lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-13-2323/40

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-13-2323/40
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Risti 1 PRKT OÜ12046088

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.09.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2323

Haldusasi

Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse ehituslubade väljastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Risti 1 PRKT OÜ, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Rapla vald, esindaja v.adv Mikk Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.12.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rapla valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15.08.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rapla valla apellatsioonkaebus osaliselt.

2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-13-2323 osas, millega tunnistati õigusvastaseks Rapla Vallavalitsuse viivitus kaubanduskeskuse reoveekanalisatsiooni ja veetorustiku ehituslubade väljastamisel perioodil 06.11.201231.07.2015 (resolutsiooni p-d 1.2 ja 1.3 osaliselt). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Risti 1 PRKT OÜ kaebus selles osas rahuldamata. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1.2 jääb kehtima järgmises sõnastuses: „1.2 Tunnistada viivitus kaubanduskeskuse reoveekanalisatsiooni ehitusloa väljastamisel perioodil 01.08.2015-24.04.2016 õigusvastaseks.“ Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1.3 jääb kehtima järgmises sõnastuses: „1.3 Tunnistada viivitus kaubanduskeskuse veetorustiku ehitusloa väljastamisel perioodil 01.08.2015-24.04.2016 õigusvastaseks.“
3.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Mõista Rapla vallalt Risti 1 PRKT OÜ (registrikood 12046088) kasuks välja esimese ja teise astme menetluskulud summas 2592,18 eurot (kaks tuhat viissada üheksakümmend kaks eurot ja 18 senti). Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-13-2323 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rapla Vallavolikogu kehtestas 26.06.2008 otsusega nr 41 Rapla valla Uusküla külas asuva Koguduse kinnistu, Väljamäe, Jaanilda ja Kopli kinnistute, nendega piirnevate reformimata riigimaade ning T-15 Tallinn-Rapla-Türi ja T-20141 Rapla-Varbola maantee vahelise ala detailplaneeringu (Koguduse detailplaneering), millega määrati muu hulgas ehitusõigus Uusküla külas Risti tn 1 kinnistule (hoonestusõigus seatud Risti 1 PRKT OÜ kasuks) kahe kuni kolmekorruselise ärihoone ehitamiseks koos ärihoone teenindamiseks vajalike rajatistega.
2.Rapla Vallavalitsus väljastas 28.02.2011 korraldusega nr 59 Risti 1 PRKT OÜ-le projekteerimistingimused Risti tn 1 kinnistule kavandatava kaubanduskeskuse ehitusprojekti koostamiseks.
3.Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 otsusega nr 80 Põhjakeskuse detailplaneeringu, mille eesmärgiks on kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine ja selleks muu hulgas krundipiiride muutmine, ehitustingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Juurdepääsuteede rajamine Risti tn 1 kinnistule nähti ette samast kohast, kust Koguduse detailplaneeringuga, ning täiendavalt loodekülje läänepoolsest otsast.
4.Risti 1 PRKT OÜ esitas Rapla Vallavalitsusele 16.10.2012 taotlused ehituslubade saamiseks.
5.Risti 1 PRKT esitas Tallinna Halduskohtule 04.11.2013 kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud), milles palus tuvastada Rapla Vallavalitsuse tegevuse (viivituse) õigusvastasus kaubanduskeskuse, reoveekanalisatsiooni, veetorustiku, parkla ja tankla ehituslubade taotluste menetlemisel ning kohustada Rapla Vallavalitsust viima ehituslubade taotluste menetlused kohtu määratud tähtajaks lõpule.
6.Rapla Vallavalitsus väljastas 21.07.2014 korraldusega nr 281 ehitusloa kaubanduskeskuse püstitamiseks, 04.08.2014 korraldusega nr 289 automaattankla püstitamiseks, 30.11.2015 korraldusega nr 484 sissesõiduteede rajamiseks, 01.02.2016

2(15)

3-13-2323 korraldusega nr 34 parkla rajamiseks, 25.04.2016 korraldusega nr 146 veetorustiku rajamiseks ja 25.04.2016 korraldusega nr 147 kanalisatsioonitorustiku rajamiseks.

7.Tallinna Halduskohus lõpetas 30.03.2016 määrusega menetluse kaubanduskeskuse, parkla ja tankla ehituslubade väljastamiseks kohustamise nõuete osas ning 20.12.2016 määrusega veetorustiku ja kanalisatsioonitrassi ehituslubade väljastamiseks kohustamise nõuete osas. Viivitus sissesõiduteede rajamiseks ehitusloa taotluse menetlemisel oli vaidluse esemeks haldusasjas nr 3-11-2290. Riigikohus jättis 06.09.2017 määrusega Risti 1 PRKT OÜ ja Rapla valla kassatsioonkaebused selles asjas menetlusse võtmata, mille tulemusel jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2017 otsus, millega muudeti Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 otsust ja tunnistati Rapla Vallavalitsuse viivitus kinnistule Risti tn 1 sisse- ja väljasõidu ehitamiseks ehitusloa taotluse menetlemisel ajavahemikul 01.08.2015-30.11.2015 õigusvastaseks.

Risti 1 PRKT OÜ põhjendas tuvastamisnõuet järgmiselt.

1) Vastustaja oli õigusvastases viivituses ehitusloa taotluse menetlemiseks seaduses ettenähtud tähtaja (kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) § 23 lg-s 8 sätestatud 20 päeva) lõppemisest kuni lubade väljastamiseni. Viivituse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik seetõttu, et vastustaja on tekitanud kaebajale varalist kahju. Kaebaja ei ole saanud kinnistut sihipäraselt kasutada ja tegeleda ettevõtlusega. Kaebaja lähtus majandusotsuste tegemisel 2008. a-l kehtestatud detailplaneeringust, kuid ta ei saa kehtivat detailplaneeringut ellu viia. Varaliseks kahjuks on hoonestusõiguse tasu, intressid, tagasimaksetähtaegade pikendamise kulu ja saamata jäänud tulu, sh juba eelnevalt sõlmitud lepingutest tekkinud kahju. Kaebajal on ka preventiivne huvi, et vastustaja ei viivitaks edaspidi ehituslubade andmisega. Kaebaja on huvitatud Rapla vallas arendus- ja ehitustegevusest. 2) Ebaõige on vastustaja seisukoht, et viivituse ehituslubade väljastamisel tingis avalike teedena määratletud teede aluste maade omanike kooskõlastuste puudumine. Kooskõlastuse nõudmine ei olnud õiguspärane. Risti tn 1 kinnistu kasutamiseks vajalikud juurdepääsuteed on Põhjakeskuse detailplaneeringuga määratud avalikeks teedeks, mis kuuluvad vastustajale üleandmisele. Kaebajal on õigustatud ootus, et nimetatud teid on võimalik kasutada, ning kui teemaa omanik ei anna teemaa kasutamiseks nõusolekut, siis lähtub vastustaja planeeringus olevast lahendusest. Põhjakeskuse detailplaneeringu kohaselt on teemaa omanikud kohustatud lubama teelt juurdepääsu nii Risti tn 1 kui ka teistele Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistu omanikele, samuti lubama detailplaneeringu järgsete tehnovõrkude rajamist. Kohalikul omavalitsusel endal on kohustus küsida kooskõlastust ehitusprojektile, kui selline kooskõlastus on vajalik. Vastustaja oli haldusasjast nr 3-12-213 teadlik Rappeli Keskus OÜ seisukohast projekti osas ning sellest, et tegemist on kaebaja konkurendiga. Sellele vaatamata nõudis vastustaja kaebajalt kooskõlastuse, mitte seisukoha küsimist. 3) Vastustaja pole kordagi selgitanud, miks on vajalik teemaa omanike kooskõlastus kaubanduskeskuse ja seda teenindavate rajatiste ehitusprojektile, mis asuvad kaebaja kinnistul. Rapla Vallavalitsuse 21.07.2014 istungi protokollis, kus otsustati kaubanduskeskuse ehitusloa väljastamine, leiti, et kuna teealuste maade omanik ei anna kooskõlastust, saab seda käsitada negatiivse kooskõlastusena ja teha otsus kaalutlusõiguse alusel. 4) Veetorustiku ja reoveekanalisatsiooni ehituslubade taotluste järgi toimuks ehitamine olulises osas ka kaebajale kuuluval Risti tn 1 kinnistul. Isegi kui nõustuda vastustaja seisukohaga, et ehitusloa väljastamine ei olnud võimalik, oleks saanud anda ehitusloa välja osaliselt.

