Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. august 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-2492
Haldusasi
Optiprof Estonia OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 6. juuli 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/025923-23 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Optiprof Estonia OÜ, esindaja v.adv Tarmo Friedenthal Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Sirle OravHinno
Menetluse alus ringkonnakohtus
Optiprof Estonia OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Optiprof Estonia OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-2492 osas, milles kohus jättis tervikuna rahuldamata Optiprof Estonia OÜ kaebuse Kalamehe tee 10 elamu üürile andmisega seonduvat sisendkäibemaksu ja tulumaksu puudutavas osas. Teha selles osas asjas uus otsus, millega rahuldada Optiprof Estonia OÜ kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 6. juuli 2015. a maksuotsus nr 12.23/025923-23 osas, milles vähendati Optiprof Estonia OÜ sisendkäibemaksu 27,60 euro (kakskümmend seitse eurot 60 senti) võrra ja suurendati Optiprof Estonia OÜ tulumaksukohustust 377,10 euro (kolmsada seitsekümmend seitse eurot 10 senti) võrra. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt Optiprof Estonia OÜ (registrikood 11529146) menetluskulude katteks välja 25,92 eurot (kakskümmend viis eurot 92 senti). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25. septembril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 27.05.2014 teate nr 12.2-3/025923-1, 27.08.2014 korralduse nr 12.2-3/025923-2 ja 03.11.2014 korralduse nr 12.2-3/025923-11 alusel Optiprof Estonia OÜ käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodidel 2013. a november kuni 2014. a mai ning selle tulemuste kohta koostas MTA 28.05.2015 kontrollakti nr 12.2-3/025923-21.
2.Maksu- ja Tolliamet kohustas 06.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/025923-23 Optiprof Estonia OÜ-d tasuma maksusumma 14 735,82 eurot, sh vähendas sisendkäibemaksu 9353,68 euro võrra ja suurendas tulumaksukohustust 4217,60 euro võrra. Muu hulgas MTA: –
vähendas 2013. a novembri kuni 2014. a veebruari käibedeklaratsioonidel (KMD) deklareeritud Kalamehe tee 10 elamu üüriga kaasnevatelt kommunaalkuludelt arvestatud ja deklareeritud sisendkäibemaksu 479,81 euro võrra;
–
määras Kalamehe tee 10 elamu üüriteenuste osutamisest ainuosanikule JMT-le tehtud dividendiväljamaksetelt (kokku 11 462,19 eurot) perioodi 2013. a november kuni 2014. a veebruar eest tulumaksu 3046,91 eurot;
–
määras 2013. a novembris JT-le sularahas tehtud dividendiväljamakselt (3000 eurot) tulumaksu 797,47 eurot.
Optiprof Estonia OÜ üüris oma juhatuse liikmele JT-le osa äriühingule kuuluvast elamust Tallinnas Kalamehe tee 10. Optiprof Estonia OÜ arvestuse kohaselt on äriühingu kasutuses 62,3% hoone suletud netopinnast. MTA tuvastas 25.10.2013 vaatlusel, et 80% elamust oli JT perekonna ning 20% äriühingu kasutuses. MTA andmetel puudus Optiprof Estonia OÜ-l kontrolliperioodil tegevusluba Kalamehe tee 10 elamus tervishoiuteenuste osutamiseks ja teadaolevalt oli keldrikorrusele rajatav arstikabinet välja ehitamata. JT perekond üüris osa 2(10)
