XX kaebus SA Erametsakeskuse 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3 osaliseks tühistamiseks (p 359 ja lisa 359)
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – SA Erametsakeskus Kaasatud haldusorgan – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.10.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.10.2016 otsus haldusasjas nr 3-13-1987 muutmata.
2.Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-13-1987 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 04.05.2012 taotluse Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamiseks järgmist metsaalade kohta: katastritunnus 77901:004:0343, metsala 1, suurus 1,5 ha; katastritunnus 77901:004:0343, metsaala 2, suurus 0,80 ha ning katastritunnus 77901:004:0344, suurus 0,42 ha. SA Erametsakeskus (EMK) 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3 p-ga 359 rahuldati XX 04.05.2012 taotlus nr 6-5/12/471 osaliselt ning määrati Natura 2000 toetuse erametsamaale suuruseks 288,10 eurot. Käskkiri põhines Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 57 lg-l 4 ja § 16 lg 2 p-del 1 ja 2 ning põllumajandusministri 11.03.2010 määruse nr 26 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 26) § 8 lg-l 1. Käskkirja lisast nr 359 nähtus, et käskkirja tegemise aluseks olid järgmised andmed: katastritunnus 77901:004:0343, metsaala 1, suurus 1,99 ha; katastritunnus 77901:004:0343, metsaala 2-2, suurus 0,23 ha, toetusõiguslik pindala 0 ha; katastritunnus 77901:004:0343, metsaala 2-1, suurus 0,57 ha; katastritunnus 77901:004:0344, metsaala 1-1, suurus 0,32 ha; katastritunnus 77901:004:0344, metsaala 1-2, suurus 0,10 ha toetusõiguslik pindala 0 ha. Rahuldamata jäeti taotlus katastritunnus 77901:004:0344, metsaala nr 1-2 ning katastritunnus 77901:004:0343, metsaala nr 2-2 osas, sest metsaala pole taotlusel märgitud ulatuses kantud metsaalana keskkonnaregistrisse (määruse nr 26 § 3 lg 2). Taotlus jäi rahuldamata ka ELÜPS § 62 lg 2 p 1 alusel, s.o taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele (CC nõuete rikkumine). CC nõuete rikkumise eest vähendati toetust 9%. Käskkirja lisa selgituses märgiti, et nõuetele vastavus (CC nõuded) koosneb kahest osast: 1) head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, sh püsirohumaa säilimine; 2) kohustuslikud majandamisnõuded. Nõuetele vastavuse süsteemi alused tulenevad Nõukogu määruse (EÜ) 73/2009 art-test 4-6 ja II ja III lisast ning ELÜPS §-dest 23-26. Kui nõudeid on rikutud, vähendatakse toetust 1-5%, esmase korduva rikkumise korral 15%. XX esitas EMK-le vaide 16.04.2013 käskkirja osaliseks tühistamiseks. EMK jättis 21.08.2013 vaideotsusega vaide rahuldamata. EMK muutis 08.10.2014 käskkirjaga 6-1/14/13 oma 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3 lisa nr
359.Muudetud kujul jäeti katastritunnus 77901:004:0344, metsaala nr 1-2 ning katastritunnus 77901:004:0343, metsaala nr 2-2 osas taotlus rahuldamata veel järgmisel põhjendusel: Tilga mü metsaalade suurust keskkonnaregistris muudeti 2013. a märtsis tulenevalt Maa-ameti 27.10.2011 kontrollmõõdistamise tulemustest. XX-le tehti 20.03.2013 ettepanek muuta taotluses märgitud metsaalade suuruseid, kuid XX muutis 08.04.2013 kirjas vaid katastritunnus 77901:004:0343 metsaala 1 suurust 1,99 ha-le.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ning palus EMK 19.04.2013 käskkirja teda puudutavas osas tühistada. EMK on käskkirjas esitatud andmeid võltsinud ning seeläbi vähendanud saadavat erametsatoetust. Kaebaja esitas taotluse kolme metsaala kohta, kuid vastustaja on katastritunnuse 77901:004:0343 ala jaganud ise kaheks, mille tulemusena üks 2(7)
3-13-1987 jagatud aladest muutus mittetoetuskõlbulikuks. Aluseks tuleb võtta alad, mis on katastriplaanil. Ebaselge on, kust on vastustaja saanud metsaalade suurused. 25.07.2013 kohapealse kontrolli tulemusi ei saa arvestada 2012. a taotluse menetlemisel, vaid see on siduv alles 2013. a taotluste suhtes.
