Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1162 Polar Tekstiil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.05.2016 otsuse nr 12.2-3/009229-116 tühistamiseks osas, millega pikendati Polar Tekstiil OÜ-le antud tähtaega 25.04.2016 kontrollaktile nr 12.2-3/009229-113 eriarvamuse esitamiseks kuni 31.05.2016 ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi Polar Tekstiil OÜ 06.05.2016 taotlus eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 31.08.2016
Haldusasi
Menetlusosalised
Kaebaja – Polar Tekstiil OÜ, volitatud esindajad v.adv-d Aivar Raudsik ja Kersti Kägi Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Polar Tekstiil OÜ apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1162.
Jätta Polar Tekstiil OÜ kaebus läbi vaatamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 155 lg 5).
Maksu- ja Tolliameti (MTA) 10.07.2012 korraldusega nr 12.9229-1 alustati Polar Tekstiil OÜ 2012. a maikuu arvestatud, deklareeritud ja tasutud käibemaksu õigsuse kontrolli üksikjuhtumi kontrolli raames.
3-16-1162
2.Kontrollitavat perioodi laiendati MTA 05.02.2015 korraldusega nr 12.2-3/009229-90 käibemaksu arvestamise ja tasumise osas maksustamisperioodidele 2012 jaanuar – juuni ning 2012 juuli – 2013 juuli seonduvalt Spordi ja Töörõivad OÜ-lt tekstiiltoodete soetustehingutega ja müügiga PVMP-Ex OÜ-le.
3.MTA 15.12.2015 korraldusega nr 12.2-3/009229-107 laiendati kontrolli ulatust maksustamisperioodidele 2012 jaanuar – 2013 juuli seonduvalt tehingutega OÜ-ga Polar Kinnisvara Eesti.
4.Kontrolli tulemusena koostas MTA 25.04.2016 kontrollakti nr 12.2-3/009229-113. Kontrollaktile eriarvamuse esitamise tähtajaks oli märgitud 12.05.2016.
5.Polar Tekstiil OÜ esitas 06.05.2016 taotluse eriarvamuse esitamiseks määratud tähtaja pikendamiseks kuni 31.08.2016.
6.MTA 09.05.2016 otsusega nr 12.2-3/009229-116 rahuldati taotlus osaliselt ja pikendati eriarvamuse esitamise tähtaega kuni 31.05.2016. Polar Tekstiil OÜ on kontrollimenetluse raames keeldunud selgituste andmisest Spordi ja Töörõivad OÜ-lt ostetud hulgikauba ja selle edasimüümise tehingute kohta, kasutades maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg 1 p-dest 5 ja 6 tulenevat õigust. Korraldustele vastamata jätmisega on takistatud kontrollimenetluse kiiret läbiviimist. Samuti on kontrollaktis kirjeldatud asjaolude kohaselt esitatud teadvalt valeinfot eesmärgiga viia maksuhaldur eksitusse ning jätta mulje tehingute toimumisest. Seega on Polar Tekstiil OÜ rikkunud kaasaaitamiskohustust ning tekitanud ise kontrollimenetluse pika kestuse. MTA koostas Polar Tekstiil OÜ-le 15.12.2015 korralduse nr 12.2-3/009229-107 teabe ja dokumentide saamiseks tehingute kohta Polar Kinnisvara Eesti OÜ-ga (täitmise tähtpäev 22.12.2015). MTA pikendas korralduse täitmise tähtpäeva kuni 06.01.2016 (MTA 22.12.2015 otsus nr 12.2-3/009229-107-2). 06.01.2016 saadetud vastuses kinnitati üldsõnaliselt kõigi arvete osas, et tegemist oli büroo- ja laoruumide üürimise ja sellega seotud teenustega ning ei esitatud ühtegi dokumenti. Seega on Polar Tekstiil OÜ esindaja eelnevalt taotlenud MTA korralduse täitmise tähtaja pikendamist ja saatnud MTA-le taotluse rahuldamise järel vastuse, millega sisuliselt korraldusele ei vastatud. Samuti koostas MTA Polar Tekstiil OÜ-le 08.03.2016 korralduse nr 12.2-3/009229-109 kirjalikult küsimustele vastamiseks (täitmise tähtpäev 15.03.2016). MTA pikendas 16.03.2016 otsusega nr 12.2-3/009229-110 korralduse täitmise tähtpäeva kuni 07.04.2016. MTA-le 06.04.2016 saadetud vastus oli samuti üldsõnaline ning ei sisaldanud konkreetset infot, mida reaalsete tehingute toimumisel pidanuksid