3-15-2492 Kalamehe tee 10 elamust suulise üürilepingu alusel hinnaga 1260 eurot kuus, mis sisaldas Optiprof Estonia OÜ kohaselt ka kommunaalteenuste maksumust. MTA tuvastas, et Kalamehe tee 10 elamu üüriga perioodil 2013. a november kuni 2014. a veebruar kaasnenud kommunaalkulud olid 80% ulatuses tehtud maksuvaba käibe tarbeks. Optiprof Estonia OÜ võis käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 1 tulenevalt sisendkäibemaksu maha arvata üksnes 20% ulatuses, mistõttu kuulub KMD-del deklareeritud sisendkäibemaks vähendamisele 479,81 euro võrra. Optiprof Estonia OÜ maksis 2013. a novembrist kuni 2014. a veebruarini JT-le dividende, kui jättis temalt sisse nõudmata tasu Kalamehe tee 10 üüri- ja kommunaalteenuste eest (kokku 11 462,19 eurot). Kalamehe tee 10 elamu üüri turuhind on MTA hinnangul 4200 eurot, millest 80% on 3360 eurot. Elamu üüri eest on äriühing esitanud JT-le kaks arvet 2013. a novembri üüri kohta kogusummas 3160 eurot, kuid 2013. a detsembrist kuni 13.02.2014 ei ole arveid esitatud. JT tasus 2013. a novembri eest üüri alla turuhinna ega tasunud kommunaalteenuste eest, seega oli JT saadavaks hüveks see, et Optiprof Estonia OÜ võimaldas tal 2013. a detsembrist kuni 2014. a veebruarini Kalamehe tee 10 elamus tasuta elada. Dividendiväljamaksetelt kuulub tasumisele tulumaks 3046,91 eurot. Optiprof Estonia OÜ maksis 2013. a novembris dividende, kui JT sai 04.11.2013 äriühingult sularaha 3000 eurot. Kuna dividendiväljamakselt ei ole tulumaksu deklareeritud ega makstud, kuulub sellelt juurdemääramisele tulumaks 797,47 eurot.
3.MTA jättis 02.09.2015 vaideotsusega nr 6-1/2949-2 rahuldamata Optiprof Estonia OÜ 05.08.2015 vaide MTA 06.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/025923-23 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.
4.Optiprof Estonia OÜ esitas 02.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/025923-23 tühistamiseks osas, millega kaebajat kohustati tasuma maksusumma 4324,19 eurot seoses Kalamehe tee 10 elamu üürimisega JT poolt ja sularahaväljamakse dividendiks lugemisega. Maksuhaldur on määranud ebaõigesti Kalamehe tee 10 elamu üüri turuhinna (4200 eurot kuus) ja selle JT perekonna poolt kasutamise osakaalu (80%), leides nende alusel põhjendamatult, et JT pidanuks tasuma Optiprof Estonia OÜ-le igakuiselt üüri 3360 eurot. Turuhind on summa, mida võimalikud üürnikud on valmis hoone kasutamise eest tasuma. Domus Kinnisvara OÜ ja ERI Kinnisvara OÜ eksperthinnangute järgi vastab JT poolt tasutud üürisumma (1260 eurot kuus) elamu soklikorrusel eksisteeriva veelekke tõttu kontrolliperioodi turuhinnale. Puudustega hoone keskmine üürisumma oli 1500 eurot kuus, millest JT pidanuks tegelikku kasutust arvestades tasuma 37,7% (s.o 570 eurot). Kuna JT tasus 1260 eurot kuus, mis oli turuhinnast kõrgem, oli seega põhjendatud kokkulepe, et üürisummale ei lisandu kõrvalkulusid. Maksuhaldur on JT poolt äriühingule antud lühiajalise laenu sularahas tagastamist (3000 eurot) põhjendamatult käsitanud dividendiväljamaksena.
