Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2905
Haldusasi
Suursoo Jahiseltsi kaebus Keskkonnaameti 16.07.2015 korralduste nr HLS 1-15/194 ja nr HLS 1-15/15/195 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks otsustama uuesti Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine
Menetlusosalised
Kaebaja – mittetulundusühing Suursoo Jahiselts, seaduslik esindaja Aivar Noorma Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Kristiin Jääger Kolmas isik – OÜ Variku Jahiselts, volitatud esindaja Mirjam Vili
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.01.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Suursoo Jahiseltsi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada Suursoo Jahiseltsile 22.08.2017 menetlusdokumendi lisad 7-1, 7-2 ja 8-2.
2.Jätta Suursoo Jahiseltsi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.01.2017 otsus muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-15-2905 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet keeldus 16.07.2015 korraldusega nr HLS 1-15/15/195 Suursoo Jahiseltsile Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest. 04.05.2015 esitasid OÜ Variku Jahiselts ja Suursoo Jahiselts Keskkonnaametile taotluse Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks. 10.06.2015 kirjaga teavitas Keskkonnaamet taotluse esitajaid kasutusõiguse loa taotlusele lisatud kirjalikes kokkulepetes esinevatest puudustest. OÜ Variku Jahiselts kõrvaldas puudused kokkulepetes 193,95 ha ulatuses ning 126,27 ha ulatuses jäid puudused kõrvaldamata. Suursoo Jahiselts kõrvaldas puudused 129,53 ha ulatuses ning 271,59 ha ulatuses jäid puudused kõrvaldamata. OÜ Variku Jahiselts esitatud kirjalikest kokkulepetest vastavad jahiseaduse (JahiS) § 15 lg 2 ja § 14 lg 5 nõuetele kokkulepped 16 368,07 ha ulatuses. Suursoo Jahiseltsi esitatud kokkulepped vastavad nõuetele 15 222,23 ha ulatuses. Kuna OÜ-l Variku Jahiselts on võrreldes Suursoo Jahiseltsiga sõlmitud Nõva jahipiirkonnas suurema pindala ulatuses kokkulepped maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjal ning OÜ Variku Jahiselts ei ole nõus jahipiirkonda koos Suursoo Jahiseltsiga ühiselt kasutama, antakse Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse luba JahiS § 14 lg 6 alusel OÜ-le Variku Jahiselts. Seetõttu keeldub Keskkonnaamet Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmisest Suursoo Jahiseltsile.
2.Keskkonnaamet andis 16.07.2015 korraldusega nr HLS 1-15/194 OÜ-le Variku Jahiselts Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr Lääne-5 kehtivusega 17.07.2015– 17.07.2025.
3.Suursoo Jahiselts esitas Keskkonnaameti 16.07.2015 korraldustele nr HLS 1-15/15/195 ja nr HLS 1-15/194 vaide, mille Keskkonnaamet jättis 19.10.2015 vaideotsusega nr 14.1/15/429 rahuldamata. Keskkonnaamet ei nõustunud vaide esitajaga, et OÜ Variku Jahiselts esitas teadlikult valeandmeid JahiS § 17 lg 2 p 3 tähenduses. Nii OÜ Variku Jahiselts kui ka Suursoo Jahiselts esitasid taotlusega kirjalikke kokkuleppeid, milles märgitud pindalad ei vastanud kinnistusraamatust nähtuvatele pindaladele või olid (osaliselt) sõlmitud Nõva jahipiirkonnast väljapoole jäävate kinnistute kohta või ei olnud lepingu põhjal võimalik tuvastada maaomaniku ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotleja vahelise kokkuleppe