asjaosalised mäletama. MTA revidendi ja v.adv Kersti Kägi vahel 09.05.2016 toimunud telefonivestluses väitis v.adv K. Kägi, et ta ei oska kommenteerida, kas ja mis andmeid Polar Tekstiil OÜ kavatseb veel juurde esitada. Kuna Polar Tekstiil OÜ ei esitanud kontrollitava perioodi dokumente (välja arvatud 2012. a mai kohta), kasutas MTA 25.04.2016 kontrollakti nr 12.2-3/009229-113 koostamisel kriminaalasjas saadud dokumente ning seal saadud selgitusi. MTA andmetel on Polar Tekstiil OÜ esindaja saanud kriminaalasja materjalid kätte juba 2015. a novembris. Seega on Polar Tekstiil OÜ-l kontrollimenetluse kestel ja enne kontrollakti väljastamist olnud aega kujundada oma seisukoht, esitada täiendavaid tõendeid ja valmistuda võimaliku eriarvamuse esitamiseks. Argumendid esindajate töökoormuse ja puhkuste perioodi kohta ei ole veenvad. Pealegi on võimalik vastata ka maksukohustuslasel endal. Kontrollakti lisades on toodud kauba
2(8)
3-16-1162 ja teenuste ning raha liikumise andmed, millest tulenevalt on Polar Tekstiil OÜ-l täielik ülevaade kontrollaktis kirjeldatud tehingute täpsetest asjaoludest.
7.MTA 23.09.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/009229-121 kohustati Polar Tekstiil OÜ-d tasuma maksusumma 1277,09 eurot. Polar Tekstiil OÜ on maksuotsuse halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-16-2152).
8.Polar Tekstiil OÜ esitas 09.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 09.05.2016 otsus nr 12.2-3/009229-116 ning kohustada MTA-d uuesti läbi vaatama Polar Tekstiil OÜ 06.05.2016 taotlust ja jätta menetluskulud MTA kanda. MTA 09.05.2016 otsus nr 12.2-3/009229-116 on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes. Otsus on reguleeriva toimega ja õiguslikult siduv haldusorgani poolt avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldus, mille sisuks on otsustada ärakuulamisõiguse kasutamiseks täiendava tähtaja andmine. Otsus sisaldab sisulisi hinnanguid, mis ei ole kvalifitseeritavad menetlustoiminguteks. Otsuses on märgitud, et kaebaja on keeldunud selgituste andmisest; on oluliselt takistanud kontrollimenetluste kiiret läbiviimist; esitanud valeinfot eesmärgiga viia maksuhaldur eksitusse ning jätta mulje tehingute toimumisest. Samuti on otsuses võetud seisukohti kaebaja lepingulise esindaja v.adv K. Kägi suhtes. Isegi kui otsust pidada toiminguks, on kaebajal kaebeõigus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ärakuulamisõiguse piiramine on sedavõrd oluline menetlusviga, et on iseseisvalt vaidlustatav. Vaidlustatud otsus piirab oluliselt kaebaja MKS § 13 lg-st 1 tulenevat õigust. Kontrollakti ja selle lisade kättetoimetamisest alates 02.05.2016 kuni 31.05.2016 on 29 päeva. Kontrollakti mahtu (83 lehte), kontrollakti lisade hulka (25 lisa) ja maksumenetluse toimiku materjale (ca 600 lehte) arvestades on see ebamõistlikult lühike tähtaeg. Lisanduvad veel kriminaalasja toimikute materjalid rohkem kui 10 000 lehel. Maksukohustuslase esindajad ei saanud enne kontrollakti kättesaamist olla teadlikud kontrollaktis antavatest hinnangutest kogutud tõenditele ja maksumenetluses tuvastatud asjaoludest. Sellest, et maksuhaldur kasutab kriminaalmenetluses kogutud tõendeid, sai maksukohustuslane teada kontrollaktist. Kasutatud kriminaaltoimiku materjale tuleb maksukohustuslasel ja esindajatel koostoimes kontrollakti järeldustega ka analüüsida. Niisuguses mahus kriminaalasja materjalide uuesti läbitöötamine ja seostamine kontrollaktis tehtud järeldustega ei ole eriarvamuse koostamiseks antud aja jooksul võimalik. Kriminaalmenetluses võimaldas prokuratuur materjalidega tutvuda kolm kuud. Ka kaebaja esindaja ja revidendi