5.Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. JT perekonna kasutuses olnud eluruumi turuväärtuse määramist on põhjendatud MTA 02.09.2015 vaideotsuse p-s 14. Domus Kinnisvara OÜ eksperthinnang on koostatud 23.04.2015 seisuga, mistõttu ei kajasta see kontrolliperioodil valitsenud olukorda ja turutingimusi. ERI Kinnisvara OÜ eksperthinnangu kohaselt lisanduvad väljapakutud üürihindadele samuti kommunaalmaksed ning pole usutav, et mõistlikult käituv äriühing sõlmiks majandustegevuses kahjuliku üürilepingu, saades üüri vähem, kui ta peab tasuma kommunaalkulude eest. Elamu kasutamise proportsiooni arvestamisel on tuginetud muu hulgas MTA 18.06.2014 kontrollaktile nr 12.2-3/018889-29 ja 25.07.2014 maksuotsusele nr 3(10)
3-15-2492 12.2-3/018889-32, mille üle toimub vaidlus haldusasjas nr 3-14-51870. Kalamehe tee 10 elamu kasutusproportsioonide tuvastamiseks läbi viidud 25.10.2013 vaatluse õiguspärasust kontrollib kohus haldusasjas nr 3-13-70092. Vaatluse läbiviimine oli tarvilik ka põhjusel, et kuigi maksuhaldurile sai 11.10.2013 teatavaks, et elamu on osaliselt JT-le välja üüritud, siis äriühingu KMD-del vastavat käivet ei deklareeritud. JT poolt 04.11.2013 kaebajale antud laenu 6000 eurot tagastas Optiprof Estonia OÜ 18.12.2013, kuid 04.11.2013 võttis JT kontolt välja 3000 eurot, mida ei ole raamatupidamises laenu tagastamisena kirjendatud ja mida on põhjendatud lugeda dividendiks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2016 otsusega Optiprof Estonia OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus tugines MTA 06.07.2015 maksuotsusele (sh selle osaks oleva kontrollaktile ning selles viidatud 18.06.2014 kontrollaktile ja 25.07.2014 maksuotsusele) ja 02.09.2015 vaideotsuse põhjendustele ega pidanud vajalikuks neid üle korrata. Kalamehe tee 10 elamus 25.10.2013 läbi viidud vaatlusel tuvastas MTA, et 80% elamust on JT perekonna ja 20% äriühingu kasutuses ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsusega nr 3-13-70092 on tuvastatud, et MTA 25.10.2013 vaatlus ei olnud õigusvastane. Optiprof Estonia OÜ ja JT ei sõlminud kirjalikku üürilepingut ning pooled ei ole elamu kasutamise proportsiooni ka kirjalikult määratlenud. Maksuhaldur tuvastas Kalamehe tee 10 elamu kasutamise proportsiooni 25.10.2013 vaatluse tulemusena, mille käiku ja elamu ruumide kasutust on täpsemalt kirjeldatud 18.06.2014 kontrollaktis (lk-d 10–12). Kaebaja 16.10.2015 seisukohas esitatud omapoolne kasutusproportsioon korruste kaupa koos plaaniga, millest nähtuvad klientide liikumised, ei lükka ümber 25.10.2013 vaatluse käigus tuvastatut. Vahetult enne kontrolliperioodi läbi viidud 25.10.2013 vaatlus kajastab kõige usaldusväärsemalt seda, milline oli ruumide tegelik kasutus. MTA on 18.06.2014 kontrollaktis (lk-d 11–12) põhjendanud, et JT esitatud ruumide eksplikatsiooni plaanid ei kajasta ruumide tegelikku kasutust, arvestades, et äriühingu maksustatav käive tekib üksnes silmabussi väljarentimisest Soome äriühingule ja bussiga teostatavatest silmauuringutest. Kaebaja pole tõendanud ruumide vajadust uute klientide leidmise eesmärgil müügivideote näitamiseks, nõupidamisteks ja klientide vastuvõttudeks ning kaebajal puudus kontrolliperioodil tegevusluba Kalamehe tee 10 elamus tervishoiuteenuste osutamiseks. Kaebaja töötajate MU ja JU