Rapla vald palus jätta tuvastamisnõuded rahuldamata.

3(15)

3-13-2323 1) Kaebaja esitas 15.10.2012 ehitusprojekti, milles kajastati Risti tn 1 kaubanduskeskust koos keskust teenindavate rajatiste ning tanklaga, Kagu tänava-Risti põik-Risti tänava kõnniteid, välisvõrkusid ja Risti tn 1 kinnistule sissesõiduteid. Kaebaja esitas 16.10.2012 ka taotlused ehituslubade väljastamiseks kaubanduskeskuse ja selle juurde kuuluvate rajatiste, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks vajaliku kanalisatsiooni ning veetorustiku ehitamiseks. Vastustaja algatas koheselt menetluse, mille käigus selgus, et kaebaja ei ole projekteerimisel arvestanud Rapla Vallavalitsuse 28.02.2011 korraldust nr 59, millega määrati kaebajale täiendavad projekteerimistingimused Risti tn 1 kaubanduskeskuse ja sellega seotud infrastruktuuri ehitamiseks. Projekteerimistingimuste juurde oli esitatud ka nõue kooskõlastada projekt tehnovõrkude valdajate ja kinnistute omanikega, kelle kinnistuid rajatava kaubanduskeskuse infrastruktuur läbis. Vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu ka asjaolule, et kanalisatsioonivesi oli ette nähtud juhtida Rappeli Keskus OÜ poolt rajatud ja viimasele kuuluvasse pumplasse Suve ja Risti tänavate ristumiskohal, kuid kaebajal puudus Rappeli Keskus OÜ kooskõlastus. Kaebaja projektil puudusid vajalikud kooskõlastused kaubanduskeskust teenindavate (rajatavate) teede ja nende aluste maade omanike EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ-ga. Vastustaja ehitusosakonna 22.11.2012 töökoosolekul jõuti seisukohale, et kuna projektidel puudusid vajalikud kooskõlastused, siis oli võimalik ehitusluba väljastada üksnes sidekaabli kanalisatsiooni rajamiseks. Vastustaja väljastas 29.11.2012 kaebajale ehitusloa kaubanduskeskuse sidekaabli kanalisatsiooni ehitamiseks, loa väljastamise aluseks oli Rapla Vallavalitsuse 26.11.2012 korraldus nr 501. Kokkuvõttes asus vastustaja seisukohale, et kui taotleja on projektdokumentatsiooni kooskõlastanud EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ-ga, on võimalik menetlusega jätkata, arutada kaebaja ülejäänud ehituslubade taotlusi veel samal aastal vallavalitsuse 17. detsembri istungil ning väljastada ehitusload. Kuna projektdokumentatsiooni koosseisus puudusid maaomanike kooskõlastused ja ehituslubade taotlus ei olnud esitatud maaomaniku poolt (EhS v.r § 23 lg 11), peatati ehituslubade taotluse menetlus kuni kooskõlastuste saamiseni. Kaebaja ei kõrvaldanud 12.12.2012 kirjas toodud puudusi kooskõlastuste osas ning pöördus selle asemel erinevate kaebustega aastatel 2012-2013 halduskohtusse. 2) Kaebaja põhietteheide vastustajale on läbivalt kõigis kohtuasjades seotud sellega, et ta ei saa kasutada Risti tänavalt mahasõitu enda kinnistule, kuna Põhjakeskuse detailplaneeringus ei ole kindlaks määratud tähtaega, millal peab olema avalikult kasutatav tee ja vajaminevad tehnovõrgud välja ehitatud ning seetõttu ei ole kaebajale tagatud juurdepääs talle hoonestusõiguse alusel kuuluvale Risti tn 1 kinnistule ning sellega seotud avalikult kasutatavale teele. Enne 01.07.2015 kehtinud planeerimisseadusest (PlanS v.r) ei tulenenud kohustust määrata detailplaneeringus planeeringukohaste avalikult kasutatavate objektide valmimise tähtajad. Sellist kohustust ei tulenenud ka EhS v.r §-st 13. Nii Koguduse kui ka Põhjakeskuse detailplaneeringu kohaselt on kaebaja kinnistule juurdepääsude ja kinnistu teenindamiseks vajalike tehnovõrkude asukohaks EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudusele ja Rappeli Keskus OÜ-le kuuluv Risti tänav L1. See tähendab, et sõltumata Põhjakeskuse detailplaneeringu lahendusest puudub kaebajal formaalne juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kaebaja kinnistu ei piirne vahetult avalikult kasutatava teega ja kaebaja peab saama juurdepääsu rajamiseks maaomaniku nõusoleku, et vahepealset ala kasutada. Seega ei oleks kaebaja saanud väljastatud ehituslubade alusel alustada reaalselt kaubanduskeskuse ehitustegevusega, kuna tal puudub juurdepääs oma kinnistule. Risti tn 1 kinnistule juurdepääsu saamine ja tehnovõrkude väljaehitamine on kaebajale olnud tagatud tulenevalt asjaõigusseadusest. Kaebaja oleks pidanud juba ammu esitama vastava nõude tsiviilkohtusse. Vastustaja ei saa sellist nõuet kohtusse esitada ja sõlmida kokkuleppeid kinnistu omanikega ning seetõttu ei saa vastustaja vastutada ka selle 4(15)

3-13-2323 eest, et kaebaja ei ole saanud alustada kaubanduskeskuse ehitamisega. Asjaolu, et kaebaja ei ole soovinud eeltoodud õigusi kasutada, ei tähenda, et vastustaja tegevus ehituslubade väljastamisel oleks õigusvastane ning seotud kaebajale väidetava kahju tekkimisega. Vastustajal ei ole võimalik ise teid ja tehnovõrke ehitada, kuna eramaa omanikud ei ole andnud vastustajale õigust nende maal ehitada ning kinnisasja üleandmise kohustus on seotud avaliku infrastruktuuri väljaehitamisega Rappeli Keskus OÜ poolt. Vastustajal puudub seadusest tulenev õigus kohustada kolmandat isikut ehitama lisaks sõiduteele välja ka juurdepääsuteed kaebaja kinnistule. Kaebaja oli hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel teadlik, et tal puudub avalikult teelt juurdepääs Risti tn 1 kinnistule. Kaebaja on ise oma tegevuse ja tegevusetusega tekitanud olukorra, kus ta ei ole suutnud realiseerida oma eesmärki seoses kaubanduskeskuse ehitamisega. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kitsendus. 3) Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et vastustaja on rikkunud ehituslubade menetlemisel EhS v.r sätteid ning on õigusvastaselt viivitanud ehituslubade väljastamisega. Vastustaja ei saanud väljastada kaubanduskeskuse infrastruktuuri objektiga seotud ehituslubasid, kuna selleks oli kuni 30.06.2015 kehtinud seadusandluse kohaselt vajalik kinnistu omaniku kooskõlastus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 1 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotluse alusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Kaebaja oleks pidanud pöörduma alates 01.07.2015 ehk pärast ehitusseadustiku (EhS) jõustumist vastustaja poole selleks, et uuendada haldusmenetlus seoses ehituslubadega. Praegusel juhul uuendas vastustaja haldusmenetluse enda initsiatiivil, mis veelkord tõendab, et vastustaja ei ole viivitanud õigusvastaselt ehituslubade väljastamisega. Alates EhS jõustumisest on vastustaja pidanud vajalikuks küsida kõigi osapoolte arvamust ning seisukohtade saamine, korralduste eelnõude ettevalmistamine ja kooskõlastamine on võtnud samuti täiendavalt aega. Vastustaja on võtnud arvesse ka asjaolu, et iga uue ehitusloa väljastamine võib tuua kaasa uue kohtuasja lisaks olemasolevale kuuele kohtuasjale, kuna kaebaja ja Risti tänav L1 omanikud ei ole tänaseni saavutanud kokkulepet juurdepääsu küsimuses. 4) Tuvastamiskaebuse esitamine tulevikus esitatava kahjunõude ühe eelduse kindlakstegemiseks ei ole praegusel juhul lubatav. Kaebaja ei ole tõendanud ega näidanud, kuidas on vastustaja tegevus ehituslubade menetlemisel tekitanud talle kahju. Vastustaja tegevus ei ole kuidagi põhjuslikus seoses sellega, et kaebaja ei saa realiseerida oma investeeringuid kaubanduskeskuse ehitamise kaudu ning vastustaja ei ole tekitanud kaebajale kahju.

