A.N.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.N.
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 2. oktoobril 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule saabus 09.12.2016 A.N.i tuvastamiskaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on Tallinna Vangla esimeses üksuses terve maja peale liiga palju kinnipeetavaid, mistõttu esineb ülekoormus, inimpiinamine ja ülerahvastatus.
2.Kohus küsis 18.01.2017 kohtunõudega Tallinna Vanglalt kaebuse asjaolude täpsustamiseks täiendavaid andmeid. Vangla vastas kohtunõudele 24.01.2017 (tl 5-61).
3.13.02.2017 ja 23.02.2017 määrustega jättis kohus kaebuse käiguta. Muude puuduste kõrval tuli kaebajal määratleda ka ajaperiood, mille osas kaebaja leiab, et tema õiguste rikkumine aset leidis.
4.15.02.2017 ja 02.03.2017 on kaebaja vastustes käiguta jätmise määrustele täpsustanud, et ajavahemik, mil tema õigusi on rikutud on 2016. aasta - 2017. aasta käesoleva ajani.
5.Kohus rahuldas 28.03.2017 määrusega A.N.i menetlusabi taotluse ning vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ning määras menetlustähtajad.
1(11)
6.Vastustaja esitas 08.05.2017 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebuse kambris suitsetamist puudutavas osas läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
7.Kaebaja esitas 15.05.2017 kaebuse täienduse ning taotlused kõikides sektsioonide 1-5 ja 14 kambrites, kus kaebaja on viibinud, vaatluse läbiviimiseks (eesmärgiga hinnata kambrite olukorda adekvaatselt) ning fotode ja videosalvestiste tegemiseks kambritest ja koridorist, tualettidest, mööblist, koridoris asuvatest telefonidest ja televiisorist. Lisaks palus kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat esitama kambrites asuva mööbli ja muude liikumist takistavate elementide mõõdud.
8.Kohus jättis 05.06.2017 määrusega kaebaja taotlused rahuldamata, määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja menetlustähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla tegevus on õigusvastane, kuna vangla esimese üksuse hoone oli sektsioonides 1-5 ja 1-4 perioodil 01.01.2016 - 01.03.2017 ülerahvastatud. Kambrite suurus, kus kaebaja nimetatud perioodil viibis, ei vastanud nõuetele (1-4 ja 1-5 sektsioonides oli kambrites 5 kinnipeetavat ja vaba pinda alla 3 m2). Kambrites asuva mööbli tõttu ei olnud piisavalt vaba pinda. Ka ei vastanud nõuetele koridoride suurus (1-4 sektsioonis oli koridori suurus 37 m2 56 kinnipeetavale ehk alla 1 m2 kinnipeetava kohta ning sektsioonis 1-5 oli koridori suurus 15 m2 20 kinnipeetavale). Kambrite ja koridoride suuruse nõuetele mittevastavuse tõttu oli kaebajal õhupuudus. Kambrid olid ülerahvastatud, mõtestatud tegevust ei pakutud, polnud puhkeruumi ega kööki, levisid hallitus ja putukad. Kambrites puudus soe vesi, oli pidev lärm, närilised, puudusid vaba aja veetmise ja spordiga tegelemise võimalused. Kambrites oli tualettpoti asemel aasia-tüüpi tualett ehk auk põrandas, mistõttu levis hais igal pool. Aastal 2016 viibis 1-4 sektsioonis 56 kinnipeetavat. Kõikides kambrites suitsetati, kuid kaebaja on mittesuitsetaja, kuid kahjunõude on kaebaja esitanud üksnes seonduvalt kambriga 216, kus kaebaja viibis vaid 8 päeva. Eeltoodud õigusvastase tegevusega on tekitatud kaebajale tervisekahju ja moraalne kahju kokku summas 20 000 eurot.
10.Vastustaja leiab, et kaebus ei ole suitsetamisega seonduvalt lubatav ning on muus osas põhjendamata, kuna vangla tegevus kõigi kaebaja poolt välja toodud tegevuste osas on olnud õiguspärane.
10.1.Vangistusseaduse (VangS) § 12 lg 3 kohaselt on kinnises vanglas eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (Kodukord) p 2.1.1. kohaselt koosneb jalutusboksidega hoone E1 sektsioonidest 1-1, 1-2, 1-3, 1-4 ja 1-5. Kaebaja poolt viidatud sektsioonis 1-4 asuvad kambrid 222, 224-233 ja 235 ning 1-5 sektsioonis kambrid nr 212, 214-219 ja 221. Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri (Kinnipeeturegister) andmetel oli kaebaja vaidlusalusel perioodil paigutatud Tallinna Vangla 1-4 ja 1-5 sektsiooni kambritesse järgmiselt: perioodil 02.-10.03.2016 kambrisse nr 216 (1-5 sektsioon); 10.03.2016 lühiajaliselt (maksimaalselt mõneks tunniks) kambrisse nr 215 (1-5 sektsioon); perioodidel 11.-20.04.2016 ja 25.04.-05.05.2016 kambrisse nr 218 (1-5 sektsioon); perioodil 21.09.-14.12.2016 kambrisse nr 227 (1-4 sektsioon); perioodil 28.12.2016-08.01.2017 kambrisse nr 229 (1-4 sektsioon). Kaebaja oli kambrites paigutatud järgmiselt: Kambri nr
Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 "Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) § 6 lg 6 kohaselt on kambris kinnipeetavale ettenähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda. Euroopa Inimõiguste Kohus on viimases kambripinda puudutavas suurkoja otsuses selgelt öelnud, et kambri pindalast tuleb enne kogupinna jagamist seal viibinud isikute arvuga välja arvata tualettruumi pindala (EIKo 20.10.2016, 7334/13 – Muršic vs. Horvaatia, p 114, 149). Samas lahendis on selgelt ka välja toodud, et isikliku ruumi hulka arvestatakse mööblialune pind. Seega ei saa kinnipeetava kohta oleva kambri pindala osas võtta arvesse tualettruumi pindala. VangS-st ja selle alusel välja antud õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetava kasutuses olev põrandapind peab olema täielikult vaba ja selle hulka ei või arvestada pinda, milles asub kambri sisustusse kuuluv mööbel. Seega saab kambri põrandapinna hulka arvestada ka mööbli ja kinnipeetavate isiklike asjade all oleva pinna. Esitatud tabelist nähtub, et kaebajale oli kogu vaidlusalusel ajal tagatud põrandapinda vähemalt 3,03 m2. Seega ei ole kaebajat hoitud kordagi tingimustes, kus talle oleks olnud tagatud väiksem põrandapind kui 3 m2.
