Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

vähendamisel on tuginetud PLK toetuse määramata jätmise otsusele, mille aluseks oli 28.11.2012. a kontrollaruanne, toetuste vähendamiseks puudus otsuste tegemise ajal alus. Kaebaja loobus vaideotsuste tühistamise nõudest ning selles osas menetlus lõpetati. Käesolev kohus rahuldas EMK taotluse menetluse peatamiseks. A. L. ei nõustunud 11.10.2014 haldusasja menetluse peatamisega ja palus määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 26.11.2014 määruse tühistada. Tallinna RK 09. 01.2015 määrusega tühistas Tallinna Halduskohtu 26. 11. 2014. a määruse haldusasjas nr 3-13-1987.

KAEBAJA NÕUE JA SEISUKOHAD

see pole nõue, vaid ettepanek, mida ta võib arvestada, kuid ei pea. Ettepaneku tegemise ajal ei teostanud vastustaja mõõtmist ning lähtuma peab 2011.a mõõtmisest. Vastustaja on andmeid võltsinud, kui vähendas pindala 5 metsaala leiutamisega. Vaideotsust, mis seda küsimust vastustaja väitel käsitleb, vaidlustab ta hoopiski 2013.a. taotlusvoorus, mitte käesolevas asjas, vastustaja esitatud materjalid ei ole asjassepuutuvad. 3) Toimus vähendamine nn „cc“ nõuete rikkumise eest, mida aga erametsmaa toetuse puhul teha ei saa.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Kaebaja soovis toetust saada 36,28 eurot enam kui see eespool viidatud määruse ja keskkonnaregistri kaardi järgi võimalik oli.

05.03.13 seisuga, mille alusel arvestati toetussumma ja koostati käskkiri. KAUR on keskkonnaregistri volitatud töötlejaks, kes teeb muudatusi keskkonnaregistri kaardi kihtides. 2013 a, kui asuti koostama käskkirja, selgus, et Maa-amet oli 28.09.11 kontrollmõõdistamisega täpsustanud XXX katastriüksuse asukohta katastrikaardil. Kui taotluse menetlemisel avastatakse taotluses puudus, siis puuduse avastamisel teeb EMK järelpärimise taotlejale ja palub puuduse kõrvaldada. Nii paluti seda teha vastustaja kirjas 30.07.12 nr 6-5/1/471-4 ja vastata paluti hiljemalt 13.08.12. 06.08.12 teatas kaebaja kirjaga, et taotluses puudusi pole. Samal ajal esitas kaebaja erinevatele asutustele arvukalt kaebekirju, et teostataks XXX mü katastrimõõdistamine-katastriplaani muutmine. Talle selgitati erinevate asutuste poolt, et uue katastriüksuse plaani vormistamiseks tuleb teostada – tellida maamõõtjalt katastrimõõdistamine. Kontrollmõõdistamise joonis on koostatud 05.10.11 ja kontrollitud 25.10.11.a ja Geoportaalis on MA kontrollmõõdistamise tulemused XXX mü osas vastavusse viidud 27.10.11.a. Kuna neid andmeid ei olnud kantud Keskkonnaregistri kaardile, siis leidis EMK, et kaebaja suhtes saab erandkorras võtta arvesse MA teostatud kontrollmõõdistamise tulemused, tavapäraselt rakendatakse keskkonnaregistrikaardi muutmist vaid kohustusaastale järgneva kalendriaasta taotluse menetlemisel. Seetõttu tegi vastustaja kaebajale ettepaneku 20.03.13, et ta oma 2012.a. taotlust muudaks, so viiks selle vastavusse õigete andmetega. Kaebaja nõustus taotlust muutma osaliselt, so : 0343 metsaala 1 osas, mis suurenes 1,50-lt 1,99-le (kaebaja kiri 08.04.13 tlk 117 pöördel I kd). Muus osas ta muudatusi ei soovinud ehk kaebaja suurendas selliselt metsaalade pinda, mis ei vastanud ettepanekule. Seega kaebaja metsaala pindalade suurust mõjutas MA poolt 28.09.11.a. läbiviidud XXX mü katastriüksuse asukoha täpsustamine katastrikaardil 27.10.11.a., mille tulemusel EMK tegigi ettepaneku kaebajale taotluse andmeid muuta ja muuta keskkonnaregistri kaarti NAM2012.

toetussumma määramisel aluseks võetud metsaala pinda. EMK on vaideotsuses pikalt selgitanud XXX mü metsaala kontrolli, spetsialistide pädevust, protseduure ja mõõtmisvahendeid.