10.Tallinna Halduskohus rahuldas 20.12.2016 otsusega kaebuse ning tunnistas õigusvastaseks viivituse ehitusloa väljastamisel kaubanduskeskusele perioodil 06.11.201220.07.2014, reoveekanalisatsioonile perioodil 06.11.2012-24.04.2016, veetorustikule perioodil 06.11.2012-24.04.2016, parklale perioodil 06.11.2012-31.01.2016 ning automaattanklale perioodil 11.12.2012-03.02.2014. 1) Viivituse õigusvastasuse tuvastamine preventiivsel eesmärgil ei ole praegusel juhul lubatav, kuid kahju hüvitamise nõude ühe eelduse kindlakstegemiseks on tuvastamisnõue lubatav. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi ei kontrolli kohus tuvastamisnõude esitamisel sisuliselt kõigi kahjunõude eelduste esinemist. Kuigi kohus ei pea kahjunõuet perspektiivikaks, kuna kaebajal võis olla võimalik vältida kahju tsiviilõiguslike õiguskaitsevahenditega, ei ole praegusel hetkel alust väita kahjunõude ilmselget perspektiivitust kogu väidetava viivituse perioodi osas. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta 5(15)

3-13-2323 mingi perioodi jooksul eeldas heauskselt taristu õigeaegset väljaehitamist ja vallale tasuta üleandmist, misjärel puudunuks tal vajadus kolmandat isikut juurdepääsuõiguse saamiseks hageda. Samas ei välistanud Risti tn 1 kinnistule juurdepääsuõiguse puudumine iseenesest kinnistu siseseks ehitamiseks ehituslubade väljastamist, kuna juurdepääsuõiguse küsimuse saanuks lahendada ka nende väljastamise järgselt, arvestades, et nii Koguduse kui ka Põhjakeskuse detailplaneeringus oli juurdepääsutee märgitud ning Risti tn 1 kinnistule kavandatava osas sai kohalik omavalitsus nõuda selle haakuvust naaberkinnistu ehitusprojekti ja selle alusel valminuga (eelkõige infrastruktuuri osas). Kohalik omavalitsus ei pea ära ootama naabrite tsiviilõiguslike vaidluste lahendamist maakohtus või nende algatamist, kui see ei ole lubade väljastamiseks vältimatult vajalik. Kuna viivitus tuleb lugeda jätkuvaks toiminguks ja esimene ehitusluba (kaubanduskeskusele) väljastati 2014. a suvel, siis ei ole tõenäoliselt ka alust lugeda kahjunõude esitamise tähtaega möödunuks ja sellest tulenevalt kahjunõuet ilmselgelt perspektiivituks. 2) Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle. Risti tn 1 kinnistul ei toimunud kohtuistungi aja seisuga mingit ehitustegevust ja kaebaja ei ole saanud kohtu kaudu oma kinnistule juurdepääsuõigust. Risti tn 1 kinnistu külgneb kolmest küljest Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse kaasomandis oleva kinnistuga ning neljandast küljest Tallinn-Rapla maanteega, millelt liiklusohutusnõuded ei võimalda ligipääsu. Risti tn 1 kinnistu ei külgne vahetult avalikult kasutatava tänavaga ning kinnistule pääsemiseks on vajalik juurdepääs üle Rappeli keskus OÜ ja EELK Rapla MaarjaMagdaleena Koguduse kaasomandis oleva kinnistu. Risti tn 1 kinnistule juurdepääsuks ja selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkude asukohaks on Risti tn L1, mis kuulub jätkuvalt Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse kaasomandisse. Risti tn 1 kinnistu kanalisatsioonivesi oli ette nähtud juhtida Rappeli Keskus OÜ pumplasse Suve tn ja Risti tn nurgal ning selleks puudus pumpla kinnistu omaniku nõusolek. Vaidlusaluses piirkonnas on kohaliku omavalitsuse poolt alates 2010. a-st määratud vee-ettevõtjaks AS Rapla Vesi. 09.10.2014 tehnorajatiste müügilepingu kohaselt müüs Rappeli Keskus OÜ AS-le Rapla Vesi kanalisatsioonitorustiku, surveveetorustiku ja veetorustiku (pumplat nimetatud leping ei kajasta). 22.08.2011 notariaalse lepinguga (p 4.1) on ette nähtud Risti tänava tasuta võõrandamine vallale (väljaehitatud infrastruktuur, millele on väljastatud kasutusluba). Rapla Vallavalitsus on praeguseks väljastanud kõik taotletud ehitusload. 3) Menetlustoimingute ja kirjavahetuse kronoloogia on järgnev. Kaebaja esitas 15.10.2012 vastustajale TÜ Vaino Arhitektuuribüroo koostatud ehitusprojekti arhitektuurse osa eelprojekti „Risti kaubanduskeskus“, töö 03-12 (I kd, tl 44-45) ja E. Jahhu Projektbüroo koostatud väliala, teede, platside, kõnniteede eelprojekti (I kd, tl 56-73, 177191). Kaebaja esitas vastustajale 16.10.2012 ehitusloa taotluse kaubanduskeskuse hoone, reoveekanalisatsiooni, parklate ja kõnniteede, tankla, sadeveekanalisatsiooni ja veetorustiku ehitamiseks (I kd, tl 74-138). Valla ehitusnõunik tegi 20.11.2012 kaebajale ettepaneku vormistada eraldi taotlus parklale ja kõnniteedele kui rajatistele, samuti küsis selgitavaid küsimusi esitatud projekti kohta (I kd, tl 223). Kaebaja esitas 20.11.2012 eraldi taotlused ning edastas maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta (I kd, tl 224-241). Ehitusnõunik märkis 22.11.2012 e-kirjas, et projekteerimistingimuste p 10.2 ei ole täidetud (kooskõlastused tehnovõrkude valdajatega). Väljastada saab sidekaabli kanalisatsiooni ehitusloa, kuid ülejäänud taotluste menetlus tuleb peatada. Kaebaja teavitas 27.11.2012, et ta on esitanud Elektrilevi OÜ ja AS Rapla Vesi seisukohad ega saa aru, mis nõuded on täitmata (I kd, tl 247).

6(15)

