3-17-768 T.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.03.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00707-11 tühistamiseks
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja – T.K., esindaja Ingridt Allemann Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 11.09.2017
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada Maksu- ja Tolliameti 08.03.2017 vastutusotsus nr 13-7/00707-11 osas, milles T.K. loeti vastutavaks Räävi Kaubandus OÜ tulumaksuvõla eest summas 25 839,49 eurot, mis on seotud Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse väljamaksega.
3.Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 464,02 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.10.2017.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 27.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027893-20 Räävi Kaubandus OÜ-le tasumiseks makse 184 880,34 eurot. MTA tuvastas, et Räävi Kaubandus OÜ ei ostnud 2014. a juunis Tenoret OÜ-lt kullavalandeid ja reoveepumplat ning Twindow OÜ-lt kullavalandeid. Räävi Kaubandus OÜ teadis, et arvetel märgitud äriühingud ei olnud kauba tegelikud müüjad. Seega puudub Räävi Kaubandus OÜ-l õigus nimetatud äriühingute arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Nõuetekohaste algdokumentideta tehtud väljamaksetelt kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tuleb tasuda ka tulumaksu.
2.MTA kohustas 08.03.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00707-11 T.K.d tasuma Räävi Kaubandus OÜ maksuvõlga 184 880,34 eurot. Räävi Kaubandus OÜ ei ole 27.07.2015 maksuotsusega määratud summat tasunud ning maksuhalduril ei ole õnnestunud maksuvõlga
1(10)
sisse nõuda ka sundtäitmise teel. T.K. Räävi Kaubandus OÜ ainukese juhatuse liikmena rikkus teadlikult ja tahtlikult käibe- ning tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohustust. T.K. tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Maksusumma määramine ei ole aegunud ja vastutusotsuse tegemist välistavaid aluseid ei esine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.T.K. esitas 07.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.03.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00707-11 tühistamiseks. Kaebaja seisukohad on järgmised. Räävi Kaubandus OÜ-le maksu määramine oli õigusvastane. Asjaolu, et Tenoret OÜ-l puudus majandustegevus 2014. a aprillis ja mais ning ta kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 04.06.2014, ei tähenda, et Tenoret OÜ ei saanud kaebajale kullavalandeid ja reoveepumplat müüa 02.06.2014. Seadusest ei tule erinõudeid kullavalandite müügi lepingu vormile, seega võis tehinguid teha ka suuliselt, seda enam, et kaebaja tundis Tenoret OÜ juhatuse liiget Urmas Gerasimovi. Poolte õigused ja kohustused tulenevad sellises olukorras võlaõigusseadusest (VÕS). Sellest, et Tenoret OÜ maksuhalduri korraldusi ei täitnud, ei saa järeldada, et kaebajaga tehtud tehinguid ei toimunud, sest korralduste täitmata jätmisel võis olla mistahes muid põhjusi. Tehingud Tenoret OÜ-ga tehti sularahas U. Gerasimovi soovil, sest U. Gerasimovi sõnul ei soovinud pangad talle kontot avada. Sellest, et pangakonto oli tegelikult olemas, ei saa järeldada kaebaja ütluste ebausaldusväärsust, sest temal puudus võimalus U. Gerasimovi väiteid kontrollida. Kulla hinnaga seonduvalt on maksuhaldurile selgitatud, et Räävi Kaubandus OÜ ostis kullavalandeid, mis sisaldasid ka muud materjali, kuid Londoni börsihind kajastab üksnes kulla hinda. Räävi Kaubandus OÜ soetas ja müüs kulda börsihinnast madalamalt, sest see oli ainuke viis kasumit teenida. Kliendil oli huvi teha tehinguid Räävi Kaubandus OÜ-ga ainult juhul, kui hind oli börsihinnast veidi madalam, sest muidu oleks võinud osta otse börsilt. Räävi Kaubandus OÜ käibe langus 2014. a juulist alates ei olnud tingitud käibemaksuseaduse (KMS) muudatustest, vaid sellest, et KMS muutmise järel muutus kullavalandite turg tervikuna ja Räävi Kaubandus OÜ ei saanud oma tegevust varasemas mahus jätkata. Seega kokkuvõttes on maksuhaldur ekslikult leidnud, et Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahelised tehingud ei ole tegelikult toimunud. Maksuhaldur ei ole sisuliselt tuvastanud, et Twindow OÜ-l puudus ettevõtlus, vaid äriühing on 01.08.2014 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud formaalsetel põhjustel. Twindow OÜ juhatuse liikme Dmitri Granovi selgitused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed, sest ühelt poolt ta väidab, et tehingud ei toimunud Räävi Kaubandus OÜ-ga, kuid teiselt poolt on arvetel ja aktidel tema allkirjad. D. Granov lootis ilmselt pääseda tema suhtes läbiviidavast võimalikust vastutusmenetlusest. Maksuhalduri viited D. Granovile kui „tankistile“ on kohatud, sest ta oli Twindow OÜ juhatuse liige ca kolm aastat. MTA on valikuliselt ja kallutatult lugenud mõned D. Granovi ütlused usaldusväärseks ja teised mitte, et oma versiooni kinnitada. Arusaamatuks jääb, kuidas maksuhaldur kontrollis Twindow OÜ volitustega seonduvat. Seadusest ei tule mingeid erinõudeid kullavalandite müügi lepingu vormile, seega võisid kokkulepped olla suulised. Räävi Kaubandus OÜ kaitses end sellega, et kauba eest tasuti alles pärast selle täpse koguse ja kvaliteedi tuvastamist. Kokkuvõttes ei ole MTA tuvastanud objektiivseid asjaolusid selle kohta, et Räävi Kaubandus OÜ tehingud arvetel märgitud äriühingutega tegelikult ei toimunud. Jääb arusaamatuks, mida maksuhaldur Räävi Kaubandus OÜ-lt veel ootas, et vastupidist tõendada. Tulumaksu määramine 25 839,49 eurot Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le tehtud väljamaksetelt on õigusvastane. Maksuhaldur rikkus uurimiskohustust, jättes kontrollimata, kas Tenoret OÜ kassaorderite kviitungitel kajastatud summades on Tenoret OÜ-le ka reaalselt väljamakseid tehtud. Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses esitati maksuhaldurile raamatupidamise kassaraamat ja pearaamat, mille kohaselt 2014. a juunis selliseid väljamakseid
2(10)
ei tehtud ning Räävi Kaubandus OÜ-l puudusid selleks ka vahendid. Maksuhaldur luges sellegipoolest väljamakse toimumise tõendatuks üksnes Tenoret OÜ kassaorderite kviitungite alusel. Väljamakse, mille kohta puudub arve, saab aga lugeda ettevõtlusega mitteseotuks ja määrata sellelt tulumaksu ainult siis, kui väljamakse on reaalselt tehtud. Maksuhaldur luges ettevõtlusega mitteseotud kuluks J. K. antud laenu 2000 eurot ja 20.06.2014 KÜ-le Soo 13 tehtud ülekande 474,47 eurot. Kaebaja esitas vastutusmenetluses tõendid, mille kohaselt on J. K. laenu koos intressidega Räävi Kaubandus OÜ-le tagastanud ning T.K. on hüvitanud äriühingule ka KÜ-le Soo 13 tehtud väljamakse. Seega selles osas on Räävi Kaubandus OÜ tulumaksukohustus ära langenud ja kaebajalt on alusetu seda nõuda. Eespool toodu kinnitab, et T.K. ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud, sest Räävi Kaubandus OÜ täitis oma maksukohustusi korrektselt. Ja isegi kui nõustuda, et Tenoret OÜ ja Twindow OÜ ei olnud kauba tegelikeks müüjateks, ei saa selle tõttu T.K.le etteheiteid teha. Kaebaja täitis hoolsuskohustust nõuetekohaselt.
4.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse põhjenduste juurde ja märkides täiendavalt järgmist. U. Gerasimov andis Tenoret OÜ ettevõtluse kontrollis seletuse 10.06.2014, kui arvete kohaselt olid tehingud Räävi Kaubandus OÜ-ga juba toimunud, kuid U. Gerasimov ei maininud kordagi neid tehinguid. Kaebaja väide, et ta ei saa U. Gerasimovi ütlusi kontrollida, ei ole tõsiselt võetav olukorras, kus ta on kohtule esitanud Tenoret OÜ raamatupidamisdokumente. Maksuhalduri kogutud tõendi viitavad, et kaebaja tundiski U. Gerasimovi kui isikut, kes osutab näilike arvete kirjutamise teenust. Maksuhaldur kutsus U. Gerasimovi 18.03.2015 korraldusega MTA-sse, et küsida temalt selgitusi Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vahel 2014. a juunis toimunud tehingute kohta. U. Gerasimov määratud ajal kohale ei ilmunud ja teatas 23.03.2015 kirjalikus seisukohas, et on esitanud maksuhaldurile Räävi Kaubandus OÜ-ga tehtud tehingute kohta juba kogu info ja dokumendid. Nimetatud dokumentide hulgas ei olnud kullavalandeid või reoveepumplat puudutavaid dokumente. Seega ei tõenda tehingute toimumist ka Tenoret OÜ KMD. Ei ole vaidlust, et Twindow OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, D. Granov eitab tehingute tegemist Räävi Kaubanduse OÜ-ga ja ta ei tunne T.K.d. Seega ei vasta tegelikkusele T.K. poolt Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses 05.01.2015 antud seletus, et ta nägi D. Granovit Refing Group OÜ ukse taga ning D. Granov ja U. Gerasimov olid äripartnerid. Seega kaebaja on juba Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses väitnud maksuhaldurile asjaolusid, mis ei vasta tegelikkusele ning tegemist oli kaebajapoolse tahtliku tegevusega. Kaebaja väidab, et Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamisdokumentide hulgas olid ekslikult Tenoret OÜ kassaorderid summas 97 205, 71 eurot. Samas kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas need orderid tema kätte sattusid ning miks ta neid Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikmena raamatupidamisdokumentide hulgas säilitas. Kaebaja seisukoht on vastuolus Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses kaebaja poolt 30.03.2015 antud seletusega Tenoret OÜ kassa sissetuleku orderite kohta. Seetõttu ei ole tõsiselt võetavad kaebaja väited seoses Räävi Kaubanduse OÜ raamatupidamisega, mille eest vastutas kaebaja. Eluliselt usutavad pole kaebaja väited, et tal puudub juurdepääs Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamise dokumentidele. Seda enam, kui maksuvõlg on tekkinud isiku juhatuse liikme ajal, siis ei mõjuta kohustust asjaolu, et isik ei olnud maksuotsuse tegemise ajal enam juhatuse liige (Räävi Kaubandus OÜ maksumenetlust alustati 25.11.2014 ning T.K. oli Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liige kuni 22.01.2015). T.K. ei ole menetlustes usutavalt selgitanud, miks ta loobus Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liikme kohustustest Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluse ajal.
