Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Einar Vene, Maili Lokk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13.09.2017, Tartu
Haldusasja number
3-16-1467
Haldusasi
Alexander Zavorotny kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.04.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/036391-4 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 17.11.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Alexander Zavorotny apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Alexander Zavorotny, lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Hiie Lekko
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.11.2016. a otsus muutmata ning poolte võimalikud menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 13.09.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
49 365 euro suurusest aktsiisimaksust ja 15 588,59 euro suurusest käibemaksust. Maksuotsuse kohaselt avastasid Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud 09.01.2012 Narva-Jõesuust 60 kasti Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigarette, pidasid muuhulgas kinni A. Zavorotny ja S. Zavorotny, kes tunnistati hiljem Viru Maakohtu lahendiga süüdi karistusseadustiku § 391 lg 2 p 2 ja § 376 lg 1 järgi.
Antud asjas ära võetud sigarette ei peetud kinni tollikontrollitsoonis, vaid ebaseadusliku üle riigipiiri toimetamisele järgnenud ladustamisel. Seega ei saa nende konfiskeerimine ja hävitamine tollivõlga lõpetada. Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et direktiivi 2011/64/EL art 17 p b on otsekohalduv. Direktiivi art-te 1 ja 17 kohaselt kehtestab direktiiv liikmesriikidele üksnes tubakatoodete aktsiisi struktuuri ja määrade harmoniseerimise põhialused. Direktiivi art 17 p b kohaselt määravad tagasimaksete ja vabastuste rakendamiseks vajalikud tingimused ja vorminõuded kindlaks liikmesriigid ise. Seega pole direktiiv nimetatud osas tingimusteta ning vajab siseriiklikku konkretiseerimist. Eesti siseriiklik õigus süüteoasjas tehtud karistusotsusega konfiskeeritud ja hävitatud aktsiisikauba aktsiisist vabastamist ette ei näe. Kaebaja osales 600 000 Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigareti Eestisse toimetamisel. Seda, et need olid seaduslikult üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja nõuetekohased tolliformaalsused läbinud, ei ole ta väitnud ega tõendanud. Seega lasub tal aktsiisi maksmise kohustus. Võlgnikul tolliseadustiku mõttes lasub käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p-st 2, § 3 lg 6 p-st 1, § 6 lg 1 p-st ja § 13 lg-st 1 tulenevalt käibemaksu tasumise kohustus. Halduskohus asus seisukohale, et maksuotsus lähtub kõigi eelnimetatud maksude osas õigetest maksumääradest ja nende kohaldamise tingimustest ning on kooskõlas ka MKS §-s 46 maksuhalduri haldusakti kohta kehtestatud nõuetega. MKS § 150 lg-s 1 on kehtestatud, et maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja niisuguseid tõendeid esitanud ei ole.
ei ole aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme vääralt, hindas ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkus asja lahendades kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
süüdimõistmisega kui ka talle süüks pandud tegude kirjeldusega. Nagu juba märgitud, on asjas nr 1-14-5439 tehtud otsuses selgelt ära toodud, et kaebaja osales aktiivselt salasigarettide Vene Föderatsioonist Eestisse ebaseaduslikul ületoimetamisel, s. o omandas koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega vaidlusalused sigaretid Vene Föderatsiooni tuvastamata isikutelt ning tõi need tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes Venemaalt Eestisse, varustas teisi kuritegude toimepanemiseks vajalike vahenditega ja organiseeris salasigarettide toimetamist ladustamiskohtadesse ning nende hilisemat realiseerimist. Seega on tegemist ebaseaduslikult Eestisse toodud kaubaga ning kaebaja puhul on täidetud vaidlusaluses maksuotsuses viidatud ÜTS art 202 lg 3 tingimus: kaebaja oli isik, kes osales kauba ebaseaduslikus sissetoomises ja oli teadlik, et tegemist on ebaseaduslikult sisse toodud kaubaga. Ka senise kohtupraktika põhjal on tõendusteabe vahetamine maksu- ja kriminaalmenetluses reeglina lubatud (vt. Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-9-15 p 15 ja selles viidatud kohtupraktika). Kaebaja ei viita samas ühelegi konkreetsele põhjusele, mis muudaks kriminaalasjas kogutud tõendid maksumenetluses lubamatuks, või selle aluseks olevale õigusaktile. Põhjuseks ei saa olla ka üksnes asjaolu, et kriminaalasi lahendati kokkuleppega, sest kaebajal oli õigus esitada oma vastuväited vastustaja väidete tõendatusele näiteks maksuja halduskohtumenetluses. Ka ringkonnakohus peab kaebaja ja teistele maksuotsuses nimetatud isikute nõustumist kokkuleppega ja kokkuleppes fikseeritud asjaolusid pigem kaaluvamaks kohtueelses menetluses esialgselt antud ütlustest, kuna kohtueelse menetluse ajal olid kaebaja ja menetleja vastandlikel võistlevatel positsioonidel, kokkuleppe sõlmis kaebaja aga oma vabal tahtel. Ka HKMS § 65 lg 1 lubab kohtul asja lahendamisel arvestada tõendina haldus- või süüteomenetluses protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid tõendeid, mis olid tõendiks haldusmenetluses, millest tekkis haldusasjas lahendatav vaidlus. HKMS § 61 lg 4 sätestab, et varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Kaebaja ei ole eelviidatud kohtuotsustega tuvastatud asjaoludele vastu vaielnud. Seega tugines halduskohus põhjendatult Viru Maakohtu jõustunud kohtuotsustega tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaoludele tuginedes saab järeldada, et kaebaja osales kauba ebaseaduslikus sissetoomises, teades, et selline sissetoomine on ebaseaduslik.
maksude tasumise kohustus mingil moel käsitletav karistamisena ja seega ei saa rikkuda ka PS §-s 23 sätestatud topeltkaristamise keeldu. Maksustamine on oma olemuselt neutraalne isiku tegevusele antava era- või karistusõigusliku hinnangu suhtes ning sõltub eeskätt tehingu tegelikust olemusest ja majanduslikust sisust. Maksustamine ei sõltu sellest, kas isiku tegevuses oli süüteo tunnuseid, kas isik saavutas oma majandusliku eesmärgi, kas eraõiguslike tehingute pooled teostasid tehingud korrektselt ja täitsid oma kohustused jne. Äärmiselt ebaõiglase tulemuse ja ebavõrdse kohtlemiseni viiks vastupidi see, kui makse peaksid tasuma ainult isikud, kelle tegevus on kooskõlas seadustega. Ka süüteo toimepanemise objektiks olnud esemete konfiskeerimine kriminaalasjas tehtud otsusega ei oma mingit seost kaebaja maksukohustustega. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimine tähendab üksnes seda, et kaebaja ebaseaduslik majandustegevus lõppes talle tulu toomata. See ei vabasta aga kaebajat kohustusest tasuda tehtud tehingutelt tasumisele kuuluvad maksud.
tolliterritooriumil (otsuse p-d 52-53). Käesoleval juhul eelviidatud otsuses märgitud olukorda ei esinenud. Seega tekkis kaebajal aktsiisi tasumise kohustus ning maksuotsus on ka vastavas osas õiguspärane. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
Madis Ernits
Einar Vene
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.