3-13-2323 Rappeli Keskus OÜ juhatuse liige S. Mihailov edastas 30.11.2012 haldusasjas nr 3-12-213 kohtule seisukoha projektis esinevate puuduste ja maaomaniku nõusoleku puudumise kohta (I kd, tl 248), mida kaebaja käsitab kolmanda isiku arvamuse (negatiivse kooskõlastuse) vastustajale teatavakstegemise kõige hilisema võimaliku ajana. Vastustaja selgitas 12.12.2012 kaebajale kirjalikult puuduseid: tehnovõrkude valdajate kooskõlastuste puudumine; kanalisatsioonivee juhtimine Rappeli Keskus OÜ pumplasse, milleks puudub omaniku kooskõlastus; pumpla jõudluse suurendamiseks vajalike tehniliste projekteerimistingimuste puudumine; kaubanduskeskust teenindavate teede aluste maade omanike kooskõlastuste puudumine; projektdokumentatsioonil vastavate spetsialistide allkirjade puudumine. Lisaks teatas vastustaja kaebajale, et juhul, kui kaebaja on oma ehitusprojekti kooskõlastanud Rappeli Keskus OÜ-ga ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudusega, siis on võimalik ehituslubade taotluste menetluse jätkamine ja nende väljastamise taotlusi on võimalik arutada vallavalitsuse 17.12.2012 korralisel istungil (I kd, tl 249, 252). Kaebaja märkis 11.02.2013 kirjas, et tal on olemas piirkonna sideettevõtja, võrguettevõtja ja vee-ettevõtja kooskõlastused. Valla ja arendaja vahelise 22.08.2011 lepingu kohaselt on kohustus sõlmida infrastruktuuri tasuta üleandmise leping 1 kuu jooksul kasutusloa väljastamisest. Seoses 21.01.2013 kasutusloa väljastamisega (Risti tn, Suve tn, Kagu tn, survekanalisatsioon, reoveepumpla, tarbeveetorustik) soovis kaebaja teada, millal sõlmitakse põhileping, mis võimaldaks kaebajal juurdepääsu Risti tn 1 kinnistule (I kd, tl 257). Kaebaja esitas 26.02.2013 korduva teabenõude (I kd, tl 255). Kaebaja esitas praeguses asjas 04.11.2013 kohtule tuvastamis- ja kohustamiskaebuse. 21.07.2014 väljastati ehitusluba kaubanduskeskuse ehitamiseks ja 04.08.2014 automaattankla ehitamiseks. Vastustaja küsis 28.01.2016 taotluste osas arvamust välisvõrkude aluste maade omanikelt, selgitades, et nende kooskõlastuse puudumine on seni takistanud taotluste menetlemist (II kd, tl 46-47). 01.02.2016 väljastati ehitusluba parkla rajamiseks ning 25.04.2016 ehitusload veetorustiku ja reoveekanalisatsiooni rajamiseks. 4) Kinnistule juurdepääsu puudumine ning hinnang, kas kaebaja oleks saanud juurdepääsuõiguse vastava hagi esitamisel, omavad olulist tähtsust tulevikus esitatava kahjunõude puhul. Ehituslubade väljastamise ja nende realiseerimise võimalikkust tuleb vaadata eraldi, kusjuures praeguse asja lahendamisel omab tähtsust ehituslubade väljastamise võimalikkus. Seega tuleb tuvastada, kas EhS v.r ja EhS võimaldasid vastustajal väljastada ehitusload Risti tn 1 kinnistul ehitamiseks ning eraldi tuleb hinnata, kas kehtiv regulatsioon võimaldas reoveekanalisatsiooni ja veetorustiku osas esitada loataotlust olukorras, kus Risti tn 1 kinnistu siseste trasside ühendamine toimuks võõral kinnisasjal asuvate trassidega ning kas need load oleks saanud väljastada üksnes osas, mis hõlmas Risti tn 1 kinnistul asuvaid trasse (torustiku ehitamiseks kinnistu piirini). Samuti tuleb hinnata, millised tingimused seati projekteerimistingimustega ja kas need olid kaebaja poolt täidetud. 5) 28.02.2011 projekteerimistingimused (II kd, tl 177-178) näevad p-s 10.2 ette kooskõlastamise Lääne-Eesti Päästekeskuse ja tehnovõrkude valdajatega. Projekti kooskõlastamise lisalehe (II kd, tl 179-180) p 7 kohaselt on tehnovõrkude valdajad Rapla Vesi, Jaotusvõrk, Elion; lisaks leitakse, et kooskõlastus tuleks küsida ka Maanteeametilt ja kõrvalkinnistu valdajatelt. Lisalehe p-st 7 nähtuvalt ei saa olla vaidlust, kes on projekteerimistingimuste p 10.2 kohaselt tehnovõrkude valdajad. Kooskõlastamise nõue käis lisaks ka päästekeskuse kohta. Muudelt isikutelt nn kooskõlastuste küsimise nõue tulenes valla arhitekti seisukohast, mis kohtu hinnangul tulenes seadusest. Projekteerimistingimustega ei ole muude isikutega kooskõlastamist ette nähtud.

7(15)

3-13-2323 Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas naaberkinnistu omanike (Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse) kooskõlastus oli vajalik ning kes pidi selle küsima. Puudub vaidlus, et kaebajal oli kooskõlastus päästekeskuselt, AS-lt Rapla Vesi ja Elion AS-lt. Isegi kui nõustuda sellega, et tehnovõrgu valdajana tulnuks käsitada ka Rappeli Keskus OÜ-d kuni tehnovõrgu võõrandamiseni ja võtta temalt kooskõlastus trasside (veetrassi ja reoveekanalisatsiooni) ehituslubade osas, ei välistaks see vastustaja viivituse õigusvastasust, kuna vastustajal oli võimalik anda trasside luba välja osaliselt (kaebaja kinnistu piirini). Naaberkinnistu omanikelt tuli küsida arvamus. Tegemist ei ole kooskõlastusega HMS § 16 mõttes. Kolmandad asjast puudutatud isikud ei ole haldusorganiks, vaid on menetlusosalised HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes, kelle kaasamine ja arvamuse esitamise võimaluse andmine on kohustuslik (HMS § 40). Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse õigusi puudutasid otseselt loataotlused, mille rahuldamise korral toimub reovee ärajuhtimine ja veevarustus nende kinnistul (Kagu tänava ääres) olevate trassidega ühendamise ja käesoleva ajani Rappeli Keskus OÜ-le kuuluva pumpla kaudu. Samuti võib naabrite õigusi puudutada parkla, tankla ja kaubanduskeskuse ehitus, arvestades nendega seotud liiklusohutust, tankla ehitamise ja kasutamisega seotud ohutusküsimusi ning kaubanduskeskuse mõjusid. Seega oli arvamuse küsimise nõue õiguspärane. Rappeli Keskus OÜ-lt pidi arvamuse küsima menetleja, kuid arvestades 22.11.2012 menetluse peatamist, on eluliselt usutav, et vastustajale oli Rappeli Keskus OÜ keelduv seisukoht juba teada. Lisaks esitati see 30.11.2012 kirjalikult ka haldusasja nr 3-12-213 raames. Praeguseks puudub poolte vahel vaidlus selles, et mittenõustuv arvamus (nn negatiivne kooskõlastus) ei võta haldusorganilt loa väljastamisel kaalutlusõigust. Kuna haldusmenetluse läbiviimine on haldusorgani kohustus, siis ei saa teha kaebajale etteheiteid, et ta ei ole küsinud vajalikke kooskõlastusi või arvamusi. Haldusorgan võib juhul, kui see võimaldaks kiiremat menetlust, anda kooskõlastuste ja arvamuste küsimise üle kaebajale (HMS § 5 lg-d 1 ja 2), kuid nende saamise eest vastutab lõppastmes ikkagi haldusorgan. Haldusorgan saab määrata tähtaja arvamuse esitamiseks ning teha pärast seda (muude nõuete täidetuse korral) kaalutlusotsuse. Kui haldusorgan saab tähtajaks nn negatiivse kooskõlastuse või arvamuse, on tal kohustus otsustada kaalutlusõiguse alusel, kas ehitusloa saab väljastada või mitte. 6) EhS v.r § 23 lg 8 kohaselt väljastab ehitusloa väljastaja ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Erinevalt varem kehtinust, võimaldab 01.07.2015 jõustunud EhS esitada ehitusloa taotluse isikul, kes ei ole maaomanik, kuid ei võimalda jätkuvalt alustada ehitustegevust võõral kinnisasjal ilma kinnisasja omaniku loata. EhS § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. EhS § 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Kui vastustaja oli arvamusel, et kaebaja peab saama naaberkinnistu omanike kooskõlastuse või arvamuse ning seda menetlustähtaja jooksul ei esitatud või esitati nn negatiivse kooskõlastusena hiljemalt 30.11.2012, oleks vastustaja saanud teha loa väljastamisest keelduva otsuse, mille kaebaja oleks saanud kohtus vaidlustada. Selle asemel on vastustaja viivitanud taotluste lahendamisega ning peatanud õigusvastaselt taotluste menetlemise. Vastustaja vastusest nähtub, et kuna projektdokumentatsiooni koosseisus puudusid maaomanike kooskõlastused ja ehituslubade taotlus ei olnud esitatud maaomaniku poolt (EhS v.r § 23 lg 11), peatati menetlus kuni kooskõlastuste saamiseni. Vastustaja kinnitas ka kohtuistungil, et projektis ei esinenud sisulisi puudusi ning taotluste lahendamist takistas