saavutamist. Keskkonnaamet andis mõlemale taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Keskkonnaamet ei nõustunud vaide esitaja seisukohaga, et elamu-, transpordi- või ärimaa otstarbega kinnistute kohta kokkulepete esitamine kujutab endast valeandmete esitamist. JahiS § 3 lg 2 p 1 kohaselt ei ole katastriüksuse sihtotstarbe liik kriteerium, mille kaudu hinnatakse ala kuulumist jahimaa hulka. Ükski vaides nimetatud kinnistutest ei asu tiheasustus-, puhke- või virgestusalal. Teadliku valeandmete esitamisena pole alust käsitada ka kokkulepete nimekirjas esinevaid ebatäpsusi (vale katastritunnus või kuupäev), kuna kokkulepetes olid õiged andmed. Vaides välja toodud pindalade väidetav ebatäpsus 347,7 ha ulatuses ei mõjutaks vaidlustatud otsuseid, kuna ka kõnealuse pindala arvestamata jätmisel oleks OÜ Variku Jahiselts sõlmitud kokkulepetega hõlmatud ala suurem kui Suursoo Jahiseltsil. Vaide esitaja väide OÜ Variku Jahiselts taotluse mittetähtaegsusest on alusetu. Taotlus registreeriti 05.05.2015, kuid esitati 04.05.2015 ja seega tähtaegselt. 2(7)
3-15-2905
4.Suursoo Jahiselts esitas 19.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 16.07.2015 korralduste nr HLS 1-15/194 ja nr HLS 1-15/15/195 tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks otsustama uuesti Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine. 1) Vastavalt 08.04.2015 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele oli võimalik esitada Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks taotlusi kuni 04.05.2015, s.o 29 päeva jooksul jahipiirkonna moodustamise otsuse jõustumisest, mitte 30 päeva jooksul, nagu sätestab JahiS § 15 lg 3. Kaebaja oleks jõudnud selle ajaga rohkem kokkuleppeid sõlmida. 2) OÜ Variku Jahiselts taotlus on sellele kantud templi järgi esitatud 05.05.2016, s.o pärast ametlikus teates määratud tähtaega. 3) 10 Nõva vallale kuulunud kinnisasja, millel jahindustegevuse korraldamise kohta kolmas isik lepingud esitas, müüdi vahemikus 28.05.–16.06.2015 uutele omanikele. OÜ Variku Jahiselts ei teavitanud puuduste kõrvaldamise tähtajaks (16.06.2015) Keskkonnaametit omaniku vahetumisest ega esitanud uute omanikega sõlmitud kokkuleppeid. Müüdud kinnistuid puudutavaid kokkuleppeid poleks tohtinud loa andmisel arvestada. 4) Vastustaja kohtles taotlejaid ebavõrdselt: Keskkonnaamet arvestas OÜ Variku Jahiselts esitatud IH-le kuuluvat kinnistut puudutavat kokkulepet, kuid kaebaja esitatud kokkulepet sama kinnisasja kohta vastustaja ei arvestanud. 5) Keskkonnaamet poleks tohtinud arvestada OÜ Variku Jahiselts esitatud kokkuleppeid, mis sõlmiti TK, RH ja IH-ga, kuna nendega rikuti kaebaja ja nimetatud maaomanike vahelist lepingut, milles lepiti kokku, et maaomanik ei loovuta jahipidamise õigust kolmandale isikule kaebaja teadmata. Samuti oleks tulnud arvestamata jätta kokkulepped, mis puudutavad elamu, transpordi-, tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistuid, kuna sinna võidakse loa kehtivuse ajal ehitada hooneid. Jahipidamine sellistel kinnistutel ei ole eetiline ega turvaline. 6) Vastustaja andis kaebajale taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega vaid kuus päeva. See aeg jäi liiga lühikeseks, et saada Lääne Maavalitsuse nõusolek OÜ-le Variku Põld ja OÜ-le Lahepõllu kuuluvate kinnistute jahinduslikuks kasutamiseks.
Keskkonnaamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse esitamise tähtaeg on sätestatud JahiS § 15 lg-s 3. Nõva jahipiirkond moodustati Keskkonnaameti peadirektori 19.03.2015 käskkirjaga, mis jõustus 05.04.2015. Seega algas selle jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluste esitamise tähtaeg 06.04.2015 ning lõppes 05.05.2015. Ametlikus teates märgitud kuupäev (04.05.2015) oli vaid informatiivne ning kui kaebaja oleks esitanud taotluse 05.05.2015, oleks see olnud tähtaegne. Kuna nii kaebaja kui ka kolmas isik esitasid taotluse 04.05.2015, ei saanud teates märgitud ebaõige kuupäev asja otsustamist mõjutada. 2) OÜ Variku Jahiselts taotluse läbivaatamisel arvestati kehtivate kirjalike kokkulepetega. Keskkonnaametil ei ole kohustust kontrollida lepingute kehtivust igas menetlusstaadiumis. Isegi juhul, kui kaebaja väide kinnisasjade omanike muutumise kohta oleks tõene, ei oleks tegemist valeandmete esitamisega JahiS § 17 lg 2 p 3 tähenduses. 3) Vastustaja kohtles taotlejaid võrdselt. Vastustaja juhtis taotlejate tähelepanu asjaolule, et IH ei ole enam Krõõdamoori kinnistu (katastritunnusega 56201:001:0160) omanik. Erinevalt kaebajast esitas OÜ Variku Jahiselts vastustajale kokkuleppe kõnealuse kinnistu uue omanikuga. Kaebajale anti taotluse lisades esinevate puuduste kõrvaldamiseks piisav tähtaeg. Kaebaja ei taotlenud tähtaja pikendamist.
3(7)
3-15-2905 4) Vastustaja arvestas taotluste läbivaatamisel kirjalike kokkulepetega ulatuses, milles samas jahipiirkonnas kinnisasja omav maaomanik on loa taotlejale andnud nõusoleku jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal. Asjaolu, et OÜ Variku Jahiselts ja kaebaja on sõlminud kirjalikud kokkulepped osaliselt samade kinnistute kohta, ei takista nende arvestamist kasutusõiguse loa menetluses. 5) Katastriüksuse sihtotstarbel pole jahipiirkonna kasutuse loa andmise seisukohast tähtsust.
OÜ Variku Jahiselts palus jätta kaebus rahuldamata.
1) OÜ Variku Jahiselts ei esitanud jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemisel valeandmeid. Kaebaja viitab puudustele, mille vastustaja avastas juba haldusmenetluses. Kolmas isik esitas vastustajale selgitused, mida arvestati osaliselt. Ka kaebaja esitas taotluses ebatäpseid andmeid, mille kohta esitatud selgitusi arvestas vastustaja vaid osaliselt. Taotluse lisade suurt mahtu (kokkuleppeid oli enam kui 200 katastriüksuse kohta) arvestades ei ole põhjust pidada mõningaid ebatäpsusi valeandmete esitamiseks. 2) Kaebaja leiab põhjendamatult, et kuna loamenetluse ajal vahetusid 10 katastriüksuse omanikud ja kolmas isik ei esitanud lepinguid uute omanikega, oleks Keskkonnaamet pidanud need katastriüksused arvestamata jätma. Jahiseadus ei nõua, et taotleja peaks menetluse ajal jälgima omanike vahetumist. Lepingute ja puudutatud kinnistute suurt hulka arvestades oleks selline nõue ebaproportsionaalne. 3) Kolmas isik esitas taotluse Keskkonnaametile 04.05.2015 paberkandjal. Vaideotsuses on kinnitatud, et taotlus esitati nimetatud kuupäeval, kuid registreeriti Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis järgmisel päeval. Risti Jahimeeste Seltsi lepingud skaneeriti ekslikult OÜ Variku Jahiselts kausta; kolmanda isiku taotluse menetlemisel neid ei arvestatud. 4) Maaomanikul on võimalik sõlmida jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnistul lepinguid mitme isikuga, kuid kinnisasjal saab jahti pidada vaid jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanik. See, kui mõni maaomanik on rikkunud kaebajaga sõlmitud lepinguga võetud kohustust teiste isikutega lepinguid mitte sõlmida, on tsiviilõiguslik küsimus, mis ei mõjuta vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust. 5)
Kinnisasjad arvatakse jahimaa hulka sõltumata nende sihtotstarbest.
