnistu XXX (pindala 7798 m2), koormatud hüpoteekidega AS Hansapank kasuks summas 66 468,11 eurot (29.07.2004) ja 69 024,58 eurot (18.07.2007), kohustuste jääk ei ole teada ja kinnistu ligikaudseks väärtuseks on 22 353 eurot; – korteriomand Pärnus CCC (üldpind 33,30 m2), koormatud hüpoteegiga Nordea Bank AB kasuks summas 115 040,97 eurot (23.05.2014), kohustuste jääk ei ole teada ja kinnistu ligikaudseks väärtuseks on 42 979,97 eurot; – korteriomand Tallinnas BBB (üldpind 45,90 m2), koormatud hüpoteekidega Nordea Bank AB kasuks summas 115 040,97 eurot (23.05.2014) ja 208 000 eurot (19.02.2015), kohustuste jääk ei ole teada ja kinnistu ligikaudseks väärtuseks on 121 818,60 eurot; – korteriomand Tallinnas OOO (üldpind 68,90 m2) koormatud hüpoteegiga Nordea Bank AB kasuks summas 208 000 eurot (19.02.2015), kohustuste jääk ei ole teada ja kinnistu ligikaudseks väärtuseks on 281 801 eurot. CU-le kuuluvad lisaks sõidukid Mercedes-Benz CLK 200 Kompressor (ehitusaasta 2006, reg.nr XXXXXX), mille ligikaudne väärtus on 7990 eurot, ja Peugeot 206 (ehitusaasta 2003, reg.nr XXXXXX), mille ligikaudne väärtus on 1500 eurot. Muud registervara ega väärtpabereid CU-le ei kuulu. Arvestades maksuvõla suurust ja kinnistutele seatud varasemate 3(8)
3-17-872 hüpoteekide koguväärtust (531 040,97 eurot) peab maksuhaldur otstarbekaks ja põhjendatuks seada kohtulikud hüpoteegid kõigile CU kinnisasjadele võrdsetes suurustes, s.o igaühele summas 44 754 eurot (hüpoteekide kogusumma 178 892,99 eurot, sh eeldatavate sundtäitmiskulude katteks 14 826,02 eurot). Sõidukitele käsutamise keelumärgete seadmine ei ole otstarbekas. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingud viivitamata, kui selle aluseks olev asjaolu on ära langenud või kui isikud on esitanud MKS §-de 120–122 nõuetele vastava ja piisava tagatise.
4(8)
3-17-872 Kuna OÜ N on tema suhtes koostatud maksuotsuse vaidlustanud (haldusasi nr 3-16-1230), siis ei pruugi võimaliku vastutusotsuse aluseks olevat maksukohustust tegelikkuses üldse eksisteerida. Seega on määruskaebuse esitaja kinnisasjadele hüpoteekide seadmiseks loa andmine olnud ennatlik ja põhjendamatu. CU suhtes vastutusotsuse tegemiseks puudub ka sisuline alus, sest CU 03.03.2014 avalduse alusel kutsus OÜ N ainuosanik AM ta juhatuse liikme kohalt tagasi 07.03.2014 ja määras uueks juhatuse liikmeks VU. Samuti andis määruskaebuse esitaja 10.03.2014 üle kogu äriühingu raamatupidamisdokumentatsiooni ja pangakaardi. CU võeti 20.06.2014 teenistusse Tallinna Kesklinna Valitsuse linnakeskkonna osakonna peaspetsialisti ametikohale. Dokumentaalselt tõendatud asjaolu, et CU ei olnud alates 07.03.2014 enam OÜ N juhatuse liige, oli teada ka maksuhaldurile (nt Riigikohtu 26.04.2005 määrus nr 3-2-1-39-05, p 15; 10.10.2007 määrus nr 3-2-1-89-07, p 13). Kuna CU ei olnud äriühingu seaduslikuks esindajaks, ei saa ta alates 07.03.2014 vastutada ka võimalikult tekkinud maksuvõla eest ja tema suhtes vastutusotsuse koostamine on välistatud. MTA on ka ise tunnistanud, et talle esitati dokumendid, mille kohaselt ei olnud CU alates 07.03.2014 OÜ N juhatuse liikmeks, kuigi maksuhaldur on asunud põhjendamatult väitma, et tegemist on üksnes näilike dokumentidega. Kuna nimetatud asjaolu pole üldse uuritud, siis on MTA väide paljasõnaline ja selle alusel poleks halduskohus tohtinud anda luba CU varale kohtulike hüpoteekide seadmiseks (vt ka Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50.f). Alternatiivselt ei olnud CU äriühingu juhatuse liikmeks alates samasisulise 04.07.2014 ainuosaniku otsuse tegemisest, mille alusel tehti äriregistris kanne 25.08.2014. Määruskaebuse esitajale ei ole teada, miks jäi 07.03.2014 otsuse alusel äriregistris kanne tegemata (mis ei mõjuta iseenesest