MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus tühistada Vabariigi Valitsuse 12.05.2017 korraldus nr 141; tühistada otsus, mille alusel sõlmiti Eesti Vabariigi ja OÜ EST-FOR Invest vahel planeerimisemenetluse rahastamise leping, ning tunnistada planeerimismenetluse rahastamise leping kehtetuks; tühistada otsus, millega otsustati korraldada riigihange nr 189554 „Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimine Rahandusministeeriumile“
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Metsa Abiks, seaduslikud esindajad Martin Luiga ja Linda-Mari Väli
1.Tagastada MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 88 lg 5, § 204 lg 2). Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2).
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 18.09.2017 MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kaudu) vastu.
2.Kaebusest nähtuvalt esitas OÜ EST-FOR 31.01.2017 riigihalduse ministrile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks puidurafineerimistehase rajamiseks. Tulenevalt asjaolust, et Rahandusministeeriumil puudusid vajalikud vahendid, millega katta taotletud
3-17-1897 planeerimistegevusega seotud kulusid, algatati Riigikogus 23.03.2017 eelnõuna 411 SE planeerimisseaduse (PlanS) muutmine, mille tulemusena jõustus 05.05.2017 PlanS § 4 lg 21. Viidatud sätte alusel võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lg 2 p 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. Nii riigikontrolör kui planeerimis- ja ehitusõiguse töögrupp esitasid oma seisukoha, milles väljendasid muret selle üle, et ühe ettevõtte ärihuvidega seotud üksikküsimus lahendatakse läbi seadusemuudatuse, samuti toodi esile sellega kaasnevat huvide konflikti riski. Vabariigi Valitsus otsustas 12.05.2017 korraldusega nr 141 (edaspidi: korraldus nr 141) algatada Viljandi ja Tartu maakonnas riigi eriplaneeringu puidurafineerimistehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks ning planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Rahandusministeeriumi kodulehel on avaldatud OÜ EST-FOR Invest ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud leping (edaspidi: planeerimisemenetluse rahastamise leping ), millega OÜ EST-FOR Invest võtab kohustuse kanda planeeringu korraldamisega seonduvad kulud ning saab Eesti Vabariigilt täiendavad garantiid seoses planeerimisprotsessi kaasamisega, mida PlanS ette ei näe. Rahandusministeeriumi kodulehelt ega dokumendiregistrist pole tänaseni leitav haldusakt, mille alusel leidis aset vastava lepingu sõlmimine. 17.08.2017 avaldati riigihangete registris hanketeade seoses hankemenetlusega nr 189554 „Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimine Rahandusministeeriumile“ (edaspidi: konsultatsiooniteenuse hange), mille viib hankedokumentide kohaselt läbi Riigi Tugiteenuste Keskus volitatuna Rahandusministeeriumi poolt. Haldusakt, millega otsustati planeeringu koostamine sellises ulatuses konsultandi käest tellida, pole Rahandusministeeriumi kodulehelt ja dokumendiregistrist leitav. Konsultatsiooniteenuse hanke dokumendid on esimeseks avalikult kättesaadavaks allikaks, mis sisaldavad põhjalikumat teavet rafineerimistehase rajamisplaanide kohta, mis võimaldavad planeeringualaga seotud isikutel hinnata planeeringu võimalikku mõju oma õigustele ning samuti keskkonnaga seotud riske.
3.MTÜ Eesti Metsa Abiks palub tühistada Vabariigi Valitsuse 12.05.2017 korraldus nr 141, samuti otsus, mille alusel sõlmiti Eesti Vabariigi ja OÜ EST-FOR Invest vahel planeerimisemenetluse rahastamise leping, ning tunnistada planeerimismenetluse rahastamise leping kehtetuks. Ühtlasi soovib kaebaja tühistada otsuse, millega otsustati korraldada riigihange nr 189554 „Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimine Rahandusministeeriumile“. Kaebuses on märgitud, et kui kohus peab mõne ülalnimetatud tühistamistaotluse menetlusse võtmist või rahuldamist võimatuks, soovib kaebaja vastava haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja soovib Vabariigi Valitsuse 12.05.2017 korralduse nr 141 ja 17.08.2017 hankemenetluse otsuse nr 189554 kehtivuse peatamist ning Rahandusministeeriumi keelamist teha edasisi toiminguid ja võtta vastu haldusakte korraldusega nr 141 alustatud planeerimismenetluses ning sellega seonduvalt alustatud hankemenetluses nr 189554.