7.Tallinna Halduskohus jättis 12.01.2017 otsusega Suursoo Jahiseltsi kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt OÜ Variku Jahiselts kasuks välja viimase menetluskulud 600 eurot. 1) Kohus nõustub 19.10.2015 vaideotsuse seisukohtadega ning kooskõlas HKMS § 165 lgga 2 ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. 2) Kaebajal on õigus, et 08.04.2015 teates märgitud taotluste esitamise tähtaeg ei olnud kooskõlas JahiS § 15 lg-ga 3. Eksimus kuupäevas aga ei saanud mõjutada asja otsustamist ega toonud kaasa õigusvastaste haldusaktide andmist. OÜ Variku Jahiselts esitas taotluse 04.05.2015 ehk tähtaegselt. 3) Kinnistuomaniku ja jahiseltsi vahel sõlmitav kokkulepe on võlaõiguslik. Küsimus sellest, kas TK, RH ja IH on rikkunud kaebajaga sõlmitud kokkulepet, kuulub lahendamisele tsiviilkorras, mitte halduskohtus. Haldusorganil ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku esitatud kokkulepete kehtivuses. Jahiseadus ei keela maaomanikel sõlmida mitme jahiseltsiga kokkulepet jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal. 4) Kokkulepete olemasolu ja ulatust tuleb hinnata taotluse esitamise hetke seisuga. Arvestades, et jahipiirkonnas kinnistut omavatele isikutele ei tulene õigusaktist kohustust 4(7)
3-15-2905 teavitada piirkonna jahiseltse kinnisasja võõrandamisest, ei saa taotlejalt eeldada teadmist kinnisasjade omanike vahetumisest. Samuti oleks ebamõistlik nõuda, et Keskkonnaamet kontrolliks lepingute kehtivust haldusmenetluse jooksul korduvalt. 5) Pole tõendatud, et OÜ Variku Jahiselts oleks vastustajale esitanud valeandmeid. Praegusel juhul oli tegemist eksimustega, mis olid haldusorganile lihtsasti tuvastatavad. 6) Õige ei ole kaebaja seisukoht, et jahipiirkonna kokkulepetest oleks tulnud välja arvata kokkulepped, mis hõlmavad elamu-, transpordi-, tootmis- või ärimaad. Jahimaa ei ole määratletud katastriüksuse sihtotstarbe liikide kaudu ning sihtotstarbe alusel väljaarvamiste tegemine ei oleks õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Suursoo Jahiselts palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Vaidlustatud korraldused on haldusmenetluse normide rikkumise tõttu õigusvastased. Olukorras, kus vastustaja andis taotluste esitamiseks seaduses ettenähtust vähem aega, on keeruline hiljem välja selgitada, kui palju lepinguid oleks kaebaja jõudnud sõlmida ning kuidas see oleks asja otsustamist võinud mõjutada. 2) Kaebajale ei nähtu vastustaja esitatud materjalidest, et OÜ Variku Jahiselts lepingute nimekirjast oleks välja jäetud Risti Jahimeeste Seltsi leping UH-ga. Kaebajal on põhjust arvata, et vastustaja on kolmanda isiku taotluse lahendamisel arvestanud teadlikult esitatud ebaõigete andmetega. 3) OÜ Variku Jahiseltsi taotluse juurde esitatud kokkulepete nimekirja järgi on kolmanda isiku ja Nõva valla vahel sõlmitud jahipidamise kokkulepe 26.04.2015, kuid digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et kokkulepe on allkirjastatud 04.05.2015. Seega on OÜ Variku Jahiselts esitanud loa taotlemisel valeandmeid. 4) Elamumaal majade vahel pole võimalik jahti pidada, kuna elamukrundid on tavaliselt piiratud aiaga. Samuti pole võimalik transpordimaal ohutult jahti pidada. Seega oleks pidanud jahimaade hulgast välja arvama elamu-, transpordi-, tootmis- ja ärimaad, kuna need ei ole jahipidamiseks sobivad alad.
9.Keskkonnaamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde ja nõustub halduskohtu seisukohtadega. Vastustaja palub jätta arvestamata kaebaja poolt 22.08.2017 ringkonnakohtule esitatud tõendid.