ei saaks teha ükski teine organ. Peale EMK otsust teostab PRIA toetussumma väljamakse. Nõuete rikkumist tõendavad PRIA koostatud dokumendid: 14.12.12 PRIA kontrollakt ja PRIA 2012 a kontrollaruanne tlk 10-15 II kd; PRIA otsus 24.01.13, so 2012 a taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaline määramine -tlk 16 pöördel ja 17 II kd. Tartu HK haldusasjas nr 3-13-942 dokumendid. A.L. on vaidlustanud PRIA otsused, milles on tuginetud eelnevale kontrollile ja milles nõuete rikkumise teavitamismenetluse ja vaidemenetluse viis läbi PRIA. Usutav ei ole väide, et kaebaja ei saanud aru, et toetust on vähendatud seotult „cc“ nõuete rikkumise tuvastamisega. Kaebaja on käesolevas haldusasjas vaidlustanud EMK 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3, millega vähendati kaebaja 2012. a Natura 2000 erametsamaa toetust 9% ulatuses nõuete rikkumise tõttu, samuti jäeti taotlus osaliselt rahuldamata metsamaa pindala ebaõige märkimise tõttu. A.L. on valesti mõistnud, justkui toimuks vähendamine seetõttu, et PLK ja metsa-alad kattuksid. Kaebaja taotles Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antavat toetust ning sellise toetuse taotleja on analoogselt muude pindalapõhiste toetuste taotlejatega kohustatud täitma kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses nõuetele vastavuse raames häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi. Nõuetele vastavuse süsteemiga soovitakse tagada põllumajandustoetuste maksmine täies mahus vaid neile põllumajandustootjatele, kes täidavad erinevatest seadustest laienevaid nõudeid ning hoiavad põllumajandusmaad heades põllumajandus –ja keskkonnatingimustes. Nõuded on kohustuslikud ja sätestatud kõikide PRIA toetuste sh Natura metsatoetuste taotlejatele. Kuna nende täitmist kontrollib PRIA, siis on nõuetele vastavuse selgitused esitatud PRIA kodulehele. Kuna püsirohumaadele esitatud nõuded on osa „cc“ nõuetest, siis nende nõuete rikkumist arvestatakse ka metsatoetuste väljamaksmisel. ELÜPS § 26 lg 2 alusel kohustub EMK toetuse vähendamise otsuse tegemisel aluseks võtma PRIA kontrollide tulemust, sh rikkumise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse hindamise tulemusi. Hindamise tulemusel leiti, et toetust tuleb vähendada 9 %, toetussumma osakaalu edastas PRIA oma teavituskirjaga 04.02.13. PRIA poolt on nii 2011 a kui ka 2012 a tuvastatud cc nõuete rikkumine PLK alade nõuetekohaselt hooldamata jätmisest. PRIA kontrollaruande esitas vastustaja kohtule 15.04.14.a. PRIA 14.12.12.a kontrollakti kohaselt olid XXX mü alad hooldamata 100 % ulatuses ning tegemist on korduva rikkumisega. PLK koosluste toetust on vähendatud 2012.a. taotluse osas ja sellest rikkumisest tulenevalt on vähendatud ka Natura metsatoetust 9 %. Taotleja peab täitma ka nõuetele vastavuse küsimustiku, mille täitis ka A.L., seega pidi kaebaja olema teadlik „cc“ nõuetest ja nõuetele vastavuse süsteemist. Vastustaja siiski ei nõustu seisukohaga, et haldusasjad nr 3-13-1987 ja nr 3-13-942 pole seotud. Käskkirja õiguspärasuse puhul on oluline nõuete rikkumise tuvastamise fakt, sellest tuleneb toetussumma vähendamine. Nende aluseks on Keskkonnaameti poolt 28.11.2012 läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastatud nõuete rikkumine, so 14.12.2012 heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kontrollakt nr 120482-82-0001. Kontrollakti kohaselt olid kaebaja majandusüksuses olevad poollooduslikud kooslused täies ulatuses hooldamata. 13.05.2013. a viis Keskkonnaamet kaebaja majandusüksuses asuvatel poollooduslike koosluste aladel läbi täiendava kontrolli, mille tulemused on vormistatud lisakontrolli aktil nr 120483-82-0001, mil kontrolli käigus tuvastati taas, et kaebaja alad olid 2012 a hooldamata. Ka kohtus on vastustaja andnud kokkuvõtvalt selgitused, et lähtudes Määruse § 3 lg 9, so et Natura metsa taotleja on kohustatud ELÜPS § 58 lg 2 kohaselt täitma metsaalal, mille kohta toetust taotletakse, põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses ELÜPS § 23 lg 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud häid põllumajandus-ja keskkonnatingimusi ning sama paragrahvi lõikes 3 kohaselt avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1698/2005 ja ELÜPS –ist tulenevalt kehtivad „cc“ nõuded iga pindala-ja loomapõhise MAK toetuse puhul ning seda kogu

põllumajandusettevõttes. Natura metsa toetus on nõukogu määruse nr 1698/2005 art 36 p b ap iii ja artiklis 45 sätestatud toetus. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 50 a lg 1 kohaselt järgib artikli 36 punkt a alapunktide i,iv ja v kohaselt toetust saav abisaaja kogu põllumajandusettevõttes kohustuslikke majandamisnõudeid ning häid põllumajandus –ja keskkonnatingimusi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 5 ja 6 ning II ja III lisas. Sama sätestab ELÜPS § 58 lg 2 kaudu, sj on ELÜPS § 23 lg 1 nimetatud nõueteks kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus –ja keskkonnatingimused. A.L. osas on PRIA poolt nii 2011 (19.10.11 kontrollaruanne) kui ka 2012.a. tuvastatud cc nõuete rikkumine, so et 19.01.12 a PRIA kontrollaruande kohaselt tuvastati rikkumine 2 alal, hooldamata alade tõttu vähendati 40 % toetussummast ja sellest tulenevalt vähendati Natura metsatoetuse summat 3%. PRIA 2012 a kontrollaruannet vaidlustas kaebaja Tartu HK-s haldusasjas nr 3-13-942. 14.12.12 PRIA kontrollakti kohaselt olid XXX mü PLK alad hooldamata 100% ulatuses, tegemist oli korduva rikkumisega. Seetõttu on vähendatud PLK taotletud toetust 24.01.13 PRIA otsusega. See tõi kaasa kaebaja Natura metsatoetuse vähendamise 9 % ning vastava teavituskirjaga saadud andmete arvestamise käesoleva käskkirja andmisel. Nõuete rikkumisel vähendatakse taotleja kõikide eelnevalt loetletud toetuste summat. Kui „cc“ nõuete rikkumine langenuks ära, siis oleks EMK oma otsust muutnud. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus on tuvastanud, et läbi viidud kontrollid ja nende alusel koostatud kontrollaruanded kinnitavad, et kaebaja kasutuses olevad poollooduslikud kooslused jäeti 2012. a hooldamata ja rikkumine ei ole selliselt ära langenud. Ühtse pindalatoetuse, ebasoodsamate piirkondade toetuse, poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse ning Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse andmise regulatsioonid on nõuetele vastavuse osas analoogsed. EMK käskkiri on ka selles osas, millega vähendati kaebaja 2012 a Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antavat toetust 9% ulatuses nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu, õiguspärane.