2(7)
3-17-1897
4.Kaebaja märgib, et vaidlusalune planeering on käesoleval ajal alles oma algetappides, kuid selle läbiviimisel esineb praegu vigu, mille kõrvaldamata jätmine tekitaks olukorra, kus nii riik, EST-FOR Invest OÜ kui ka kõik puudutatud isikud panustavad planeeringuga seoses suures mahus aega ja rahalisi vahendeid, ent suur osa tööst tuleks uuesti teha, kuna planeering oleks õigusvastane. Seega on kõigi osapoolte huvides need vead viivitamatult kõrvaldada, et edasine planeerimismenetlus saaks viia õiguspärase planeeringu kehtestamiseni. Nimetatud vead seisnevad järgnevas:
4.1.Eksitud on menetlusliigi valikul, kuna puudub igasugune alus riigi eriplaneeringu koostamiseks, sest tegemist on täiesti tavapärase kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva planeeringuga.
4.2.Otsus sõlmida planeerimise rahastamisleping on õigusvastane, kuna: – hangete rahastamine sellisel moel on vastuolus põhiseadusega; – konkreetse lepinguga antakse EST-FOR Invest OÜ-le täiendavaid õigusi, mida PlanS ette ei näe.
4.3.Otsus korraldada konsultatsiooniteenuse hange käesoleval kujul on õigusvastane põhjusel, et: – Rahandusministeerium annab konsultandile üle planeeringu koostamisega seotud ülesanded sellises ulatuses, et planeeringu korraldamise formaalne jäämine Rahandusministeeriumi ülesandeks ei muuda asjaolu, et planeeringut korraldab sisuliselt EST-FOR Invest OÜ; – lepinguga antakse EST-FOR Invest OÜ-le täiendavaid õigusi, mida PlanS ette ei näe; – konsultandile pandavad ülesanded ei taga, et rafineerimistehase rajamiseks valitaks saadaolevatest ning mõistlike kuludega rakendatavatest tehnoloogiatest kõige keskkonnasõbralikum.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus asjas välja vaidluse eseme. Vaidluse esemeks on kaebuse nõue ja kaebuse alus (asjaolud, millega seoses nõue esitatakse). Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3). Veel kontrollib kohus HKMS § 121 lg 1 p 8 kohaselt seda, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus määrusega tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on õiged.
6.HKMS § 44 lg1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. MTÜ Eesti Metsa Abiks on kohtusse pöördunud avaliku huvi kaitseks keskkonnaorganisatsioonina.
