Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
13. september 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1579
Haldusasi
JM kaebus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 30.01.2017 makseteatise nr 326998 ja 22.06.2017 makseteatise nr 379072 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – JM Vastustaja – MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. augusti 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
JM määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta JM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. augusti 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1579 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-17-1579 nr 379072, mille kohaselt pidi JM temale kuuluva sõiduki FORD MONDEO TURNIER (registreerimismärgiga YYYYYY) eest tasuma kindlustusmakse 31 eurot (periood 23.05.2017–21.06.2017).
3-17-1579 automaatne liikluskindlustus, siis ei saa politsei täiendavalt isikut kindlustamata sõidukiga liiklemise eest karistada, sest sõidukil on kindlustuskaitse olemas. Kohus möönab, et automaatne liikluskindlustus riivab omandiõigust (PS § 32), sest kindlustussuhte tekkimisel pannakse isikule kohustus tasuda (tavapärasest kõrgem) kindlustusmakse. Samas ei nõustu kohus kaebajaga, et regulatsioon on PS §-ga 32 vastuolus. Samal arvamusel on ka näiteks õiguskantsler 29.04.2014 seisukohas nr 6-1/140564/1401903 (http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu _mittetuvastamise_kohta_automaatne_liikluskindlustus.pdf). Kohus nõustub õiguskantsleriga, et eesmärgid tagada liiklusregistris registreeritud kindlustuslepinguta sõidukile kindlustuskaitse ning vähendada kindlustuslepinguta sõidukite osakaalu liikluses (vt ka LKindlS § 60 lg 1) on kaalukad eesmärgid, mis võimaldavad omandiõigust piirata. Arvestades, kui palju on liikluses põhjustatud kahju kindlustamata sõidukitega, ei ole põhjendatud kaebaja arvamus, et tüüpiliselt [kindlustamata] sõidukit ei kasutatagi ning oleks loogiline, et kindlustuslepingu sõlmimise unustamise korral võtab Maanteeameti e-teenuse süsteem ise sõiduki arvelt maha. Kuna võimalusel osaleb teatud hulk isikuid liikluses siiski kindlustamata sõidukiga, siis on automaatne liikluskindlustus sobiv ja vajalik meede tagamaks, et liikluses ei osaleks kindlustuskaitseta sõidukeid. LKindlS § 60 lg-s 1 ei ole automaatse liikluskindlustuse eesmärgina nimetatud liiklusohutuse suurendamist. Samas leiab kohus 01.10.2014 jõustunud LKindlS eelnõu seletuskirjale toetudes (vt lk 84), et kaudselt aitab sundkindlustus suurendada ka liiklusohutust, sest sõidukite taastusremont kindlustusandja vahenditest tagab, et pärast liiklusõnnetust ei naase liiklusesse puudulikult taastatud sõidukid. Seda järeldust ei väära asjaolu, et statistiliselt on liiklusõnnetuste arv suurenenud. Jätkuvalt võib esineda ka kindlustuslepinguta sõidukitega põhjustatud liiklusõnnetusi, sest praktikas saavad inimesed kindlustuskohustuse erisusi (vt LKindlS § 6) omakasupüüdlikult rakendada. Samas oleks kindlustuskaitseta sõidukite arv liikluses kahtlemata suurem, kui puuduks automaatne liikluskindlustus. Automaatne liikluskindlustus on ka mõõdukas meede. Sundkindlustuse kindlustusmaksed on tavapärase kindlustusega võrreldes üldteadaolevalt suuremad, kuid isikul endal on võimalik automaatse liikluskindlustuse rakendumist vältida (vrd LKindlS § 60 lg 3). Ka kaebaja argument kindlustuslepingu sõlmimise unustamisest ei pane kohut kahtlema automaatse liikluskindlustuse regulatsiooni põhiseaduspärasuses. Arutlused kohustusliku liikluskindlustuse (vt LKindlS § 3) vajalikkuse ja tõhususe üle üleüldse on asjakohatud, sest praeguses asjas on vaidluse all automaatne liikluskindlustus.
JM palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.08.2017 määrus.
Kohus peab esmajoones kaitsma kodanikku. Halduskohus on jätnud määruses käsitlemata kaebaja väited, mille kohaselt LKF on kindlustusfirmade katuseorganisatsioon ja omab kartelli tunnuseid. Samuti on kohus väga kergelt puudutanud tagasiside mittetoimimise teemat. Kolmekordne sundkindlustuse „äriidee“ põhineb unustamise statistikal ja toodab raha kindlustusfirmade katusorganisatsioonile (LKF). Sundkindlustuse pikendamise unustamise korral võiks minna teade automaatselt nii kindlustusfirmale kui liiklejale ja kindlustus pikeneks automaatselt. Kui tagasiside ei toimi (rämpspost postkastides, rämpskirjad 3(4)
3-17-1579 meilikeskkonnas jne), siis tuleks arendada võimalusi ja kasutada olemasolevaid, näiteks eriigi võimalusi.
(allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.