KAASATUD HALDUSORGANI PRIA SEISUKOHT

loomkoormusega karjatades, kuid ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.“ Määruse nr 11 § 5 lg 5 sätestab: „”Eesti maaelu arengukava 2007–2013” raames poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemise korral on rohumaal, mille kohta toetust taotletakse, niitmise ja niite koristamise või loomade karjatamise tähtpäev 1. oktoober või kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud tähtpäev. /../” Määruse nr 26 § 7 lg 2 sätestab: „Kui § 6 lõikes 2 nimetatud asutused on kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud § 3 lõikes 9 nimetatud nõudeid, või on teinud § 3 lõikes 9 nimetatud nõuete rikkumise eest taotlejale puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutuse või on taotleja suhtes jõustunud süüdimõistev süüteo otsus, otsustab EMK taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 21 ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse” § 26 lõigete 1–3 kohaselt.“

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Ruukeli vastus kattuvuste puudumise kohta anti 2011 a, mitte aga 2010 esitatud taotluste kohta. Probleem tekkis sellest, et 2011 a taotlusvooruni oli võimalik, et PLK ja metsaala toetusõigusliku ala kaardid võisid kattuda ja taotlejal oli endal õigus valida kumba toetust ta soovib. PLK ala (nt puisniit) on võimalik kvalifitseerida teatud juhtudel metsaalana ning ala võib vastata mõlema toetuse saamise nõuetele, kuid taotleda võib ainult ühte. EMK oligi märkinud, et kaebajal endal on kohustus välja selgitada, et kattuvusi poleks. Käesolevalt midagi sellist ei ole kohtule esitatud üheski dokumendis kaebajale ette heidetud. Eeltoodut kinnitab kohtute infosüsteemist kättesaadava haldusasja nr 3-11-2283 materjal ning asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus 11.06.2012. a, milles märgitakse, et PLK ala ja metsaala kattuvuse korral ei arvestata seda rikkumisena, ehk siis kattuvat ala ( 0,18 ha) ei võeta arvesse toetuse vähendamisel pindala erinevuste tõttu. A. L. puhul pole seda rikkumisena arvestatud, kuid kuna kattuva ala osas maksti talle PLK toetust, siis vastavas osas ei makstud metsatoetust. Kuna A. L. taotles 2010. a PLK toetust alale, mis asus metsaala sees ja poolitas selle, siis jagas see ühe metsaala kaheks metsaalaks, millest üks oli väiksem kui 0,3 ha (katastriüksusel XXXXX:XXX:XXXX metsaala 2-3). Natura määruse § 3 lg 2 kohaselt võib aga toetust taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse metsaala kohta, mistõttu vähenes A.L. metsatoetuse summa ka maa-ala võrra, mis jäi alla 0,3 ha.

et üks jagunenud ala jääb alla 0,3 ha ( kaebaja nõustus, et on heinamaa ja et vahe on üle 4 m kahe metsaala vahel). Seega ei peaks olema kaebajale üllatuseks, et metsaala pindala kohapealse kontrolli vajalikkuse otsustamisel see viiakse läbi ning looduses kohapeal tehtud kontrolli andmetega tuleb arvestada (EK määrus 1975/2006, 1129/2009 ja Natura toetuse määrus ja erinevad EK poolt esitatud detailsed suunised kontrollide läbiviimiseks, mida EMK peab täitma. Sj saab märkida, et kaebaja oli püstitanud küsimuse 29.07.11.a. kontrollaruande võltsimises ja isegi pöördunud Tartu Politseiprefektuuri poole, ent viimane keeldus kriminaalmenetluse alustamisest. Kaebajale oli selgitatud ka aerofotogeodeetilise mõõdistamise olemust ning mõõtmist spetsiaalse aparaadiga (GPS Promark 3 seadme kasutamist, mis tagab mõõtmistulemused ca 2m täpsusega) ning et arvestatakse ka kahekordset mõõtmishälvet. Maaamet ei olnud läbi viinud kontrolli lähtudes Natura metsa või PLK toetuskõlbuliku ala määramise nõuetest ning kontrollidel on erinevused (tulenevalt eesmärkidest ja sisust). Kuigi kaebaja heidab kohtule ette, et kohus on tutvunud ka Maa-ameti kirjavahetusega, saab kohus siinkohal märkida, et mõistmaks kaebaja erinevaid etteheiteid, oli see vajalik, et jälgida ja kontrollida, miks kaebaja üks või teine väide ei ole enam õigustatud. See asjaolu ning dokumentide olemasolu toimikus ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Kuna kaebaja oli ka viidanud Maa-ameti kirjadele, siis nt 26.10.11. kirja alusel saab järeldada, et kui katastrimõõdistamine ei olnud lõpule viidud, siis oli kaebajale antud muuhulgas ka soovitus OÜ-lt Elker RMT tellitud katastrimõõdistamine lõpule viia, et maastikul olevad piirimärgid korda teha. Käesolevas haldusasjas on oluline uurida keskkonnaregistri kaarti, mida haldab Maa-amet ja kus on märgitud toetusõiguslikud alad. Seega ei eksisteeri tegelikku lahkheli vastustajaga toetuse taotlustega hõlmatud poolloodusliku ala ja metsaala väidetavas kattuvuses.

on mõistet nõuetele vastavus ehk „cc” nõuete rikkumine selgitanud täpsemalt 07.05.14.a. vastuses (tlk 49-75 II kd p 1.4), mil nõuete täitmise kohustus tuleneb Määruse § 3 lg 9 ja ELÜPS § 23-26 ja § 58 lg 2 ja EK õigusaktidest. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei pidanud vajalikuks püstitada vaidlusküsimust ka kohtule esitatud kaebuses ning tegi seda hiljem (03.03.14 a tlk 173 I kd)). Kaebaja oli küll selgitanud, et ta käsitleb seda teemat hiljem, esmalt tuleb lahendada pindala suuruse määramise küsimus, ent see ei tähenda, et tähelepanuta saab jätta vastustaja taotluse, mille kohaselt kaebaja ei vaidlustanud kohtueelselt toetussumma vähendamist nn „cc” nõuete rikkumise eest. Ehk HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kuna EMK leiab, et selles osas ei ole kaebaja läbinud ELÜPS § 98 sätestatud vaidemenetlust, siis tuleb jätta nõue läbi vaatamata. Kaebaja vaie on kohtule esitatud tlk 112 I kd ja sellest nähtub, et vaidluses vastustajaga ei ole toetussumma vähendamist kahtluse alla seatud seotult asjaoluga, et toetussumma tuli vähendada nn „cc“ nõuete rikkumise tõttu. Samuti on kohtule esitatud vaideotsus ja selle arutelu käik ja tulemused, mis ka kinnitavad, et kaebaja ei ole sellel alusel vaidemenetlust alustanud ega läbinud ning kaebajal ei ole selliselt võimalik tugineda käesolevalt märgitud vähenduse osas, ehkki ta kohtukaebust selles osas sai täpsustada.