10.2.VSkE § 8 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Kodukorra lisa 1.1 punktidest 1.1.5, 1.1.6 ja 1.1.7 nähtuvalt on vaba aeg, mil kambrite uksed on avatud, sektsioonis 1-4 tööpäevadel kell 09.20-11.20 ja kell 14.0517.50, sektsioonis 1-5 tööpäevadel kell 09.25-11.25 ja kell 14.10-17.55 ning nädalavahetustel mõlemas sektsioonis kell 08.25-11.30 ja kell 13.10-17.45. Seega oli kaebajale tagatud vaba aega oma eluosakonna piires liikumiseks isegi rohkem, kui VSkE § 8 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vähemalt 4 tundi). Ajal, mil kambriuksed on lahti, saavad kinnipeetavad liikuda väljaspool elukambrit kogu sektsiooni piires sh koridoris ning külastada ka teiste sama sektsiooni avatud kambrite kinnipeetavaid. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene nõudeid ruumide suurustele, kus kinnipeetavad vaba aega veedavad. Tallinna vangla 1-4 sektsiooni koridor on 37,4 m2 ning 1-5 sektsiooni koridor 23 m2. 1-4 sektsiooni kambrites on kohti maksimaalselt 56 isikule ning 1-5 sektsiooni kambrites 34 isikule. Arvestades kinnipeetavate vanglate vahelist ning vanglasisest liikumist ei ole sektsioonides praktiliselt mitte kunagi kõik kohad täidetud. Samuti ei viibi kõik sektsiooni kinnipeetavad korraga koridoris.
10.3.Ventilatsiooni osas ei ole vanglale täpseid nõudeid kehtestatud, mistõttu ei näe kehtiv õigus ette, milline peab ventilatsioon kambris olema. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p 6 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Tallinna Vangla 1-4 ja 1-5 sektsiooni kambrites on tagatud nõuetele vastav õhuvahetus, milline on korraldatud ventilatsioonisüsteemiga (osaliselt sund- ning osaliselt loomulik ventilatsioon), mistõttu on kaebaja väide õhupuuduse osas paljasõnaline. Sundventilatsiooni kontrollitakse regulaarselt. Kinnipeetavatel on võimalik kambri õhuhulka reguleerida ka akna küljes asuva õhutusava kaudu, õhuringluse efektiivseks toimimiseks on võimalik kambris viibivail isikuil hoida ventilatsiooniavad vaba ja avatuna. Tagamaks koridorides pidev õhu juurdevool, õhutatakse koridore sageli. Nimetatud põhjustel ei ole kaebaja etteheited õhupuudusele tõele vastavad, ka oli isikul võimalus aidata kaasa õhuvahetuse efektiivsele toimimisele. Kuna hallitus tekib niiskuse mõjul, kuid kambrites on piisav ventilatsioon ning vanglale ei ole teada, et kambrites esinenuks ülemäärast õhuniiskuse taset, saab asuda seisukohale, et õhuniiskuse tase ei ole olnud selline, mis põhjustaks hallituse teket. Seega ei ole usutavad ka kaebaja väited hallituse kohta kambrites.
10.4.Kambrites, kuhu kaebaja vaidlusalusel perioodil oli paigutatud, ei olnud tualettpotti, kuid ihulisi vajadusi oli kaebajal võimalik rahuldada nn aasia-tüüpi tualetis. Tualetil on vee kasutamise 3(11)
võimalus, lisaks asub tualett eraldi ruumis, mis on muust kambrist uksega eraldatud. VSkE § 7 lg 1 p-s 8 täpsemaid nõudeid vanglatele WC osas kehtestatud ei ole ja kehtiv õigus ei näe seda ette, milline peab tualett olema. Kaebajale on nõuetele vastava tualett võimaldatud.
10.5.Tallinna Vanglas viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemisi graafiku alusel ühel korral nädalas. Kinnipeetavatele, s.h ka kaebajale, tagatakse Tallinna Vanglas kord nädalas vähemalt 20-minutiline dušš. Kaebaja ei ole välja toonud, et seadusega ette nähtud pesemisekorda talle ei võimaldatud, seega oli kaebajale duši võimaldamise sagedus kooskõlas kehtiva õigusega (VangS § 50 lg 2). Kambrites, milles kaebaja viibis olid kraanikausid ning veekraanid voolava külma veega. Kehtivad VangS ja VSkE ei näe ette, et kambri pesemiskoht peab olema varustatud kuuma (sooja) veega. Kinnipeetavatele on lubatud kambris elektrilised veekeedukannud, millise nad saavad endale vangla kauplusest vee soojendamiseks soetada. Lisaks annavad valvurid soovi avaldamisel alates 2013. a veebruarist kinnipeetavatele kambrisse veekeedukannu või ämbriga sooja vett. Seega on Tallinna Vangla loonud võimalused sooja vee saamiseks, kuna kinnipeetavatele on tagatud juurdepääs voolavale veele.
10.6.Vanglale ei ole teada putukate/satikate olemasolu kambrites. Kuivõrd kaebaja ei ole täpsustanud, missuguseid putukaid/satikaid ta silmas peab ja millises kambris need olid, ei ole vanglal võimalik selles osas ka täpsemat seisukohta esitada. Vangla teostab parasiitide tõrjet vastavalt vajadusele, kui kinnipeetavad vanglat probleemidest teavitavad. Hooldus-ja remonditöid teostab Tallinna Vangla territooriumil RKAS, kelle ülesandeks on muuhulgas korraldada parasiitide tõrjet vastavalt vajadusele. Korralised kontrollid näriliste välistamiseks toimuvad hoonetes igakuiselt ning selle käigus paigutatakse vajadusel territooriumile näriliste tõrjeks mürki ja likvideeritakse võimalikud praod/avaused, kust närilised võiksid hoonesse pääseda. Kambritesse ei ole vanglal võimalik tõrjeks mürki paigaldada, kuivõrd tegemist on toksilise ainega, mida kinnipeetavate valdusesse anda ei ole võimalik. Kui kaebaja tuvastab konkreetse probleemi parasiitidega oma elukambris, tuleb isikul sellest vahetult ametnikkonda teavitada, et probleemi lahendamine saaks operatiivselt toimuda. Tallinna Vangla territooriumil korrapäraste tõrjetegevuste teostamine välistab, et parasiidid saaksid püsivalt kambrites olla.
10.7.Käesoleval ajal pakub vangla kinnipeetavatele erinevaid tegevusi eelkõige kinnipeetavate taasühiskonnastamise eesmärgil. Nendeks tegevusteks on näiteks sotsiaalprogrammid, vestlused, riigikeele kursused, üldharidus- ja kutsekool, töötamine, huviringid, spordiüritused, raamatukoguteenuse osutamine, spordisaali kasutamise võimaldamine, ajalehtede lugemise võimaldamine, televisiooni- ja raadiosaadete jälgimine, telefonikõnede- ning kirjavahetuse võimaldamine, lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamine. VangS § 16 lg kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava. VangS § 16 lg 1 p 4 kohaselt individuaalses täitmiskavas nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. 23.03.2016 kinnitatud individuaalse täitmiskava kohaselt ei ole kaebajale hariduse omandamist planeeritud. Kaebajale oli individuaalse täitmiskava kohaselt planeeritud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimine, mille läbiviimist kaebaja 14.09.2016 ka alustas. Tallinna Vanglas võimaldatakse kinnipeetavatel päevakavas sätestatud vabal ajal viibida sektsiooni koridorides. Sobivate ruumide puudumise tõttu ei ole Tallinna Vangla sektsioonides loodud kinnipeetavatele eraldi vaba aja veetmise ruume. Samas ei tule kehtivast seadusest ka vanglale kohustust kinnipeetavatele vaba aja veetmiseks eraldi ruumi sisse seadmiseks.
10.8.VangS § 47 lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Kinnipeetavate toitlustamine toimub sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes” alusel. Tallinna Vangla menüü vastab määruses sätestatule ehk vangla tagab kinnipeetavale tervisliku ja täisväärtusliku toidu, mis vastab määruses kehtestatud nõuetele. Kuna Tallinna Vangla tagab kinnipeetavate igapäevase tervisliku ja täisväärtusliku määruse nõuetele vastava toidu kolm korda 4(11)
päevas, puudub vajadus täiendava kööginurga loomiseks. Kohustust luua kinnipeetavatele täiendavalt võimalused neile sobiva toidu valmistamiseks ei tulene ka seadusest. Samas võimaldatakse kinnipeetavatele vastavalt VangS § 31 lg-le 2 isiklike elektriseadmete, sh veekeetjate, kasutamine, millega on loodud võimalused sooja vee saamiseks ning seega on kinnipeetavatel soovi korral võimalus ka sööki, see nt kausiga sooja vette asetades, soojendada.
10.9.VangS § 55 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Milliseid vahendeid kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada, seadus ega muud vangistust reguleerivad aktid ei täpsusta. Viidatud sättest ei tule ka vanglale kohustust tagada kinnipeetavate füüsiline vormisolek. Ringkonnakohus on 17.01.2011 otsuses nr 3-10-695 märkinud, et VangS § 55 lg 1 ei tulene kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda konkreetse endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist. Vanglal on kohustus tagada üksnes võimalus kehakultuuriga tegelemiseks üldiselt. Kaebaja sai külastada kord nädalas spordisaali. Samuti oli kaebajale lubatud kehakultuuriga tegelemine igal temale sobival ajal ka nt kambris ning igal päeval terve tunni jooksul värske õhu käes viibides. Seda võimalust kasutavad paljud kinnipeetavad. Kui kaebaja soovib sportida muul viisil, kui Tallinna Vangla seda võimaldab, siis ei saa sellest järeldada vangla tegevuse õigusvastasust. Vangistusega kaasnevad paratamatud ebameeldivused ning üheks selliseks ebameeldivuseks saab pidada ka piiranguid vaba aja veetmisel.
10.10.Kaebaja ei ole täpsustanud, milline lärm teda häiris. Arvestades, et märgitud perioodil viibisid koos kaebajaga kambris ka teised kinnipeetavad, on võimalik, et enamuse ärkveloleku ajast kambrites täielikku vaikust ei olnud. Samuti on usutav, et sektsiooni erinevate kambrite kinnipeetavate koridoris viibimisel tekkis koridoris olmemüra (jutukõmin, naer jms). Kinnipeetaval ei ole võimalust endale kinnipidamistingimusi valida ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt enda paigutamist temale meeldivatesse tingimustesse.
10.11.Kaebus kambris suitsetamist puudutavas osas ei ole lubatav, kuna kaebaja on selles osas kohustusliku kohtueelse menetluse 07.06.2016 läbinud. Seetõttu tuleb kaebus selles osas jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ning § 121 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Vastavat seisukohta toetab ka Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-292. 04.04.2016 laekus Tallinna Vanglale Justiitsministeeriumi poolt edastatud A.N.i kuritööteatena pealkirjastatud 14.03.2016 koostatud pöördumine, milles kaebaja soovis mh ka temale tekitatud moraalse kahju hüvitamist ning märkis enda õiguste rikkumisena ära kambris nr 216 kambris suitsetavate kinnipeetavatega viibimise. Tallinna Vangla jättis 07.06.2016 kirjaga nr 5-37/16/77-2 kahjunõude rahuldamata. Kaebaja kõnealuse vangla vastuse peale kaebust kohtule ei esitanud. Käesolevalt kohtule esitatud kaebuses soovib A.N. Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist mh seoses asjaoluga, et kaaskinnipeetavad kambris suitsetasid, eesmärgiga nõuda vanglalt kahjutasu. Tallinna Vanglale teadaolevalt on kaebaja kaaskinnipeetavate kambris suitsetamist väitnud vaid kambri nr 216 kohta. Tulenevalt HKMS § 37 lg 2 p-st 6 saab tuvastamiskaebuse esitada haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Vastustaja on juba 07.06.2016 vastuses leidnud, et vangla tegevus kaebaja suitsetavate kinnipeetavatega ühte kambrisse paigutamisel ei olnud õigusvastane (kinnipeetavatel on keelatud kambris suitsetada) ning kaebajale mittevaralise kahju tekkimine tuvastamist ei ole leidnud. Seega on kujunenud olukord, kus kinnipeetav peale vangla kohtueelses menetluses tehtud sisulise vastuse saamist seda kohtumenetluses ei vaidlustanud ning selleks ette nähtud tähtaeg on möödunud juba pea aasta tagasi. Juhul kui kohus leiab, et tuvastamiskaebuse esitamisel on kaebaja kahjunõude esitamise soov tulevikus põhjendatud huviks ja tuvastab kohtuotsuses vangla tegevuse õigusvastasuse, siis annab see kinnipeetavale õiguse taas uue, 14.03.2016 kahjunõudes märgitud analoogse alusega kahjunõudega vangla poole pöörduda. Seeläbi muutub aga sisuliselt mõttetuks kohustusliku kohtueelse menetluse instituut, sest tekib olukord, kus kinnipeetav peale kohtueelse menetluse vastuse saamist seda küll ei vaidlusta, kuid endale sobival ajal (käesoleval juhul peaaegu aasta hiljem) pöördub kohtu poole tuvastamiskaebusega ja seejärel uuesti kahjunõudega. Seadusandja eesmärgiks VangS § 11 lg 8 andmisel ei olnud kindlasti olukord, kus kinnipeetaval on 5(11)
võimalik samadel alustel kahjunõudega kahel korral vangla poole pöörduda. Samuti ei kinnita sellist tõlgendust Riigikohtu 16.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-71-09. Riigikohtu eelnimetatud otsuse punkti 13 tuleb tõlgendada selliselt, et kinnipeetaval on võimalik kas: - esitada esmalt halduskohtule kaebuse toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Juhul, kui kohus õigusvastasuse tuvastab, on kinnipeetaval võimalik vanglale esitada kahju hüvitamise taotlus riigivastutuse seaduses sätestatud korras. Kui vangla taotlust ei rahulda, on kinnipeetaval vastavalt RVastS § 18 lg-s 2 sätestatule õigus 30 päeva jooksul esitada kaebus halduskohtule või - esitada kohe kahju hüvitamise taotlus vanglale VangS § 11 lg-s 8 sätestatud korras. Kui vangla taotlust ei rahulda, on kinnipeetaval RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul õigus esitada kaebus halduskohtule. Sellisel juhul ei ole eraldi õigusvastasuse tuvastamine vajalik, vaid kahju hüvitamise nõue hõlmab ka tuvastamisnõude. Nimetatud Riigikohtu otsuse pinnalt ei saa aga asuda seisukohale, et mõlemaid viidatud võimalusi on kinnipeetaval õigus kasutada, vaid need on alternatiivsed.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Vaidlus asjas on selle üle, kas kinnipidamistingimused kaebaja karistuse kandmise ajal Tallinna Vangla E1 hoone sektsioonides 1-4 ja 1-5 olid õigusvastased. Kaebaja peab õigusvastaseks kinnipidamistingimusi, mis hõlmab sektsioonides 1-4 ja 1-5 asuvaid kambreid, kus ta on viibinud, ja koridore, samuti spordiga tegelemise ja vaba aja veetmisega seonduvat. Kaebaja soovib kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamist eesmärgil esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue. Kohus mõistab kaebuse ja kaebaja täiendavate avalduste põhjal, et kaebuse eesmärgiks on kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamine Tallinna Vangla E1 hoone sektsioonides 1-4 ja 1-5 asuvates kambrites ja koridorides, kus kaebaja viibis perioodil 01.01.2016 - 01.03.2017.
13.Vastustaja on 08.05.2017 vastuses kaebusele (tl 86-88) punktides 6 ja 7 ning vastuse lisas nr 1 (tl 89-90) esitanud väljavõtte A.N.i paigutamistest Tallinna Vangla E1 hoone sektsioonide 1-4 ja 1-5 kambritesse. Viidatust nähtub, et kaebaja oli vaidlusalusel perioodil paigutatud Tallinna Vangla 1-4 ja 1-5 sektsiooni kambritesse järgmiselt: perioodil 02.-10.03.2016 kambrisse nr 216 (1-5 sektsioon); 10.03.2016 lühiajaliselt (maksimaalselt mõneks tunniks) kambrisse nr 215 (1-5 sektsioon); perioodidel 11.-20.04.2016 ja 25.04.-05.05.2016 kambrisse nr 218 (1-5 sektsioon); perioodil 21.09.-14.12.2016 kambrisse nr 227 (1-4 sektsioon); perioodil 28.12.2016-08.01.2017 kambrisse nr 229 (1-4 sektsioon). Kaebaja oli kambrites paigutatud järgmiselt: Kambri nr
Põrandapind isiku kohta WC-ta (m2) 3,06 7,42 4,95 3,71 5,04 3,78 3,03 5,04
Eeltoodud paigutuse osas poolte vahel vaidlust ei ole. Ka ei ole kaebaja vaidlustanud kambrite mõõtusid. Küll aga viibis kaebaja väitel kambrites alati 5 kinnipeetavat ning kambrites asuva mööbli tõttu oli kinnipeetava kohta vaba pinda alla 3 m2.
14.Varasem kohtupraktika kinnipeetavatele tagatava isikliku ruumi õiguspärasuse osas on seisukohal, et kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel tuleb arvestada neid kogumis (nt Riigikohtu 3-3-1-14-10, p 9 ja seal viidatud lahendid; Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 otsus 6(11)
haldusasjas nr 3-14-52649 (p 7), hetkel Riigikohtu menetluses). Riigikohus leidis 08.12.2016 otsuses asjas nr 3-3-1-55-16 (p 16), et kui kambritingimused on nõuetele vastavad ehk õiguspärased, siis puudub õigusvastasus, mida vastustajale ette heita ning õiguspärased tingimused ei saa ka kogumis olla inimväärikust alandavad. Seejuures on kohtupraktikas määravaks peetud kinnipidamise ajalist kestust (vt nt Riigikohtu 15.06.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-16-16, p 11 ja seal viidatud praktika; viidatud lahend asjas nr 3-14-52649, p 8) ning leitud, et ka kinnipidamistingimused, mis lühiajalise viibimise korral ei osutu õigusvastaseks, võivad seda olla pikaajalise kinnipidamise korral. Kambritingimuste nõuetekohasuse tõendamise kohustus lasub vanglal (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-55-16, p 11).
15.VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse.
16.Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Sarnaselt sätestab ka elamuseaduse § 7 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsuse 26.01.1999. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" p 5. Vangistusõiguse normides ei sätestata detailselt, millistele nõuetele peab kinnipeetava kamber tingimuste üksikute elementide osas vastama, mistõttu saab kinnipeetavate elamistingimuste nõuete täitmisel lähtuda määruse nr 38 sätetest. Määruse nr 38 p 1 sätestab, et eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine ning punkti 2 kohaselt peab eluruum võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise. Sellest põhimõttest ei tohi hälbida ka kinnipeetava kambri puhul. Kuigi tegemist on karistuse täideviimise kohaga, tuleb silmas pidada VangS § 41 lg-s 1 sätestatut, st karistuse kandmine ei tohi põhjustada rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
17.VsKE § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale toas ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda ja kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda. Kaebaja väitel oli kambrites asuva mööbli tõttu kinnipeetava kohta vaba pinda alla 3 m2. Kohtupraktika (vt Riigikohtu 24.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-14-17, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika) kohaselt ei võeta kambri põrandapinna arvutamisel enam WC-alust pinda arvesse, mistõttu on vastustaja õigesti esitanud kambrite põrandapinna mõõdud WC-alust pinda arvestamata. Vastustaja poolt kohtule esitatud andmetest (08.05.2017 vastuse p-d 6 ja 7, tl 86-88 ja vastuse lisas nr 1, tl 89-90, nähtub ka käesoleva otsuse põhjenduste p-s 12 toodud tabelist) nähtuvalt ei olnud vaidlusalusel perioodil kaebajale tagatud kambri põrandapind kordagi alla 3 m2. Seega vastas kaebajale tagatud põrandapind vaidlusalusel perioodil ja vaidlusalustes kambrites kehtivas õiguses kehtestatud miinimumnõudele (VsKE § 6 lg 6 kohaselt 3 m2). Kohtupraktikas ei võeta kambrite põrandapinna suuruse nõuetele vastavuse osas arvesse kambris asuvat mööblit, mistõttu on kaebaja vastavad viited asjakohatud. Ka ei nähtu kaebaja esitatust, et vaidlusalustesse kambritesse oleks paigaldatud liigset mööblit, mida kinnipeetavad ei vaja. Arvestades kambrite võrdlemisi suuri mõõtmeid ning halduskohtule teadaolevat kohustusliku mööbli tüüpilist paigutust Tallinna Vangla kambrites, ei pea kohus usutavaks, et kambrites oli sedavõrd vähe ruumi, et seal polnud võimalik mööbli vahel vabalt liikuda (vt ka Riigikohtu otsuse asjas nr 3-3-1-83-16 p 12). Seega ei ole vastustaja tegevus kaebajale tagatud põrandapinna osas õigusvastane.
18.Kaebaja väitel ei vastanud nõuetele koridoride suurus (1-4 sektsioonis oli koridori suurus 37 m2 56 kinnipeetavale ning sektsioonis 1-5 oli koridori suurus 15 m2 20 kinnipeetavale ehk mõlemal juhul oli koridoris ruumi alla 1 m2 kinnipeetava kohta). Kohus nõustub vastustajaga, et vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene nõudeid ruumide suurustele, kus kinnipeetavad oma vaba aega veedavad või liiguvad, sh koridoridele. Vastustaja on kaebusele esitatud vastuses 7(11)
selgitanud, et kaebajale oli tagatud vaba aega oma eluosakonna piires liikumiseks isegi rohkem, kui VSkE § 8 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (VSkE järgi peab vaba aega olema vähemalt 4 tundi, kuid tulenevalt Tallinna Vangla kodukorra lisa 1.1 punktidest 1.1.5, 1.1.6 ja 1.1.7 oli seda rohkem kui 5 tundi, nädalavahetustel rohkem kui 7 tundi). Samuti nähtub vastustaja vastusest, et Tallinna Vangla 1-4 sektsiooni koridor on 37,4 m2 ning 1-5 sektsiooni koridor 23 m2. 1-4 sektsiooni kambrites on kohti maksimaalselt 56 isikule ning 1-5 sektsiooni kambrites 34 isikule. Arvestades kinnipeetavate vanglate vahelist ning vanglasisest liikumist ei ole sektsioonides praktiliselt mitte kunagi kõik kohad täidetud. Samuti ei viibi kõik sektsiooni kinnipeetavad korraga koridoris. Arvestades vastustaja viidatud selgitusi ning asjaolu, et liikumiseks ettenähtud koridori suurusele ei ole õigusaktides nõudeid sätestatud, ei saa vangla tegevust pidada ka koridori suurusi puudutavas osas õigusvastaseks. Koridor ei ole kinnipeetava eluruum ning on ettenähtud eelkõige vanglasiseseks liikumiseks.
19.Kaebaja väitel oli tal kambrites õhupuudus ning kambrites levis hallitus. Määruse nr 38 p 6 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Sama määruse punkti 8 kohaselt on eluruumi siseõhu optimaalne niiskus 40-60 %. Vastustaja on selgitanud, et Tallinna Vangla 1-4 ja 1-5 sektsiooni kambrites on tagatud nõuetele vastav õhuvahetus, mis on korraldatud ventilatsioonisüsteemiga (osaliselt sund- ning osaliselt loomulik ventilatsioon). Sundventilatsiooni kontrollitakse regulaarselt. Vastav asjaolu nähtub ka vastustaja poolt esitatud Riigi Kinnisvara ASi 05.08.2015 õiendist (tl 92-93), millest nähtuvalt kontrollitakse ventilatsiooni süsteemi pidevalt. Seetõttu ei ole kohtul alust arvata, et vaidlusaluste kambrite ventilatsioon nõuetele ei vasta. Lisaks on vastustaja selgituste kohaselt kinnipeetavatel võimalik kambri õhuhulka reguleerida ka akna küljes asuva õhutusava kaudu, õhuringluse efektiivseks toimimiseks on võimalik kambris viibivail isikuil hoida ventilatsiooniavad vaba ja avatuna. Tagamaks koridorides pidev õhu juurdevool, õhutatakse koridore sageli. Neile asjaoludele ei ole kaebaja ka vastuväiteid esitanud. Arvestades, et kambrid, kus kaebaja viibis, ei olnud tegelikkuses ülerahvastatud ning ventilatsioon kambrites vastas nõuetele, ei ole kaebaja etteheited õhupuudusele usutavad. Kuna hallitus tekib niiskuse mõjul, kuid kambrites on piisav ventilatsioon, ei ole kaebaja vastavad väited ka hallituse kohta usutavad. Lisaks on kohtud analoogseid asju lahendades tuvastanud, et Tallinna Vangla kambrites viiakse läbi ka õhuniiskuse taseme kontrolli ning sisekliima mõõtmise tulemusena on märgitud, et õhuniiskus vastab vanglas normile. Kaebaja on 10.12.2016 pöördunud vangla poole teatega, et kambris on niiskus (tl 10 pöördel) ning 09.01.2017 vastuses nr 5-8/16/28090-2 on vangla kaebajale selgitanud, et kaebaja viibis teate esitamise hetkel kambris nr 227, kus on perioodil november 2016-detsember 2016 korduvalt teostatud õhuniiskuse mõõtmisi, mille tulemused jäid normi piiridesse. Eelneva põhjal ei ole alust arvata, et kambrites, kus A.N. on viibinud, ei vastaks õhuniiskuse tase ettenähtud normidele. Samuti on kambrites tagatud ventileerimisvõimalused ning kambris viibija saab akna õhutusava kaudu ise õhuvahetust reguleerida.
20.Kaebaja väitel puudus kambrites soe vesi. Kohus leiab, et vangla kambrites sooja vee puudumine ei ole õigusvastane. VangS § 50 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel saun, vann või dušš. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda kambris sooja vee olemasolu (vt ka Riigikohtu 15.12.2011 määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11, p 13). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 31.05.2016 otsuse punktis 19 haldusasjas nr 3-14-50980 rõhutanud, et vanglal puudub kohustus tagada kambris sooja vee olemasolu ning samas on ka kinnipeetavatel endil võimalik omada elektriseadmeid (sh veekeetjat). Viidatud ringkonnakohtu seisukohaga nõustus ka Riigikohus (vt Riigikohtu 16.03.2017 otsus asjas nr 3-3-1-83-16, p 17). Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja rikkus VangS § 50 lg-s 2 sätestatud kohustust. Arvestades, et kehtiva õigusega ei ole sooja vee tagamist kambris ette nähtud ning et kaebaja ei ole viidanud vangla poolt VangS § 50 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumisele, ei saa kambrites sooja vee puudumist pidada õigusvastaseks. Seega ei kuulu kaebus rahuldamisele ka selles osas. 8(11)
21.Kaebaja väitel oli kambrites nn aasia-tüüpi tualetid, mistõttu pidi kaebaja taluma tualetist tulevat haisu. Määruse nr 38 punkti 9 kohaselt peab eluruum olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. VSkE § 7 lg 1 p 8 järgi peab kambri sisustusse kuuluma võimaluse korral WC. Vangistusõiguse normidest ei tulene WC tüübi ega asukoha kohta täpsemaid nõudeid. Seega ei saa nn aasia-tüüpi tualetti pidada iseenesest õigusvastaseks ning seni on ka kohtud pidanud aasia-tüüpi tualeti olemasolu kambris aktsepteeritavaks (nt Tallinna Halduskohtu 13.05.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2729, p 21-23 ja seal viidatud kohtupraktika). Seonduvalt kaebaja väidetega tualetist leviva haisu kohta on vastustaja selgitanud, et tualetil on vee kasutamise võimalus, lisaks asub tualett eraldi ruumis, mis on muust kambrist uksega eraldatud. Lisaks on kambri, sh WC puhastamine vastavalt VangS § 45 lg-le 2 kinnipeetava kohustus ning analoogsetes asjades on kohtud tuvastanud, et tualeti koristamiseks väljastatakse kinnipeetavatele ka vajalik puhastusvahend. Seega ei ole vangla tegevus ka selles osas olnud õigusvastane.
22.Kaebaja väitel olid kambrites satikad ja putukad. Vastustaja on selgitanud, et vanglale teadaolevalt putukate ja satikate probleemi kambrites ei ole. Ka ei ole kaebaja vastavate teadetega vangla poole pöördunud. Seega ei saa kaebaja väidet vastavas osas pidada usutavaks. Lisaks on vangla selgitanud, et teostab parasiitide tõrjet vastavalt vajadusele, kui kinnipeetavad vanglat probleemidest teavitavad. Hooldus-ja remonditöid teostab Tallinna Vangla territooriumil RKAS, kelle ülesandeks on muuhulgas korraldada parasiitide tõrjet vastavalt vajadusele. Vastustaja selgituste kohaselt toimuvad korralised kontrollid näriliste välistamiseks hoonetes igakuiselt ning selle käigus paigutatakse vajadusel territooriumile näriliste tõrjeks mürki ja likvideeritakse võimalikud praod/avaused, kust närilised võiksid hoonesse pääseda. Kambritesse ei ole vanglal võimalik tõrjeks mürki paigaldada, kuivõrd tegemist on toksilise ainega, mida kinnipeetavate valdusesse anda ei ole võimalik. Seega välistab Tallinna Vangla territooriumil korrapäraste tõrjetegevuste teostamine selle, et parasiidid saaksid püsivalt kambrites olla. Lisaks on kinnipeetavatel võimalik konkreetse parasiitide probleemiga pöörduda vahetult vangla ametnikkonda, et vangla saaks probleemi operatiivselt lahendada. Seega ei ole parasiitidega seonduv järjepidev probleem ning vastustaja kirjeldatud abinõud on mõeldud nii ennetava kui tõrjuvana ning kambris viibijal jääb alati võimalus närilise või putukate kambrisse ilmumisest teatada, et probleem kohese lahenduse saaks. Millegagi pole tõendatud, et kaebaja oleks pidanud viibima kambris, kus on putukad või närilised, kelle tõrjega vangla ei tegeleks.
23.Kaebaja väitel ei võimaldatud talle vanglas mõtestatud tegevust. Kohus selgitab, et vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi; vangistust ei ole õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna, vaid kinnipeetava kogu eluolu seotakse vanglaga – tema vabadus allutatakse VangS 2. ja 3. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks (Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 otsus nr 3-3-1-5-09, p 30). Seega ei saa isiku subjektiivseid õigusi rikkuda kinnipeetavana vangistuses viibimine ning sellega kaasnev vaba eneseteostuse piiramine. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja inimväärikust oleks alandatud või kaebajale oleks põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
24.Kaebaja väitel puudus vanglas puhkeruum ja vaba aja veetmise võimalus. Kohus selgitab, et õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigus nõuda vanglalt puhkeruumi. VangS§ 105 lg 21 p 4 järgi sätestatakse kinnipeetava vaba aja veetmise võimalused vangla kodukorras. Tallinna Vangla kodukorras on vaba aja veetmise võimalustena nähtud ette sportimine (punkt 18.1), huvitegevus (punkt 18.1) ja raamatukogu kasutamine (punkt 18.2). Sportimiseks on ette nähtud spordisaal, huvitegevuseks on ette nähtud töö- ja õpperuumid. Üheski viidatud punktide alapunktides ei nähta ette eraldi vaba aja veetmise ruumi. Seega ei ole vangla tegevus eraldi puhkeruumi võimaldamata 9(11)
jätmise osas olnud õigusvastane. Vaba aja veetmise võimalused on aga kinnipeetavatele tagatud. Lisaks huvitegevuseks ettenähtud töö- ja õpperuumidele ja raamatukogu kasutamisele on kinnipeetaval võimalik kambris mängida isiklikke lauamänge (nt kaebe ja male) ning samuti on tal võimalik soetada ja taotleda isiklikku televiisorit laost kambrisse ning seda kambris vaadata. Et Tallinna Vanglas puudub vaba aja veetmiseks täiendav eraldiseisev ruum, võib olla küll ebamugav, kuid ei saa rikkuda kaebaja õigusi, mille kaitseks oleks kaebajal lubatud kaebusega halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 44 lg 1). Vastustaja on selgitanud ka, et kinnipeetavatele võimaldatakse erinevaid sotsiaalprogramme, vestlusi, riigikeele kursusi, üldharidus- ja kutsekooli, töötamist, huviringe, spordiüritusi, raamatukoguteenuse osutamist, spordisaali kasutamist, ajalehtede lugemist, televisiooni- ja raadiosaadete jälgimist, telefonikõnesid, kirjavahetust ning lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi. VangS § 16 lg 1 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse muu hulgas ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus (VangS § 16 lg 1 p 4). 23.03.2016 kinnitatud individuaalse täitmiskava kohaselt ei ole kaebajale hariduse omandamist planeeritud, kuid kaebajale oli planeeritud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ läbimine, mille läbiviimist kaebaja 14.09.2016 ka alustas. Seega ei ole vastustaja tegevus kaebaja vastavate etteheidete osas õigusvastane.
25.Kaebaja väitel puudus vanglas spordiga tegelemise võimalus. VangS § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Ringkonnakohus on 17.01.2011 otsuses nr 3-10-695 märkinud, et VangS § 55 lg 1 ei tulene kinnipeetavatele subjektiivset õigust nõuda konkreetse endale meelepärase spordialaga tegelemise võimaldamist. Vanglal on kohustus tagada üksnes võimalus kehakultuuriga tegelemiseks üldiselt. Vastustaja selgituste kohaselt sai kaebaja külastada kord nädalas spordisaali. Samuti oli kaebajale lubatud kehakultuuriga tegelemine igal temale sobival ajal ka nt kambris ning igal päeval terve tunni jooksul värske õhu käes viibides, millist võimalust kasutavad paljud kinnipeetavad. Seega ei saa vangla tegevust kehakuulutuuriga tegelemise võimaldamise osas pidada õigusvastaseks.
26.Kaebaja väitel puudus vanglas köök. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavatele söögi valmistamiseks köögi olemasolu. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Kinnipeetavate toitlustamine toimub sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes” alusel. Vastustaja on selgitanud, et Tallinna Vangla menüü vastab määruses sätestatule ehk vangla tagab kinnipeetavale tervisliku ja täisväärtusliku toidu, mis vastab määruses kehtestatud nõuetele. Vastavas osas ei ole kaebaja ka etteheiteid esitanud. Lisaks võimaldatakse kinnipeetavatele vastavalt VangS § 31 lg-le 2 isiklike elektriseadmete, sh veekeetjate, kasutamine, millega on loodud võimalused sooja vee saamiseks ning seega on kinnipeetavatel soovi korral võimalus ka valmistada sööki, see nt kausiga sooja vette asetades, soojendada. Seega ei ole vangla tegevus kaebajale eraldi köögi võimaldatama jätmise osas õigusvastane.
27.Kaebaja väitel pidi ta taluma vanglas pidevat lärmi. Samas ei ole kaebaja täpsustanud, mida ta lärmi all silmas peab. Vangla kodukorra kohaselt kestab öörahu kella 22:00-st kella 06:00-ni ning kohus nõustub vastustajaga, et igapäevast olmemüra ei saa pidada kaebaja õigusi rikkuvaks. Kaebaja ei ole väitnud, et öörahu ei olnud talle tagatud.
28.Kaebaja väitel suitsetati kõikides kambrites. Kohus ei nõustu vastustajaga, et selles osas ei ole kaebus lubatav, kuna kaebaja on varasemalt pöördunud juba selles osas vangla poole. Nimelt nähtub vastustaja esitatud materjalist, et kaebaja pöördus varasemalt vangla poole seonduvalt eelkõige asjaoluga, et teda on paigutatud ühte kambrisse (kamber nr 216) koos suitsetajatega (tl 95-97) ning et vangla on kaebaja taotlust lahendanud just selles osas (tl 99-100). Kuivõrd 10(11)
praeguses asjas on kaebaja etteheiteks asjaolu, et kambrites suitsetati, ei saa kohus nõustuda, et tegemist on kattuvate probleemidega ning et vangla on vastavat kaebaja etteheidet juba lahendanud. Samas ei pea kohus kaebaja vastavat väidet usutavaks. Nimelt on Tallinna Vangla kodukorra p 12.1. kohaselt kinnipeetavatel lubatud suitsetada ainult selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades ning ettenähtud aegadel. Maardu üksusesse ja hoonetesse E1 ja E2 paigutatud kinnipeetaval on võimalik suitsetada jalutuskäigu ajal jalutusboksis. Hoonetesse S1 ja S2 paigutatud kinnipeetaval on võimalik suitsetada jalutuskäigu ajal jalutushoovis. Punkti 12.2. kohaselt hoitakse kinnipeetavate tubakatooteid vangla poolt selleks ettenähtud laegastes. Igale suitsetavale kinnipeetavale on ette nähtud isiklik laegas, milles on lubatud hoida vaid isiklikke tubakatooteid, muude ainete ja esemete hoidmine laekas on keelatud. Suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastatakse jalutuskäigu alguses laekast maksimaalselt kolm sigaretti ilma pakita. Kinnipeetav on pärast jalutuskäiku kohustatud tarvitamata jäänud sigaretid vanglaametniku määratud kohas ja ajal vanglale hoiule andma (kodukorra p 12.3.). Suitsetav kinnipeetav on kohustatud suitsetamise jääkproduktid kustutama ning asetama suitsetamiskohas olevasse prügikasti või tuhatoosi (kodukorra p 12.6.) Tubakatooted, mis ületavad kinnipeetavale lubatud koguseid, hoiustatakse kinnipeetava isiklike asjade juures laos. Lattu paigutatud tubakatoodete kohta koostatakse akt, mille kinnipeetav allkirjastab. Tubakatoodete laost laekasse taotlemine toimub vastavalt Kodukorrale (kodukorra p 12.7.). Seega ei ole kambrites suitsetamine lubatud ning vangla on välistanud asjakohase regulatsiooniga sigarettide jõudmise kambritesse ja sellega ka kambrites suitsetamise. Kui kaebaja vaatamata sellele nägi kambrikaaslaseid kambris suitsetamas, pidanuks ta kohe konkreetse isiku suhtes pöörduma vangla poole. Seda kaebaja aga kohtule esitatud materjalist nähtuvalt teinud ei ole, mistõttu ei saa vangla tegevust suitsetamist puudutavas osas pidada õigusvastaseks.
29.Eeltoodust tulenevalt ei ole vangla tegevuses kaebuses viidatud asjaolude osas olnud õigusvastane ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.
30.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuse esitamisel menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, mistõttu riigilõiv (15 eurot) jääb riigi kanda. Rohkem menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Kui menetlusosalised on siiski kulusid kandnud, tuleb need ülejäänud osas jätta menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4, § 108 lg 1 ls 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.