10.OÜ Variku Jahiselts ei esitanud apellatsioonkaebusele oma seisukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja esitas 22.08.2017 ringkonnakohtule täiendavad tõendid. Ringkonnakohus tagastab Suursoo Jahiseltsile 22.08.2017 menetlusdokumendi lisad 7-1 (Variku Jahiseltsi taotluse koopia templitega), 7-2 (väljavõte Postipoisist Suursoo Jahiseltsi taotluse registreerimise kohta) ja 8-2 (KL e-kiri ET-le), kuna need dokumendid on juba varasemast toimikus olemas (vastavalt I kd, tl 14, 24 ja 70-70p). Lisaks 12-1 olev dokument – jahindustegevuse korraldamise kokkulepe OÜ Variku Jahiselts ja Nõva valla vahel on toimikus (I kd, tl 171-172) olemas osaliselt, ilma lisata (kokkulepete nimekiri). 5(7)
3-15-2905 HKMS § 198 lg 3 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, miks ei saanud kaebaja 22.08.2017 menetlusdokumendile lisatud tõendeid halduskohtule esitada. Samuti ei ole tegemist selliste dokumentidega, mis oleks lisaks juba esitatud tõenditele vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja 22.08.2017 menetlusdokumendi lisad 5, 8-1, 12-1, 13-1 ja 13-2 tähelepanuta.
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Keskkonnaamet on vaideotsuses (tl 64-69) selgitanud, et OÜ Variku Jahiselts esitas 04.05.2015 paberkandjal taotluse Nõva jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Haapsalu kontorisse, kus Keskkonnaameti ametnik KL selle samal päeval arvutisse skaneeris. 05.05.2015 edastas KL vastavad dokumendid referent ET-le. Seda, et taotlus skaneeriti 04.05.2016 kahes osas (kell 15.16 ja 15.19), kinnitab väljavõte KL e-kirjadest (I kd, tl 70-70p). Taotluse esitamise tegelikku kuupäeva ei mõjuta see, millal taotlus Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis ametlikult registreeriti ning ET-le ja Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialistile RR-le edastati. Asjaolu, et enne esialgset skaneerimist ei pandud dokumentidele templit ja märget saabumise kuupäeva kohta, ei anna alust järelduseks, et taotlusele (I kd, tl 14) märgitud kuupäevad on ebaõiged või OÜ Variku Jahiselts on saanud eeliskohtlemise osaliseks.
14.Ringkonnakohus möönab, et tagantjärele on keeruline tuvastada, kui suure maa osas oleks kaebaja jõudnud täiendavalt sõlmida lepinguid jahindustegevuse korraldamiseks, kui Nõva jahipiirkonna moodustamise teates oleks taotluste esitamiseks tähtajaks 04.05.2015 asemel olnud 05.05.2015, nagu näeb ette JahiS § 15 lg 3. Samas tuleb nõustuda halduskohtuga, et kuna OÜ Variku Jahiselts oli esitanud jahiseaduse nõuetele vastavaid kokkuleppeid 16 368,07 ha ulatuses ning kaebaja 15 222,23 ha ulatuses, kusjuures puuduste kõrvaldamiseks antud kuue päeva jooksul suutis kaebaja kõrvaldada puudused 401,12 ha-st vaid 129,53 ha osas, on väheusutav, et kaebaja oleks jõudnud ühe päeva jooksul sõlmida jahipidamise korraldamise kokkuleppeid enam kui 1000 ha maa ulatuses. See eeldanuks, et kaebajal olid taotluse esitamise ajal teada maaomanikud, kellega tal oleks tõenäoliselt võimalik leping sõlmida. Kaebaja ei ole aga täpsustanud, milliseid konkreetseid kinnisasju puudutavaid kokkuleppeid ta oleks jõudnud sõlmida, mistõttu on tegemist paljasõnalise väitega. Arvestades, et kaebaja ja OÜ Variku Jahiselts esitasid mõlemad taotluse 04.05.2015, oli neil kokkulepete sõlmimiseks sama palju aega. Halduskohus on seetõttu õigesti leidnud, et ebaõige kuupäev ei saanud mõjutada haldusmenetluse tulemust.