7.Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KEÜS) § 30 lg 2 kohaselt, kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu halduskohtumenetluse seadustikus või haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud
3(7)
3-17-1897 organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Kaebaja ei ole oma kaebeõigust täpsemalt põhistanud, eelkõige seda, kuidas vaidlustatavad aktid seonduvad kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. E-äriregistrist nähtuvalt on MTÜ Eesti Metsa Abiks registrisse kantud 19.06.2017, st ühing on uus ja tal ei saa olla eelduslikult ette näidata pikaajalist tegevust keskkonnakaitse valdkonnas. Registrile esitatud põhikirja kohaselt on ühingu eesmärgiks Eesti metsade jätkusuutlik, ühiskondlikult aktsepteeritud, kõigi huvigruppide vajadusi arvestav ja keskkonnahoidlik majandamine. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutatakse kõiki kodanikuühiskonna poolt pakutavaid vahendeid, nagu teavituskampaaniate ja infoürituste korraldamine, aktiivne osalemine ühiskondlikus dialoogis, inimeste teadlikkuse kasvatamine, kodanikkonna aktiveerimine ja muu selline (põhikirja „I Üldsätted“ p 3). Ühingu põhitegevuseks on looduskaitse (põhikirja „I Üldsätted“ p 5). Ühingu põhikirjast nähtuvalt on MTÜ Eesti Metsa Abiks keskkonnakaitseliseks eesmärgiks Eesti metsade kaitsmine. KEÜS § 30 lg-st 2 tulenevalt ei saa keskkonnaorganisatsioonidena kvalifitseeruvad ühendused piiranguteta vaidlustada kõiki keskkonnakaitsega seotud akte ja toiminguid, vaid üksnes selliseid, mis seonduvad nende põhikirja kohaste eesmärkidega. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud aktidest lähtuks oht keskkonnale (eelkõige Eesti metsadele). Vaidlustatava akti seos keskkonnaga peab olema otsene, mitte kaudne. Kaebaja ei ole oma kaebeõigust usutavalt põhistanud, vaid on esitanud paljusõnalisi ja tõendamata väiteid, näiteks et planeeringu algetapis tehtud vigade tõttu õigusvastane planeering rikub keskkonnaga seotud põhiõigusi müra, reostuse vms tõttu. Pelgalt planeerimismenetluse algatamine (isegi kui on valitud vale planeeringuliik) ei too veel endaga kaasa õigusvastaseid keskkonnahäiringuid. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse sisuks ei saa olla üldine õiguslik järelevalve halduse tegevuse õiguspärasuse üle (st sisuliselt populaarkaebuse esitamine), samuti mitte kaebuse esitamine teiste isikute (kohalikud omavalitsused või üksikisikud) kaitseks (vt kaebuse p 7). Kohtulikku kaebeõigust realiseerides ei esinda keskkonnaorganisatsioon oma liikmete huve (vt kaebuse p 6), vaid ikka avalikke huve. Esitatud kaebusest ei nähtu, et avalik võim oleks rikkunud selliseid õigusi, mille kaitsmiseks MTÜ Eesti Metsa Abiks on ellu kutsutud.
8.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS §-st 5 tulenevalt saab tühistamisnõude objektiks olla haldusakt, tuvastamisnõude saab esitada nii haldusakti kui ka haldusorgani toimingu suhtes. Vabariigi Valitsuse 12.05.2017 korraldus nr 141, millega algatati Viljandi ja Tartu maakonnas riigi eriplaneering, ei ole käsitatav haldusaktina, vaid menetlustoiminguna, mille tühistamist nõuda ei saa. Lõplikuks haldusaktiks on riigi eriplaneeringu kehtestamine (PlanS § 53), mille vaidlustamise näeb PlanS ette nii avalikes huvides kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks (vt PlanS § 54). Menetlustoimingu vaidlustamise sätestab HKMS § 45 lg 3, mille kohaselt menetlustoimingu peale võib haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Planeeringu algatamine iseenesest kaebaja õigusi ei riku (ei kahjusta Eesti metsi), kuna selle alusel puidurafineerimise tehase rajamist ega selle asukohta veel ei otsustata. Samuti ei saa väita, et menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Esiteks on kaebaja õigused efektiivselt kaitstavad planeeringu kehtestamise otsuse (haldusakt) vaidlustamise kaudu, st enne planeeringu kehtestamist mingit kahju keskkonnale ei tekitata. Teisalt ei ole kaebaja ka usutavalt põhistanud, millest tuleneb võimalik kahju keskkonnale, kui ka nõustuda kaebaja väitega, et valitud on vale planeeringuliik. Kaebusest jääb ebaselgeks, miks on kavandatav tegevus
4(7)
3-17-1897 keskkonnale kahjulikum seetõttu, et puidurafineerimise tehase rajamist on otsustatud menetleda riigi eriplaneeringuna.