3(10)
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vaidlus käib selle üle, kas T.K. vastutab Räävi Kaubandus OÜ endise juhatuse liikmena solidaarselt äriühingu maksuvõla eest, mis koosneb Räävi Kaubandus OÜ-le 27.07.2015 maksuotsusega tasumiseks määratud käibemaksust (158 354,85 eurot) ja tulumaksust (26 525,49 eurot).
6.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
7.Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht (KMS § 37 lg 7 p-d 2, 5, 6). Eeltoodust tulenevalt, samuti väljakujunenud kohtupraktikat arvestades (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-81-12, p 11; 3-3-1-49-13, p 14-15; 3-3-1-57-13, p 11-13; 3-3-1-51-15, p 11) on sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks eelduseks tehingu tegelik toimumine arvel märgitud poolte vahel.
8.Maksuhaldur tuvastas, et Räävi Kaubandus OÜ-le kullavalandite ja reoveepumpla müüjaks ei olnud Tenoret OÜ, vaid tundmatu kolmas isik, ning kaebaja teadis seda. Sellele viitavad maksuhalduri arvates järgmised asjaolud kogumis (vastutusotsuse p 4): 1) Tenoret OÜ arvete kohaselt toimusid tehingud 02.06.2014, kuid Tenoret OÜ juhatuse liige ei maininud 10.06.2014 maksuhaldurile oma majandustegevuse kohta seletust andes kordagi nimetatud tehinguid; 2) MTA kohustas Tenoret OÜ-d 02.06.2014 korraldusega esitama maksuhaldurile hiljemalt 10.06.2014 dokumendid ettevõtlusega tegelemise kohta, kuid Tenoret OÜ ei esitanud Räävi Kaubandus OÜ-ga toimunud tehingute kohta ühtki dokumenti; 3) Tenoret OÜ kustutati MTA 26.05.2014 otsuse alusel käibemaksukohustuslaste registrist alates 04.06.2014, sest äriühingul puudus 2014. a aprillis ja mais majandustegevus; 4) Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vahel 05.05.2013 sõlmitud ostu-müügileping oli lühike, üldsõnaline ega sisaldanud mingeid tingimusi kauba kvaliteedi, hinna või poolte vastutuse kohta, kuigi Tenoret OÜ arvete kohaselt oli tehingute väärtus väga suur (93 318,83 eurot); 5) U. Gerasimov hoidis Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses seletuste andmisest kõrvale, öeldes vaid, et on kõik dokumendid juba Tenoret OÜ kontrollimenetluses maksuhaldurile esitanud, kuid Tenoret OÜ esitatud dokumentide hulgas ei ole dokumente Räävi Kaubandus OÜ-ga toimunud tehingute kohta; 6) T.K. väitel tasuti Tenoret OÜ-le sularahas, sest U. Gerasimov ei saanud väidetavalt OÜ Tenoret nimele pangas kontot avada, kuid tegelikult olid Tenoret OÜ-l tehingute toimumise ajal arvelduskontod olemas; 7) T.K. ja U. Gerasimov on ammused tuttavad ning sularaha üleandmise ja vastuvõtmise kohta puuduvad korrektsed dokumendid, samas tehingute eest 4(10)
makstud summa oli väga suur; 8) T.K. seletuse kohaselt toimus kulla ost ja müük vastavalt Londoni börsi päevakursile, kuid tegelikud tehingud tehti oluliselt madalama hinnaga; 9) T.K. seletus kulla müügi eest tasumise süsteemi kohta ei ole loogiline ega eluliselt usutav; 10) T.K. seletus, et kauba üleandmine ja vastuvõtmine toimus bensiinijaamade või mööblipoe parklates, ei ole kauba väärtust arvestades usutav; 11) T.K. seletas, et Tenoret OÜ müüs Räävi Kaubandus OÜ-le lisaks kullale segisteid ja rööpaid, kuid arvete kohaselt müüdi reoveepumpla; 12) U. Gerasimov on kriminaalse taustaga, tal puudub rahvastikuregistri järgne elukoht ja töökoht ning ta on olnud maksuhaldurile kättesaamatu; 13) alates 01.07.2014 jõustus KMS muudatus, millega kehtestati väärismetalli tehingutele pöördmaksustamine ning Räävi Kaubandus OÜ käive vähenes alates 01.07.2014 mitmekordselt.