8(15)

3-13-2323 üksnes kooskõlastuste puudumine. Vastustaja viidatud EhS § 23 lg 11 kohaldamise välistab see, et load oleks saanud väljastada kaebaja kinnistu piires ehitamiseks. Ehitatavad objektid asusid Risti tn 1 kinnistul. Veetorustiku ja reoveekanalisatsiooni osas oleks saanud põhimõtteliselt otsustada lubade väljastamise osaliselt (kuni kinnistu piirini), kuigi sellist lahendust ei saa pidada tavapäraseks. Vastustaja ei ole väitnud, et sellise otsuse tegemiseks oleks esinenud mingid faktilised või õiguslikud takistused (keeld väljastada ehituslube kinnistu piirini trasside ehitamiseks). Antud juhul puudus alus arvata, et kaebaja ei saa tulevikus liituda ühisveevärgiga ja välja ehitada või lasta vee-ettevõtjal (AS Rapla Vesi) ehitada trassid kuni liitumiseni. Vee-ettevõtja oli vaidlusaluses piirkonnas alates 2010. a-st AS Rapla Vesi, kes on omandanud tehnovõrgud 09.10.2014 lepinguga Rappeli Keskus OÜ-lt. Tavapäraselt on mõistlik käsitada kaubanduskeskust kui tervikut koos tehnovõrkude ja muude rajatistega ning tavapäraselt taotleb huvitatud isik lubade väljastamist olukorras, kus tal on reaalselt võimalik alustada lühikese aja jooksul ehitustegevust. Siiski võib tulla ette ka tavapäratuid olukordi, kus lubade väljastamine võib olla vajalik erinevatel aegadel ja isegi osaliselt. Haldusorganil on võimalik vältida viivitusse langemist ka keelduva otsuse tegemisega, kui ta leiab, et selleks on seadusest tulenev alus. Praegusel juhul ei ole tehtud õigeaegselt kumbagi. Vastustaja ei pea jääma ootama eraõiguslike vaidluste lahendamist või algatamist ning lisaks esines võimalus, et vastustaja võtab kaebajale juurdepääsu saamiseks vajaliku taristu arendajalt üle. Vastustaja on aga ekslikult lähtunud eeldusest, et kuna kaebaja ei saa nagunii enne Risti tn 1 kinnistule juurdepääsu saamist ehitama hakata, ei pea ka ehituslube väljastama. Selline eeldus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. Kuna vastustaja ei väida alates 2012. a lõpust muude puuduste olemasolu kui üksnes naaberkinnistu omanike kooskõlastuste puudumine, oli ehituslubade väljastamine kaalutlusotsusega võimalik. Nn positiivsete kooskõlastuste ja nõustuvate arvamuste puudumine ei olnud õiguslikuks takistuseks lubade väljastamisel (Ehs v.r § 24 lg 1). 7) Kuna vastustaja pidi ehitusload väljastama juba EhS v.r kehtivuse ajal ja menetluse peatamine oli õigusvastane, ei vaja pikemat käsitlemist 2015. a sügisel menetluse uuendamisega seonduv. Õigusvastasele viivitusele ei saa järgneda õiguspärast viivitust. Vastustaja oli kuni lubade väljastamiseni õigusvastases viivituses. Lubade väljastamise ajal kehtinud EhS ei välistanud lubade väljastamist, kuna kõik load on käesolevaks ajaks väljastatud. Kaebaja ei pidanud tegema selleks mingeid täiendavaid toiminguid. 8) Kompromissläbirääkimised või kohtumenetlus ei võta vastustajalt kohustust teha seaduses ettenähtud toimingud ega muuda sellel ajal vastustaja viivitust õiguspäraseks. 9) Kuna viivitus ehituslubade väljastamisel on tuvastatud, puudub vajadus käsitleda seda, milleks Põhjakeskuse detailplaneering vastustajat kohustas või ei kohustanud, sellega seotud lepinguid ega poolte muid väiteid. 10) Kaebaja poolt tasutud riigilõiv 75 eurot tuleb vastustajalt välja mõista. Kaebaja taotletud õigusabikulust summas 2935,26 eurot on kohus kohustamisnõuetega seoses mõistnud määrustega välja 381,50 eurot. Vaidluse keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud kuluks 2000 eurot. Vastustajalt tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista menetluskuluna kokku 2075 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11.Rapla vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 20.12.2016 otsus ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada menetlus või jätta kaebus rahuldamata.

9(15)

3-13-2323 1) Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega, et naaberkinnistute omanikelt tuli küsida arvamus, tegemist ei ole kooskõlastusega HMS § 16 mõttes, puudutatud isikud tuli kaasata menetlusosalisena ning kui tehnovõrkude valdajana tulnukski käsitada ka Rappeli Keskus OÜ-d kuni tehnovõrgu võõrandamiseni ja võtta temalt kooskõlastus trasside ehituslubade osas, ei välistaks see vastustaja viivituse õigusvastasust, kuna vastustajal oli võimalik anda trasside luba välja osaliselt (kaebaja kinnistu piirini). Projekteerimistingimuste p 10.2 nägi ette kooskõlastamise tehnovõrkude valdajatega. Kanalisatsioonivesi oli ette nähtud juhtida pumplasse Suve ja Risti tänavate ristumiskohal, kuid puudus kooskõlastus pumpla kinnistu omanike EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ-ga. Kaebaja projektil puudusid ka kooskõlastused kaubanduskeskust teenindavate (rajatavate) teede ja nende aluste maade omanikega. Kuna Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus olid nii 2012. a-l kui ka kohtuotsuse tegemise ajal pumpla omanikud, oleks kaebaja pidanud kooskõlastama ehitusprojekti ka nimetatud isikutega. Isegi kui kaebajal oli 2012. a sügisel olemas kooskõlastus AS-lt Rapla Vesi kui piirkonna vee-ettevõtjalt, oli tal igal juhul vaja esitada kooskõlastus pumpla omanikelt, kelle pumpla kaudu oleks hakanud toimuma kanalisatsioonivee ülepumpamine. Halduskohus ei ole arvestanud pumpla kuuluvusega seotud asjaolusid ning asus ekslikult seisukohale, et vastustajal oli võimalik anda trasside luba välja ka osaliselt, st kuni kaebaja kinnistu piirini. Vee- ja kanalisatsioonitrassid koos pumplaga moodustavad ühtse terviku ning pumpla kui tehnovõrkude valdajate kooskõlastus oli üheselt ette nähtud ka projekteerimistingimustes. Kuna projektdokumentatsiooni koosseisus puudusid tehnovõrkude ja maaomanike kooskõlastused ning ehituslubade taotlus ei olnud esitatud maaomaniku poolt (EhS v.r 23 lg 11), peatati menetlus kuni kooskõlastuste saamiseni. EhS v.r § 23 lg 11 nägi ette ehitusloa taotluse esitamise maaomaniku poolt, vastustaja pidi sellest normist juhinduma ja tal puudus loa väljastamisel võimalus teostada kaalutlusõigust. Antud olukorras oli menetluse peatamine põhjendatud. 2) Halduskohus leidis, et kaebajale ei saa ette heita seda, et ta mingi perioodi jooksul eeldas heauskselt taristu väljaehitamist ja vallale tasuta üleandmist. Samuti asus kohus seisukohale, et Risti tn 1 kinnistule juurdepääsuõiguse puudumine ei välistanud kinnistu siseseks ehitamiseks ehituslubade väljastamist, kuna juurdepääsuõiguse saanuks lahendada ka nende väljastamise järgselt, ning kohalik omavalitsus ei pea ära ootama naabrite tsiviilõiguslike vaidluste lahendamist maakohtus. Vastustaja ei nõustu ka halduskohtu nende seisukohtadega. Vastustaja kordab halduskohtus esitatud ja käesoleva otsuse p-s 10.2 refereeritud väiteid ning leiab, et olukorras, kus kaebajal puudus Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla MaarjaMagdaleena Koguduse kui juurdepääsutee kinnistu omanike kooskõlastus, ei oleks vastustaja kuidagi saanud lahendada tekkinud olukorda ehituslubade väljastamise järgselt ja väljastada kaebajale ehitusluba juurdepääsu väljaehitamiseks, kuna sellise haldusakti andmine oleks toonud vastustajale kaasa uue kohtuasja. Juurdepääsutee ehitusloa andmine oleks olnud vastuolus ka EhS v.r § 23 lg-ga 11. Kui kinnistu ei piirne vahetult avalikult kasutatava teega, tuleb juurdepääsu küsimus lahendada kinnistu omanike vahel kokkuleppe alusel ning kokkuleppe mittesaavutamise korral määrab juurdepääsu tingimused kohus. Kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks pidanud tagama talle juurdepääsu Risti tn 1 kinnistule, on põhjendamatu. 2014. a juulis pidasid kaebaja, vastustaja ja Rappeli Keskus OÜ erinevates pooleliolevates kohtuasjades läbirääkimisi kõikide kohtuasjade lõpetamiseks kompromissiga ning kompromissile suunas menetlusosalisi ka kohus, asudes seisukohale, et juurdepääsutee kinnistu omaniku mittenõusolekut saab käsitada kui negatiivset kooskõlastust ning sellest 10(15)