vahel 09.05.2016 toimunud telefonivestlus viitab sellele, et 09.05.2016 ei olnud esindaja jõudnud kontrollaktiga piisavalt tutvuda. MKS § 64 lg 1 p-dest 5 ja 6 tulenev õigus jätta maksumenetluses seletused ja teave andmata ei ole käsitatav maksumenetluse takistamisena või kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisena. Samuti ei ole midagi taunitavat selles, kui maksukohustuslane palub maksumenetluses täiendavat tähtaega maksuhalduri poolt nõutud teabe kogumiseks. Põhjendamatu on seisukoht maksumenetluse venitamisest. Maksuhaldur on 10.07.2012 alustanud üksikjuhtumi kontrolli 2012. aasta maikuu käibemaksu tasumise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks. Hiljem laiendati kontrolli kogu 2012. aastale ja 2013. aasta esimesele poolele. Kontrollakti koostamise ajaks oli maksumenetlus kestnud ca 4 aastat. Seega oli 3-aastane maksusumma määramise aegumistähtaeg kontrollakti andmise ajaks juba möödunud. Otsuses ei ole põhjendatud, miks ei ole esindajate töökoormus või lähenev puhkuste periood 3(8)
3-16-1162 piisavaks põhjuseks eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks. Kui esindajatel tuleb paralleelselt eriarvamuse koostamisega järgida menetlustähtaegu ka teistes menetlustes, on põhjendatud tähtaja pikendamise taotluse esitamine. Kaebaja otsustas esitada määratud tähtajaks mingiski osas eriarvamuse, et vältida maksuhalduri sellekohaseid hilisemaid etteheiteid. Eriarvamuses on kaebaja korduvalt selgitanud, et ei ole saanud piisavalt võimalust kontrollaktiga tutvuda ja sellele põhjalikult vastuväiteid esitada.
9.MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu senise parktika kohaselt (Tallinna Halduskohtu 23.12.2015 määrus nr 315-3183) on samalaadses asjas leitud, et MTA otsuse näol ei ole tegemist haldusakti, vaid menetlustoiminguga. Kaebus tuleks tagastada. Kaebaja on 09.05.2016 otsuse resolutsioonis märgitud tähtajaks mahuka eriarvamuse MTA-le esitanud, mistõttu on ebaõige kaebaja seisukoht tema ärakuulamisõiguse väidetavast rikkumisest või eriarvamuse esitamise tähtaja ebapiisavusest. Kaebaja on MKS § 13 lg-st 1 tuleneva õiguse saanud realiseerida. Kontrollaktis antud esialgne tähtaeg oli 18 päeva. 09.05.2016 otsusega on pea sama päevade arvu võrra (19 päeva) pikendatud esialgset eriarvamuse esitamise tähtaega. Pikendamisel on arvestatud kontrollakti ja selle materjalide mahukusega. Kriminaalmenetluses antava 3-kuulise tähtaja kriteerium ei ole maksumenetluses kohaldatav. Maksuhaldur edastas dubleerivalt maksutoimiku B1-B7 osad ning palus kaebajal esitada lisa osas täiendavad seisukohad hiljemalt 28.06.2016. Kaebaja ei esitanud täiendavaid seisukohti, mistõttu puudub kaebajal tegelik soov 31.05.2016 esitatud eriarvamusele midagi täiendavalt lisada. Kriminaalasja materjalid, mida maksumenetluses kasutati, andis prokurör kaebaja esindajatele üle juba 2015. aasta novembris, mistõttu ei olnud kaebajale need materjalid tundmatud. Lisaks on kontrollakti lisas 25 sellest teabest ja MTA hinnangutest tehtud põhjalik lühiülevaade. Kaebaja ei ole tuginevalt MKS § 64 lg 1 p-le 6 seni MTA-le teavet esitanud ega teinud igakülgset koostööd maksuhalduriga. Seega on tegu kaebaja enda valikuga, kas teavet anda või mitte ning maksuhaldur ei takista kaebaja õiguste realiseerimist. Kaebajale on jooksvalt maksumenetluse kestel väljastatud suurem osa kogu maksumenetluses kogutud materjalidest, mistõttu oli info kaebajale varasemast tuttav. Samuti saavad advokaadid vajadusel üksteist asendada. Vaidlustatud otsuses on arvestatud kaebaja senise menetlustaktika muutumise võimalusi ja õigustatult prognoositud seda vähetõenäoliseks.
