Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1866
Haldusasi
OÜ Cordeline kaebus Maksu- ja Tolliameti 4. mai 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/024028-15 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Cordeline, esindaja v.adv Maret Hallikma Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Veiko Soll
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Cordeline apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Cordeline apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-151866 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata OÜ Cordeline kaebuse XXX kinnistuga seoses perioodil 2010. a aprill kuni 2014. a aprill tehtud kulutustelt arvestatud tulumaksuga. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Cordeline kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 4. mai 2015. a maksuotsus nr 12.2-3/02402815 osas, milles suurendati OÜ Cordeline perioodi 2010. a aprill kuni 2014. a aprill tulumaksukohustust 9182,91 euro (üheksa tuhat ükssada kaheksakümmend kaks eurot 91 senti) võrra. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Cordeline (registrikood 10238636) menetluskulude katteks välja 2983,50 (kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm eurot 50 senti). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 21.05.2014 vaatluse korraldusega nr 12.2-3/240281 OÜ Cordeline Tallinnas YYY asuva korteriomandiga ja Häädemeeste vallas Treimani külas asuva XXX elamumaa kinnistuga (registriosa nr XXXXXXXX; katastritunnus XXX) seotud tehingute maksustamise õigsuse kontrolli (kontrolliperiood 2007. a september kuni 2014. a aprill). Kontrolli tulemuste kohta koostati MTA 07.04.2015 kontrollakt nr 12.2-3/024028-14, millele OÜ Cordeline esitas 20.04.2015 vastuväited.
2.Maksu- ja Tolliamet kohustas 04.05.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/024028-15 OÜ-d Cordeline tasuma 42 273,85 eurot, mis kujunes järgmiselt: –
suurendati perioodi 2013. a oktoober kuni 2014. a aprill 20% määraga maksustatavat käivet 583,79 euro võrra, sest OÜ-l Cordeline jäi YYY korteriga seoses saamata üüritulu, ning suurendati perioodil 2013. a oktoober kuni 2014. a mai arvestatud käibemaksu 97,26 euro võrra, sest OÜ Cordeline on jätnud deklareerimata ja arvestamata YYY korteri kommunaalkulude juhatuse liikmele KH-le edasimüügil käibemaksu 50% ulatuses;
–
vähendati sisendkäibemaksu 32 056,92 euro võrra, sh perioodil 2013. a märts kuni 2014. a veebruar YYY korteriomandi soetamisel ja sisustamisel tehtud kuludelt mahaarvatud sisendkäibemaks 26 289,63 eurot ning perioodil 2010. a aprill kuni 2014. a aprill XXX kinnistu tarbeks tehtud kulutustelt mahaarvatud sisendkäibemaks 5767,29 eurot;
–
määrati täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks 32 154,18 eurot;
–
suurendati äriühingu osanikule mitterahalises vormis makstud dividendide eest tulumaksukohustust 10 119,67 euro võrra, sh perioodil 2013. a oktoober kuni 2014. a aprill YYY korteri turuhinnast madalama üüriga kasutamise eest tulumaks 781,55 eurot, osaniku asemel tasutud kommunaalteenuste eest tulumaks 155,18 eurot ning XXX kinnistu tarbeks tehtud kulutuste eest tulumaks 9182,91 eurot. 2(11)
3-15-1866 OÜ Cordeline soetas 02.10.2013 asjaõiguslepingu alusel Tallinnas YYY asuva kolmetoalise korteri (üldpind 97,5 m2) hinnaga 142 900 eurot (sh käibemaks 23 816,67 eurot) ja on teinud korteri sisustamiseks kulutusi 14 837,69 eurot (sh käibemaks 2472,96 eurot). OÜ Cordeline ja KH on 02.10.2013 sõlminud eluruumi üürilepingu, mille kohaselt antakse KH kasutada 50% korterist ja üürnik kohustub tasuma igakuiselt üüri 300 eurot (lisandub käibemaks 60 eurot) ning tasuma vastavalt ruumide kasutamise proportsioonile 50% kommunaalkuludest. YYY korterit ei ole tegelikkuses soetatud ega kasutatud äriühingu maksustatava käibe tarbeks, vaid see on juhatuse liikme KH eluasemeks. Korteris ei ole eraldatud või nähtud ette ruumi üksnes kontoripinnaks ja korter on 100%-liselt kasutusel eluruumidena äriühingu juhatuse liikmele ja tema pojale. Asjaolu, et KH peab aeg-ajalt täitma mõningaid tööülesandeid kodus (nt tõlketöö, suhtlemine teises ajavööndis olevate koostööpartneritega), ei muuda tema kodu veel äriruumideks. Äriühingul on Tallinnas Laki tn 5 asuvas tegevuskohas olemas müügi-, lao- ja kontoripind, mida on võimalik kasutada tööülesannete täitmiseks. Eluruumi üür on käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p-st 2 