3-13-2323 lähtuvalt on vallal võimalik rakendada kaalutlusõigust ehitusloa väljastamisel. Juhindudes kohtu suunistest, otsustas vastustaja 21.07.2014 väljastada ehitusloa kaubanduskeskuse hoone püstitamiseks ning 04.08.2014 automaattankla püstitamiseks. Vastustaja lähtus ehituslubade väljastamisel ka asjaolust, et nii kaubanduskeskus kui automaattankla asusid kaebaja kinnistul ning need ehitised ei olnud otseselt seotud teistele isikutele kuuluvate kinnistutega. Olukorras, kus kaebaja ja Rappeli Keskus OÜ vahel olid juba pooleli erinevad vaidlused, oli menetluse peatamine 2012. a seisuga põhjendatud. Vastustajal ei olnud vaja kaebaja taotletud ehituslubasid menetleda, sest kaebajal puudusid juurdepääsutee kinnistu ja pumpla kinnistu omanike kooskõlastused ning seega ei oleks ta saanud reaalselt ehitustegevust alustada. 3) Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega, mis seonduvad veetorustiku ja reoveekanalisatsiooni osas lubade osalise väljaandmisega (kuni kinnistu piirini). Vastustaja on algusest peale käsitanud kogu kaebaja kaubanduskeskusega seotud ehitusprojekti kui tervikut ning lähtunud lubade väljastamisel eeldusest, et kaebajal on võimalik alustada võimalikult lühikese aja jooksul ehitustegevust. Tänaseks on väljastatud kõik ehitusload, kuid kaebaja ei ole ikkagi saanud alustada reaalse ehitustegevusega, kuna puuduvad kokkulepped kaebaja ja juurdepääsutee kinnistu ning pumpla kinnistu omanike vahel. 4) Kaebaja tuvastamisnõude esitamine ei ole õiguslikult põhjendatud ja halduskohus pidanuks jätma selle läbi vaatamata või lõpetama menetluse. Halduskohus leidis ka otsuses, et kahjunõue ei ole perspektiivikas. Kaebaja ei ole kohtumenetluses tõendanud ega välja toonud neid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik tuvastada vastustaja poolt kahju tekitamine ehituslubade menetlemisel. Kaebaja on üldsõnaliselt viidanud oma investeeringutele, intressidele ja saamata jäänud tulule, kuid on jätnud täpsustamata, kuidas on see põhjuslikus seose vastustaja tegevusega.

Risti 1 PRKT OÜ palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Väidetavalt ei ole halduskohus arvestanud asjaolusid seoses pumpla kuuluvusega. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, et vastustaja ei saanud ehitusluba väljastada põhjusel, et kaebajal puudus kanalisatsioonivee Suve ja Risti tänava pumplasse juhtimiseks kinnistu omanike nõusolek. Kaebaja ehitusloa taotlus koos projektiga oli projekteerimistingimustega kooskõlas, kaebajal olid olemas kõik projekteerimistingimustes nõutud kooskõlastused. Halduskohus leidis põhjendatult, et naaberkinnistute omanike kooskõlastuse puhul on tegemist arvamuse, mitte kooskõlastusega HMS § 16 tähenduses, samuti et Rappeli Keskus OÜ-lt pidi arvamuse küsima menetleja ning eluliselt on usutav, et vastustajale oli keelduv seisukoht teada. Piirkonnas on vee-ettevõtjaks üksnes AS Rapla Vesi, mistõttu ei oma tähtsust, et kanalisatsioonivee pumpla omanikuks on Rappeli Keskus OÜ. 2) Halduskohus leidis põhjendatult, et asja lahendamisel tuleb eraldi vaadata ehituslubade väljastamise ja nende realiseerimise võimalikkust ning asja lahendamisel omab tähtsust ehituslubade väljastamise võimalikkus. Kaebaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et ehitusloa taotluste esitamise aegne juurdepääsu puudumine ei ole asjaolu, mis takistaks ehituslubade väljastamist. Põhjakeskuse detailplaneering määras kindlaks Risti tn 1 kinnistule juurdepääsutee ja kinnistu teenindamiseks vajalike tehnovõrkude paiknemise asukoha. Samuti on Risti tn 1 kinnistut ümbritsevad teed määratud detailplaneeringuga avalikeks teedeks. Vastustaja on nii Põhjakeskuse detailplaneeringus kui ka Rappeli Keskus OÜ-ga sõlmitud halduslepingus määranud tähtaja, millel teed peavad olema vastustajale tasuta üle antud. Detailplaneeringu seletuskirjas on vastustaja määranud, et planeeringulahenduse elluviimiseks tuleb ühes etapis välja ehitada kõik kavandatud juurdepääsud ning pärast tänavate ja taristu väljaehitamist tuleb tänavad tasuta üle anda Rapla vallale. Detailplaneeringuga määratud teemaa omanikud on kohustatud lubama teelt juurdepääsu Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistute 11(15)