10.Tallinna Halduskohtu 30.06.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja on tuginedes haldusasjale nr 3-15-3183 välja toonud, et kaebus tuleks tagastada. Kuna konkreetset taotlust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks esitatud ei ole, ei hinda kohus kaebaja kaebeõiguse olemasolu või kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkust ning vaatab kaebuse sisuliselt läbi. MTA on 25.04.2016 edastanud kaebajale ning 02.05.2016 kaebaja lepingulisele esindajale v.adv K. Kägile MTA 25.04.2016 kontrollakti nr 12.2-3/009229-113 ja lisad ning maksutoimiku materjalid koos maksutoimiku sisukorraga elektrooniliselt. Lisaks on vastustaja kinnitusel erinevate teabenõuetega kaebajale jooksvalt maksumenetluse kestel väljastatud suurem osa kogu maksumenetluses kogutud materjalidest. 10.06.2016 kinnitas v.adv K. Kägi MTA-le, et on dokumendid kätte saanud. Samal kuupäeval on MTA andnud kaebajale täiendava tähtaja eriarvamuse esitamiseks. Seega oli kaebajale sisuliselt antud võimalus esitada 4(8)
3-16-1162 kontrollaktile eriarvamus alates 25.04.2016 kuni 28.06.2016. Kriminaalasja materjalid on kaebajale edastatud 2015. a novembris, mistõttu ei saanud kaebaja jaoks olla üllatuslikke dokumente. Kriminaalasja materjalide ning kontrollaktis toodu vahel seoste loomist ei saa pidada selliseks asjaoluks, millest tulenevalt oli vajalik tähtaja pikendamine kuni 31.08.2016. Kaebaja esindaja töökoormusest tuleneva tähtaja pikendamise võimalikkuse hindamine ei ole vajalik olukorras, kus vastustaja hinnangul kaebaja ei täida kaasaaitamiskohustust ning ei ole eelnevas maksumenetluses esitanud tähtaegselt vajalikke tõendeid ja seisukohti. Kaebaja valik ütlusi mitte anda, tuginedes MKS § 64 lg 1 p-dele 5 ja 6, oli tehtud olukorras, kus ta sai arvestada sellega, et ta on kohustatud täitma MKS §-s 56 sätestatud nõudeid. Kaebajal on menetluses mitu lepingulist esindajat, mistõttu on võimalik esindajate vahel töökoormust optimeerida. Maksuhalduril tuleb arvestada tähtaegade määramisel ka MKS § 98 lg-st 1 tuleneva aegumistähtajaga. Kaebaja eriarvamuse kohaselt aegub kaebajale määratav maksukohustus 20.02.2017. Nimetatud kuupäev ei anna alust kaebajale määratud tähtaja pikendamiseks, kuna maksuotsuse vormistamiseks kulub samuti märkimisväärne ajavahemik. Juhul, kui kaebaja ei saanud 31.05.2016 või hiljem esitada kõiki seisukohti, ei mineta maksukohustuslane maksuotsuse vaidlustamisel õigust sellele tugineda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.Polar Tekstiil OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.06.2016 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. MTA koostas 23.09.2016 kaebaja suhtes maksuotsuse, milles jättis arvestamata eriarvamuses esitatud väidetega. Kuivõrd maksuotsus on halduskohtus vaidlustatud, loobub kaebaja kohustamisnõude esitamisest. Eriarvamuse esitamise tähtaeg oli antud 02.05.2016 kuni 31.05.2016 (29 päeva, sh 8 puhkepäeva) ning 10.06.2016 kuni 28.06.2016 (18 päeva, sh 8 puhkepäeva). See on kokku 31 päeva, mitte 2 kuud, nagu on märkinud halduskohus. Halduskohus ei ole analüüsinud, kas maksumenetluse dokumentide ülisuurt mahtu arvestades oli selline tähtaeg ärakuulamisõiguse realiseerimiseks mõistlik. Ehkki maksukohustuslane esitas 31.05.2016 eriarvamuse, ei saa järeldada, et kaebaja on ärakuulamisõiguse täielikult realiseerinud. Pikema eriarvamuse esitamise tähtaja andmisel olnuks ärakuulamisõiguse realiseerimine tõhusam. Lühikest eriarvamuse esitamise tähtaega ei saa põhjendada ka asjaoluga, et kaebajale on maksumenetluse jooksul edastatud maksumenetluse materjalid ning kaebajal olid olemas kriminaalmenetluse materjalid. Enne kontrollakti koostamist ei olnud kaebajal võimalik teada, millisele osale edastatud teabest ning kriminaalmenetluse materjalidest toetub maksuhaldur kontrollakti põhjendustes. Samuti ei saanud kaebajale olla teada, et maksuhaldur annab pärast eriarvamuse esitamist veel täiendava tähtaja seisukohtade esitamiseks. Kontrollakt on 83 lehekülge ja lisad on kokku 500 lehel. Sellele lisanduvad kriminaaltoimiku materjalid 41 köites. Kaebaja esindajal kulub maksumenetluses kogutud 10833 lehekülje materjali läbilugemiseks ca 120 tööpäeva, kui ta ei tegele teiste ülesannetega. Paralleelselt tuleb koostada ka eriarvamus kontrollakti kohta, mistõttu ei ole taotletud tähtaja pikendamine kuni 31.08.2016 ebamõistlik. MKS § 64 lg 1 p-de 5 ja 6 järgi on isikul õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest, kui küsimustele vastamine tähendaks tema enda või temaga seotud isiku maksuõigusrikkumises 5(8)
3-16-1162 süüditunnistamist. Kuna nõutava teabe andmine maksumenetluses võis jõuda kriminaalmenetlusse, otsustas kaebaja osaliselt nõutud teavet mitte esitada. Jääb arusaamatuks, miks seadusest tuleneva õiguse realiseerimine on käsitatav menetluse venitamisena.
12.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. 10.06.2016 antud täiendava tähtaja jooksul ei pidanud kaebaja vajalikuks täiendada 31.05.2016 esitatud eriarvamust. Tegemist on kaebaja valitud vaikimisõiguse kasutamise (MKS § 64 lg 1 p 5), mitte ärakuulamisõiguse rikkumisega. Kaebaja on maksumenetluses ära kuulatud ja ta on täiendava seisukoha andmise võimalusest ise loobunud. Kaebajale olid kontrollaktis välja toodud andmed ja esitatud maksumenetluse materjalid, mille pinnalt ei ole võimalik väita, et kaebajal puudus selgus, millise sisuga haldusakt võidakse välja anda. Kriminaalmenetluse materjalid olid kaebaja esindajal ca 5 kuud enne kontrollakti kättetoimetamist. Seega ei saanud ka kriminaalasja materjalide ja kontrollaktis toodu vahel seoste loomine olla ületamatuks takistuseks. Muu hulgas olid kontrollakti lisas vajalikud seosed kokkuvõtlikult ka välja toodud. Kriminaalmenetluses antud 3-kuulisest tähtajast ei pea maksuhaldur maksumenetluses lähtuma. Samuti on kaebajale jooksvalt maksumenetluse kestel väljastatud suurem osa kogu maksumenetluses kogutud materjalidest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.
14.Kaebaja on vaidlustanud MTA 09.05.2016 otsuse nr 12.2-3/009229-116, millega rahuldati Polar Tekstiil OÜ taotlus eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks üksnes osaliselt. Vastuses kaebusele on MTA juhtinud tähelepanu sellele, et tegemist on menetlustoiminguga ning kaebajal puudub praegusel juhul kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks. Kaebeõiguse osas on Polar Tekstiil OÜ esitanud oma seisukoha 27.06.2016 arvamuses. Vaidlustatud otsuse p-s 26 on halduskohus selgitanud, et kuivõrd esitatud ei ole konkreetset taotlust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, ei hinda kohus kaebaja kaebeõiguse olemasolu või kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkust ning vaatab asja sisuliselt läbi.
15.Ringkonnakohus leiab, et kaebus on ebaõigesti võetud halduskohtu menetlusse. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4 esimene lause). Kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud selles osas menetlusosaliste taotlustega. Seega ei takistanud üksnes konkreetse avalduse puudumine kohtul võtmast seisukohta seonduvalt kaebaja kaebeõiguse võimaliku puudumisega.