3.SA Erametsakeskus palus jätta kaebus rahuldamata. Toetust ei olnud võimalik maksta kaebaja 04.05.2012 esitatud taotluses näidatud metsaalade suhtes, sest sellised metsaala suurused ei olnud kantud toetusõiguslikule keskkonnaregistri kaardile. Maa-amet korrigeeris 27.10.2011 kontrollmõõdistamise tulemusel maakatastri andmeid. Kaebajale tehti ettepanek oma taotlust muuta, kuid ta suurendas vaid temale sobiliku metsaala suurust ning seetõttu muutus tema taotluse suurus 2,72 hektarilt 3,21 hektarini.
5.PRIA palus jätta kaebus rahuldamata. Keskkonnaameti poolt 28.11.2012 läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja on rikkunud nõuetele vastavuse tingimusi, s.o põllumajandusministri 17.02.2010 määruse nr 11 „Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“ § 5 lg-tes 2 ja 5 nimetatud head põllumajandus- ja keskkonnatingimust. Samasisuline kohtuvaidlus toimus kaebaja ja PRIA vahel haldusasjas nr 3-13-942. Selles kohtuasjas tuvastati, et kaebaja kasutuses olevad poollooduslikud kooslused jäeti 2012. aastal tegelikult hooldamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 03.10.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus jättis kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, s.o toetuse vähendamine CC nõuete rikkumise eest summas 28,49 eurot (resolutsiooni p 1). Kaebaja on vääralt mõistnud, et tema suhtes on rakendatud mingeid sanktsioone. Nn üledeklareerimise puhul toimus tasumine metsaala kindlaksmääratud suuruses. Seega tuleb käesolevas asjas kontrollida, kas toetusõiguslik metsaala suurus on vastustaja poolt määratud õigesti. Samuti on kaebaja ekslikult leidnud, et toetussummat vähendati seetõttu, et ta on taotlenud osale metsale ka poollooduslike koosluste toetust. Antud juhul ei ole kattuvuse probleemi tekkinud, vaid see teema puudutas EMK 10.05.2011 käskkirja üle käivat vaidlust. Vaidlust ei ole küsimuses, et kehtiva õiguse kohaselt võib toetust taotleda erametsaomanik enda omandis oleva metsaala kohta, mis on kantud looduskaitseseaduse § 91 lg 6 alusel Natura 2000 võrgustiku alade loetelusse. Toetusõiguslik ala peab olema vähemalt 0,30 ha suurune ja kantud metsaalana keskkonnaregistrisse. Pindala kindlaksmääramisel on oluline osa kohapealsel kontrollil. Arvestada tuleb tegelike andmetega. Vastustaja ei rikkunud kaebaja õigusi sellega, kui tegi talle ettepaneku muuta toetustaotluse andmeid peale toetustaotluse esitamist. Kaebaja leiab ekslikult, et toetuse taotluse kontrollimine ei ole võimalik kogu kontrolliperioodi jooksul. Pealegi on haldusasjas nr 3-14-51198 juba teostatud kontroll selle üle, kas lähtuda tuleb üksnes kaebaja taotlusest ja tema esitatud kaardimaterjalist või tuleb arvestada kohapealse kontrolli andmeid. Riigikohus on 03.05.2016 otsuses nr 3-3-15-16 tunnistanud, et EMK-l tuleb toetuse määramisel arvesse võtta kohapealse kontrolli tulemusi (määruse nr 26 § 7 lg 1). Kaebajale peab olema arusaadav, kuidas on saadud tema metsapindalade suurused. Vastustaja on piisavalt tõendanud oma väidete õigsust. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks pidanud arvestama kogu maakatastrisse kantud metsamaaga. Maakatastri kõlvikuline koosseis ei ole alati ajakohane. Andmed on fikseeritud maamõõtmise aegse seisuga. Kaebaja 3(7)