3-13-2323 omanikele. Enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele ehitusloa saamist peab olema väljastatud neid teenindavate tänavate ja tehnovõrkude ehitusluba ning enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele kasutusloa saamist peab olema tänavate ja tehnovõrkude kasutusluba. Seega nägi detailplaneering ette, et enne ehituskruntide väljaehitamist peavad olema välja ehitatud planeeringualal asuvad teed ja tänavad. Vastavalt Rappeli Keskus OÜ-ga sõlmitud lepingutele oli vastustajal kohustus võtta detailplaneeringujärgne taristu ja selle juurde kuuluv maa valla omandisse ühe kuu jooksul pärast taristule kasutusloa väljastamist. Kasutusluba teedele ja tänavatele, samuti survekanalisatsioonile ja sellega seotud rajatistele väljastati 21.01.2013. Seega sai kaebajal tekkida õigustatud ootus vastustaja poolt teede ja tänavate (sh Risti tänava) valla omandisse üle võtmiseks, mida vastustaja ei ole siiani teinud. Rapla Vallavalitsuse 29.12.2016 korraldusega on otsustatud võtta tasuta Rapla valla omandisse Suve tänav ja Risti tänav. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, samuti tehnorajatiste kohase kasutamise tagamine on kohalikule omavalitsusele seadusega ette nähtud avalik ülesanne. Kaubanduskeskus, reoveekanalisatsioon, veetorustik, parkla ja automaattankla asuvad Risti tn 1 kinnistul, mistõttu on arusaamatu vastustaja viide EhS v.r § 23 lg-le 11. Ehitusloa taotluse ongi esitanud maaüksuse omanik ehk kaebaja. Seega on seaduslik ja põhjendatud halduskohtu seisukoht, et juurdepääsu võimaluse puudumine ei välistanud kinnistu siseseks ehitamiseks ehituslubade väljastamist, kuna juurdepääsuõiguse saanuks lahendada ka nende väljastamise järgselt. Kinnistusiseste ehituslubade väljastamiseks ei saanud juurdepääsuõiguse olemasolu olla taotluste esitamise ajal vältimatult vajalik, arvestades, et detailplaneeringuga oli Risti tänav määratud avalikku kasutusse ja vastustaja oli sõlminud halduslepingu, millega kohustus võtma tänava avalikku kasutusse. Seadusega vastuolus on vastustaja seisukoht, et kuna kaebaja ei saa nagunii ehitustegevust alustada, ei pea ka ehituslube väljastama. 3) Kaebaja ei pea asuma põhjendama esitatavat kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei ole saanud vastustaja õigusvastase viivituse tõttu rajada oma kinnistule kaubanduskeskust ja seda teenindavaid rajatisi õigeaegselt. Kaebaja on esitanud kahjunõude tõendamiseks üürilepingud. Seega ei ole kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu. Kahjunõuet ei muuda ilmselgelt perspektiivituks ka vastustaja väide, et kaebajal oleks olnud võimalik kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid, kuna see võib olla üksnes üheks hüvitise vähendamise aluseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks kaubanduskeskusele, parklale ja tanklale ehituslubade väljastamisega viivitamist puudutavas osas, kuid reoveekanalisatsiooni ja veetorustiku ehituslubade väljastamisega viivitamise osas on apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tuvastamisnõuded on kahju hüvitamise ühe eelduse kindlakstegemiseks praegusel juhul lubatavad. HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei pea vajalikuks halduskohtu sellekohaseid põhjendusi korrata.
15.Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et vastustaja viivitas õigusvastaselt ehituslubade väljastamisel kaubanduskeskusele, parklale ja tanklale alates 06.11.2012 kuni kõnealuste lubade väljastamiseni. Tegemist on Risti tn 1 kinnistule kavandatud ehitistega. Nende ehitiste ehitamiseks esitatud taotluste puhul ei ole EhS v.r § 23 lg 11 õigusnormiks, mis saanuks takistada ehituslubade väljastamist, sest taotlused esitas maaüksuse omanik. Naaberkinnistute omanike ja teiste võimalike asjast puudutatud isikute 12(15)

3-13-2323 menetlusse kaasamise, nende arvamuse ja vastuväidete välja selgitamise kohustus oli HMS §st 11 lg 1 p-st 3 ja §-st 40 tulenevalt vastustajal ning seda tuli teha ehitusloa taotluse menetlemiseks EhS v.r-s ettenähtud tähtaja jooksul. Küsimus sellest, kas 28.02.2011 projekteerimistingimustes silmas peetud tehnovõrkude valdajatena tuleks käsitada ka pumpla kinnistu omanikke, ei ole kaubanduskeskuse, parkla ja tankla ehituslubade taotluste puhul oluline, kuna tehnovõrkude (reoveekanalisatsiooni ja veetorustiku) osas on esitatud eraldi ehitusloa taotlused. Asjaolu, et kaebajal puudus avalikult teelt juurdepääs Risti tn 1 kinnistule, ei ole ehitusloa väljastamisel õiguslikuks takistuseks ega anna alust pidada viivitust õiguspäraseks. See ei ole olnud ka praktiliseks takistuseks, sest juurdepääsu puudumisele vaatamata on vastustaja taotlejale tänaseks kõik soovitud ehitusload väljastanud. Halduskohus leidis õigesti, et kinnistule juurdepääsu puudumise küsimus võib omada tähtsust hilisema kahjunõude lahendamisel.

16.Reoveekanalisatsiooni ja veetorustiku taotluste puhul on aga ringkonnakohtu hinnangul olukord erinev, võrreldes kaebaja kinnistu siseste ehitistega, sest reoveekanalisatsioon ja veetorustik paiknevad osaliselt kaebajale mittekuuluval maal – Rappeli Keskus OÜ-le ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudusele kuuluval Risti tänav L1 kinnistul (katastritunnus 66904:001:0295). Kõnealuste ehitiste paiknemine kahel kinnistul nähtub kanalisatsioonitorustiku ehitusloa taotlusest (I kd, tl 175-175p; II kd, tl 165), veetorustiku ehitusloa taotlusest (I kd, tl 174p-175; II kd, tl 172) ja ka ehitusprojekti välisvõrkude koondplaanilt (I kd, tl 220).
17.Tallinna Ringkonnakohus lahendas tänaseks jõustunud 14.06.2017 otsusega nr 3-112290 samade poolte vahelist sarnast vaidlust kaebaja kinnistule sisse- ja väljasõidutee ehitamiseks ehitusloa andmisega viivitamise õiguspärasuse üle. Ka viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus osa maa-alast, kuhu kaebaja soovis sissesõiduteed rajada, asus Rappeli Keskus OÜ-le ja EELK Maarja-Magdaleena Kogudusele kuuluval maa-alal katastritunnusega 66904:001:0295. Ringkonnakohus asus viidatud lahendis järgmistele seisukohtadele: „Halduskohus on põhjendatult hinnanud väidetavalt õigusvastast ehitusloa väljastamisega viivitamist eraldi perioodi osas kuni 30.06.2015 ja pärast 01.07.2015, s.o ehitusseaduse (EhS v.r) ja ehitusseadustiku (EhS) kehtivuse ajal, sest neil perioodidel oli ehitusloa taotlemise ja väljastamisega seonduv õiguslik regulatsioon erinev. EhS v.r § 23 lg 11 kohaselt võis ehitusloa taotluse esitada maaüksuse omanik. EhS sellist nõuet ei sisalda, vaid näeb ette kinnisasja omaniku ehitusloa andmise menetlusse kaasamise, kui taotlust ei ole esitanud omanik (EhS § 42 lg 6). Regulatsioonide erinevust selgitatakse ka EhS eelnõu seletuskirjas, mille kohaselt ei ole eelnõus seotud omaniku nõusolekut ehitamise õiguspärasusega, sest EhS on oma olemuselt avalik-õiguslikke suhteid käsitlev seadus, mis ei peaks seadma haldusakti õiguspärasuse eelduseks asjaõiguslikke suhteid ning seega on eelnõus üritatud vältida asjaõiguslike normide sissetoomist ning asendada need näiteks kaasamiskohustusega (seletuskirja lk 73). Samas seletuskirjas on peetud EhS v.r üheks põhimõtteliseks probleemiks § 23 lg-t 11, mis reguleerib ehitusloa taotluse esitamise õigust, ning selgitatud, et eelnõust on nimetatud säte välja jäetud (lk 81). EhS v.r kehtivuse ajal oli ehitusloa taotluse esitamise õigus siiski maaüksuse omanikul. Vaidlust pole selles, et kaebaja esitas ehitusloa taotluse, ilma et ta oleks olnud maaüksuse omanik, tal olnuks ehitamist võimaldav asjaõigus või vähemalt maaüksuse omanike nõusolek ehitusloa taotlemiseks. Sellises olukorras pidas vastustaja põhjendatult ehitusloa menetlemiseks vajalikuks maaüksuse omanike Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla MaarjaMagdaleena Koguduse nõusolekut. Ehitusloa menetlemist takistav probleem ei seisnenud teise haldusorgani kooskõlastuse või arvamuse küsimises või haldusaktist puudutatud isiku 13(15)