oli oma toetustaotluse juba esitanud ja kui tuvastati, et esineb pindalade erinevus. Ka vastustaja ettepanekuta tulnuks ikkagi lähtuda tegelikust pindalast, mille saab kindlaks teha lähtudes kohapealse kontrolli tulemustest. Kaebaja leiab seega ekslikult, justkui ei oleks võimalik toetuse taotluse kontrollimine kogu kontrolliperioodi vältel. Kaebaja ei ole nimetanud sj ühtegi õiguslikku alust, mis kinnitaks, et arvestama peab vaid taotluses märgitud andmetega. Lisaks saab märkida, et käesolevalt on kaebaja kaebuse alusel haldusasjas nr 3-14-51198 juba teostatud kontroll selle üle, kas lähtuda tuleb üksnes kaebaja taotlusest ja tema esitatud kaardimaterjalidest või tuleb arvestada kohapealse kontrolli andmeid. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-5-16 kinnitanud kohtute seisukoha õigsust selles, et EMK-l tuleb toetuse määramisel arvesse võtta kohapealse kontrolli tulemusi, see tuleneb Määruse nr 26 § 7 lg 1, mille kohaselt juhul, kui EMK teeb kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et metsaala tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti ja vähendamine otsustatakse komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 16 kohaselt. Määruses ei ole sätestatud, et kohapealse kontrolli tulemusi saab arvesse võtta ainult konkreetse aasta toetuse määramisel. Viidatud otsuses on ka selgitatud, et toetuse määramist reguleerivad õigusaktid ei näe ette iga toetuse taotlemise aasta osas uue kohapealse kontrollmõõtmise läbiviimist. Ka käesoleval juhtumil ei ole teistsugune olukord. Natura 2000 toetus erametsamaale taotlemist ja andmist reguleerib PM 11.03.10.a. määrus nr 26 Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord (Määrus). Määrus kehtestati Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, EL komisjoni määruse nr 65/2011, millega kehtestatakse EÜ nõukogu määruse nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollmenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas ning kooskõlas EÜ nõukogu määruse nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuse kohta art 18 lg 4 alusel heaks kiidetud Eesti Maaelu arengukavaga 2007-2013. EMK on kehtestanud toetuste menetlemise siseprotseduurid halduskontrolli teostamiseks ja kohapealse kontrolli kohta ning kohtule ei nähtu, et neid reegleid oleks rikutud. Kohus nõustub vastustaja selgitustega, mille kohaselt erametsaomanike õigus riigi toetusele tekib isikul, kas vastab asjakohastes EL õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele ja kui isik ei vasta mõnele õigusnormis seatud tingimusele, siis võidakse jätta taotlus rahuldamata. Kuigi kaebajast võib aru saada, et talle pole selge, miks erametsaga seotult tuleb arvestada põllumajandusministri seatud õigusnormidega, ei teki kohtul siiski kahtlusi selles, et kaebajale pole olnud selge ja teada, kuidas on saadud tema metsapindalade suurused ja et kohapealne kontroll on arvestatav. Vaatamata korduvatele selgitustele ei ole kaebaja oma seisukohta muutnud, mis aga ei tähenda, et kaebajale polnud ette prognoositav või teada, millistest andmetest lähtutakse toetusõigusliku metsaala määramisel. Küll aga võiks nõustuda kaebajaga, et kaebajale võis jääda mõnevõrra ebaselgeks, kuidas kujunes 9 % määra rakendamine nn “cc“ nõuete rikkumise eest. Samas ei tähenda see, et kaebajal puudus võimalus vaidlustada toetussumma vähendamine vaidemenetluses põhjusest, et ta ei nõustu vastustaja lähenemisega õigusnormidele ja et vähendamine oli alusetu. Kaebaja seda ei teinud. Kohus jätab kordamata vastustaja (ja käesolevalt ka PRIA) esitatud täpsemad selgitused õiguslikele alustele, millest lähtuti ning selgitab lisaks, et õiguslikud alused on selle kohta vaidlustatud käskkirjas olemas. Kuna aga kaebajale jäi väidetult ebaselgeks, millistest andmetest lähtuti toetusõigusliku metsaala määramisel, siis leiab kohus, et vastustaja on piisavalt tõendanud, et tema väited on õiguspärased. Kuigi kaebaja leiab, et ta esitas vormi kohase taotluse ja lisaks tuli esitada EMK-le keskkonnaregistrisse kantud metsaala kaart, millele on märgitud metsaala katastritunnus, metsaala

