Maksuõigus › Maksuotsused

ülejäänud 50% kommunaalkuludest. Kuna Karin Holst kasutas Räägu 9-1 korterit maksuhalduril hinnangul tasu eest, mis jäi allapoole turuhinda (vastavalt 360 eurot ja 780 eurot), kuulusid hinnavahe ja 50% kommunaalkulude hüvitamine lisaks maksustamisele tulumaksuga (kui ainuosanikule makstud mitterahalised dividendid). Teiseks oli äriühing 2007.a septembris soetanud 35 790,52 euro eest Pärnumaal Häädemeeste vallas Treimani külas asuva Orava kinnistu ning teinud 2008.a märtsist kuni 2014.a aprillini kinnistul asuva hoone ehitamiseks ja sisustamiseks kulutusi summas 102 759,10 eurot ning arvanud nendelt sisendkäibemaksuna maha 16 544,47 eurot. Kuigi äriühingu selgituste kohal pidi kinnistul asuvast hoonest ehitustööde lõpetamise järgselt saama koolitus- ja puhkekeskus, leidis maksuhaldur siin, et kulud olid vaid näiliselt (taas maksueelise saamise eesmärgil) seotud äriühingu maksustavava käibe ja ettevõtlusega ning tegelikult soetati, ehitati ja sisustati juhatuse liikme ja osaniku Karin Holsti tarbeks suvekodu. Maksuhaldur selgitas, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikke tehinguid maksustamisel arvesse ja seega ei saa sellistest tehingutest käivet ja seega ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust tekkida. Ühtlasi kuulusid needki kulud lisaks maksustamisele tulumaksuga kui ainuosanikule makstud mitterahalised dividendid. Maksuhaldur leidis, et äriühing oli Orava kinnistuga seonduva maksukohustuse jätnud täitmata tahtlikult. Kuna MKS § 98 lg 1 kohaselt on tahtluse korral maksusumma määramise maksimaalne tähtaeg viis aastat, korrigeeris maksuhaldur 2010.a aprilli kuni 2014.a aprilli maksukohustust ja jättis varasemad perioodid korrigeerimata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

ka üürisumma oli 50% korteri kasutuse eest. Seega oli ruutmeetri hinnaks 7,38 eurot. Selline hind vastab maksuhalduri poolt osundatud keskmise üürihinna statistikale. Tulumaksukohustuse välja arvutamisel tuleks arvestada, et korterit kasutatakse 30% ulatuses ettevõtluses. Räägu tn 9 korteriga seotud kommunaalkulusid on maksustatud topelt - üheaegselt käibemaksuga (kui teenust) ja tulumaksuga (kui dividend). Selline olukord on lubamatu. 6.3 Maksuhalduri järeldus, et Orava kinnistu on soetatud kaebaja juhatuse liikme isiklikuks tarbeks, on oletuslik. Hoone ei olnud kontrollimise hetkel (ei ole ka praegu) valmis. Orava kinnistu soetamise ainus eesmärk on olnud koolitus- ja puhkekeskuse rajamine. Kaebaja tegevusala arvestades on selliste koolituste läbiviimine otseselt müügiks vajalik ja puhastusvahendite turul väga levinud. Seni on koolitusi läbi viidud renditud pindadel. Tööle on võetud ka vastava valdkonna spetsialist. Hoone sobib olemuselt koolituste läbi viimiseks. Esimese korruse ruumid on selleks piisavalt avarad, ruumi suurus on 48 m2. Ülemisel korrusel saab pakkuda majutust kuni 12-le inimesele. MTA on põhjendamatult jätnud arvestamata hoone teise ehitaja OÜ Kuldre Ehitus juhatuse liikme Tarmo Vaheri poolt antud teabe, milles viimane kinnitab plaane koolituskeskuse rajamise kohta. Ehitusprojekti ja kindlustuslepingu põhjal ei saa teha järeldust kinnistu tegeliku kasutusotstarbe kohta. Kaebaja juhatuse liige ei ole kasutanud hoonet isiklikuks otstarbeks (v.a kaks korda, mille kohta on esitatud ka arve), mida kinnitavad nii naabrite ütlused kui ka veekulu arved. 6.4 Maksuhalduri järeldused mitterahaliste dividendide kohta on arusaamatud ja ebaõiged. Kaebajal puudub võimalus sellisel määral dividende maksta. Kõik vabad vahendid investeeritakse äriühingusse ning omanik on andnud lisaks lühiajalisi laene. Selleks, et Orava kinnistu üleandmist mitterahalise dividendina käsitada, peaks olema tuvastatud ning veenvalt tõendatud, et tegemist on de facto osaniku varaga ning kui osanik selle seisundi de jure vormistaks, siis ei tekiks maksukohustust, sest vara on juba üle antud. Maksuotsuses aga heidetakse ette äriühingu vara kasutamist eratarbimises, mitte vara omandamist ja faktilist kasutamist omanikuna. 6.5 Maksuhalduril puudus õigus etteteatamata vaatluse läbiviimiseks Orava kinnistul. Vaatluse läbiviimise vajaduseks korralduses sisalduv põhjus on üldsõnaline ega ole piisav. Ebaseadusliku vaatluse käigus kogutud tõendeid ei saa maksuotsuse tegemisel arvesse võtta. 6.6 Maksunõue on osaliselt aegunud. Põhjendamatu on kasutada MKS § 98 lg-s 1 erandina ettenähtud viieaastast aegumistähtaega, kuivõrd puuduvad igasugused tõendid tahtluse osas. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast, milles esitatud maksusumma valesti arvestati.