15.Jahiseaduses on määratletud, millist maad loetakse jahimaaks ning millised alad ei kuulu jahimaa hulka. JahiS § 3 lg 1 kohaselt on jahimaa jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa hulka ei kuulu planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik, ning kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud (§ 3 lg 2). Vastustaja on esitanud kohalike omavalitsuste kinnitused selle kohta, et kaebaja nimetatud kinnisasjad ei asu tiheasustus-, puhke- või virgestusalal (I kd, tl 26-27). Jahiseadus ei välista elamu-, transpordi-, tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega maad jahimaa hulgast ega anna Keskkonnaametile õigust 6(7)
3-15-2905 kaaluda seaduses nimetamata maade välistamist jahimaa hulgast. Üksnes kaebaja arvamus, et nimetatud sihtotstarvetega kinnisasjadel pole ohutu ja eetiline jahti pidada, ei ole aluseks nende välistamisele maaüksuste hulgast, millel jahindustegevuse korraldamiseks sõlmitud kokkuleppeid saab jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetlemisel arvestada.
16.Alusetu on kaebaja etteheide, et OÜ Variku Jahiselts esitas jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotlemisel valeandmeid. Asjaolu, et kokkulepete nimekirjas erineb Nõva vallaga sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kuupäev selle allkirjastamise kuupäevast, ei saanud mõjutada kõnealuse kokkuleppe kehtivust taotluse esitamise ajal. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kokkulepete kehtivust tuleb hinnata taotluse esitamise seisuga. Seega polnud Keskkonnaametil põhjust jätta Nõva vallaga sõlmitud kokkulepet taotluse läbivaatamisel arvesse võtmata.
17.Kaebaja seisukoht, et vastustaja võttis kolmanda isiku taotluse lahendamisel arvesse Risti Jahimeeste Seltsiga sõlmitud kokkuleppeid, on põhjendamatu. Toimikust nähtub, et kolmanda isiku taotlusele lisatud Risti Jahimeeste Seltsi ja UH vahel sõlmitud kokkulepe (I kd, tl 33) puudutas kinnisasju katastritunnusega 68001:004:0029 (4,89 ha), 68001:004:0028 (10,90 ha) ja 68001:004:0026 (21,58 ha). OÜ Variku Jahiselts taotluse juurde esitatud kokkulepete nimekirjas (I kd, tl 126-129p) on UH-le kuuluv kinnisasi katastritunnusega 69001:004:0027 (5,63 ha), kuid mitte kõnealuses kokkuleppes nimetatud kinnisasju. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et Risti Jahimeeste Seltsi sõlmitud kokkulepe on sattunud kolmanda isiku taotluse juurde esitatud dokumentide hulka eksituse tõttu. Kuivõrd taotluse lahendamisel võeti arvesse vaid kokkulepete nimekirja kantud kinnisasjad, ei märgitud Risti Jahimeeste Seltsi ja UH vahel sõlmitud kokkulepet tabelisse, millesse kanti mahaarvamised võrreldes kokkulepete nimekirjas märgitud pindalaga (I kd, tl 72-74).
18.Ringkonnakohus märgib kokkuvõtteks, et kaebaja on juhtinud tähelepanu eelkõige väheolulistele eksimustele, mis ei saanud ilmselt mõjutada haldusmenetluse tulemust (haldusmenetluse seaduse § 58). Kaebaja väited ei väära fakti, et OÜ Variku Jahiselts esitas jahiseaduse nõuetele vastavaid kokkuleppeid oluliselt suurema ala kohta kui kaebaja ning OÜ Variku Jahiselts ei olnud nõus jahipiirkonda koos kaebajaga kasutama. Seetõttu andis Keskkonnaamet JahiS § 14 lg-s 6 sätestatut järgides õigesti loa OÜ-le Variku Jahiselts ning keeldus kaebajale loa andmisest.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ja kolmas isik pole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.