3-13-1987 metsaalade pindala suurust mõjutas Maa-ameti poolt 28.09.2011 läbi viidud kontrolli alusel Tilga mü katastriüksuse asukoha täpsustamine maakatastrikaardil 27.10.2011. Selle tulemusel tegi EMK keskkonnaregistrile ettepaneku 2012. a mai seisuga keskkonnaregistri kaardi muutmiseks. Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et viimane tugines ka 25.07.2013 mõõtmise tulemustele. See ei ole põhjendatud, sest need mõõtmistulemused olid aluseks järgmise aasta taotluse lahendamisel ja väljamakstud toetussummad nõuti tagasi (haldusasi nr 3-14-51198). Vastustaja ei ole käesoleva vaidluse puhul nendele andmetele tuginenud. Vastustaja ei ole moonutanud andmeid kaebaja metsaalade arvu kohta. Jagunemisega ei moodustu eraldiseisvaid metsaalasid. Selline jaotamine on vajalik infosüsteemi toimimiseks. Kuna kaebaja näitas metsaala pindala suuremana, siis oli vajalik keskkonnaregistri kaardiga mittekattuv osa eraldi välja tuua.
7.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 03.10.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on asja menetlemise piiridest väljunud. PRIA kaasamine ei olnud põhjendatud, sest viimane ei tegele metsaaladega. EMK 19.04.2013 käskkirjaga nr 6-1/13/3 on toetust põhjendamatult vähendatud CC nõuete rikkumise eest. Kohus jättis CC nõuete osas kaebuse läbi vaatamata kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. See kohtu seisukoht ei ole õige. Kaebaja on vaidemenetluse läbinud ning kohus arutas CC nõuete rikkumist kohtuistungil 1,5 tundi. Kaebuses on vaidlustatud vaid 19.04.2013 käskkiri (pindalade erinevus ja CC nõuete rikkumine). Halduskohus on kohtuotsuse sissejuhatavas osas märkinud, et vaidlus käib ka 08.10.2014 käskkirja üle. Samas ei saa see käskkiri olla kuidagi seotud 2012. a taotlusvooruga, sest on välja antud peale taotlusvooru lõppu. Kaebaja ei nõustunud selle lisamisega toimikusse. Kohus keeldus istungit salvestamast ning formuleeris kaebaja taotlused ümber. Kaebaja ei ole kaebuse muutmist soovinud. Vastustaja väide poollooduslike alade ja metsaalade kattuvusest pole tõene, sest kaebajale ei makstud poollooduslike alade eest 2012. a taotlusvoorus toetust. Kohus on võtnud asja materjalide juurde hulgaliselt mittevajalikku materjali, sh dokumente, mis on koostatud pärast taotlusvooru lõppu. Õigeks tuleb lugeda katastriüksuse plaanid. Ei ole aru saada, milline osa metsaalast pole toetusõiguslik ja mis põhjustel.