ja lg 3 p-st 1 lähtudes maksuvaba käive ning OÜ-l Cordeline puudus õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks korterilt ning selle tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt. Kuna OÜ Cordeline on perioodil 2013. a oktoober kuni 2014. a mai deklareerinud YYY korteri KH-le üürile andmisest igakuiselt käivet 360 eurot (sh käibemaks 60 eurot) ja kommunaalkulude edasimüüki 50% ulatuses, siis vastavalt KMS § 38 lg-le 1 jätab maksuhaldur alusetult käibemaksuga maksustatud ja deklareeritud 20% määraga maksustatud käibe muutmata. Korteri kasutamise tegelikku proportsiooni arvestades oleks OÜ Cordeline pidanud väljastama KH-le arve ja deklareerima kommunaalteenuste edasimüüki täiendavalt 583,79 eurot (sh käibemaks 97,26 eurot). OÜ Cordeline soetas 06.09.2007 elamumaa sihtotstarbega XXX kinnistu (pindala 2692 m2) Häädemeeste vallas Treimani külas, millel asuva üksikelamu rekonstrueerimiseks väljastati OÜ-le Cordeline 09.07.2009 ehitusluba. XXX kinnistul asuvat hoonet ei ole soetatud ega renoveeritud ettevõtluse tarbeks. Äriühing on kajastanud osaniku tarbeks tehtud kulutusi raamatupidamises näiliselt oma ettevõtluskuludena vaid maksueelise saamise eesmärgil. Maksuhaldur tuvastas 04.08.2014 vaatlusel, et kinnistul ja eluhoones paiknevad asjad viitasid hoone kasutamisele KH ja tema lähikondlaste poolt isiklikes huvides ehk pere suvekoduna. Pole tuvastatud ega ka eluliselt usutav hoone sobivus koolituste läbiviimiseks või kasutamiseks muul ärilisel otstarbel. Kui kinnistul koolituskeskuse rajamine olnuks tõsiseltvõetav äriplaan, siis oleks see kinnistu soetamisel põhjalikult läbi mõeldud ja efektiivselt teostatud. Kuigi äriühing on alustanud XXX kinnistuga seotud kuludelt sisendkäibemaksu alusetut mahaarvamist juba 2008. a-l, kuuluvad maksukorralduse seaduse (MKS) § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastast tähtaega arvestades korrigeerimisele üksnes 2010. a aprilli kuni 2014. a aprilli käibedeklaratsioonid. Eeltoodust tulenevalt ei vasta OÜ Cordeline nimele vormistatud arved KMS § 37 nõuetele ja äriühing on arvestanud 2010. a aprillist kuni 2014. a aprillini XXX kinnistu tarbeks tehtud kuludelt põhjendamatult sisendkäibemaksu 5767,29 eurot. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 1 kohaselt maksab äriühing tulumaksu dividendide või muu kasumieraldisena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. OÜ Cordeline maksis KH-le viimati dividende 2011. a-l ja enamik aastatest (v.a 2011) lõppesid äriühingule kasumlikult. Kinnisvaraportaalis www.kv.ee avaldatud hinnastatistika kohaselt on YYY korteriga sarnaste korterite ühe kuu üüri keskmine turuhind 780 eurot, millest KH on igakuiselt tasunud 360 eurot. Seega on OÜ-l Cordeline jäänud perioodil 2013. a oktoober kuni 2014. a aprill saamata kokku 2940 eurot, mis on äriühingu ainuosanikule võimaldatud hüve ja millelt tuleb TuMS § 50 lg 1 alusel maksta tulumaksu 781,55 eurot. Perioodil 2013. a september kuni 2014. a aprill on OÜ Cordeline tasunud KH 3(11)
3-15-1866 eest YYY korteri kommunaalkulusid 583,79 euro ulatuses, mis on mitterahaliselt makstud dividend ja millelt kuulub tasumisele tulumaks 155,18 eurot. XXX kinnistu soetamiseks ning sellele hoone ehitamiseks ja sisustamiseks on tehtud kulutusi äriühingu ainuosaniku tarbeks juba alates 2007. a-st, kuid MKS § 98 lg-st 1 tulenevalt on käesoleva kontrolli käigus võimalik maksustada üksnes maksuperioodidel 2010. a aprill kuni 2014. a aprill tehtud väljamakseid kogusummas 34 545,23 eurot, millelt kuulub TuMS § 50 lg 1 alusel tasumisele tulumaks 9182,91 eurot.
3.OÜ Cordeline esitas 24.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 04.05.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/024028-15 tühistamiseks osas, millega kohustatakse kaebajat tasuma 16 464,19 eurot, millest 1513,99 eurot seoses YYY korteri üürikäibe vähendamata jätmisega tulenevalt asjaolust, et üüriarved on hiljem tühistatud (sh käibemaks üürisummalt 480 eurot ja kommunaalkuludelt 97,26 eurot ning tulumaks üürisummalt 781,55 eurot ja kommunaalkuludelt 155,18 eurot), ning 14 950,20 eurot seoses XXX kinnistu tarbeks tehtud kulutustega (sh käibemaks 5767,29 eurot ja tulumaks 9182,91 eurot). OÜ Cordeline pidas ekslikult võimalikuks lisada YYY korteri üüriarvetele käibemaksu ja arvestada seeläbi korteri soetus- ja sisustuskuludelt maha sisendkäibemaksu. Nimetatud osas maksuotsust ei vaidlustata ning kaebaja selgitab, et OÜ Cordeline tühistas 20.07.2015 kõik väljastatud üüriarved koondarvega nr 19837 ja väljastas kõikide arvete kohta ilma käibemaksuta koondarve nr 19838. Maksuhaldur on jätnud samas põhjendamatult arvestamata YYY korteri kasutamisega juhatuse liikme KH poolt tööülesannete täitmiseks. Kaugtöö kodukontoris on laialt levinud ja Laki tn 5 kontoris ei ole võimalik tegeleda tõlkimise või muude sarnaste ülesannetega, mistõttu on mõistlik ja põhjendatud korteri kasutamine 30% ulatuses ettevõtluse tarbeks ja 70% ulatuses eratarbeks. Nimetatud kasutusproportsiooni tuleb silmas pidada ka kommunaalkulude edasimüügilt käibemaksu arvestamisel. YYY korteri üürihind vastab 2013. a turuhinnale, sest KH tasus üüri 50% kasutusproportsiooni kohaselt. Maksuhaldur on maksustanud YYY kommunaalkulusid topelt, sest määras kommunaalkulude juhatuse liikmele edasi müümisega seoses täiendava käibemaksu ning maksustas OÜ Cordeline poolt tasutud kommunaalkulud samaaegselt dividendina. XXX kinnistu soetamise ainus eesmärk on OÜ Cordeline tarbeks koolitus- ja puhkekeskuse rajamine. Seni on kaebaja viinud klientidele läbi mitmeid koolitusi ja kasutanud selleks spetsiaalselt renditud ruume (nt Kurtna ja Kloogaranna noortelaagrid). Koolitused on mitmepäevased ja kuni 50 osalejaga. XXX kinnistul asuvas hoones on piisavalt ruumi vajalike koolituste läbiviimiseks ja majutuse pakkumiseks kuni 12 inimesele. Hoone ei ole käesolevaks ajaks lõplikult valminud ega sisustatud. Hoone valmimine võimaldaks korraldada rohkem koolitusi ja üürida hoonet välja ka puhkekeskusena. KH on kasutanud kinnistut ühe korra sünnipäeva pidamiseks, mille eest on OÜ Cordeline väljastanud ka arve, kuid sellest ei saa järeldada, et kinnistu oleks soetatud isiklikuks otstarbeks. KH ei ole viimase viie aasta jooksul kasutanud puhkust, mis välistab samuti hoone kasutamise suvemajana. Lisaks ei saa üksikelamu ehitusprojektist teha järeldusi kinnistu tegeliku kasutusotstarbe kohta. OÜ-l Cordeline puudusid võimalused maksta dividende ja ainuosanik on pidanud silmas pigem vajadust investeerida vabad vahendid edasi äritegevuse edendamiseks. Maksuhaldur viis 21.04.2014 vaatluse XXX kinnistul läbi ebaseaduslikult ja ette teatamata, sest täitmata olid MKS § 72 lg-s 3 sätestatud eeldused. Maksusumma määramine on osaliselt aegunud, sest viieaastase aegumistähtaja kohaldamine ei ole OÜ Cordeline tegevuses tahtluse puudumise tõttu põhjendatud.
4(11)
3-15-1866
4.Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata, jäädes maksuotsuses ja MTA 25.06.2016 vaideotsuses nr 6-1/2828-2 esitatud põhjenduste juurde. KMS § 38 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada käibemaksu erisusega, mille kohaselt tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibemaksu tasumise kohustus sõltumata asjaolust, kas tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga (vt Riigikohtu 11.01.2012 otsus nr 3-3-1-46-11, p 21; 25.03.2009 otsus nr 3-3-1-3-09, p 12). YYY korteri kasutusviisi puhul on maksuhaldur lähtunud elulise usutavuse kriteeriumist. XXX kinnistu kasutamine ettevõtluse tarbeks ei leidnud tõendamist (vt Riigikohtu 25.03.2009 otsus nr 3-3-1-3-09, p-d 15 ja 19). Valmimisjärgus ehitise puhul tuleb eeldada, et seda asutakse kasutama otstarbel, mis on näidatud detailplaneeringus või ehitusloas (vt Riigikohtu 02.03.2016 otsus nr 3-3-1-47-15, p-d 14-16). Kasumi ettevõtlusest väljaviimiseks tuleb pidada ka olukorda, kui kasum viiakse välja mh ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemise kaudu (vt Riigikohtu 01.02.2012 otsus nr 3-31-60-11). Kasumi varjatud jaotamine tähendab, et maksukohustuslase vara väheneb viisil, mis ei too kaasa maksukohustuslase maksukohustuse suurenemist, kuigi õiguspärase käitumise puhul maksukohustus suureneks (vt Riigikohtu 14.05.2012 otsus nr 3-3-1-12-12). Olukorras, kus äriühing teeb kulutusi juhatuse liikmega seotud kinnisasjale, on suur oht, et kinnisasja kasutab juhatuse liige isiklikult, mistõttu objektiivse tõendusteabe saamiseks on ette teatamata vaatlus põhjendatud, samuti on äriühingul kõrgendatud kohustus tõendada kulutuste tegemist ettevõtluse tarbeks.
5.Tallinna Halduskohus võttis 31.10.2016 määrusega vastu OÜ Cordeline loobumise kaebusest MTA 04.05.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/024028-15 p 2.1.2.2 osas (s.o YYY üüriarvetele ekslikult lisatud käibemaks 480 eurot) ja lõpetas vastavas osas asja menetluse.
6.Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2016 otsusega OÜ Cordeline kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda, nõustudes MTA 04.05.2015 maksuotsuses nr 12.23/024028-15 ja 25.06.2015 vaideotsuses nr 6-1/2828-2 toodud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja soetas YYY korteri tegelikkuses oma juhatuse liikme KH eluasemeks (korter on alates soetamisest olnud KH ja tema poja eluase), andes selle talle üürile. Kaebaja muudetud seisukoha järgi on korterit juhatuse liikme eluruumina kasutatud 70% ulatuses. Maksuhaldur ei tuvastanud 16.06.2014 vaatluse käigus korteri kasutamist kaebaja majandustegevuses, mistõttu tulnuks kommunaalkulud juhatuse liikmele edasi müüa täies ulatuses. Seega on Cordeline OÜ jätnud deklareerimata maksustatava käibe 50% kommunaalkulude maksumusest (583,79 eurot, sh käibemaks 97,26 eurot). Üksnes kaebaja paljasõnalistest väidetest tõlketöö tegemise ja Ameerika klientidega suhtlemise kohta ei saa järeldada, et juhatuse liikme elukohta kasutatakse 30% ulatuses ettevõtluses. Kinnistusraamatu andmetel on korteri suurus 97,5 m2, mille 30% ulatuses ettevõtluses kasutamine tähendaks seda, et kontorina kasutataks sellest kogu aeg ca 29,25 m2 suurust osa või kasutataks selleks otstarbeks kogu korterit 30% ajast. Kaebaja ei ole esitanud mingit arvestust juhatuse liikme elukoha ettevõtluses kasutamise kohta. XXX kinnistu soetamine OÜ Cordeline nimel oli näilik ning tegelikkuses soetas kinnistu äriühingu osanik ja juhatuse liige KH eraisikuna. Seetõttu puudus kaebajal õigus arvata kinnistule hoone ehitamiseks ja sisustamiseks kantud kuludelt maha sisendkäibemaksu. Maksuhaldur tuvastas 04.08.2014 vaatluse käigus, et kinnistul asuva hoone puhul oli tegemist ühele perele suvekoduks mõeldud ning osaliselt juba sisustatud ja KH poolt isiklikul otstarbel kasutusele võetud ruumidega. Kogutud tõendite põhjal on isikliku kasutamise tõenäosus märkimisväärne ning maksukohustuslane ei ole ümber lükanud ega tõendanud, milline seos on kaubal või teenusel tema maksustatava käibega.
5(11)
3-15-1866 Maksumenetluses tuvastatu kohaselt on kaebaja ainuosanik teinud tehingu, millega viis ettevõtlusest välja 37 257,29 eurot ning sai samal ajal isiklikuks tarbeks XXX kinnistu suvila, mistõttu saab lugeda, et selle summa ulatuses on toimunud kasumi varjatud jaotamine. Samuti on kaebaja ainuosanik kasutanud eluruumina äriühingule kuuluvat YYY korterit alla turuhinna jääva tasu eest, mistõttu on äriühingul jäänud saamata üüritulu 2940 eurot. Lisaks on kaebaja tasunud ainuosaniku eest YYY korteri kommunaalteenuseid 583,79 eurot. Seega on kasumi varjatud jaotamine toimunud kogusummas 40 781,08 eurot. Kaebaja maksis viimati dividende 2011. a-l, kuigi 2013. a majandusaasta lõpuks oli äriühingu jaotamata kasum 206 890 eurot. Seega võib eeldada, et ettevõtlusega mitteseotud vara omandamine oma osanikule hüve andmise eesmärgil sai võimalikuks seetõttu, et tegelik kasum on suurem kui raamatupidamises näidatu, või otsustas osanik teha endale kasumi varjatud väljamakse tulevaste perioodide kasumi arvelt juba ette. Maksukohustuse tekkimist ei välistaks ka see, et äriühingu juhtorgan ei ole võtnud vastu kasumi jaotamise otsust, ega asjaolu, et puudus samas summas jaotatav kasum, kuna väljamakse maksuõiguslik kvalifitseerimine dividendiks ei sõltu üldjuhul sellest, kas äriühing on pidanud kinni äriseadustiku järgsest kasumi jaotamise korrast (vt Riigikohtu 05.12.2005 otsus nr 3-3-1-56-05, p 14; 13.02.2008 otsus nr 3-3-1-9007, p 15). Ka juhul, kui TuMS § 50 lg 1 kui erinormi koosseis poleks (nt kogu summa osas) täidetud, on igal juhul kogu summa osas täidetud TuMS § 52 lg 2 p 1 kui üldnormi koosseis. Maksuhalduril oli praegusel juhul õigus rakendada MKS § 98 lg 1 teises lauses sätestatud viieaastast aegumistähtaega, sest maksusumma on jäetud deklareerimata ja tasumata tahtlikult. Maksuhalduri poolt 21.05.2014 ette teatamata vaatluse läbiviimine samaaegselt YYY korteris ja XXX kinnistul oli põhjendatud ning MTA 21.05.2014 korralduses nr 12.23/24028-1 esitatud kaalutlused asjakohased. Vaatluse protokollidest nähtuvalt ei olnud kaebaja seaduslikul esindajal vaatluse läbiviimise kohta etteheiteid ja vaatlusest etteteatamine oleks võinud ohustada selle eesmärgi täitmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.OÜ Cordeline palub 29.11.2016 apellatsioonkaebuses (täiendatud 21.08.2017) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Juhatuse liige kasutas YYY korterit vähemalt 30% ulatuses äriühingu heaks, mistõttu ei ole põhjendatud seisukoht, et OÜ Cordeline oleks pidanud korteri kommunaalkulud müüma juhatuse liikmele edasi 100%-liselt. Kodukontoris on võimalik segamatult tegeleda tõlketööga (sh juhatuse liikme tervislikku seisundit arvestades) ning suhelda koostööpartnerite ja välisklientidega väljaspool tööaega (vajalik ajavahe tõttu). Töö arvutiga ei nõua kuigi suure pinna kasutust, kuid ruutmeetritel põhinev arvestus ei ole töö iseloomu arvestades mõistlik. Maksuhalduri väited on vastuolulised ja põhjustavad topeltmaksustamist, sest maksuhaldur kohustab arvestama kommunaalkulude edasimüügilt käibemaksu ja maksustab samal ajal kommunaalkulude edasi müümata jätmist mitterahalise dividendina. Enne kontrollimenetluse läbiviimist oli 50% korterist KH kasutuses, kes tasus vastavalt arvestuslikust ruutmeetri üürihinnast 7,38 eurot pool ehk 3,69 eurot, mistõttu vastab üür keskmisele turuhinnale ja tulumaksukohustuse määramine on põhjendamatu. XXX kinnistul asub pooleliolev hoone, mida ei ole veel võimalik kasutada klientidele seminaride korraldamiseks, mistõttu on alusetu ja ennatlik maksuhalduri järeldus, et kinnistut ei kasutada OÜ Cordeline ettevõtluses ka tulevikus ning hoone ehitus- ja sisustuskulusid tuleb käsitada mitterahalise dividendina. OÜ-l Cordeline ei olnud võimalik maksta dividende maksuotsuses toodud ulatuses, sest puudusid likviidsed vahendid ja kaebaja on seni pidanud vajalikuks pigem vabade vahendite edasi investeerimist (mh on osanik andnud äriühingule 6(11)
3-15-1866 pidevalt laene). YYY korter ja XXX kinnistu on omandatud tulu saamise eesmärgil ning kuuluvad OÜ-le Cordeline, mistõttu ei ole osanikule tehtud dividendide väljamakset (vt Riigikohtu 26.10.2016 otsus nr 3-3-1-28-16, p-d 10-13). OÜ Cordeline jääb kaebuses toodud väidete juurde seoses menetluslike rikkumistega maksumenetluse läbiviimisel. Maksuhalduril ei ole MKS § 83 alusel võimalik ümber hinnata omandisuhteid (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-78-16, p 22) ega seega väita, et YYY korter ja XXX kinnistu ei kuulu kaebajale. Kulutuste tegemise tulemusena äriühingu vara ei vähenenud ja osaniku vara ei suurenenud.
8.Maksu- ja Tolliamet vaidles 23.12.2016 kirjalikus vastuses (täiendatud 17.08.2017) apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Maksuhaldur tuvastas, et korterit ja kinnistut ei soetatud ettevõtte maksustatava käibe tarvis, mistõttu ei ole tasutud käibemaksu mahaarvamine lubatud ka nendega seotud muude kulutuste tegemisel. Korteri ja kinnistu vormistamine äriühingu nimele ei ole näiliku tehingu puhul tõendiks kaebaja ettevõtlusega seotud kulutuste kohta, vaid kasumi varjatud jaotamise koosseisu vältimatuks elemendiks. OÜ Cordeline osanik ja juhatuse liige on saanud kolmandate isikute kaudu toimunud tehingute ja toimingute kaudu dividende. Sisuliselt realiseerus kaebaja poolt tehtud dividendi väljamakse siis, kui kaebaja kandis osaniku ja juhatuse liikme korraldusel rahalised vahendid osaniku enda asemel kolmandatele isikutele korteri ja kinnistu tarbeks (vt Riigikohtu 06.10.2015 otsus nr 3-3-1-12-15; 11.09.2015 otsus nr 3-3-1-25-15; 12.05.2015 otsus nr 3-2-1-82-14; 15.03.2012 otsus nr 3-3-1-89-11, p 11). Asjaolud, et äriühingu juhtorgan ei ole võtnud vastu kasumi jaotamise otsust või puudub samas summas jaotatav kasum (vt Riigikohtu 26.10.2016 otsus nr 3-3-1-28-16, p 11), ei mõjuta väljamakse dividendina maksustamist, sest eesmärk ongi olnud varjata kasumi tegelikku jaotamist. Ainuosanikust juhatuse liikme enda tarbeks tehtud kulud, mida on aastaid vormistatud äriühingu nimele, ei saa olla õigustatavad hüpoteetilise väitega ettevõtluse tarbeks tehtud kulude kohta. Kooskõlas Riigikohtu 09.06.2017 otsuses nr 3-3-1-78-16 toodud seisukohtadega on maksuhaldur juba kontrollaktis tuginenud MKS § 83 lg-le 4 ja leidnud, et kinnistu soetus ja ehitus OÜ Cordeline nimel on näilik. Maksuhaldur ei vaidlusta 2007. a-l toimunud kinnistusraamatu järgset tehingut, mis väljub MKS §-s 98 sätestatud aegumistähtaja raamest. Samas tuvastati tehingu näilikkust tõendavad asjaolud ja toimingud alles pärast tehingu toimumist. Kinnistu sisustus ja viimistlus on lähtunud üksnes osaniku eelistustest ja seal elamise soovist, mis võivad oma spetsiifikast tulenevalt kinnistu hinda hoopis vähendada ega saa olla seotud ettevõtlusega. Tegemist on nn elustiili ärimudeliga, kus riik viiakse tahtlikult eksimusse eesmärgiga hoida kõrvale maksude tasumisest. Osanik tegutseb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 kohaselt kaebaja kaudu ja näilisele vormile vaatamata omab kinnistu üle täielikku õiguslikku võimu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et OÜ Cordeline apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
10.YYY korteriomandit kasutab OÜ Cordeline väidetavalt 30% ulatuses äriühingu kontorina. Maksuhaldur ja halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja seletused teise kontoripinna vajalikkuse ja selle kasutuse kohta ei ole olnud veenvad ning korter on tõenäoliselt siiski soetatud juhatuse liikme ja ainuosaniku elukohaks. Halduskohtu otsuse põhjenduste p-s 9.1 sisalduv viide, et 30% moodustaks 97,5 m2 suuruse üldpinnaga kolmetoalisest korterist arvestuslikult 29,25 m2, oli üksnes illustreeriv ning apellandi väited, et korteri kogupindala sisaldab ka panipaikasid ja rõdusid, ei ole asjakohased olukorras, kus 7(11)
3-15-1866 OÜ Cordeline ei ole esitanud ühtegi tõendit, millele tuginedes saaks YYY korterit üldse lugeda ettevõtluses kasutatuks. Maksuhalduri poolt vaatluse käigus tehtud fotodelt (II kd, tl 114) ei ole võimalik tuvastada eluruumides tööpinda, millel KH saaks sülearvutiga mugavalt ja ergonoomiliselt töötada, arvestades muu hulgas tema tervislikku seisundit (I kd, tl 88). Kuna KH kasutab enda ütluste kohaselt peamiselt sülearvutit, siis ei ole eluliselt usutav töötamine ka poja magamistoas oleva lauaarvutiga (II kd, tl 4). MTA 16.06.2014 vaatluse käigus (I kd, tl 164) ei tuvastatud, et korterit oleks sisustatud eluruumist erinevalt (mh sisaldusid korteris täissisustusega köök-elutuba, kaks magamistuba ja vannituba). Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud paljasõnalistest väidetest teistes ajavööndites paiknevate koostööpartneritega suhtlemise vajadusest ning juhatuse liikme raskustest teha tõlketöid äriühingu tegevuskohas ja tema tervislikust seisundist tulenevate spetsiifiliste vajaduste kohta ei saa automaatselt järeldada, et äriühingul esines vajaduse omada kahte kontoripinda või pidi juhatuse liige täitma korraliselt tööülesandeid YYY korteris.
11.MTA 07.04.2015 kontrollakti p-s 4.1 on selgitatud, et YYY korteri turuüür 780 eurot kuus on leitud kinnisvaraportaali www.kv.ee hinnastatistika põhjal ning arvesse on võetud korterite üüri ruutmeetrihind Tallinnas Kristiine linnaosas perioodil 01.10.2013–30.04.2014. KH poolt makstud üür 50% korteri kasutamise eest oli koos käibemaksuga 360 eurot, millest tulenevalt olnuks korteri 100% kasutuse puhul üürisummaks 720 eurot. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et maksuhalduri poolt märgitud 780 eurot kuus ei vastanud 2013.–2014. a üürituru olukorrale. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et KH kasutas korterit 100% ulatuses ja korteri kasutamine ettevõtluses ei ole tõendatud, mistõttu on OÜ Cordeline juhatuse liige ja ainuosanik saanud YYY korteris elades ja madalamat üüri tasudes perioodil 2013. a oktoober kuni 2014. a aprill mittevaralise kasutuseelise 2940 euro ulatuses, mis kuulub TuMS § 50 lg 1 alusel maksustamisele tulumaksuga.
12.OÜ Cordeline on YYY korteriga seonduvalt kajastanud perioodil 2013. a oktoober kuni 2014. a mai kommunaalkulusid sisendkäibemaksuarvestuses 100%-liselt (1186,53 eurot, sh käibemaks 197,69 eurot) ning äriühingu kuludena on raamatupidamises kajastanud kommunaalteenuste arveid summas 583,79 eurot (sh käibemaks 97,26 eurot – I kd, tl 33; I kd, tl 31). OÜ Cordeline müüs kommunaalkulud KH-le edasi summas 602,74 eurot (sh käibemaks 100,46 eurot – I kd, tl 30). Maksuhaldur on OÜ Cordeline poolt tasutud kommunaalkuludelt arvestanud käibemaksu KMS § 12 lg 14, § 24 ja § 29 lg 1 alusel põhjendusega, et ettevõte jättis deklareerimata KH-le edasimüüdud kommunaalkulud. Maksuhaldur ei ole YYY korteri üürisuhte osas kontrollaktis ega maksuotsuses tuginenud MKS § 83 lg-le 4, vaid on leidnud, et OÜ Cordeline on korteri kasutusproportsiooni määranud ebaõigesti, mistõttu puudus äriühingul alus arvestada 50% kommunaalkuludest (583,79 eurot) äritegevusega seotud kuludeks. Kuna korterit kasutati täiel määral eluruumina ja eluruumi üürimine on maksuvaba käive (vt KMS § 16 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1), siis ei olnud tegemist äriühingu maksustatava käibe tarbeks tehtud kulutustega ning OÜ-l Cordeline ei tekkinud seetõttu KMS § 29 lg 1 järgi sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega oli põhjendatud OÜ Cordeline poolt perioodil 2013. a oktoober kuni 2014. a mai YYY korteri kommunaalkuludelt mahaarvatud sisendkäibemaksu vähendamine 97,26 euro võrra ja tasumisele kuuluva käibemaksu suurendamine 97,26 euro võrra.
13.Maksuotsuse kohaselt oli korteri üürimine turuhinnast odavamalt ja OÜ Cordeline poolt tasutud osa korteri kommunaalkuludest KH-le antud hüve, mis on käsitatav mitterahalise dividendina ning mida tuleb TuMS § 50 lg 1 alusel maksustada tulumaksuga. Pidades silmas, et KH on saanud turuhinnast madalama üürihinna tasumise ja OÜ Cordeline poolt 50% kommunaalkulude enda kanda võtmise kaudu otsest kasu (st säästnud kokku 3523,79 eurot) ning äriühingu kulud on olnud vastavas ulatuses suuremad, siis on kõnealuse summa 8(11)
3-15-1866 dividendina käsitamine põhjendatud. Apellandiga ei saa nõustuda, et kuna YYY korteriga seonduvad juhatuse liikmele edasi müümata jäetud kommunaalkulusid maksustatakse üheaegselt nii käibemaksuga (teenuste käibena) kui ka tulumaksuga (dividendiväljamaksena), siis tooks see kaasa topeltmaksustamise. Olukorras, kus OÜ Cordeline kajastas kommunaalarvetele märgitud käibemaksu 100%-liselt oma sisendkäibemaksu arvestuses, kuid tegemist polnud äriühingu maksustatava käibe tarbeks tehtud kulutusega, vaid sisuliselt osanikule makstud dividendiga, siis ei saanud äriühingul olla ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
14.OÜ Cordeline hinnangul on puudub alus täiendavate maksukohustuste määramiseks seoses XXX kinnistuga, sest kinnistut on tulevikus plaanis kasutada äriühingu ettevõtluse raames ning kuna kinnistu kuulub äriühingule, siis ei ole osaniku vara äriühingu arvelt suurenenud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt XXX kinnistuga seoses tulumaksu määramise osas, kuid jätta rahuldamata käibemaksu osas.