ajal ühtlasi valmimisjärgus, siis ei saa maksuvabastuse kasutamise asjaolude kindlakstegemisel lähtuda ainult ruumide tegelikust kasutusest. Kaebajale anti maksumenetluse ajal korduvalt võimalus selgitusi anda ja tõendeid esitada. Kaebaja maksumenetluses antud seletused ei ole olnud järjekindlad ning kaebaja täpsemad plaanid on ebaselged ja paljasõnalised. Maksukohustuslane peab suutma tõendada, milline seos on kaubal või teenusel maksukohustuslase maksustatava käibega. Kaebaja ei ole seda suutnud. Seega kuuluvad Orava kinnistuga seotud väljamaksed maksustamisele dividendidena ja kuna kinnistut ei ole ega kavatseta kasutada äriühingu ettevõtluse tarbeks, puudub alus sisendkäibemaksu maha arvamiseks.

tegemisega on äriühingu osanik saanud rahaliselt hinnatava hüve. Sellises olukorras on maksuhalduri kui võlausaldaja huvide kahjustamine selge. 7.3 Olukorras, kus äriühing teeb kulutusi juhatuse liikmega seotud kinnisasjale ja esineb suur risk, et kinnisasja kasutab juhatuse liige isiklikult, on võimalikult objektiivse tõendusteabe saamiseks maksuhalduri valitud etteteatamata vaatluse läbiviimine ainuõige. 7.4 Kohtupraktikas on järjekindlalt leitud, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksu tasumisest kõrvalehoidumist. Kui faktilistest asjaoludest tuleneb piisavalt selgelt maksudest kõrvalehoidumise eesmärk, oleks ebamõistlik sellise järelduse eiramine. Tahtlus võib tuleneda ettekirjutuse aluseks oleva õigusrikkumise iseloomust, maksuhalduri tuvastatud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest (vt RKHKo 3-3-1-57-08, p 13; 3-3-1-52-09, p 15; 3-3-1-23-09, p-d 14 ja 15, 3-3-1-54-01, p 2). Vaidlusaluste väljamaksete ja kulutuste tegemine kaebaja kasumi arvelt on olnud laiaulatuslik ja järjepidev. Olukorras, kus väljamaksete ja kulutuste tegemise üle otsustaja on seaduslik esindaja ja osanik ühes isikus ning selliste väljamaksete või kulutuste tulemusel hüve saajad on kokkulangevad, on ka selliste väljamaksete või kulutustega kaasnev väiksem maksukoormus äriühingu seisukohast selgelt ja üheselt tajutav. Selliselt äriühingu jaotatava kasumi osaniku kasuks pööramine saab olla vaid teadlik.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