8.SA Erametsakeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebus on valesti võetud ringkonnakohtu menetlusse. Halduskohus tegi asjas otsuse 20.06.2016 ning kaebaja esitas 19.07.2016 sellele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2016 otsusega võeti apellatsioonkaebus menetlusse ning tühistati halduskohtu 20.06.2016 otsus, sest kohtunik ei olnud sellele alla kirjutanud. Tallinna Halduskohus tegi 03.10.2016 uue otsuse ning kaebaja esitas 26.10.2016 sellele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus võttis 11.11.2016 apellatsioonkaebuse menetlusse. Seega on algatatud kaks apellatsioonimenetlust kahe apellatsioonkaebuse alusel, mis on erinevad. HKMS ei näe ette, et 4(7)
3-13-1987 kui algatatakse samas asjas uus apellatsioonimenetlus, siis see tühistab eelneva menetluse ja et uus kaebus tühistab eelneva. HKMS § 183 kohaselt võib apellant kuni apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõpuni apellatsioonkaebust laiendada nendele kohtuotsuse osadele, mida algselt ei vaidlustatud. Vastustaja palub ringkonnakohtul välistada järgnevad kaebused. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole CC nõuete rikkumise osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kaebaja pidi olema vaidlustamise vajalikkusest teadlik, sest ta on sarnase teema osas esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule (haldusasi nr 313-942). CC nõuete täitmine on taotleja kohustus, olenemata sellest, millist Eesti maaelu argengukava 2007-2013 toetust ta taotleb. PRIA kaasatigi seetõttu menetlusse, et vastustaja võttis toetuse andmisel aluseks PRIA poolt tuvastatud CC nõuete rikkumised. Kaebaja rikkumine oli teistkordne, mistõttu oli ka toetuse vähendamise osakaal kõrgem. Kaebaja väidab ebaõigesti, et ta ei taotlenud 2012. a eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Toetus määrati osaliselt, sest poollooduslik kooslus oli hooldamata ning kaebaja rikkus nõuetele vastavuse tingimusi. Kaebajale on korduvalt esitatud seletusi tema metsaalade mõõtmise ja toetusõigusliku ala nõuete kohta. Kaardiskeeme on esitatud nii käesolevas asjas kui ka haldusasjas nr 3-14-51198.
9.PRIA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ringkonnakohus neid ei korda (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Apellatsioonkaebus on võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse. Vastustaja teistsugune seisukoht ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu menetluses ei ole samaaegselt kahte apellatsioonkaebust. Kaebaja esitas halduskohtu 20.06.2016 otsusele 19.07.2016 apellatsioonkaebuse ning see vaadati läbi ringkonnakohtu 08.08.2016 otsusega, millega halduskohtu 20.06.2016 otsus tühistati ning asi saadeti samale kohtukoosseisule uue otsuse tegemiseks. Kuna ringkonnakohtu 08.08.2016 otsus on jõustunud, ei ole enam võimalik naasta kaebaja 19.07.2016 apellatsioonkaebuse menetluse juurde. Antud juhul on ringkonnakohtu menetluses üksnes kaebaja 26.10.2016 apellatsioonkaebus, mis on esitatud halduskohtu 03.10.2016 otsuse peale.
12.Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutab toetuse vähendamist CC nõuete rikkumise eest. ELÜPS § 110 lg 1 (kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni § 98 lg 1) kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 järgi jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. EMK 19.04.2013 käskkirja kohaselt kujunes kaebajale makstav toetus kaebaja poolt eeldatavast suurusest väiksemaks kahel põhjusel: metsaalade pindalade erinevus ning CC nõuete rikkumisest tulenev toetuse vähendamine 9% ulatuses. Käskkirja lisas nr 359 sisaldus ka lakooniline põhjendus ning viide õigusaktidele: metsaalade pindala osas viide määruse nr 26 § 3 lg-le 2 ning CC nõuete rikkumise osas ELÜPS § 62 lg 2 p-le 1. Nii vaides kui kogu vaidemenetluse kestel esitas kaebaja vastuväiteid üksnes metsaalade pindalade arvestamise 5(7)
3-13-1987 suhtes. Asjaolu, et eeltoodust tulenevalt ei kontrollinud EMK 19.04.2013 käskkirja õiguspärasust tervikuna, pidi kaebajale selguma hiljemalt 21.08.2013 vaideotsusest, mille p-s 11 on märgitud, et kuna kaebaja ei ole CC nõuete rikkumist vaidlustanud, siis neid asjaolusid ei täpsustata ega analüüsita. Kaebaja ei peatunud CC nõuete rikkumisest lähtuvalt toetuse vähendamisel ka halduskohtule 23.09.2013 esitatud kaebuses. Kaebaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud arvukaid menetlusdokumente analüüsides selgub, et alles 03.03.2014 väitis ta esmakordselt, et ei saa aru, milles seisneb CC nõuete rikkumine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et CC nõuete rikkumise küsimuses on kaebajal vaidemenetlus läbimata. Toetuse suurus sõltub mitmetest komponentidest. Neist ühe vaidlustamisel ei pea vaidemenetluses käskkirja õiguspärasust kontrollima kõigi osas. Kuna kaebaja vaidemenetluses kordagi ei väitnud, et ta ei ole CC nõudeid rikkunud, ei pidanud vastustajal tekkima kahtlust, et kaebaja soovib 19.04.2013 käskkirja vaidlustada ka selles osas. CC nõuete osas kaebuse läbi vaatamata jätmist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kohus kogus CC nõuete rikkumise kohta tõendeid, küsis menetlusosalistelt seisukohti ning kaasas menetlusse PRIA. Vastustaja on alates hetkest, mil kaebaja laiendas oma kaebust CC nõuetele, juhtinud kohtu tähelepanu vaidemenetluse läbimata jätmisele. Kuigi kohus jättis vastustaja vastava väite osas kohe seisukoha kujundamata, ei saanud see tekitada kaebajal õiguspärast ootust, et tema kaebus vaadatakse vastavas ulatuses läbi. HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 ei anna kohtule kaalutlusõigust küsimuses, kas jätta kaebus läbi vaatamata või mitte.