9.Maksuhaldur tuvastas, et Räävi Kaubandus OÜ-le kullavalandite müüjaks ei olnud Twindow OÜ, vaid tundmatu kolmas isik, ning kaebaja teadis seda. Sellele viitavad maksuhalduri arvates järgmised asjaolud kogumis (vastutusotsuse p 4): 1) Twindow OÜ kustutati MTA 28.07.2014 otsusega käibemaksukohustuslaste registrist alates 01.08.2014, sest äriühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.05.-27.07.2014; 2) Twindow OÜ juhatuse liige D. Granov ütles, et 2014. a juunis ei toimunud Räävi Kaubandus OÜ-ga kullaega mingeid muid tehinguid; 3) D. Granov ei olnud midagi kuulnud Räävi Kaubandus OÜ-st ega T.K.st ning ei teadnud, kes koostas 2014. a juunis Twindow OÜ nimel arveid, samas on Twindow OÜ nimel arved ja kassa sissetuleku orderite kviitungid allkirjastanud D. Granov, seega oli D. Granov ilmselt variisik; 4) D. Granov ei teadnud, kes koostas tema nimel 14.05.2014 U. Gerasimovile volikirja Twindow OÜ esindamiseks, ega allkirjastanud seda ning ei tunne U. Gerasimovi; 5) D. Granov on andnud väidetavalt volituse Twindow OÜ esindamiseks, kuid ei avaldanud, kellele ega esitanud tõendeid volitamise kohta; 6) Räävi Kaubandus OÜ ja Twindow OÜ vahel ei olnud müügilepinguid, kuigi kullavalandite väärtus oli dokumentide kohaselt 856 810,27 eurot; 7) kauba eest tasuti sularahas ilma mõistliku põhjenduseta; 8) T.K. seletus, et kauba üleandmine ja vastuvõtmine toimus bensiinijaamade või mööblipoe parklates, ei ole kauba väärtust arvestades usutav; 9) reaalselt toimunud tehingute puhul ei oleks Räävi Kaubandus OÜ majandustegevust mõjutanud 01.07.2014 jõustunud KMS muudatus, millega kehtestati väärismetalli tehingutele pöördmaksustamine.
10.Kohus leiab, et eeltooduga on maksuhaldur piisavalt ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust, et Räävi Kaubandus OÜ tehingud Tenoret OÜ-ga ja Twindow OÜ-ga ei ole tegelikult toimunud. Kohus tugineb käibemaksu puudutavas osas MTA 27.07.2015 maksuotsuse ja 08.03.2017 vastutusotsuse põhjendustele neid kõiki üle kordamata (HKMS § 165 lg 2) ning märgib kaebusele vastuseks järgmist.
11.Vaidlust ei ole selle üle, et Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vahelised tehingud toimusid arvete kohaselt 02.06.2014 ning Tenoret OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 04.06.2014 põhjusel, et tal puudus majandustegevus 2014. aprillis ja mais, st väidetavate tehingute tegemise ajal oli Tenoret OÜ veel käibemaksukohustuslane. Kohus tõi aga eespool välja terve rea MTA tuvastatud asjaolusid, mis kogumis tekitavad põhjendatud kahtluse, et tehingu kohta on tagantjärele koostatud tegelikkusele mittevastavaid dokumente. Eelkõige tuleb märkida, et U. Gerasimov ei kinnitanud Tenoret OÜ suhtes läbi viidud ettevõtlusega tegelemise kontrolli menetluses tehingute tegemist Räävi Kaubandus OÜ-ga, kuigi ta andis MTA-le seletuse ca nädal aega pärast väidetavate suuremahuliste (kauba väärtus oli üle 93 000 euro) tehingute toimumist Räävi Kaubandus OÜ-ga (10.06.2014 seletus, MTA 10.05.2017 vastuse lisa 8). U. Gerasimovi seletuse kohaselt oli Tenoret OÜ-l 10.06.2014 seisuga toimunud ainult kasutatud konditsioneeride ost ja müük ning järgmised tehingud olid plaanis 2014. a juulis pärast käibemaksukohustuslase numbri saamist. U. Gerasimov ei esitanud Räävi Kaubandus OÜ-ga 02.06.2014 väidetavalt toimunud tehingute kohta maksuhaldurile ka mingeid dokumente, kuigi MTA kohustas Tenoret OÜ-d neid esitama (MTA 10.05.2017
5(10)
vastuse lisa 9). Samuti on ilmne, et U. Gerasimov hoidis maksuhaldurile täpsemate seletuste andmisest kõrvale (MTA 10.05.2017 vastuse lisad 12-15) ning selline käitumine on iseloomulik olukorrale, kus dokumente on vormistatud tegelikult mitte aset leidnud tehingute kohta või kus äriühingul puudub tegelik majandustegevus ning seda tahetakse maksuhalduri eest varjata. Kaebaja väide, et U. Gerasimovi seletuste andmisest kõrvale hoidumisel võib olla mingi muu selgitus, on kogutud tõendeid arvestades väheusutav. Asjaolu, et T.K. ja U. Gerasimov olid ammused tuttavad, muutis võltsdokumentide vormistamise lihtsamaks.