siiski otsuse kehtivust, sest äriregistri kanne on üksnes deklaratiivne), sest sellega pidanuks tegelema uus juhatuse liige. OÜ N ainuosaniku 04.07.2014 otsus on maksuhaldurile kättesaadav, kuid sellega pole teadlikult arvestatud ja CU on loetud vastutavaks oluliselt suuremas ulatuses. Maksuhaldur on halduskohut pahatahtlikult ja küüniliselt eksitanud oma väidetega CU äri- ja tööalase tegevuse (s.o varjatud sissetulekute) kohta. CU töötab ametnikuna XXX ning viibib seoses kolmanda lapse sünniga (16.02.2017) lapsehoolduspuhkusel ning talle on 10.03.2017 määratud vanemahüvitis summas 2907,15 eurot kuus. Seega on tõendatud, et CU on teeninud piisavalt suurt palka, et teenindada eluaseme soetamiseks võetud laenu. Äriühingu R OÜ osa kinkis CU-le tema isa 21.11.2016 kinkelepinguga kolm päeva enne oma surma (24.11.2016), soovides, et tütar jätkaks arhitektuurialast tegevust. Arvestades, et CU läks juba 2016. a detsembris rasedus-sünnituspuhkusele, on ilmne, et ta ei ole äriühingus mingit tööd teinud ega sealt midagi teeninud. MTA ei ole esitanud ainsatki tõendit, mis kinnitaksid CU pahatahtlikku suhtumist OÜ N maksukohustuste täitmisse. CU ei olnud alates 07.03.2014 äriühingu juhatuse liikmeks ja ei võtnud otseselt ega kaudselt osa OÜ N juhtimisest, mistõttu ei ole ta seotud äriühingu maksuvõla tekkimisega ja äriühingu tegevusega seonduvate asjaolude pinnalt ei saa prognoosida CU tulevikukäitumist. KU ei tegutsenud äriühingus CU teadmisel ega nõusolekul ning MTA sellekohased väited on tõendamata. Pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist soovib määruskaebuse esitaja pöörduda tagasi avalikku teenistusse. Puudub igasugune alus kahelda, et kõrgeid eetilisi nõudeid järgiv ametnik eiraks tema suhtes tehtavat võimalikku vastutusotsust (mille tegemine ei ole üldse tõenäoline) ja asuks selle täitmisest kõrvale hoiduma. Vastasel juhul võinuks ta kinnistud võõrandada juba pärast OÜ N suhtes läbiviidavast maksumenetlusest teada saamist (CU osales maksumenetluses tunnistajana). MKS § 1361 rakendamisel ei saa meelevaldselt eeldada, et isik hakkab oma vara varjama. Alternatiivselt tuleks hüpoteek kustutada vähemalt CU elukohaks olevalt OOO korteriomandilt ning asendada see vastavalt suuremas summas hüpoteegiga Vinni vallas Pajusti alevikus asuva XXX kinnistu suhtes. Viimati nimetatud kinnisasja väärtus on 140 000 eurot ning esimesel järjekohal asuv Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek on n-ö tühi ja teisel järjekohal asuv hüpoteek tagab kolmanda isiku RS laenu Swedbank AS ees, mille jääk on 5(8)
3-17-872 35 000 eurot. Sellisel juhul oleks n-ö musta stsenaariumi korral täitemenetluse alt välistatud CU ja tema kolme lapse elukoht, kuid MTA võimalik nõue oleks endiselt tagatud.
3-17-872 vastutuskohustuse olemasolu tõendatust (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11), mistõttu ei saa haldustoiminguks loa andmise menetluse raames asuda ka tuvastama, millal CU täpselt OÜ N juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti. Olukorras, kus äriregistri andmetel oli määruskaebuse esitaja juhatuse liikmeks 27.11.2013–25.08.2014, ei ole alust lugeda ilmselgelt põhjendamatuks maksuhalduri eeldust, et CU vastutab MKS § 40 lg 1 alusel kogu nimetatud perioodi ulatuses. CU juhatuse liikme kohalt 07.03.2014 tagasikutsumisega seoses vormistatud dokumentide usaldusväärsuse osas tuleb võtta seisukoht edasise vastutusmenetluse käigus. Samuti tuleb edasises menetluses hinnata, kas määruskaebuse esitaja saab vastutada äriühingu maksuvõla eest perioodi osas, mis järgnes 04.07.2014 ainuosaniku otsuse tegemisele.
3-17-872
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Ruth Plaks
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.