13.Kaebaja heidab apellatsioonkaebuses ette, et kohus on kaebuse piire kaebaja tahte vastaselt laiendanud, märkides otsuses, et kaebaja soovib ka 08.10.2014 käskkirja tühistamist. Ringkonnakohus selgitab, et kuna 08.10.2014 käskkirjaga muudeti 19.04.2013 käskkirja, mille osalist tühistamist kaebaja taotleb, ei saanud kohus jätta 08.10.2014 käskkirja tähelepanuta. Tähtsust ei oma, et see oli antud pärast taotlusvooru lõppu. Sõltumata sellest, kas kaebaja 08.10.2014 käskkirja aktsepteerib, on tegemist kehtiva haldusaktiga ning sellel on reaalne mõju 19.04.2013 käskkirjale. Kohus ei soovinud kaebajat mingilgi viisil kahjustada, vaid eesmärgiks oli võimalikult efektiivse taotluse menetlemine.
14.Kaebaja on apellatsioonkaebuses järjekordselt tõstatanud teema poollooduslike alade ja metsaalade kattuvusest. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et vaidlustatud käskkirjas ei ole toetuse suuruse määramisel tuginetud kattuvuse väitele. Järelikult ei ole see küsimus käesolevas vaidluses üldse asjakohane. Metsaalade pindala ja toetuse suurust ei ole vähendatud mitte metsaalade kattuvuse tõttu poollooduslike aladega, vaid põhjusel, et kontrollmõõdistamised näitasid, et metsaalade tegelik suurus oli väiksem ning toetus maksti välja vastavalt tuvastatud pindalale.
15.Halduskohus on õigest leidnud, et metsaala suuruse arvestamisel ei saa lähtuda metsaseaduse või maakatastriseaduse alusel toimunud mõõdistamistest. Seda on kaebajale selgitatud juba haldusasjas nr 3-14-51198, mille raames on Riigikohus 03.05.2016 otsuses nr 3-3-1-5-16 rõhutanud, et pindala kindlaksmääramisel on oluline osa kohapealsetel kontrollidel ning EMK ei saa jätta saadud andmeid tähelepanuta. Riigikohus on ka leidnud, et EMK on kaebajale piisavalt selgitanud, kuidas toimus metsaalade suuruse määramine. Kaebaja väited ei lükka mõõtmistulemusi ümber.
16.Halduskohtu otsuse seaduslikkust ei mõjuta see, et kaebaja hinnangul on kohus võtnud asja materjalide juurde hulgaliselt mittevajalikke materjale. Õigusvastane ei ole selliste 6(7)
3-13-1987 dokumentide arvestamine, mis on koostatud pärast taotlusvooru lõppu. Kohus küll hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, kuid oluliste faktiliste asjaolude kontrollimine võib toimuda ka pärast haldusmenetluse lõppu koostatud dokumentide abil.
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.