12.Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ta luges ebausaldusväärseks T.K. seletused Tenoret OÜ-ga tehingute läbiviimise, arveldamise jms kohta. Näiteks väitis kaebaja, et tehingud toimusid sularahas üksnes U. Gerasimovi soovil, sest viimane ei saanud võlgade tõttu Tenoret OÜ-le väidetavalt pangaarvet avada, kuid maksuhaldur on tuvastanud Tenoret OÜ-l pangaarve olemasolu (MTA 10.05.2017 vastuse lisad 18, 19). Kaebaja väide, et ta ei teadnud ega saanudki teada, et pangaarve oli tegelikult olemas, on kogutud tõendite valguses ebausutav. Eluliselt usutavam on, et sularahas arveldamine toimus T.K. ja U. Gerasimovi kokkuleppel raha tegeliku päritolu ja liikumise varjamiseks, sest pangaülekannetest jääb jälg, mille kaudu maksuhaldur saab raha liikumise hõlpsasti kindlaks teha. Kulla hinnaga seonduvalt märgib kohus, et vastutusotsuse lk 22 on maksuhaldur aktsepteerinud kaebaja selgitust, et Tenoret OÜ arvetel märgitud hind on kullavalandi, mitte puhta kulla hind, ja selgitanud, et Räävi Kaubandus OÜ müüs kulda edasi odavamalt võrreldes kehtiva Londoni börsi hinnaga, millest T.K. sõnul tehingutes lähtuti (seletus MTA 10.05.2017 vastuse lisa 20). Kaebaja väide, et Räävi Kaubandus OÜ saigi tehinguid teha üksnes börsihinnast oluliselt madalama hinnaga, sest muidu poleks temalt kulda ostetud, on tõendamata. Kaebaja ei ole ka veenvalt ümber lükanud maksuhalduri järeldust, et kaebaja kirjeldatud arveldamissüsteem ei ole tavapärane ega eluliselt usutav – kaebaja kirjelduse kohaselt ei teadnud kauba tarnija (Tenoret OÜ) ega kauba ostja ja edasimüüja (Räävi Kaubandus OÜ) kauba kullasisaldusest ja kaalust sõltuvat tegelikku väärtust enne, kui Räävi Kaubandus OÜ ostja (Neolines OÜ) oli selle analüüside alusel kindlaks teinud, ning Tenoret OÜ esitas Räävi Kaubandus OÜ-le arved alles pärast Neolines OÜ-lt andmete saamist, mitte ei määranud ise kaubale hinda, arvestades mh kauba soetamismaksumust, turuväärtust, kasumimarginaali vms. Samas pidi ka Tenoret OÜ omakorda kullavalandid kuskilt soetama ja nende eest tasuma vastavalt kullasisaldusele jms näitajatele.
13.On tõsi, et kullavalandite müügilepingu vormile ei ole kehtestatud mingeid erinõudeid ning poolte üldised õigused ja kohustused tulenevad kokkuvõttes VÕS-ist. Maksuhaldur on siiski õigesti selgitanud, et konkreetset kaupa (kullavalandid) ja tehinguväärtust (üle 93 000 euro) arvestades ei ole eluliselt usutav, et Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ sõlmisid tegelikult toimuvate tehingute tarbeks müügilepingu, kus ei sisaldu mitte mingeid tingimusi konkreetse kauba ja hinna ning tehingute eripära arvestavate õiguste, kohustuste ja vastutuse kohta (MTA 10.05.2017 vastuse lisa 11). Samuti ei ole kaebaja andnud mõistlikku selgitust asjaolule, et Tenoret OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vaheline leping kannab kuupäeva 05.05.2013 ja sellele on Tenoret OÜ nimel alla kirjutanud U. Gerasimov, kuigi 10.06.2014 seletuses ütles U. Gerasimov, et ostis Tenoret OÜ 2014. a aprillis ja sai selle juhatuse liikmeks 02.05.2014 (MTA 10.05.2017 vastuse lisa 8).
14.01.07.2014 jõustunud KMS muudatus, millega kehtestati väärismetalli tehingutele pöördmaksustamine, muutis kullavalandite turgu tervikuna. Selle seadusemuudatuse eesmärk oli kullatehingutega seotud maksupettuste ärahoidmine. Kaebaja ei ole esitanud mingeid täpsemaid selgitusi ega analüüse Räävi Kaubandus OÜ majandustegevuse kohta enne ja pärast 01.07.2014, mille pinnalt saaks pidada usutavaks, et äriühingu käibe langusel oli mingi muu põhjus peale selle, et pärast pöördmaksustamise kehtestamist ei olnud kullatehingud äriühingu jaoks enam kasulikud ega huvipakkuvad. Lisaks tuleb märkida, et vastutusmenetluses 22.01.2017 antud selgituses (tl 26) pidas kaebaja Räävi Kaubandus OÜ käibe järsu languse
6(10)
põhjuseks hoopis seda, et äriühingul hakkas vastava tegevuse luba lõppema ning talle oli antud teavet, et uueks perioodiks tegevusluba ei väljastata, kuigi tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Seega ei ole kaebaja selgitused käibe languse põhjuste kohta olnud järjekindlad ning need on ka tõendamata.