number ja metsaala piirid, mille kohta toetust taotletakse, siis kaebaja väidetest võib aru saada, et kaebaja jätkuvalt leiab, et vastustaja pidanuks arvestama kogu maakatastrisse kantud metsamaaga. Põhimõtteliselt ei jäänud kohtu arvates siiski vaidlust selles, et taotluse esitamisel teeb EMK taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrolli ning et selline õigus tal on. EMK vaatab läbi taotluse ja muud esitatud dokumendid ning kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ning taotleja, metsamaa ja taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele. EMK teeb ka kohapealset kontrolli, sealhulgas kontrollib looduskaitseseaduse ja metsaseaduse nõuete täitmist. Arvestades Natura 2000 toetuse erametsamaale andmise eesmärki, ei ole toetuse eesmärk maksta kompensatsiooni alale, kus metsa ei ole, kuigi ala on nt kantud metsamaa kõlvikuna maakatastrisse. Kohtule nähtub, et arusaamatusi on põhjustanud ilmselt asjaolu, et kaebaja on arvestanud, et ta soovis täpsustada maakatastri andmeid ning toetuda neile, kuid nagu nähtub, ei ole maakatastri kõlvikuline koosseis alati ajakohane, seda ka ei hoita tänasel päeval ajakohasena. Maakatastri andmed on fikseeritud maamõõtmise aegse seisuga ja neid kasutatakse Maa-ametis erinevatel eesmärkidel. Nagu kohus juba nimetas, oli 2010 oli seotult kaebaja metsatoetuse taotlusega läbi viidud kolm kohapealset kontrollimist: valimipõhine kontrollimine kohapeal 25.01.11, kohapealne kontroll kvaliteedi hindamiseks 25.01.11 ning kohapealne täiendav kontroll 29.07.11.a. Maa-amet on 28.09.11 välikontrolli käigus teostanud kontrollmõõdistamise, millega täpsustati XXX katastriüksuse asukohta katastrikaardil. Vaidlust selles osas ei ole, et katastriüksuse asukohta katastrikaardil selliselt kajastati. Kaebaja on ka ise märkinud, et Maa-amet tegi kaardi parandused oktoobris 2011, kui maa-ala looduses kaardistati selle asukoha järgi (vastus 23.04.14). Vastustaja ongi märkinud, et kaebaja metsaala pindalade suurust mõjutas MA poolt 28.09.11.a. läbiviidud XXX mü katastriüksuse asukoha täpsustamine maakatastrikaardil 27.10.11.a. Selle tulemusel tegi EMK ettepaneku keskkonnaregistrile (volitatud töötlejale KAUR) 2012.a. mai seisuga keskkonnaregistri kaardi muutmiseks, so tuginedes uutele MA kontrollmõõdistamise andmetele ehk uutele maakatastri andmetele. Kuigi kaebaja heidab vastustajale ette, et nende andmetega oleks pidanud arvestama juba siis, kui need andmed saadi ja tegemist on vastustaja nn tegemata tööga, ei ole sellel asjaolul määravat tähendust. Nende andmete muutmisest ja EMK ettepanekust suurenes XXX mü Natura toetusõigusliku ala suurus. Kohus märkis, et kuna kaebaja ise neid andmeid vähemalt osaliselt tunnustab, siis ei ole kaebaja jaoks põhimõtteliselt midagi muutunud, kui nende andmete alusel tehti talle ettepanek oma toetuse taotlust muuta peale seda, kui ta oli oma toetuse taotluse juba esitanud. Saadud andmed ei muutunud ajavahemikust 28.09.11.a. kuni 27.10.11.a. ja jääb arusaamatuks, miks kaebaja heites ette, et nende andmetega EMK ei arvestanud koheselt, jõuab ikkagi järeldusele, et vastustaja ei saanud talle teha ettepanekut toetuse andmete muutmiseks ja võtta kontrolli tulemusel arvesse. Nagu juba kohus nimetas, siis taotluse hindamisel ei ole rakendatud mingeid sanktsioone selle eest, et kaebaja oma taotlust lähtudes ettepanekust või uutest andmetest ei muutnud. Samas heidab kaebaja ette ka seda, et vastustaja tugines lisaks veel ka 25.07.13.a. mõõtmise tulemustele. EMK on aga siinkohal selgitanud, et ta pidi kaebaja 2013 a taotluse hindamisel lähtuma 25.07.2013 a mõõtmise tulemustest ning on saanud metsaalade suurused, mis annaksid kaebajale õiguse Natura 2000 metsaala toetust saada. Haldusasjast nr 3-14-51198 nähtubki, et otsustati A. L. 2013a taotluse rahuldamata jätmine ning nõuti A. L. tagasi 04.04.2014 käskkirja alusel välja makstud toetussumma 279,22 eurot ja märgitud kohusasjas leiti, et kui kaebaja poolt taotletud metsaala pindala ja tegelikkuses kindlaksmääratud pindala erinevus on üle 20%, siis tuleb EMK-l jätta taotlus üldse rahuldamata. Seega olid 25.07.13.a. mõõtmistulemused aluseks juba järgmise aasta taotluse lahendamisel ja toetussumma nõuti tagasi (käsitleti rikkumisena) ning vastustaja ei ole neile andmetele tuginenud käesolevas haldusasjas oma otsuse tegemisel, kaebaja on vastupidise väitmisel eksinud. Käesolevas haldusasjas ei jäetud kaebaja taotlust rahuldamata (rahuldati osaliselt) ega nõutud

toetussummat tagasi, vaid arvestati toetuse määramisel tegeliku toetusõigusliku pinna suurusega. Kaebaja ajab ilmselgelt segi kahe erineva haldusakti sisu ja resolutiivosa. Seetõttu ei ole vale vastustaja väide, et ei enne ega pärast käesolevas haldusasjas kindlaksmääratud andmete esitamist vastustaja poolt ei eksitud vastustaja esitatud andmetes, need ei ole muutunud valeks. Hilisemad kontrollid saavad vaid täiendavalt kinnitada, kas kontrollandmed langevad ära või mitte ja kaebaja on ka ise märkinud, et ta on vaidlustanud hilisemat kontrolli juba järgmise aasta taotlusvooru üle kulgenud vaidluses. Vastustaja on käesolevas haldusasjas toetunud enda käskkirja andmisel kaebaja 04.05.12.a. taotlusele nr 6-5/12/471. Nii kaebaja kui ka vastustaja on märkinud õigesti, et MA oli viinud läbi kontrollmõõdistamise 28.09.11 ja MA korrigeeris saadud andmete tulemusel maakatastri kaardi andmeid 27.10.11.a. Kaebaja on ka ise nimetanud, et Maa-amet tegi kaardi parandused oktoobris 2011, kui maa-ala looduses kaardistati selle asukoha järgi, kuid EMK ei olnud sellega arvestanud (vastus 23.04.14). Nagu nähtub, on EMK sellega arvestanud. EMK on esitanud Maa-ameti kirja 26.10.11.a. nr 12.3-2-/5319 Katastriüksuse kontrollmõõdistamisest (tlk 140-141), milles selgitatakse, et XXX mü on mõõdistatud 1997.a. aerofotogeodeetilisel meetodil ehk mitte täppismõõdistamisel ja kohapealsel kontrollkäigul tehti võrdlused algdokumentidega, MA ei mõõdistanud kõlviku ehk metsaalade piire looduses, vaid andis oma kaartidel kõlviku orienteeruva välispiiri, millelt tuletas kõlviku kogu suuruse XXX katastriüksuste kaupa. MA tuvastas, et XXX katastriüksuste looduses ja dokumentidel olevad üldpindalad on võrreldavad, kuid erinevus on 0,1 ha. 77901:004:0344 asukoht maastikul on kooskõlas katastrikaardiga aga 77901: 004:0343 asukoht maastikul erineb katastriüksuse asukohast katastrikaardil kuni 30 m. Kirjale on lisatud kaart, millelt see on jälgitav. Kuna EMK tegi ettepaneku Keskkonnaregistrile XXX mü katastriandmete muutmiseks tuginedes juba MA kontrollmõõdistamise tulemustele ehk uutele maakatastriandmetele, siis selle muudatuse kajastamiseks kaebaja toetuse maksmisel oligi tehtud ettepanek taotlust muuta. Tlk 53 II kd on kajastatud tabelina, millises osas kaebaja taotlust muutis ja milline ettepanek oli tehtud, sj esitatud Keskkonnaregistri kaardi muudatuse andmed. Vaidemenetluses tehti aga täiendav kontroll XXX kinnistul 25.07.13 ja vormistati kohapealse kontrolli akt 25.07.13 ja protokoll 30.07.13.a. Ka selle tulemused kinnitavad käskkirjas aluseks võetud toetusõigusliku ala suurust, kuid nagu nähtus, oli ettepanek tehtud 2013.a. taotluse suhtes, millega kaebaja juba tuli järgnevalt arvestada, et toetust ei tuleks tagasi maksta. Kuna selle kontrolli tulemusi arutati teise haldusasjas, siis võib siinkohal lisada, et ka teises haldusasjas kohus ei tuvastanud, et ettepanek oleks olnud vale ja et kaebajal on tekkinud hilisemalt tõsikindlad andmed ja tõendid, mis kontrollandmed ümber lükkavad. Käesolevas asjas on kaebaja oma kirjaga vastanud 09.04.13, et ta on nõustunud ettepanekus tehtud muudatusega vaid osaliselt. Seetõttu võttis vastustaja kaebaja seisukoha arvesse ning vormistas otsuse kaebaja taotluse osalise rahuldamise kohta kõigi tõendite ja asjaolude kogumis. Eelnev materjal ei kinnita kaebaja väidet, et käskkirjas vähendati toetust PLK alade kattuvuse tõttu sest Keskkonnaregistri kaardi koostamisel juba välistatakse kattuvused selle koostaja poolt. Toetuse summa vähenes seotult asjaoluga, et kaks osa metsaaladest, mille kohta A.L. esitas taotluse, ei olnud kantud keskkonnaregistrisse toetusõigusliku alana, teiseks vähendati toetust 9% nn „ cc“ nõuete rikkumise tõttu.