16.Ringkonnakohus on 15.07.2016 määruses nr 3-15-3183 põhjalikult selgitanud maksuhalduri menetlustoimingute ja haldusaktide vaidlustamisega seonduvat (määruse p-d 10 ja 11). Ka viidatud asjas oli vaidluse all MTA otsuse, millega rahuldati taotlus eriarvamuse tähtaja pikendamiseks üksnes osaliselt, vaidlustamine. Ringkonnakohus selgitas, et maksukorralduse seadus ei sätesta maksuhaldurile kohustust vormistada üksikjuhtumi kontrollimenetluse tulemuste kohta enne maksuotsuse tegemist kontrollakt. Kuna kontrollakt kajastab üksnes maksustamise seisukohast tähendust omavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning kontrollaktist ei tulene maksukohustuslasele mingeid õigusi või kohustusi (st kontrollaktil puudub regulatiivne toime, muu hulgas ei ole maksukohustuslast sellega kohustatud 6(8)
3-16-1162 eriarvamust esitama), siis ei ole tegemist haldusakti (HMS § 51 lg 1), vaid menetlustoiminguga. Eksitavale vormile ja vaidlustamisviitele vaatamata ei ole haldusaktiks ka kontrollaktis määratud menetlustähtaja hilisem muutmine, sest tegemist on üksnes menetlusliku otsustusega. Samuti ei saa maksukohustuslase või tema esindaja pikendamistaotlust pidada mitte taotluseks haldusakti andmiseks, vaid tegemist on menetlusliku taotlusega, mille puhul ei ole HMS § 43 lg 2 esimeses lauses sätestatu asjassepuutuv (määruse p 12). Need seisukohad on kohaldatavad ka käesoleva asja lahendamisel. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust kaebaja väited, et vaidlustatud otsuses on maksuhaldur andnud sisulisi hinnanguid kaebaja ning tema esindajate tegevuse kohta maksumenetluse läbiviimisel. Vaidlustatud otsuse resolutsioonis on maksuhaldur võtnud seisukoha üksnes eriarvamuse esitamiseks antud tähtaja osalise pikendamise kohta. Otsuse põhjendused ei muuda vaidlusalust otsust haldusaktiks.
17.HKMS § 45 lg 3 järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsuse nr 3-3-1-73-13 p 15). Polar Tekstiil OÜ kaebeõigust saaks jaatada juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3). Selliste erandlike asjaolude esinemist toimiku materjalidest ei nähtu.
18.Polar Tekstiil OÜ-le oli vähemasti teatud aeg eriarvamuse esitamiseks antud ja eriarvamus ka esitati (kokku 14 lehel). Asjaolu, et kaebaja hinnangul võiks eriarvamus olla mahukam, ei anna alust väita, et eriarvamuse koostamiseks määratud tähtaeg tõi igal juhul kaasa õigusvastase haldusakti andmise. Samuti võimaldas maksuhaldur pärast eriarvamuse esitamist täiendava seisukoha esitamist, millist võimalust Polar Tekstiil OÜ ei kasutanud. Asjaolu, et Polar Tekstiil OÜ-le ei saanud olla ettenähtav täiendava tähtaja andmine, ei saanud olla takistuseks, et vajaduse korral siiski täiendavaid seisukohti esitada. Kaebaja on ka 31.05.2016 esitatud eriarvamuses veelkord juhtinud tähelepanu ärakuulamisõiguse väidetavale rikkumisele. Tegemist ei ole sellise menetlusliku rikkumisega, mida ei oleks võimalik kõrvaldada lõppakti, s.o maksuotsuse vaidlustamisel. Kaebaja on MTA 23.09.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/009229-121 vaidlustanud haldusasja nr 316-2152 raames. Polar Tekstiil OÜ ei ole küll viidatud haldusasja raames esitatud kaebuse põhjendustes ärakuulamisõiguse väidetavale rikkumisele tähelepanu pööranud, kuid kaebajal on edasise menetluse käigus endiselt võimalik vastavasisulised argumendid halduskohtule esitada. Juhul, kui kohus peaks leidma, et maksumenetluse läbiviimisel on rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud, saab see olla aluseks maksuotsuse tühistamisele. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmist on võimalik pidada nn absoluutseks menetlusveaks üksnes kaalutlusõiguse alusel antavate haldusaktide puhul, kuid maksuotsus ei ole kaalutlusotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2016 määruse nr 3-15-3183 p 13). Kui HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole täidetud, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada (Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2016 määruse nr 3-15-3183 p 13). Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks saata asja tagasi halduskohtule tuvastamiskaebuse menetlemiseks.
19.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 30.06.2016 otsuse ning jätab Polar Tekstiil OÜ kaebuse läbi vaatamata. 7(8)
3-16-1162
20.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kaebaja. MTA ei ole menetluskulude välja mõistmise taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.