Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-17-2132 Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Riigi eriplaneeringu menetlemine ja selle menetluse käigus menetlustoimingute tegemine ei riku mingil moel kaebaja õigusi ega kahjusta kaebaja huve ega keskkonda. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale kaebuse esitada, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Vaidlustatud korraldusega alustatud riigi eriplaneeringu menetlemisel tehtavatel menetlustoimingutel ei ole sellist iseloomu. Kaebaja huve võib kahjustada keskkonnakaitse osas ebaotstarbeka planeeringu kehtestamine, mitte selle menetlus. Keskkonnaorganisatsiooni huvi ja kaebeõigus saavad seonduda selliste otsuste ja tegevustega, mis võivad vahetult keskkonda kahjulikult mõjutada. Riigi eriplaneeringu menetluse käigus ega keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ei tehta selliseid toiminguid, mis saaksid keskkonda kahjustada. Eriplaneeringu menetlemine ei takista kaebajal ka oma muude subjektiivsete õiguste teostamist ning menetlustoimingute tegemisest ei tulene kaebajale ka mingisugust talumiskohustust. Keskkonnaorganisatsioon ei saa nõuda menetluse keelamist selleks, et vältida menetluse käigus tehtava otsuse hilisema vaidlustamise vajadust. Menetluse keelamise nõue oleks lubatav eeskätt juhul, kui menetlustoimingutel võiks olla mingisugune selline keskkonnamõju, mille vältimine on vastava keskkonnaorganisatsiooni eesmärk. Praegusel juhul sellist mõju ei ole. Isegi kui kaebajal peaks olema õigus, et riigi eriplaneeringu algatamisel on tehtud olulisi menetlusvigu, ei saa kaebaja õigusi või huve kahjustada pelgalt akti või toimingu objektiivne õigusvastasus. Planeerimismenetluse tulemusena mingisuguse planeeringu kehtestamine ei ole vältimatu. Samuti ei ole vältimatu, et planeeringu kehtestamisel valitakse lahendus, mis kahjustab keskkonnaorganisatsiooni huve. Menetlustoimingu vaidlustamise eelduseks peab olema selle vahetu ja otsene mõju kaebaja õigustele või huvidele. Käesoleval juhul ei kahjusta menetlemine kaebaja õigusi ega keskkonda ning vältimatuks ei saa ka pidada kaebaja õigusi või huve kahjustava lõpliku haldusakti andmist. Kaebaja saab realiseerida oma huve läbi asjas tehtava lõpliku haldusakti vaidlustamise. Kuna kaebus kuulub tagastamisele ja on ilmselgelt perspektiivitu, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaasa pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi keskkonnale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-17-2132 haldusorgani poolt läbiviidud menetlus ei saa lõppeda õiguspärase ja kehtiva haldusakti andmisega isegi juhul, kui haldusorgan täidab menetluse käigus kõiki muid õigusnorme. Ebapädeva haldusorgani poolt menetluse läbiviimine rikub kaebaja õigusi. Planeerimisseaduse (PlanS) § 30 lg 1 kohaselt tehakse pärast riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus. PlanS § 30 lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel kaaluda mitut võimalikku asukohta. Seda tehti praegusel juhul sisuliselt enne planeeringu algatamist, st etapis, kus avalikkusel ei olnud menetlusele juurdepääsu ega võimalust asukoha valikus kaasa rääkida. Nimetatud viga ei ole võimalik parandada edasises planeerimismenetluses, kuna Emajõe vahetusse lähedusse puidurafineerimise tehase planeerimine ei saa lõppeda Pärnu või Narva jõe äärse planeeringuga. Planeeritaval tehasel on ilmselgelt kahjulik mõju Emajõe keskkonnale. Seega ei saa asuda seisukohale, et eriplaneeringu kehtestamine ei pruugi kahjustada kaebaja huve. Kaebaja keskkonnakaitseline tegevus on seotud Emajõega ja seetõttu on igasugune Emajõe keskkonda negatiivselt mõjutav tegevus mõju täpsest ulatusest sõltumata selline, mille puhul tuleb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 kohaselt eeldada vaidlustamiseks põhjendatud huvi olemasolu. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Sisulise õigusliku hinnangu andmine küsimustele, kas valitud oli õige planeeringu liik ning kas vastustaja tegi asukoha eelvaliku enne planeeringu algatamist, eeldab keerukate õiguslike küsimuste analüüsimist, mis ei saa olla selged ilma kahtluseta.

3-17-2132 ning millistes asukohtades on see keskkonnakahju kõige väiksem või olematu ning samas sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline mõju kõige positiivsem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.