15.Kaupade ja teenuste soetamise eesmärgi üle otsustamisel ei ole määrav ehitise ehitusõiguslik (nt ehitus- või kasutusloas märgitud) kasutusotstarve, vaid lähtuda tuleb kavatsusest ja tegelikust võimalusest ruume ühel või teisel otstarbel kasutada. Samuti ei ole määrava tähtsusega, kes oli ehitamise ajal hoone omanik, kelle kasuks oli seatud hoonestusõigus või kellele oli antud ehitusluba. Ehitamisjärgus oleva ehitise alles kavandatav kasutamine ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks ei ole samas minevikusündmus, mida saaks faktipõhiselt tõendada. Kui maksuhaldur on maksuotsuses mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud oma kahtlust, et ehitist ei ehitata maksustatava käibe tarbeks, peab kahtluse ümber lükkama maksukohustuslane. Teisalt ei ole ehitamisjärgus ehitise puhul ka ehitusteenuse tellijal alati lihtne esitada tõendeid, mis kinnitavad, et ehitist hakatakse kasutama ettevõtluses. Kui äriplaani teostumiseks pole õiguslikke või muid takistusi ning äriplaan on usutav, tuleb maksukohustuslasele anda võimalus arvata sisendkäibemaks kohe maha (vt Riigikohtu 26.01.2017 otsus nr 3-3-1-53-16, p 18; 02.03.2016 otsus nr 3-3-1-47-15, p-d 14-16).
16.Puudub vaidlus, et XXX kinnistul asuv hoone on ehitusõiguslikus mõttes ja projektijärgselt eluhoone (I kd, tl 104; II kd, tl 82-84). Vaidluse all on aga küsimus, kas OÜ Cordeline on piisavalt tõendanud kavatsust ja võimalust hakata kinnistut kasutama oma ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks. Väidetavalt soovib OÜ Cordeline hakata XXX kinnistul korraldama koolitusi ja üritusi partneritele. Olenemata sellest, et hoone kasutamine (sh väljaüürimine) koolitustegevuseks ei vastaks elamu ehitusõiguslikule kasutusotstarbele, ei ole alust omistada sellele maksuõiguslikult määravat tähendust, vaid lähtuda tuleks tegelikust kasutusest. MTA 07.04.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/024028-14 ja 04.05.2015 maksuotsuses nr 12.2-3/024028-15 ei ole sellele formaalsele vastuolule ka tuginetud (I kd, tl 20-22; I kd, tl 61-61p), vaid maksuhaldur on esmajoones rõhutanud, et 04.08.2015 vaatluse, XXX kinnistu sisustuse ja ettevõtluses kasutamist tõendavate asjaolude puudumisest järeldub, et kinnistu kasutusotstarbeks on juhatuse liikme suvekodu ning äriühingu dokumenteerimata kavatsus kasutada kinnistut oma ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks ei ole käsitatav usutava äriplaanina. See ei tähenda, et kaebajal peaks tingimata olema maksuhaldurile esitada eraldi dokumendina vormistatud äriplaan, kuid mõistlik ettevõtja peaks siiski säilitama dokumente, millega oleks kahtluse korral võimalik tõendada, et kinnistu soetati ettevõtluse tarbeks, mitte osaniku isiklikuks kasutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on lisaks vastuolulised kaebaja väited, et maksuhalduri 04.08.2015 vaatlus toimus pärast KH sünnipäevapidu, mille eest esitas OÜ Cordeline juhatuse liikmele arve, sest KH 07.02.2014 e-kirjadest (I kd, tl 111-112) nähtuvalt toimus sünnipäeva tähistamine 02.08.2014, kuid 20.07.2015 arve nr 19775 on väljastatud ajavahemiku 14.–18.07.2015 eest (I kd, tl 113). 9(11)
3-15-1866
17.Maksuhaldur on KMS § 29 lg 1 alusel sisendkäibemaksu vähendamisel ja tasumisele kuuluva käibemaksu määramisel arvestanud, et XXX kinnistul ei ole kolmandatele isikutele teenust osutatud ning OÜ Cordeline ei ole maksumenetluses esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et XXX kinnistut plaanitakse kasutada ja sisustada ettevõtluses kasutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud võtta lisaks arvesse asjaolu, et tegemist on OÜ Cordeline põhitegevuskohast (Tallinn) 170 km kaugusel asuva kinnisasjaga ning äriühingu majandusaasta aruannetest ja senisest tegevusest (äriühingu tegevusalaks on jätkuvalt olnud puhastuskeemia, -vahendite ja -seadmete müük) ei nähtu äratuntavat vajadust eraldi koolitusruumide soetamiseks. Nii ei ole OÜ Cordeline seni korraldanud klientidele suunatud koolitusi rohkem kui paar korda aastas (sh suvepäevade vormis – I kd, tl 83) ja peamiselt on koolitusi viidud läbi klientide juures kohapeal. Majanduslikult otstarbekaks ei saa pidada eraldi kinnistu soetamist ja elamu ehitamist vaid paar korda aastas toimuva koolitusvajaduse rahuldamiseks. Ehitustegevus XXX kinnistul on toimunud juba alates 2008. a-st ja ehitusluba väljastati 2009. a-l (I kd, tl 114-115) ning maksuotsuse koostamise ajal oli hoone jätkuvalt pooleli. Sedavõrd pikk ajavahemik ilmestab samuti tõsiseltvõetava äriplaani puudumist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et XXX kinnistu soetamise ja sisustusega seonduvad kulutused ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega ning KMS § 29 lg 1 alusel on maksuhaldur põhjendatult vähendanud perioodil 2010. a aprill kuni 2014. a aprill XXX kinnistu tarbeks tehtud kulutustelt arvestatud sisendkäibemaksu 5767,29 euro võrra ja määranud samas suuruses tasumisele kuuluvat käibemaksu.
18.Maksuhaldur on kontrollakti p-s 2.2.3 (I kd, tl 20-22) ja maksuotsuse p-s 2.2.2 (I kd, tl 61p) asunud seisukohale, et XXX kinnistu soetamine oli näilik tehing, mis kajastati OÜ Cordeline raamatupidamises, kuid tegelikkuses soetas kinnistu KH kui eraisik. Sellest tulenevalt on XXX kinnistu tarbeks tehtud kulutused maksustatud tulumaksuga MKS § 83 lg 4 ja TuMS § 50 lg 1 alusel. Riigikohus on 09.06.2017 otsuses nr 3-3-1-78-16 (p-d 23-25) asunud praeguse vaidlusega sarnastel asjaoludel seisukohale, et maksuhalduril ei ole MKS § 83 lg 4 alusel õigust hinnata ümber omandisuhteid. Kui kinnistu kuulub maksuotsuse tegemise ajal äriühingule ning osanikule ei ole tehtud mingeid väljamakseid, siis ei ole tegemist osanikule välja makstud dividendidega TuMS § 50 lg 1 mõttes. Kui äriühing annab endale kuuluva eluruumi teisele isikule kasutamiseks, tuleb eeldada, et see toimub tasu eest. Äriühingu tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ka siis, kui äriühing müüb kaupa või osutab teenust äriühingu osanikule. Samuti on äriühingul võimalik tulu teenida kinnisvara hinna tõusust. Üksnes asjaolust, et kinnistut kasutab juhatuse liige enda tarbeks, ei saa järeldada, et kinnistut ei soetatud ettevõtluse tarbeks ja tegemist on ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega TuMS § 52 lg 2 p 1 tähenduses. Kinnistu tasuta kasutada andmise näol võib küll olla tegemist juhatuse liikmele tehtud erisoodustusega, kuid sellekohane õiguslik ja faktiline põhistus maksuotsuses puudub. Eeltooduga sarnaseid seisukohti on väljendatud ka Riigikohtu 26.10.2016 otsuses nr 3-3-1-28-16 (p-d 11-14). Kuna XXX kinnistu omanikuks on alates 2007. a-st jätkuvalt olnud OÜ Cordeline ning KH vara ei ole nimetatud kinnistu arvel suurenenud, siis ei saa olla tegemist kasumi varjatud jaotamisega TuMS § 50 lg 1 mõttes. Vaidlustatud maksuotsuses puudub faktiline ja õiguslik põhistus, mis võimaldaks tulumaksu määramist erisoodustuselt TuMS § 48 järgi või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel. Seetõttu tuleb maksuotsus tühistada XXX kinnistuga seotud tulumaksu osas ja OÜ Cordeline kaebus vastavas ulatuses rahuldada.
19.OÜ Cordeline väited menetluslikest rikkumistest seoses 21.05.2014 XXX kinnistul läbi viidud vaatlusega ei ole põhjendatud. MTA 21.05.2014 korralduses (I kd, tl 8-9) on ette teatamata vaatluse läbiviimise vajalikkust asjakohaselt põhjendatud ning maksuhaldur on piirdunud hoone välise vaatlusega, sest puudus võimalus ruumidesse sisenemiseks (I kd, tl 10(11)
3-15-1866 86). MTA on XXX kinnistu osas tuginenud hoopis 04.08.2014 vaatluse andmetele (I kd, tl 163) ning isegi kui 21.05.2014 vaatlusel oleks rikutud menetlusnõudeid, ei tooks see kaasa maksuotsuse tühistamist, sest rikkumine ei ole saanud mõjutada asja otsustamist.
20.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb OÜ Cordeline apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 otsus tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata OÜ Cordeline kaebuse XXX kinnistuga seotud kulutustelt arvestatud tulumaksu osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asjas uue otsuse, millega rahuldab OÜ Cordeline kaebuse osaliselt ning tühistab MTA 04.05.2015 maksuotsuse osas, milles maksuhaldur suurendas OÜ Cordeline perioodi 2010. a aprill kuni 2014. a aprill tulumaksukohustust 9182,91 euro võrra. Ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Cordeline on esimese astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 2846 eurot, sh riigilõiv 494 eurot (I kd, tl 121; III kd, tl 2-7). Apellatsioonimenetluses on kaebaja kandnud menetluskulusid summas 2502,70 eurot, sh riigilõiv 479,50 eurot (III kd, tl 25; III kd, 42-45). Esimese ja teise astme kohtus kokku 5348,70 euro suuruste menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. OÜ Cordeline vaidlustas maksuotsuse 16 464,19 euro suuruses osas ning kuna ringkonnakohtu otsuse tulemusel on kaebus rahuldatud 9182,91 euro (s.o 55,78%) ulatuses, tuleb sellest proportsioonist lähtudes jagada ka menetluskulud. Seega tuleb HKMS § 108 lg 2 alusel mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulude katteks 2983,50 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole esitanud kohtutele andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.