kaebaja leiab, et vastustaja pidanuks arvestama kogu maakatastrisse kantud metsamaaga ja ta saab metsamaa kohta teistsugused pindalade suurused. Määruse nr 26 § 3 lg-st 2 nähtuvalt saab toetust taotleda metsaala, mitte metsamaa kohta. Määruse nr 26 § 1 lg-st 2 nähtuvalt on metsamaa laiem mõiste kui metsaala. Seetõttu märkiski vastustaja õigesti, et kaebaja näidatud metsaalade pindade suurus ei vasta tegelikele andmetele, Keskkonnaregistrisse kantud Natura 2000 toetusõiguslikule metsaala kaardi andmetele, so NAM2012 andmetele. EMK-l puudub õigus kalduda kõrvale toetuse maksmisel tegelikest andmetest ehk selle kaardi andmetest. Selle kaardi koostamisel on arvestatud, et metsalaad ei kattu PLK kooslusena keskkonnaregistrisse kantud aladega ega põllumassiividega. Sellise kaardi koostamisel võetakse aluseks erinevad kaardid (ETAK kaardid, sh Eesti Põhikaart, ortofotod, kaitselade üldpinnalise inventeerimise andmed, Natura alade piiride kaart, piirangu –ja sihtkaitsevööndite, hoiualade, projekteeritava keskkonnaregistrisse kantud alade piirid jms) teatud kuupäeva seisuga. NAM2012 kaardil automaatselt uuendusi ei toimu, muudatusettepanekud teeb EMK, kui saadakse kohapealsed kontrolli andmed või siis taotleja esitab ise EMK-le avalduse, kui on selgunud täiendavad asjaolud. Selline avaldus tuleb esitada Natura metsatoetuse osas EMK-le hiljemalt toetusaasta 31.detsembriks, et sellega saaks arvestada järgneva toetusaasta kaardi koostamisel. Eelnevast juba nähtus, et kuna MA kontrollandmeid ei olnud kantud keskkonnaregistri kaardile, siis leidis EMK, et kaebaja suhtes saab võtta arvesse MA teostatud kontrollmõõdistamise tulemused ehkki tavapäraselt rakendatakse keskkonnaregistrikaardi muutmist vaid kohustusaastale järgneva kalendriaasta taotluse menetlemisel. Kohtule ei nähtu, kuidas saaks rikkuda kaebaja õigusi asjaolu, et kontrollandmed võeti arvesse ning kaebaja osas sanktsioone ei rakendatud. Kaebaja nõustus taotlust muutma vaid osaliselt, so : 0343 metsaala 1 osas, mis suurenes 1,50-lt 1,99-le (kaebaja kiri 08.04.13 tlk 117 pöördel I kd). Vaidluse all ei ole metsapindala muutmine ühe katastriüksuse pindala suurenemises, kuna kaebaja nõustus, et : 0343 metsaala 1 osas, mis suurenes 1,50-lt 1,99-le (kaebaja kiri 08.04.13 tlk 117 pöördel I kd) ei ole vaidluse all. Kohus nõustub ja kordab ka siinkohal, et kaebaja jäi selliselt vastuoluliseks, kuna ta sisuliselt ühes osas tunnustab eelmärgitud korras läbiviidud kontrolli tulemust ja keskkonnaregistrikaardi andmeid, kuid soovib jätta selle tulemused arvestamata teiste pindalade osas, vastustaja pidi aga arvestama kõigi nende andmetega, mis kontrolli tulemusel kanti kaardile ja mis selliselt vastasid tegelikkusele (Määruse § 3 lg 2). Kuna aga kaebaja muus osas muudatusi ei soovinud, siis selles mõttes suurendas kaebaja metsaalade pinda alusetult, millega vastustaja ei saanud arvestada. Kaebaja metsaala pindalade suurust mõjutas selliselt MA poolt 28.09.11.a. läbiviidud XXX mü katastriüksuse asukoha täpsustamine katastrikaardil 27.10.11.a., mille tulemusel EMK tegigi ettepaneku kaebajale taotluse andmeid muuta ja siis sai muuta ka keskkonnaregistri kaarti NAM2012. See selgitabki, miks vastustaja ei saanud toetuda kaebaja esitatud andmetele. Kaebaja on nimetanud ka erinevaid pretensioone seotult 25.07.13.a. kohapealse kontrolliga, kuid nagu kaebaja ise märgib, on ta selle kontrollakti vaidlustanud siiski teises haldusasjas, mida kinnitab ka juba jõustunud ja eelnevalt viidatud kohtuotsus. Käesolevas asjas ei ole selliselt oluline, mida kaebaja väidab selle kohta, mida ta kuulis märgitud kontrolli käigus MA mõõtjate seletustest jms. Seega saab kohus arvestada tegelike andmetega, mis tulenevad Keskkonnaregistri kaardile kantud andmetest ja kohtul puudub vajadus koguda veel mingeid täiendavaid andmeid. Vastustaja ei ole moonutanud andmeid kaebaja metsa-alade arvu kohta. Käskkirja tabeli osas märgitakse jagunenud objektid, mis aga ei tähenda, et on veel mingi XXX maaüksusel asuv metsaala ning et vastustaja on pannud toime võltsimise. Kohus ei nõustu A.L. seisukohaga, et ta juba on esitanud tõendid, millest lähtuvalt metsaala suurused on tegelikkuses suuremad ja kaebaja on valesti aru saanud ka käskkirjas tabeli osast „Jagunenud objektid“ tähendusest. Jagunemisega ei moodustu eraldiseisvaid metsaalasid, seega on kaebaja väited, et vastustaja varjab tegelikke andmeid ja tekitas selliselt õigusvastase

olukorra, alusetu. Vastustaja on keskkonnaregistri kaardiga mittekattuva osa käskkirjas eraldi välja toonud, kuna see võimaldas esitada põhjendused, miks toetust ei maksta ning ka seetõttu, et infosüsteem genereeriks õige toetussumma suuruse käskkirjale. Selline vormistus kaebaja õigusi ei riku ja tema õiguslikus seisundis muutusi kaasa ei too. Vastustaja on korduvalt selgitanud asjaolude kulgu ning näidanud, et selline kajastus käskkirjas on vajalik infosüsteemi toimimiseks ja jagunemisega ei moodustata toetusõiguslikku metsaala. Kuna kaebaja näitas metsaala pindala suuremana, siis oli vajalik keskkonnaregistri kaardiga mittekattuva osa eraldi väljatoomine, et selle kohta oleks vastustajal võimalik esitada põhjendused, miks toetust ei maksta. Keskkonnaregistri kaardil (NAM2012) olevate pindalade suurused on võimalik võrrelda Keskkonnaagentuurilt (KAUR) väljanõutud kaartide andmetega. KAUR on keskkonnaregistri volitatud töötlejaks, kes teeb muudatusi keskkonnaregistri kaardi kihtides. Kohtule esitatud materjali põhjal nähtub, et kaebaja püüdis välja selgitada nt Maa-ameti kaudu temale olulisi küsimusi, mistõttu ta esitas arvukalt kaebusi, et teostataks XXX mü katastrimõõdistamine-katastriplaani muutmine. Erinevate asutuste poolt on selgitatud, et uue katastriüksuse plaani vormistamiseks tuleb tellida maamõõtjalt katastrimõõdistamine. Mistahes põhjusel kaebaja pöördumise alusel protsessid ka ei veninud, nähtub, et enne toetussumma väljamakset olid tegelikkusele vastavad andmed välja selgitatud ja sellega sai vastustaja arvestada. PÕM määruse nr 26 kohaselt ei tulene metsaala toetusõiguslik suurus ei maakatastri kaardilt, kus on näidatud metsakõlviku suurused (reguleerib Maakatastriseadus), ega maaregistri kaardilt, kus on näidatud metsaeraldise suurused (reguleerib Metsaseadus) ega ka ametnike või maamõõtjate arvamusest. Toetuse andmist reguleerib Määrus, mis tugineb ELÜPS sätetele ning EL õigusaktidele. Kuna toetust makstakse vaid keskkonnaregistrisse kantud metsaalade pinna suuruse järgi, siis sai toetust maksta muudetud keskkonnaregistri andmetele tuginedes, lähtudes kogupindalast 2,88 ha. Nii ongi märgitud käskkirjas lisa 359 tabeli veerus 6 toetusõiguslik pindala taotluselt. Käskkirja lisa selgitus on antud (tlk 111 I kd veerg 5 ja 6); toetussumma arvestati keskkonnaregistri pinna suuruses 2,88 ha lähtudes NAM2012 seisuga 05.03.13.a. Selle arvestuslik summa oleks kujunenud ilma „cc“ nõuete rikkumisest tuleneva vähenduseta 316,60 eurot. Kuigi seda summat käskkirja lisas 359 tabel ei näidanud, oli see tuletatav ja kontrollitav. Kohus juba nimetas, et nõuete rikkumise tõttu oli vähendus 28,49 eurot (lisa 359 tabeli veerg 14), mille tagajärjel kujunes toetussummaks 288,10 eurot. Sellises summas toetust on kaebaja saanud ja see on tõendatud.

Kuna vaidlust ei ole selles, et MA viis läbi välikontrolli käigus kontrollmõõdistamise, siis XXX katastriüksuse asukoht katastrikaardil täpsustati. Andmed on täpsustatud pädeva riigiasutuse poolt. EMK on ka vaideotsuses pikalt selgitanud XXX mü metsaala kontrolli, spetsialistide pädevust, protseduure ja mõõtmisvahendeid. Kohus on eelnevalt leidnud, et vastustaja on selliselt arvesse võtnud tegelikud andmed. Juhul, kui ka MA tegevuse kontrolli andmed oleks koheselt kajastatud keskkonnaregistris, oleks tulemus olnud ikkagi sama, st pindade tegelik suurus ei vastanud kaebaja esitatud andmetele. Seetõttu leiab kohus, et vastustaja kokkuvõttes märkiski õigesti toetudes Määruse § 3 lg 2, et metsaala, mis pole kantud taotluses märgitud ulatuses metsalana keskkonnaregistrisse, ei vasta toetuse saamise tingimustele, kuna toetust võib taotleda metsaalana keskkonnaregistrisse kantud ala kohta. Kõikide toetusetaotluste, maksenõuete ning muude deklaratsioonide suhtes, mida toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, teostatakse halduskontrolli, mis hõlmab kõiki võimalikke ja asjakohaseid elemente, mida on võimalik haldusmeetmetega kontrollida, menetlusega tuleb tagada tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine. EMK on lähtunud temale usaldusväärsetest MA kontrollandmetest, mille alusel tehti muudatus kaardiandmetes. Et kaebaja ei olnud siiski kaardi andmetest eksitatud kinnitab asjaolu, et kaebaja keeldus ka oma 2013 a taotlust vastavalt juba 25.07.201 a läbi viidud kohapealse kontrolli tulemustele muutmast. Kaebaja soovimatus võtta arvesse tegelikke andmeid ei tähenda, et EMK oleks pidanud lähtuma taotluse andmetest. Tegemist ei ole ka andmete võltsimisega, mida kaebaja on vastustajale ette heitnud. Andmete võltsimisele või moonutamisele ei saa tugineda asjaolust, et käesolevas asjas oli teostatud vaidemenetluse käigus kontroll veel ka 2013 a suvel ning ka mitte see, et Maa-amet viis läbi kontrollmõõdistamise juba 2011a ning et kaebaja arvates saanuks teha kaardimuutused varem. Kohus ei nõustu kaebajaga, justkui oleks vastustaja jätnud esitamata keskkonnaregistri kaardi väljavõtte ja et nt tlk 76 II kd kaart ei kajasta õigeid andmeid. EMK on selgitanud, kuidas kujunevad Keskkonnaregistri kaardi andmed- tlk 60 II kd p 1.5.1. Kohtule on esitatud ka EELIS infosüsteemist tehtud XXX mü kohta tehtud keskkonnaregistri kaardi e NAM2012 kaardi, mis oli esitatud kaebaja poolt taotluses (tlk 28-29 II kd). Kaebaja ei esitanud kohtule KKA-ilt saadud KAUR kaarte, mille esitas vastustaja. KAUR andmed kinnitavad NAM2012 mais 2012 seisu metsalaade suhtes ja muudatusi 05.03.13.a. Metsaalade pindala mõõtmine toimub EK määruse 1122/2009 art 34 lg 1 kohaselt. EMK on möönnud, et NAM2012 kaardil metsaala, maakatastris metsa kõlviku ja metsaseaduses metsamaa mõisted on erinevad ning seetõttu ei ole neid võimalik käsitleda nii nagu seda teeb kaebaja. Vastustaja on nii vaidemenetluses kui ka oma vastustes kohtule oma seisukohti selgitanud üksikasjaliselt ning kohus siinkohal nimetab kokkuvõtvalt olulisemad momendid. Metsaala, mõiste tuleb Määrusest nr 26 ning täpsemalt selle § 1 lg 2, § 3 lg 2 ja 2.1.1. Määruse kaudu kirjeldatakse Natura 2000 toetuse toetusõiguslikku pinda erametsamaale ja nähtub, et see mõiste ei kattu metsamaa mõistega Metsaseaduses (MS) ega ka kõlviku mõistega Maakatastriseaduse tähenduses. Metsaregister on metsaressursi arvestuse riiklik register ning see on küll osa keskkonnaregistrist (volitatud töötlejaks on KAUR), kuid selle andmebaas ei põhine samal programmil ning selle regulatsioon tugineb muudele õigusaktidele. Metsaregistri avalikust kaardirakendusest nähtus, et A.L. on tellinud Metsabüroo OÜ-lt XXX mü metsa korraldamise, mille inventeerimise andmed on kantud registrisse 15.09.08.a. Nende inventeerimisandmete põhjal on metsaeraldisi XXX kinnistul moodustatud 5. Kui neid võrrelda Natura 2000 toetusõiguslike metsaaladega, siis vaieldavate metsaalade kindlaks määratud pindala ja metsaeraldiste pindala on sarnane (tlk 71 II kd), kuigi A.L. leiab ise, et pindalad on hoopiski 0,42 j 0,80 ha.

Kohus leiab, et ilmselt häirib kaebajat ka vastustaja selgitus, et arvestatud on 05.03.13 muudetud keskkonnaregistri kaarti, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et muudatus vastab MA varasematele toimingutele. Maa-ameti kirjadele ja skeemidele ei ole aga kaebaja toetunud õigesti, nagu eelnevalt on esile toodud, seega MA 28.09.11 mü kontrollandmed on arvestatavad. MA ei mõõdistanud XXX mü kõlvikute ehk metsa osa suurusi, nende andmetega ei saa ümber lükata toetuse maksmisel aluseks võetud metsaala pinda. Tegemist on eri õigusaktide alusel registrisse kantavate andmete ja skeemidega, mis ei ole täielikus kooskõlas metsaala mõistega ehk toetusõigusliku ala mõistega Määruse nr 26 mõttes, siis kaebaja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Asjaolu, et kaebaja arvates on tema XXX maaüksuse küpse metsa pindala suurem, ei oma toetusõigusliku metsala määramisel tähtsust, kuna siin arvestatakse lisaks mitmeid muid asjaolusid, kui vaid looduses kasvavad puud (erinev metoodika ja mõõtmise täpsusaste, poolloodusliku alaga kattuvus, ortofotol varjud kaardil, katastriplaani andmed jms). Kohus nõustub vastustajaga, et sisuliselt eirab kaebaja EMK selgitusi, et tema metsaalade suuruse kontroll on läbi viidud eri metoodikat ning eri mõõtmisvahendeid kasutades, mille tulemusi ei ole võimalik võrrelda. Määruse nr 26 § 3 lg-st 2 nähtuvalt saab toetust taotleda metsaala, mitte metsamaa kohta. Määruse nr 26 § 1 lg-st 2 nähtuvalt on metsamaa laiem mõiste kui metsaala. Vastustaja on õigesti leidnud, et Määruse nr 26 § 1 lg 2 ja § 3 lg 2 koostoimest järeldub, et toetuskõlbulik ei ole kogu metsamaa. Määruse nr 26 § 3 lg 2 järgi saab arvestada maakatastrisse kantud metsamaa kõlviku suurusega. Kaebaja väide, et toimikusse ongi esitatud vastustaja enda poolt tema väiteid kinnitavad tõendid, ei vasta selliselt tõele, kuna vastustaja ei ole nõustunud kaebaja erinevatel aegadel esitatud järjepidevuseta väidetega ja seisukohtadega, sj kaartide tähendusega ja nendes sisalduvate andmete kaebajapoolsete tõlgendustega.

vaidemenetluses toetuse vähendamist „cc“ nõuete rikkumise eest summas 28,49 eurot (ehk 9%). Kui selline nõue on juba menetlusse võetud, jätab kohus nõude läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1). Seega tuleb jätta läbi vaatamata kaebus osas, milles kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.