osaliseltki OÜ Cordeline majandustegevuses (16.06.2014.a protokoll, kd I tl 164, kd II tl 6-14). Kinnistusraamatu andmetel on tegemist 97,5 m2 suuruse korteriga, mille ettevõtluses kasutamine 30% ulatuses tähendaks seda, et umbes 29,25 m2 suurust osa sellest korterist kasutatakse kogu aeg kontorina või siis kasutataks selleks otstarbeks kogu korterit 30% ajast. Mingisugust arvestust juhatuse liikme elukoha ettevõtluses kasutamise kohta kaebaja esitanud ei ole. Üksnes väitest, et juhatuse liige tegi kodus tõlketöid ning suhtles Ameerika klientidega väljaspool tööaega ei saa veel järeldada, juhatuse liikme elukohta kasutatakse ettevõtluses 30% ulatuses. 9.2 MTA 04.05.2015.a maksuotsuse p 2.2 ja 07.04.2015.a kontrollakti p 2.2 kohaselt puudub kaebajal õigus maha arvata sisendkäibemaksu Orava kinnistul asuva hoone ehitamiseks ja sisustamiseks kantud kuludelt. Maksuhaldur leidis, et Orava kinnistu soetamine OÜ Cordeline nimel oli näilik tehing ning tegelikkuses soetas kinnistu äriühingu osanik ja juhatuse liige Karin Holst kui eraisik. Kinnistu fiktiivse vormistamisega äriühingu nimele loodi võimalus arvata kinnistul asuva elamu ehituskuludelt maha sisendkäibemaks. Kuna MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse, siis ei saa sellest tekkida ka käivet. Seega ei saa maksuhalduri hinnangul tekkida ka käivet kinnistu tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt. Orava kinnistuga seoses tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõenditest tehtud järeldusi on maksuhaldur käsitlenud põhjalikult maksuotsuse lahutamatuks osaks oleva kontrollakti p-s 2.2. Kohus leiab, et maksuhaldur on lähtunud asjakohastest õigusaktidest ja kohtupraktikast ning teinud maksumenetluses kogutud tõenditest õiged järeldused. Maksuotsuse p-s 3.2 ning vaideotsuse p-des 11-13 on maksuhaldur põhjalikult vastanud ka kaebaja eriarvamuses ja vaides esitatud vastuväidetele, mis kattuvad kaebuse väidetega. Kohus nõustub maksu- ja vaideotsuse põhjendustega. Kaebaja väide, et kõnealuse kinnistul asuva elamu puhul on tegemist koolitus- ja majutuskeskusega ei ole usutav. 04.08.2014.a vaatluse käigus tuvastas maksuhaldur, et kõnealusel kinnistul asuva hoone puhul oli tegemist ühele perele suvekoduna elamiseks mõeldud, osaliselt juba sisustatud ning K. Holsti poolt isiklikul otstarbel kasutusele võetud ruumidega. Kuivõrd maksumenetluses kogutud tõendite põhjal on kinnistu isikliku kasutamise tõenäosus märkimisväärne, peab maksukohustuslane suutma tõendada, milline seos on kaubal või teenusel maksukohustuslase maksustatava käibega. Kaebaja ei ole maksumenetluses tuvastatut ümber lükanud. 9.3 Puutuvalt kaebaja poolt Orava kinnistu tarbeks tehtud kulutuste, Räägu tn 9-1 eluruumi turuhinnast soodsama hinnaga üürile andmise ning eluruumi eest tasutud kommunaalkulude kvalifitseerimisest mitterahalisteks dividendideks märgib kohus järgmist. Maksumenetluses tuvastatu kohaselt on kaebaja ainuosanik teinud tehingu, millega viis ettevõtlusest välja 37 257,29 eurot ning sai samal ajal vastutasuks isiklikuks tarbeks suvila, mistõttu saab lugeda, et selle summa ulatuses on toimunud kasumi varjatud jaotamine. Samuti on kaebaja ainuosanik kasutanud eluruumina äriühingule kuuluvat Räägu tn 9-1 korterit alla turuhinna jääva tasu eest, mistõttu on äriühingul jäänud saamata üüritulu summas 2940 eurot. Lisaks on kaebaja tasunud ainuosaniku eest Räägu tn 9-1 korteri kommunaalteenuseid summas 583,79 eurot, mille osas ei ole ainuosanikule arvet kulude hüvitamiseks väljastatud. Seega on kasumi varjatud jaotamine toimunud kokku summa 40 781,08 euro ulatuses. Maksuhaldur tuvastas ka, et kaebaja on teinud K. Holstile töötasu väljamakseid, dividende maksti K. Holstile aga viimati 2011.a, kuigi ettevõtte majandusaasta kasum 2012.a oli summas 33 925 eurot ning 2013.a summas 39 761 eurot. Äriühingu eelmiste perioodide jaotamata kasum 2013.a majandusaasta lõpuks oli summas 206 890 eurot. Võib eeldada, et ettevõtlusega mitteseotud vara omandamine oma osanikule hüve andmise eesmärgil sai võimalikuks seetõttu, et tegelik kasum on suurem kui raamatupidamises näidatu või otsustas osanik teha endale kasumi varjatud väljamakse tulevaste perioodide kasumi arvelt juba ette. Samas ei välistaks maksukohustuse tekkimist ka see, et kaebaja juhtorgan ei ole vastu võtnud kasumijaotamise otsust või asjaolu, et puudus samas summas kasum, mida jaotada,

kuna väljamakse maksuõiguslik kvalifitseerimine dividendiks ei sõltu üldjuhul sellest, kas äriühing on kinni pidanud äriseadustikus sätestatud kasumi jaotamise korrast (RKHKo 3-3-156-05, p 14 ja 3-3-1-90-07, p 15). Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et kui TuMS § 50 lg 1 kui erinormi koosseis poleks (nt kogu summa osas) täidetud, on igal juhul kogu summa osas täidetud TuMS § 52 lg 2 p 1 kui üldnormi koosseis. 9.4 MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul oli maksuhalduril õigus rakendada 5-aastast aegumistähtaega. 9.5 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et etteteatamata vaatluse läbiviimiseks samaaegselt 21.05.2014.a aadressidel Räägu tn 9-1, Tallinn ning Häädemeeste vallas, Treimani külas, Orava kinnistul puudus vajadus. MTA 21.05.2014.a korraldusest nr 12.2-3/24028-1 (kd I, tl 140-141) nähtub, et vaatluse eesmärgiks oli välja selgitada eelmainitud korteriomandi ja elamumaa soetamise eesmärgi, ettevõtluses kasutamise ja ettevõtlustulu kajastamise äriühingu raamatupidamise- ja maksuarvestuses ning sellest tulenevalt ka korteriomandiga seotud tehingute maksustamise õigsuse. Korralduses on selgitatud, et vaatluse läbiviimisest etteteatamine võib ohustada eesmärgi täitmist, kuna maksukohustuslase teadlikkus vaatluse eesmärgist võib maksuhalduri kogemuste kohaselt kaasa tuua maksukohustuslase poolse soovi takistada vaatluse läbi viimist või jätta maksuhaldurile ekslik mulje. Kohus leiab, et etteteatamata vaatluse läbiviimine oli põhjendatud ning korralduses esitatud kaalutlused asjakohased. Vaatluse protokollidest nähtuvalt kaebaja seaduslikul esindajal vaatluse läbiviimise kohta etteheiteid ei olnud (kd I tl 161, 162).

/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

OSALISELT

TÜHISTATUD

KOHTUOTSUSEGA.

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

28.09.2017

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.