9.Riigi eriplaneering on maakonnaülene (käesoleval juhul hõlmab Viljandi ja Tartu maakonda), st kaalutaks erinevaid alternatiivseid tehase asukohti suuremal maa-alal, võrreldes kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringutega, mis piirduvad üksnes konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumiga ning mille puhul ei ole alati kehtestatud nõuet erinevaid asukohti kaaluda (nt detailplaneeringud). Vabariigi Valitsuse 12.05.2017 korralduse nr 141 seletuskirjas (tl 23–28) on analüüsitud, miks on sobivamaks planeeringu liigiks riigi eriplaneering, aga mitte maakonnaplaneering või kohaliku omavalitsuse taseme planeeringud (üldplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering). Kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringute puhul on välja toodud probleemina, et sellisel juhul tuleks paralleelselt menetleda mitut KOV planeeringut erinevates omavalitsustes. See tähendaks, et võimalike asukohtade omavahelist võrdlust erinevate omavalituste territooriumil ei toimuks ning asukoht valitaks vaid ühe omavalitsuse territooriumil. Ühtlasi tähendaks see, et ükski avalik-õiguslik juriidiline isik ei juhi menetlust erinevate kohalike omavalitsuste üleselt, mis võib kaasa tuua segadust (nt kui mitu omavalitust soovivad tehase rajamist oma territooriumile), ühtlasi ka selle, et asukohavaliku maakondade vahel teostaks tegevusest huvitatud isik, mis ei vastaks PlanS mõttele. Paljasõnaline on kaebaja väide, et planeerimismenetluse läbiviimine kohaliku omavalitsuse poolt tagaks isikute parema kaitse, kuna suhtlus kohaliku omavalitsusega on puudutatud isikule kättesaadavam. Kaebaja ei ole välja toonud ega põhjendanud, kuidas tema võimalused planeerimismenetluses kaasa lüüa oleksid pärsitud valitud menetlusliigi tõttu. Samuti ei ole usutav, et kohaliku tasandi planeeringute puhul kuluks kaebajal planeerimisprotsessis osalemisele vähem ressurssi. Samuti ei ole selge, millele tuginedes väidab kaebaja, et kohalikud omavalitsused omavad suuremat pädevust planeerimismenetluse läbiviimiseks võrreldes Rahandusministeeriumiga.
10.PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Selles, mida pidada suureks riiklikuks või rahvusvaheliseks huviks, on Vabariigi Valitsusel avar kaalutlusruum. Arvestades tehase mastaape (nt tehase rajamiseks koos taristuga on vajalik maa ca 100 hektarit, lisaks on tehase tööprotsessiks vajalik pinnavesi 30 m3 valmistoodangu tonni kohta ehk kuni 25,5 miljonit m3 aastas, mida saadakse Emajõest ning mis moodustab 1,3% Emajõe keskmisest vooluhulgast, puhastusveena Emajõkke suunatakse tagasi 21,25 miljonit m3 aastas), ei nähtu kohtule Vabariigi Valitsuse poolt kaalutlusreeglite ilmselget eiramist, kui viimane on suurt riiklikku ning rahvusvahelist huvi näinud tehase käitamise mõju tõttu piiriveekogule (Peipsi järv), samuti selle suure mõju tõttu Eesti metsa- ja puidutööstusele ning majandusele tervikuna. Seetõttu puudub kaebajal kaebeõigus Vabariigi Valitsuse 12.05.2017 korralduse nr 141 vaidlustamiseks. Ka kaebeõiguse jaatamisel ei saaks kaebust pidada perspektiivikaks, kuna kohtule ei nähtu ilmselget kaalutlusreeglite eiramist Vabariigi Valitsuse poolt.
11.Planeerimisemenetluse rahastamise lepingu puhul on kaebaja arvatavasti silmas pidanud Rahandusministeeriumi ja OÜ EST-FOR Invest vahel sõlmitud „Riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise koostöökokkulepet“ (tl 33–35), mille esemeks on puidurafineerimistehase püstitamiseks riigi eriplaneeringu koostamise ja sellega seotud PlanS § 4 lg 2 p-s 5 sätestatud mõjude hindamise ning planeeringu koostamiseks vajalike uuringute eest huvitatud isiku poolt korraldaja asemel korraldaja poolt läbiviidud hankemenetluse tulemusel parima pakkujaga sõlmitava hankelepingu alusel töövõtjale tasumine, samuti
5(7)
3-17-1897 planeeringu koostamise läbi viimine korraldaja poolt ning huvitatud isiku kaasamine (kokkuleppe p 1.1). Nimetatud kokkuleppe sõlmimise aluseks on 05.05.2017 jõustunud PlanS § 4 lg 21, mille kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lg 2 p-s 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. Nimetatud muudatus viidi PlanSi sisse PlanS ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadusega. Nimetatud seaduse eelnõu (411 SE, Riigikogu XIII koosseis) seletuskirja kohaselt: „Eelnõuga ettenähtud rahastamise lepinguga tellib kohalik omavalitsus (või Rahandusministeerium, Kaitseministeerium või Siseministeerium) ise planeeringu sisse – viib läbi hanke ning sõlmib lepingu planeerijaga, nt mõne konsultatsiooniettevõttega – ja sõlmitavat lepingut rahastab planeeringu koostamisest huvitatud isik ehk n-ö arendaja. Rahastamise üleandmine ei ole käsitletav haldusülesandena, mistõttu ei ole planeeringu koostamise tellimise rahastamise lepingu näol tegu halduslepinguga.“ (lk 5). Kuna tegemist ei ole halduslepinguga, ei kuulu nimetatud lepingu õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). Isegi kui kohtul oleks pädevus planeerimisemenetluse rahastamise lepingut menetleda, tuleks kaebus selles osas tagastada ikkagi kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna tegemist ei ole aktiga, mis oleks seotud kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkide realiseerimisega. Samal põhusel ei ole kohtul võimalik ka läbi vaadata kaebust osas, milles kaebaja soovib tühistada otsuse, millega otsustati korraldada riigihange nr 189554 „Puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu konsultandi, planeeringu mõjude hindamise ja teadaolevate uuringute teenuse tellimine Rahandusministeeriumile“. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei hõlma riigihangete vaidlustamist, milles konkreetne keskkonnaorganisatsioon ei osale. Kaebaja saab oma kaebeõigust realiseerida läbi lõpliku haldusakti, s.o planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise. Selle raames saab kohus kontrollida, kas vastustaja on planeeringu menetlemisel järginud mh menetlusreegleid.
12.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus tervikuna tagastada läbivaatamatult, kuna kaebajal puudub kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1) ning osaliselt ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotlus
13.Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja soovib Vabariigi Valitsuse 12.05.2017 korralduse nr 141 ja 17.08.2017 hankemenetluse otsuse nr 189554 kehtivuse peatamist ning Rahandusministeeriumi keelamist teha edasisi toiminguid ja võtta vastu haldusakte korraldusega nr 141 alustatud planeerimismenetluses ning sellega seonduvalt alustatud hankemenetluses nr 189554. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel seisneb arvestatav avalik huvi kaebaja hinnangul selles, et peatataks keskkonnaasjades äärmiselt kuluka protsessi ebaõiges menetlusvormis jätkamine.
14.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda
6(7)
3-17-1897 õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
15.Kuna kohus tagastab kaebuse, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Kaebajal puudub ka ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine ei too kaasa pöördumatut kahju looduskeskkonnale. Asjaolu, et vale planeeringuliigi valik muudab ka menetluse lõpptulemuse valeks ning põhjustab suuri kulutusi, ei ole ka selle õigsuse eeldamisel piisavaks argumendiks, et esialgset õiguskaitset kohaldada. Lisaks ei ole kaebaja oma väidet täpsemalt sisustanud ega põhjendanud. On usutav, et ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ja selle tagajärjel planeerimismenetluse peatamine põhjustaks menetlusosalistele arvestatavaid kulusid (õigusabikulud, lepingute täitmise kulud jms). Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.