15.Twindow OÜ ja Räävi Kaubandus OÜ vaheliste tehingutega seonduvalt märgib kohus täiendavalt järgmist. Kaebaja peab D. Granovi selgitusi ebausaldusväärseks, kuid D. Granovi selgituste kõrvalejätmine tähendaks sisuliselt ikkagi, et väidetav tehingupartner ei ole Räävi Kaubandus OÜ-ga toimunud tehinguid kinnitanud. Maksuhaldur on visuaalsel vaatlusel tuvastanud, et D. Granovi nimel U. Gerasimovile tehingute tegemiseks antud volikirjal olev allkiri ei sarnane D. Granovi tegeliku allkirjaga, mis toetab järeldust, et D. Granov ei ole U. Gerasimovile Twindow OÜ esindamiseks volikirja andnud. Twindow OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud põhjusel, et ta ei tõendanud majandustegevuse olemasolu Räävi Kaubandus OÜ-ga tehingute toimumise perioodil. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli üksnes suuline leping ja nii suure väärtusega (üle 856 000 euro) tehingute tegemine üksnes suulise lepingu alusel, nagu ka tasumine sularahas, ei ole tavapärane ega eluliselt usutav. Kaebaja ei ole esitanud veenvat selgitust või tõendeid, mis maksuhalduri järeldused ümber lükkaks.
16.Kokkuvõttes on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et Räävi Kaubandus OÜ ei soetanud arvetel märgitud kaupa Tenoret OÜ-lt ja Twindow OÜ-lt ning teadis, et arvetel nimetatud äriühingud ei olnud kauba tegelikud müüjad. Seega ei olnud Räävi Kaubandus OÜ-l õigust Tenoret OÜ ja Twindow OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kui maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Seejuures tuleb silmas pidada, et kui maks on määratud tõendite kogumile tuginedes, nagu käesolevas asjas, ei piisa maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaks maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. Käesolevas asjas ei ole kaebaja seda teinud.
17.Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–50. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 51 lg 2 p 5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud ka sellised kulud või väljamaksed, mis on tehtud ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tuleneb, et tulumaksu määramise üheks eelduseks on väljamakse tegemine, st maksukohustuslase vara peab olema reaalselt vähenenud.
18.Maksuhaldur tuvastas, et Räävi Kaubandus OÜ tasus 2014. a juunis Tenoret OÜ-le 190 524,54 eurot, kuid 97 205,71 euro suuruse väljamakse kohta ei ole esitatud algdokumente (vastutusotsuse lk 11). MTA luges Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse väljamakse TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja määras sellelt tasumiseks tulumaksu. T.K. kinnitas kohtuistungil, et Tenoret OÜ kassaorderite kviitungitel summas 97 205,71 eurot on U. Gerasimovi allkiri (alates 12:59:34), kuid väidab, et need kviitungid olid Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamise hulgas ekslikult ja tegelikult Räävi Kaubandus OÜ ei maksnud Tenoret OÜ-le 97 205,71 eurot. Kohus leiab, et maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud, et Räävi Kaubandus OÜ on tegelikult teinud Tenoret OÜ-le 97 205,71 euro suuruse väljamakse. Tenoret OÜ kassaorderite kviitungid viitavad tõepoolest väljamakse tegemisele, kuid Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamises need
7(10)
väljamaksed ei kajastunud ning raamatupidamise andmetel ei olnud Räävi Kaubandus OÜ-l selliste väljamaksete tegemiseks ka vahendeid (vt kviitungid ning Räävi Kaubandus OÜ 2014. a juuni kassa- ja pearaamat, kaebuse lisad 7, 9, 10). Kaebaja 12.12.2016 eriarvamuse (tl 22-25) p-s 13 toodud sellekohastele väidetele ei ole maksuhaldur vastutusotsuses vastanud. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamise andmeid 97 205,71 euro suuruse väljamakse kannete puudumise kohta ei saa arvestada olukorras, kus teised Tenoret OÜ-ga tehtud tehingud ja väljamaksed on Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamisest läbi kantud. Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahelisi tehinguid kahtluse alla seades möönis maksuhaldur kauba olemasolu, seega oleks saanud maksuhaldur näiteks näidata, et Räävi Kaubandus OÜ soetas kullavalandeid või mingit muud kaupa ja müüs seda edasi sellisel hulgal, mis oleks katnud ka Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse väljamakse. Ka sellist analüüsi ei ole maksuhaldur teinud. Vaidlust pole selle üle, et Räävi Kaubandus OÜ ei ole taotlenud sisendkäibemaksu mahaarvamist seoses tehingutega, mida saaks seostada Tenoret OÜ-le tehtud ja algdokumentidega katmata 97 205,71 euro suuruse väljamaksega, samuti pole tõendeid selle kohta, et Tenoret OÜ oleks selliseid tehinguid deklareerinud. Pole ka vaidlust, et Tenoret OÜ suhtes läbiviidud ettevõtlusega tegelemise raames ei nimetanud U. Gerasimov mingeid Räävi Kaubandus OÜ-ga tehtud tehinguid, mida saaks seostada Tenoret OÜ kassaorderite kviitungitel kajastuvate väljamaksetega. Kohus jagas eespool maksuhalduri seisukohta, et Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahel ei ole arvetel märgitud tehinguid tegelikult tehtud, vaid vormistatud on üksnes dokumente. Maksuhalduriga saab nõustuda ka selles, et kaebaja ei ole andnud mingit mõistlikku ja eluliselt usutavat selgitust, miks Räävi Kaubandus OÜ raamatupidamisdokumentide hulgas kajastuvad kolmanda äriühingu kassaorderite kviitungid – kuidas kaebaja kui Räävi Kaubandus OÜ juhatuse liige ja raamatupidamise eest vastutav isik need sai, miks ta neid säilitas jms. Seejuures on T.K. Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses 30.05.2015 Tenoret OÜ nende kviitungitega seoses seletanud, et Tenoret müüs OÜ Räävi Kaubandus OÜ-le midagi veel, kuigi T.K. ei mäletanud, mida (vt MTA 10.05.2017 vastuse lisa 21). Maksuhalduri tuvastatud asjaolusid arvestades on seega võimalik, et kassaorderite kviitungid allkirjastatigi nn igaks juhuks, ilma et nende alusel oleks reaalseid väljamakseid tehtud, st sisuliselt neid võltsdokumente ei võetud mingil põhjusel kasutusse. Seetõttu on selliste kassaorderite kviitungite olemasolu Räävi Kaubandus OÜ valduses üks asjaolu, mis viitab Räävi Kaubandus OÜ ja Tenoret OÜ vahelisele kooskõlastatud tegevusele maksude tasumisest kõrvale hoidumisel. Tulumaksu saab aga sellegipoolest määrata üksnes juhul, kui on toimunud reaalne väljamakse, st raha on Räävi Kaubandus OÜ ettevõtlusest reaalselt välja viidud. Maksuhalduri põhjendused ei ole piisavad järeldamaks, et Räävi Kaubandus OÜ tegi Tenoret OÜ-le 97 205,71 euro suuruse väljamakse, seega selles osas on vastutusotsus õigusvastane.
19.Maksuhaldur tuvastas Räävi Kaubandus OÜ maksumenetluses (vt vastutusotsuse lk 12), et Räävi Kaubandus OÜ tegi 05.06.2014 pangaülekande J. K.le summas 2000 eurot selgitusega „ülekanne“ ning 20.06.2014 ülekande KÜ-le Soo 13 summas 474,47 eurot. Maksuhaldur leidis, et nimetatud väljamaksed ei olnud seotud Räävi Kaubandus OÜ ettevõtlusega ja määras äriühingule tasumiseks tulumaksu. T.K. esitas vastutusmenetluses tõendid, et tagastas 21.11.2016 Räävi Kaubandus OÜ-le J. K. laenu koos intressidega ja hüvitas 23.11.2016 KÜ-le Soo 13 tehtud väljamakse (Räävi Kaubandus OÜ kassa sissetuleku orderid, kaebuse lisa 11). Räävi Kaubandus OÜ kinnitas 13.02.2017 maksuhaldurile raha tagastamist (MTA 10.05.2017 vastuse lisad 47-48). Maksuhaldur on aga vastutusotsuse lk 18-20 põhjendanud, miks raha tagastamine Räävi Kaubandus OÜ-le ei ole usaldusväärselt tõendatud ega muuda kaebaja vastutust Räävi Kaubandus OÜ maksuvõla eest. Kuna kaebaja ei ole kohtumenetluses selles osas uusi sisulisi väiteid ega tõendeid esitanud, nõustub kohus selle osas vastutusotsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).
8(10)
20.Kaebaja kinnitas 11.09.2017 kohtuistungil (alates 13:01:42), et ei vaidlusta Räävi Kaubandus OÜ-le määratud tulumaksu osas, mis puudutab Kinnisvaraportaal AS-ile 02.06.2014 ja 14.06.2014 tehtud väljamakseid kokku 32,50 eurot, Ehituse ABC-s 13.06.2014 tasutud 39,01 eurot ning Eesti Energia AS-ile 17.06.2014 tasutud 34,67 eurot. Kuna kaebaja ei ole esitanud nende väljamaksetega seonduvalt kohtumenetluses ühtki sisulist vastuväidet ega tõendit, siis tugineb kohus ka selles osas vastutusotsuse lk 11-12 toodud põhjendustele neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).
21.Kokkuvõttes leiab kohus, et Räävi Kaubandus OÜ-le on õigesti määratud tasumiseks käibemaksu. Tulumaksu määramine on õige osaliselt. Kohus ei pea tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid arvestades põhjendatuks tulumaksu määramist Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le väidetavalt tehtud 97 205,71 euro suuruselt väljamakselt. See tähendab üksiti, et ka kaebaja ei ole Räävi Kaubandus OÜ endise juhatuse liikmena selle maksuvõla eest vastutav. Seega tulumaksu puudutavas osas tuleb vastutusotsus osaliselt tühistada sõltumata muudest kaebuse väidetest.
22.Kohus leidis eespool, et Räävi Kaubandus OÜ ei soetanud Tenoret OÜ ja Twindow OÜ arvetel märgitud kaupa nimetatud äriühingutelt, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning Räävi Kaubandus OÜ teadis sellest. Seega ei olnud Räävi Kaubandus OÜ-l õigus Tenoret OÜ ja Twindow OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna Räävi Kaubandus OÜ kajastas sellegipoolest neid arveid raamatupidamises äriühingu maksukohustust vähendavana, siis on äriühingu käibemaksudeklaratsioonid ebaõiged ja äriühing tasus käibemaksu ettenähtust vähem. Kohus leidis eespool ka seda, et Räävi Kaubandus OÜ tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid Kinnisvaraportaal AS-ile, Ehituse ABC-le, Eesti Energia AS-ile, J. K.le ja KÜ-le Soo 13, millelt jäi tulumaks arvestamata ja tasumata. Vaidlust ei ole selle üle, et T.K. oli tehingute tegemise ajal Räävi Kaubandus OÜ ainuke juhatuse liige, kes juhtis kontrolliperioodil äriühingu majandustegevust, esindas äriühingut Tenoret OÜ ja Twindow OÜ-ga toimunud tehingutes ning vastutas ka äriühingu raamatupidamise, maksudeklaratsioonide esitamise ja maksukohustuse nõuetekohase täitmise eest. Seega rikkus T.K. MKS § 85 lg-s 4 sätestatud deklareerimiskohustust koostoimes KMS § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1 ning TuMS § 51 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 3 ja § 54 lg-ga 2, samuti MKS § 105 lg-s 1 sätestatud maksusumma tasumise kohustust koostoimes KMS § 38 lg-ga 1 ja TuMS § 54 lg-ga 4.
23.Riigikohus on MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 kohaldamisel leidnud, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja õigusvastase tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud kohustusi (otsus nr 3-3-1-17-13, p 14). Viidates raskustele tahtluse tõendamisel on Riigikohus märkinud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning ka „elulise usutavuse“ kriteeriumist (samas, p 16). Riigikohus on ka märkinud, et olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad (otsus nr 3-3-123-12, p 15). Kohus nõustub maksuhalduriga (vt vastutusotsuse p 5.2, 5.3 ja p 7 alapunktid 14), et T.K. rikkus maksude deklareerimise ja tasumise kohustust tahtlikult ning T.K. tegevuse ja Räävi Kaubandus OÜ-l tekkinud maksukohustuse vahel on põhjuslik seos. HKMS § 165 lg 2 alusel kohus neid põhjendusi ei korda. Kohus lisab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus T.K.d peetakse vastutavaks eraõiguslikust suhtest tuleneva kohustuse rikkumise eest, vaid maksuhaldur on põhjendanud nii tahtlust kui ka põhjuslikku seost seonduvalt maksuseaduses sätestatud deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumisega (vrd nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-37-13, kus juhatuse liikmele heideti ette juhatuse liikme ja äriühingu vahelise sisesuhte rikkumist äriühingu jaoks kahjuliku tehingu tegemise näol, mille tagajärjeks
9(10)
oli maksude tasumise võimatus ja maksuvõla suurenemine). MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel vastutab T.K. seega Räävi Kaubandus OÜ maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga.
24.Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb 08.03.2017 vastutusotsus nr 13-7/00707-11 tühistada osaliselt, st osas, milles T.K. loeti vastutavaks Räävi Kaubandus OÜ tulumaksuvõla eest summas 25 839,49 eurot, mis on seotud Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse väljamaksega. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 lause 4 kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, siis tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, ning seejärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega (RKHK 3-3-1-17-11, p 13; 3-3-1-28-14, p 13). Maksuasjades tuleb kaebuse rahuldamise proportsiooni määramisel lähtuda nõuete suurusest, mitte arvust (RKHK 3-3-1-80-16, p 33). Kaebus rahuldatakse osaliselt. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja menetluskuluks on riigilõiv 765 eurot, mille kohta on toimikus maksekorraldus (tl 77); õigusabikulud 2089,80 eurot koos käibemaksuga, mille kohta esitas kaebaja arve-saatelehe ja tõendid kulude kandmise kohta (tl 98-101) ning kulud nõustaja teenustele summas 464,40 eurot koos käibemaksuga, mille kohta esitas kaebaja arve-saatelehe ja tõendi kulu kandmise kohta (tl 102-103). Kokku on kaebaja menetluskulude suuruseks 3319,20 eurot. Kohtu hinnangul on see summa asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kohus tühistab käesoleva otsusega vastutusotsuse osas, milles T.K. loeti vastutavaks Räävi Kaubandus OÜ tulumaksuvõla eest, mis on seotud Räävi Kaubandus OÜ poolt Tenoret OÜ-le tehtud 97 205,71 euro suuruse väljamaksega. Sellelt väljamakselt Räävi Kaubandus OÜ-le 2014. a juunikuu eest arvestatud tulumaks oli 25 839,49 eurot (97 205,71x21/79). Arvestades, et vaidlustatavaks maksusummaks oli 180 880,34 eurot, on kaebus seega rahuldatud 13,98% ulatuses. Järelikult tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 464,02 eurot (13,98% 3319,20 eurost, sh käibemaks).
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.