3-13-2323 seisukoha ja vastuväidete ärakuulamiseks haldusmenetlusse kaasamises, mida saab tõepoolest pidada haldusorgani ülesandeks, vaid ehitusloa taotluse puuduses, mille vastustaja palus kõrvaldada, kuid kaebaja seda ei teinud. Asjaolu, et vastustaja ei kasutanud õigust jätta ehitusloa taotlus läbi vaatamata või rahuldamata, vaid peatas taotluse menetluse, ei saanud iseenesest rikkuda kaebaja õigusi ega tekitada talle kahju. Kaebaja peab oma õiguste rikkumiseks võimatust ehitada ehitusloa alusel juurdepääsuteed, kuid selline võimalus ehitada teiste isikute eraomandis olevale kinnistule puudus tal sõltumata ehitusloa väljastamise viibimisest. Detailplaneeringuga peeti sobivaks juurdepääsuks Risti tn 1 kinnistule juurdepääsu Risti tänav L1 kinnistu kaudu, kuid detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Enne transpordimaade Rapla vallale üleandmist (sellisel juhul muutub tee avalikult kasutatavaks teeks) saanuks kaebaja nõuda oma kinnistule juurdepääsu ehitamiseks servituudi seadmist tsiviilkohtumenetluses. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses asjakohased kaebaja väited selle kohta, et juurdepääsutee rajamise kohustus oli hoopis Rappeli Keskus OÜ-l ning vald pidanuks järgima detailplaneeringus sätestatud kohustust Risti tänava avalikult kasutatavaks teeks määramise kohta. Olukorras, kus teealused maad ei olnud arendaja poolt veel vallale üle antud, ei saanud vald kaebajale teise isiku eraomandis olevale maale ehitamiseks taotletud ehitusluba väljastada. Kui vald on kaebaja arvates põhjustanud talle kahju eraomandis olevatele teemaadele sundvalduse seadmise või nende sundvõõrandamisega viivitamisega, on kaebajal võimalus esitada vastav kahjunõue.“

18.Ringkonnakohus jääb eeltoodud seisukohtade juurde ja leiab, et need on asjakohased ka praeguse vaidluse lahendamisel. Kaebaja ei olnud kogu maa omanik, millele ehitamiseks ta reoveekanalisatsiooni ja veetorustiku ehituslube taotles ning tal ei olnud selleks ka maa omanike nõusolekut. Ringkonnakohus märgib oma varasematele seisukohtadele lisaks, et EhS v.r § 23 lg 5 kohaselt väljastatakse ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või –rajatise ehitamiseks kinnisasja omaniku nõusolekul ning kinnisasja omaniku nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus. Ka viidatud säte näitab, et Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse nõusolek nende omandis olevale maale trasside rajamiseks ehituslubade väljastamiseks oli EhS v.r kehtimise ajal vältimatult vajalik. Kaebaja on ka ise osutanud sellele sättele, kuid leidnud, et vastustajal oli õiguslik alus kaebajale veetorustike ja reoveekanalisatsiooni ehituslubade väljastamiseks, võttes arvesse detailplaneeringus sätestatud nõudeid ja kolmandate isikute kohustust lubada detailplaneeringujärgsete tehnovõrkude rajamist (02.05.2016 menetlusdokumendi p-d 1.5-1.7 ja 1.10). Ringkonnakohus jääb seisukoha juurde, et detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikke kokkuleppeid ega ole kinnisasja seadusjärgne kitsendus. Olukorras, kus teemaa ei olnud vallale üle antud, ei saanud vastustaja maaomanike nõusolekuta EhS v.r kehtivuse ajal ehituslube väljastada.
19.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vastustaja oli kanalisatsiooni ja veetorustiku ehituslubade väljastamisega õigusvastases viivituses põhjusel, et põhimõtteliselt olnuks võimalik ehituslube väljastada ka osaliselt (kaebaja kinnistu piirini). Kaebaja taotles ehituslube nii enda kui ka võõrale maale ehitamiseks ega palunud vastustajal kaaluda ehituslubade väljastamist üksnes osaliselt. Oma alternatiivse käsituse, et kuna trassid on olulises osas kaebajale kuuluval kinnistul, olnuks vastustajal võimalus anda ehitusluba välja ka osaliselt, esitas kaebaja kohtumenetluses alles pärast ehituslubade väljastamist (kaebaja 02.05.2016 menetlusdokumendi p 1.4, II kd, tl 156p). Vastustajale ei saa ette heita, et ta käsitas reoveekanalisatsiooni ja veetorustikku terviklike rajatistena ega osanud arvata, et kaebajat rahuldanuks ka ehitusloa väljastamine ehitise osale.

14(15)

3-13-2323

20.Eelnenu tõttu leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei olnud reoveekanalisatsiooni ja veetorustiku taotluste lahendamisega kuni 30.06.2015 õigusvastases viivituses.
21.Nagu eespool märgitud, ei nõua EhS enam ehitusloa taotluse esitamist maaüksuse omaniku poolt, vaid näeb ette kinnistu omaniku haldusmenetlusse kaasamise, kui omanik ei ole ehitusloa taotleja. Kõik vajalikud kooskõlastused ja arvamused kogub EhS kohaselt pädev asutus. Seega langes 01.07.2015 ära varasem takistus reoveekanalisatsiooni ja veetorustiku ehituslubade menetlusega jätkamiseks.
22.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja oli perioodil 01.08.2015-24.04.2016 reoveekanalisatsiooni ja veetorustiku ehitusloa väljastamise otsuse langetamisel õigusvastases viivituses. Selles osas ei ole alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastustaja ei ole esitanud kaalukaid argumente, mis põhjendaksid vajadust menetleda haldusorgani initsiatiivil jätkatud haldusmenetluses kaebaja ehitusloa taotlust kauem kui EhS § 42 lg-s 5 toodud 30-päevane tähtaeg, mille sätestamisel on juba arvestatud vajadusega kuulata ära muu hulgas kinnistu omanik, kui omanik ei ole ehitusloa taotleja, ning teha muud haldusakti andmiseks vajalikud toimingud. Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas oma 14.06.2017 otsuses viidatud ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2016 määruses nr 3-16-734 samade poolte vahel toimunud vaidluses võetud seisukohale, et kaebajal ei olnud õiguslikku kohustust teavitada Rapla Vallavalitsust 01.07.2015 jõustunud õigusnormidest; haldusmenetluse seaduslikkuse pidi tagama haldusorgan, kelle menetluses oli lahendamata ehitusloa taotlus; HMS § 44 lg 1 p 1 kuulub kohaldamisele üksnes lõpetatud haldusmenetluse uuendamise taotlemise korral. Vastustaja on vee- ja kanalisatsioonitorustike ehituslubade osas pöördunud Rappeli Keskus OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse poole arvamuse saamiseks alles 28.01.2016, edastades ka vastavate korralduste eelnõud (II kd, tl 46-48). Vastustaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis õigustaksid EhS-s toodud tähtajast pikemat menetlust.
23.Halduskohtu otsuse muutmise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Esimese astme kohtus tasus kaebaja riigilõivu 75 eurot ning kaebaja esindaja põhjendatud kuluks luges halduskohus 2000 eurot. Ringkonnakohtu otsuse tulemusena rahuldatakse kaebus osaliselt (3/4 ulatuses), mistõttu on kaebajal selles proportsioonis õigus menetluskulude hüvitamisele. Rahuldatud osale vastab kaebaja esimese astme kuludest 1556,25 eurot (sh riigilõiv 56,25 eurot ja esindaja kulu 1500 eurot). Apellatsioonimenetluses kandis kaebaja esindaja kulu 1386,24 eurot. Kulu kandmine on tõendatud ja kulude suurus põhjendatud. Kaebuse rahuldamise proportsioonile vastav kulu on sellest 1039,68 eurot. Esimese ja teise astme kuludest on kaebajal õigus kokku 2595,93 euro hüvitamisele. Ehkki ringkonnakohus teeb osaliselt otsuse kaebaja kahjuks, jäävad vastustaja mõlema kohtuastme esindaja kulud (esimeses astmes 11 745,60 eurot ja teises astmes 3981,60 eurot) täies ulatuses kaebajalt välja mõistmata ja vastustaja enda kanda, sest praegune vaidlus ei välju valla põhitegevuse raamidest (HKMS § 109 lg 6). Vastustajal on õigus apellatsioonimenetluses tasutud 15 euro suurusest riigilõivust 1⁄4 hüvitamisele summas 3,75 eurot. Selle summa arvab ringkonnakohus kaebajale HKMS § 108 lg 2 alusel vastustajalt välja mõistmisele kuuluvast summast maha. Seega mõistab ringkonnakohus kaebaja kasuks vastustajalt välja menetluskulu 2592,18 eurot. Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja