A.Z. kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.04.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036391-4 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: A.Z., esindaja Küllike Namm Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Hiie Lekko
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.Z. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 19.12.2016. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.22.04.2016 on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi vastustaja) koostanud maksuotsuse nr 12.23/036391-4 (tl 8-16), milles leidis, et A.Z. (edaspidi kaebaja) ja S. Z. vastutavad solidaarselt 10 444,73 euro suuruse tollimaksu, 49 365 euro suuruse aktsiisimaksu ja 15 588,59 euro suuruse
käibemaksu tasumise eest ning kohustas neid seetõttu tasuma kokku 75 398,32 euro suuruse importmaksude võlgnevuse. Maksuotsuse kohaselt avastasid Politsei- ja Piirivalveamet ametnikud 09.01.2012 Narva-Jõesuus katastrinumbriga 51301:004:0084 maaüksuse territooriumilt 60 kasti Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigarette, pidasid muuhulgas kinni A. ja S. Z., andsid nad menetlustoimingute läbiviimiseks üle vastustaja ametnikele ning Viru Maakohtu kohtulahenditega asjades nr 1-14-5439 ja 1-14-5440 tunnistati mõlemad süüdi KarS § 391 lg 2 p 2 ja § 376 lg 1 järgi. 17.06.2016 vaideotsusega nr 6-1/3367-2 (maksutoimiku lehed 189-195) jäeti maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks 23.05.2016 esitatud vaie (maksutoimiku lehed 184-188) rahuldamata. Veel on kohtule esitatud maksumenetluse dokumendid kokku 195-l lehel, millised on asja juurde võetud eraldi vormistatud maksutoimikuna.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2.20.07.2016 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-7) leidis kaebaja, et 22.04.2016 maksuotsus nr 12.2-3/036391-4 pole uurimispõhimõtte rikkumise ja kaalutlusõiguse teostamata jätmise tõttu õiguspärane ning palus see tühistada. Ta väitis et, pole aktsiisi maksmiseks kohustatud isik ning tollivõlga ei ole tekkinud. Esimesena nimetatud väite osas märkis ta, et puuduvad mistahes viited tõenditele, et maksuobjektiks olevad sigaretid on millalgi olnud tema valduses või kuulunud talle ning seetõttu ei selgu ka, mille alusel järeldati, et just maksuotsuse adressaadid on sigaretid ühenduse tolliterritooriumile toonud. Lisaks leidis kaebaja, et kuna kriminaalmenetlus lõpetati kokkuleppemenetluse korras, ei saa tugineda selle käigus kogutud tõenditele, sest need pole läbinud kohtulikku kontrolli. Teist väidet põhjendas ta asjaoluga, et sigarettide üle piiri toomine avastati hetkel, kui need polnud veel Eesti territooriumile jõudnud ja ametnikud võtsid need enda valdusesse vahetult peale Eesti territooriumile jõudmist, mistõttu ei olnud sigarette võimalik turustada ja need ei kujutanud ohtu ühenduse kaubale. Kaebaja leidis, et tubakaaktsiisi määramine konfiskeeritud kaubale lisaks kriminaalkaristusele on topeltkaristamine ja seetõttu vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 23 ning lisas, et tal on EL õigusest tulenev õigus mitte tasuda enne tarbimisse lubamist konfiskeeritud ja hävitatud kaubalt aktsiisi. Veel esitas kaebaja oma seisukohad siseriikliku ja EL õiguse kooskõlalise tõlgendamise ja direktiivide otsekohalduvuse küsimustes ja leidis, et kuna käesoleval juhul ei ole kaupa ühenduse territooriumile imporditud, ei ole tal tekkinud ka käibemaksu ja tollimaksu tasumise kohustust. 17.10.2016 edastas kaebaja esindaja taotluse 504 euro suuruse õigusabi kulu väljamõistmiseks (tl 76-78) ning palus HKMS § 110 lg 1 p 3 alusel menetlusabi korras määrata, et kaebaja ei pea tasuma õigusabi eest kohe.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 67-69) leiti, et maksuotsus on õiguspärane, motiveeritud ja tugineb selle koostamise hetkeks kogutud ja esitatud tõenditel ning paluti käsitleda vaideotsuse põhjendusi punktides 14-20 vastusena kaebusele. Vastuseks kaebaja väidetele märgiti, et ühestki seadusest ei tulene nõuet, mis võimaldaks kasutada maksumenetluses vaid kohtuliku kontrolli läbinud kriminaalmenetluse tõendeid. Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes märgiti, et maksustamine on toimunud kooskõlas ÜTS artikliga 202, sest tõendamist pole leidnud, et kaubad oleksid nõuetekohaselt üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja tolliformaalsused läbinud. Kaebaja seisukohti tubakadirektiivi otsekohaldumise küsimuses peeti Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamise ajast lähtuvalt kummastavaks ja väideti lisaks, et direktiiv jätab liikmesriikidele pädevuse otsustada aktsiisi tagasimaksete ja vabastuste rakendamiseks vajalike tingimuste ja vorminõuete üle ning sellest ei tulene liikmesriikide kodanikele õigust saada ebaseaduslikult imporditud ja hiljem konfiskeeritud ja hävitatud tubakatoodetele aktsiisivabastust. Veel selgitati tollivõla, aksiisikauba ebaseaduslikul importimisel tekkiva aktsiisi ja käibemaksu tasumise kohustusega seonduvat ning leiti, et kaebus on põhjendamatu ja maksuotsuse tühistamiseks puudub alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on täiendavate maksusummade määramise põhjuseks olnud kriminaalmenetluses kogutud tõendite alusel kujundatud seisukoht, et kaebaja toimetas koos S.Z. teadlikult Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigarette ebaseaduslikult ühenduse territooriumile jättes tolliformaalsused läbimata. Poolte vahel pole vaidlust selles, et Narva-Jõesuus asuval maaüksusel võeti 09.01.2012 asitõendina ära 60 mustadesse kilekottidesse pakendatud kasti, milledes oli 600 000 Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigaretti ja 25.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5439 on kaebajat kokkuleppemenetluse korras karistatud KarS § 376 lg 1 järgi muuhulgas ka selle sündmusega seoses ning vastav otsus on jõustunud. Vaidlust ei ole ka selles, et sigaretid on konfiskeeritud ja hävitatud. Seega on halduskohtul vaja otsustada üksnes selle üle, kuidas tõlgendada sellekohaseid Euroopa Liidu õiguse sätteid ning kas kaebajal on vaatamata sigarettide konfiskeerimisele ja hävitamisele kohustus tasuda lisaks kriminaalkaristusele ka maksuotsuses määratud suurusega tollimaksu, tubakaaktsiisi ja käibemaksu.
5.Tollivõlaga seonduv on reguleeritud Euroopa Ühenduste Nõukogu määrusega nr 2913/92 kehtestatud ühenduse tolliseadustikus (ÜTS). Selle seadustiku puhul on tegemist liikmesriikides tervikuna otsekohalduva määrusega, mille eesmärgiks oli ühenduse arvukates õigusaktides sisalduv ühte koondada ning millega kehtestatakse nii Euroopa liidu tollieeskirjad kui asjassepuutuvate maksukohustuste alused. ÜTS artikkel 4 punktide 1 ja 9 kohaselt tähendab mõiste „tollivõlg“ isiku kohustust tasuda muuhulgas impordimaksu ning mõiste „isik“ hõlmab nii füüsilist kui juriidilist isikut. ÜTS artikkel 202 lg-te 1a, 2 ja 3 kohaselt tekib tollivõlg hetkest, kui kaup, millelt tuleb tasuda importmaks tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile ning võlgnikuks on isik, kes kõnealuse kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi, selle ebaseaduslikus sissetoomises osales, selle omandas või seda valdas ning vastava tegevuse ajal teadis või oleks pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Sätestatust nähtub seega, et maksustamisel ei ole ainsaks määravaks asjaoluks kaebaja poolt nimetatud kauba omandamine või valdus, sest seadustik loeb võlgnikuks ka isiku, kes on ebaseadusliku kauba tolliterritooriumile toonud või muul viisil selle ebaseaduslikus sissetoomises osalenud. Vaidlusalusest maksuotsusest nähtuvalt põhjustas selle koostamise just sigarettide ebaseaduslikus Eestisse toomises osalemine, mitte aga selle omandamine või valdamine.
6.HKMS § 61 lg-test 1 ja 4 ja § 65 lg-st 1 tulenevalt on kohtul õigus otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosaliste esitatud väited on tõendatud või mitte, hinnata varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumist teiste tõenditega ja arvestada asja lahendamisel ka süüteomenetluses kogutud tõendeid. Seejuures pole kehtestatud, et usaldusväärseks võib pidada üksnes neid tõendeid, millised on läbinud kohtuliku kontrolli. Antud juhul nähtub maksuotsusest, et vastustaja on küll üles lugenud hulga kriminaalmenetlustes kogutud dokumente, kuid rajanud oma järeldused siiski peaasjalikult kriminaalasjades nr 1-14-5439 ja nr 1-14-5440 tehtud kohtuotsustele (maksutoimiku lehed 26-30 ja 41-46). Kohtuotsusest nr 1-145439 nähtuvalt toimetas kaebaja 09.01.2012 koos teiste isikutega üle riigipiiri Eesti territooriumile tollikontrolli eest varjatult ja deklareerimata 600 000 Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigaretti. Kahtlustatavana 10.01.2012 antud ütlustes (maksutoimiku lehed 96-98) on ta seda küll eitanud, kuid kokkuleppemenetluse ning selle tulemusena määratud vabadusekaotusliku karistuse ja vara konfiskeerimisega nõustumine kinnitab siiski süü selget omaksvõtmist. Kohtuotsusest ja kohtuistungi protokollist (maksutoimiku lehed 49-50) nähtuvalt kinnitas kaebaja arusaamist kokkuleppe sisust, selle vastamist tema vabale tahtele, eitas sundi ja andis nõusoleku nii kokkuleppe sõlmimiseks kui vara konfiskeerimiseks. Kaebaja vaba tahet kinnitas ka tema kaitsja. Pole eluliselt usutav, et kaitsja abi kasutav isik sõlmib niisuguse sisuga kokkuleppe, kui tal pole tegelikult mingit osalust sigarettide ebaseaduslikus Eestisse toomises. Tema hilisemad teistsugused väited seab kahtluse alla asjaolu, et 09.01.2012 toimunu pole olnud ainus tema isikuga seotud ebaseadusliku
kauba Eestisse toimetamise juhtum. See võimaldab järeldada, et enda osalust on ta peale süüdimõistmist hakanud uuesti eitama üksnes tollivõla tasumisest vabanemise soovi tõttu.
7.MKS § 41 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutavad karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud isikud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Seega on seaduseandja täpselt ära määranud, kes peavad kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest vastutama ega ole andnud maksuhaldurile mingit sellekohast kaalumise võimalust. Eelnevalt juba osundatu kohaselt mõisteti 09.01.2012 toimunud 600 000 sigareti ebaseadusliku Eestisse toimetamisega seoses kriminaalasjades nr 1-14-5439 ja nr 1-14-5440 tehtud kohtuotsustega süüdi üksnes kaebaja ja S.Z.. Koos nendega kinni peetud V. F. suhtes KarS § 391 lg 2 p 2 ja § 376 lg 1 järgi algatatud kriminaalmenetlus on kriminaalasjas nr 1-14-5402 koostatud kohtumäärusega (maksutoimiku lehed 182-183) KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetatud. Seega polnud vastustajal kuidagi võimalik panna nimetatud isikule vastutust selle kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest, arvestada temaga seonduvat maksukohustust vähendava asjaoluna ega teostada kaalutlusõigust kaebaja poolt soovitud viisil. Maksuotsuse punktis 5 on olemas viited nii MKS § 41 lg-le 1 kui kaebaja kohta tehtud kohtuotsusele, mis võimaldab koos otsuses sisalduvate muude viidetega mõista, miks olid ainult tema ja S.Z. selle haldusakti adressaadiks ega anna vaatamata üksikasjalike põhjenduste puudumistele piisavat alust maksuotsuse tühistamiseks.
8.Käibemaks, tollimaks ja aktsiisid on MKS § 3 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt riiklikeks maksudeks, millised määratakse ja nõutakse sisse maksumenetluses. Nende tasumise kohustust pole kuidagi võimalik pidada karistamiseks ega PS § 23 tuleneva teistkordse kohtu alla andmise ja kahekordse karistamise keelu rikkumiseks. Kuna nimetatud keeld hõlmab süütegude eest karistamist ning kõik kuritegude eest kohaldatavad põhi- ja lisakaristused on üles loetud KarS kolmanda peatüki sätetes, ei saa vastavat võimalust anda ka ATKEAS eelnõu seletuskirjas sisalduva alusel kaebaja poolt tehtud järeldused. Selles selgitatakse vaid seda, miks tuleks konfiskeeritud kaubale aktsiisivabastuse kohaldamist pidada rikkuja alusetuks sooduskohtlemiseks ega kehtestata aktsiisi süüteo eest määratava karistusena. Seega ei ole see PS § 23 sätestatud keeld käesolevas asjas kohaldatav ning asjaolu, et kaebaja on tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest kriminaalkorras karistatud ja talle on kohaldatud vara konfiskeerimise läbi ka muid karistusõiguslikke meetmeid, ei mõjuta vähimalgi määral tema maksukohustuse sisu ega ulatust.
9.Tollivõla lõppemisega seonduv on reguleeritud ÜTS neljandas peatükis. Selle artikkel 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg muuhulgas, kui kaup, millega seoses on vastavalt eelnevalt juba viidatud artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ning konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. Sätestatust tuleneb seega, et kauba konfiskeerimine lõpetab tollivõla ainult siis, kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel. Antud asjas ära võetud sigarette ei peetud kriminaalmenetluse käigus kogutust nähtuvalt kinni tollikontrollitsoonis, vaid juhusliku kontrolli tulemusena avastatud ebaseaduslikule üle riigipiiri toimetamisele järgnenud ladustamisel Narva-Jõesuu linnas asuval katastriüksusel nr 51301:004:0084 paiknevale sadamakaile ja endisesse tootmishoonesse (maksutoimiku lehed 106-107, 111-112, 115-122, 129-131). Seega ei saa nende konfiskeerimine ja hävitamine tollivõlga lõpetada. Seda, et antud juhtumi asjaolud ei anna alust lugeda tollivõlg lõppenuks, kinnitab ka Euroopa kohtu 02.04.2009 otsuse C-459/07 punktis 34 tehtud järeldus.
10.Kaebaja nõuab vaidlusalustele sigarettidele aktsiisivabastuse kohaldamist vastavalt direktiivi 2011/64/EL artikli 17 punktile b väites, et sellest tuleneb liikmesriikidele kohustus haldusorgani järelevalve all hävitatud tubakatoodete aktsiisist vabastamiseks või makstud aktsiisi tagastamiseks ning vastuolu tõttu siseriikliku õigusega on tal õigus tugineda otse direktiivile või tuleb siseriiklikku õigust EL õigusega kooskõlaliselt tõlgendada nii, et domineerima jääks EL õiguse mõte ja eesmärk. Seejuures on ta aga tähelepanuta jätnud, et nimetatud direktiiv kehtestab selle artikkel 1 kohaselt
liikmesriikidele üksnes tubakatoodete aktsiisi struktuuri ja määrade harmoniseerimise põhialused. See tuleneb selgelt ka artiklist 17. Selle punktis b on küll sätestatud, et aktsiisist vabastatakse või makstud aktsiis tagastatakse, kui tubakatoode hävitatakse haldusjärelevalve all, kuid samas on kehtestatud ka, et tagasimaksete- ja vabastuste rakendamiseks vajalikud tingimused ja vorminõuded määravad kindlaks liikmesriigid ise. Viimati nimetatut on võimalik mõista vaid nii, et eelnevates alapunktides esitatud aktsiisivabastuste loetelu pole kohaldatav ilma konkretiseerivate tingimusteta ning nõukogu ei ole pidanud vajalikuks neid ise kindlaks määranud vaid on jätnud liikmesriikide otsustada. Seega pole direktiiv vastavas osas ilma tingimusteta ega täpselt määratletud ning vajab siseriiklikku konkretiseerimist, mistõttu pole see otsekohaldatav. Eestis reguleerib aktsiisivabastuste rakendamise tingimusi ATKEAS, mille § 27 lg-s 1 on üles loetud need juhud, millistel on kaup aktsiisist vabastatud. Seejuures on muuhulgas ära määratud ka tingimused hävitatud kauba aktsiisist vabastamiseks, kuid need hõlmavad üksnes peremehetut või aktsiisivabastuses olevat kaupa ning niisuguse isiku kaupa, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks. Süüteoasjas tehtud karistusotsusega konfiskeeritud ja hävitatud aktsiisikauba aktsiisist vabastamist kehtestatu ette ei näe. Kuna kaebaja peeti kinni samal territooriumil, kus avastati ka kastid vaidlusaluse maksuotsuse tegemise põhjustanud sigarettidega ning ta on jõustunud kohtuotsusega tunnistatud süüdi just nende sigarettide üle riigipiiri Eestisse ebaseaduslikus toimetamises osalemise eest, pole mingit mõistlikku põhjust pidada kaupa peremehetuks.
11.ATKEAS § 57 lg p-s 1 ja § 58 lg-s 1 kehtestatu võimaldab füüsilisel isikul deklareerimata ja maksuvabalt väljastpoolt liidu territooriumit oma pagasis Eestisse toimetada kuni 40 sigaretti või saada aktsiisivaba saadetisena mitte rohkem kui 50 sigaretti. Kaebaja osales 600 000 Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigareti Eestisse toimetamisel. Seda, et need olid seaduslikult üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja nõuetekohased tolliformaalsused läbinud, ei ole ta väitnud ega tõendanud. ATKEAS § 22 lg 1 p-st 2 tulenevalt peab aktsiisi maksma isik, kes on võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes. Eelnevalt on juba esitatud põhjendused, miks tuleb kaebaja tollivõlglaseks lugeda. Seega lasub tal ka aktsiisi maksmise kohustus.
12.ÜTS artikkel 20 lg 1 kohaselt põhinevad tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluvad tollimaksud Euroopa Ühenduste tollitariifistikul. Ühist tollitariifistikku käsitleva Euroopa nõukogu määruse nr 2658/87 lisas I sätestatust tulenevalt on sigaretid maksustatavad 57,6% tollimaksumääraga. ATKEAS § 56 lg 1 ja 2 kohaselt koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 46,50 eurot ja proportsionaalne määr 34 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast ning seda makstakse mitte vähem kui 90 eurot 1000 sigareti kohta. ATKEAS § 60 lg-tes 1 ja 2 ettenähtu kohaselt arvutatakse maksumärgistamata sigarettide aktsiis lähtudes nende levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal ning levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindadest arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga.
13.KMS § 1 lg 1 p-s 2, § 3 lg 6 p-s 1 ja § 6 lg 1 p-s 3 kehtestatust tulenevalt on kauba import Eestisse käibemaksu objektiks, impordiks loetakse juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses ning käibemaksu peab maksma isik, kes on selle seadustiku kohaselt võlgnik. KMS § 13 lg-st 1 tulenevalt moodustab imporditava kauba puhul maksustatava väärtuse ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ning kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud. Eelnevalt juba käsitletu järgi on kaebaja ühenduse tolliseadustiku kohaselt võlgnik ja seega lasub tal ka käibemaksu tasumise kohustus.
14.Vaidlusalune maksuotsus lähtub kõigi sellega tasumisele määratud maksude osas eelnimetatud maksumääradest ja nende kohaldamise tingimustest ning on igati kooskõlas ka kõigi MKS §-s 46
maksuhalduri haldusaktide kohta kehtestatud nõuetega. Selles on piisava ulatusega ära toodud otsustatu faktilised ja õiguslikud alused ning maksusummade arvutamise metoodika üksikasjalikud kirjeldused, mis võimaldavad mõista otsustatu sisu ja seda ka kohtulikult kontrollida. MKS § 150 lg-s 1 on kehtestatud, et maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja niisuguseid tõendeid esitanud pole.
15.HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud maksuotsus on MKS §-st 46 tulenevate nõuetega igati kooskõlas. Selles on ära toodud piisava ulatusega põhjendused nii maksu määramise põhjuste kui maksusummade arvutamise aluste ja metoodika suhtes ning kaebaja pole otsuses esitatud arvutuste õigsust kahtluse alla seadnud. Üksikasjalikud põhjendused maksuotsuse ja kaebaja vaides sisalduvate väidete kohta on olemas ka asjas koostatud vaideotsuses. Alused maksuotsuse ning vaideotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks puuduvad. Seetõttu nõustub kohus maksuhalduri põhjendustega, ei korda neid kõiki üle ning piirdub ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.
16.Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Seetõttu jäävad nii tema võimalikud kulud kui kaebaja õigusabi teenusega seotud 504 euro suurune kulutus HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.