selgitused lükkavad ümber elamu köögi ja muude ruumide kasutamise tööülesannete täitmiseks. Maksuhaldur tugines elamu üüri keskmise turuhinna (4200 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed) leidmisel järgmistele allikatele: 1) ERI Kinnisvara OÜ 2013. a oktoobri ekspertarvamus; 2) OÜ Liind Real Estate, kellega kaebaja oli sõlminud komisjoniesinduslepingu, 29.01.2014 selgitus; 3) Optiprof Estonia OÜ ja OÜ Leading Property Solutions müügijuhi O-ML kirjavahetus; 4) O-ML 19.02.2014 selgitus, et OÜ Leading Property Solutions pakub veebilehel www.lps.ee Kalamehe tee 10 elamut üürihinnaga 4900 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. KMS § 12 lg 14 p-st 1 ja lg-st 16 ei tulene ühte kindlat viisi üüri turuväärtuse kindlakstegemiseks. Kinnisvara eksklusiivsuse tõttu ei saa maksuhaldurile heita ette, et ta ei lähtunud üksnes ERI Kinnisvara OÜ hinnangust, vaid arvestas lisaks hinnaga, mida kaebaja lootis elamu kolmandatele isikutele üürile andmisest saada ja millega elamut reaalselt üürile andmiseks pakuti. Maksuhaldur on turuhinna määratlemisel arvestanud erinevaid komponente ja kuigi kaebaja andis küll pärast JT perekonna elamust väljakolimist (2014. a veebruaris) osa elamust üürile hinnaga 3000 eurot kuus, millele lisandusid kommunaalmaksed, siis Optiprof Estonia OÜ on ise selgitanud, et soovitud üürihinna (4900 eurot kuus + kommunaalkulud) alandamiseks esinesid erilised asjaolud – üürile anti üksnes osa elamust ja kaebaja jätkas selles oma majandustegevust, omades hoonele juurdepääsu; üürniku poolt oli tegemist nn prooviperioodiga, et selgitada välja, kas üürnik soovib maja osta; kord kuus sai kaebaja valduse tervele majale jne. 4(10)
3-15-2492 Maksuhaldur ei ole võtnud arvesse, et kontrolliperioodil oli Kalamehe tee 10 elamu soklikorruse ühes ruumis (rauduksega suletud seadmete hoiuruumis, mida ei kasutatud) veeleke. SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus 13.10.2014 eksperthinnangus on tuvastatud keldriruumide seinte ja lae kahjustused ning proovidest leiti hallitusseeni, kuid 2014. a oktoobris tehtud uuring ei tõenda, et täpselt selline olukord valitses Kalamehe tee 10 elamus ka kontrolliperioodil. Seetõttu jagas kohus maksuhalduri arvamust, et vee- ja hallituskahjustused ei olnud kontrolliperioodil ulatuslikud ega saanud üürihinda oluliselt mõjutada. Domus Kinnisvara OÜ ekspertarvamus on jäetud põhjendatult kõrvale, sest see on koostatud 23.04.2015 vaatluse alusel ega pruugi seetõttu usaldusväärselt kajastada olukorda kontrolliperioodil (sh elamu veekahjustuse ulatuse osas). Üürile lisanduvate kõrvalkuludega seonduvat on piisavalt põhjendatud maksuotsuse p-s 2.5.4. Maksuhaldur vähendas õigesti kaebaja sisendkäibemaksu seoses sellega, et Kalamehe tee 10 elamuga seotud kommunaalteenused olid 80% ulatuses tehtud maksuvaba käibe tarbeks (KMS § 29 lg 1). Samuti luges maksuhaldur Kalamehe tee 10 elamu osa 2013. a novembris turuhinnast odavamalt ja 2013. a detsembrist kuni 2014. a veebruarini tasuta JT perekonna kasutada andmise dividendiväljamakseks, millelt tuleb tasuda tulumaks vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg-le 1. Samuti luges maksuhaldur JT-le 2013. a novembris tehtud sularahaväljamakse põhjendatult dividendiks ja maksustas selle tulumaksuga. Optiprof Estonia OÜ selgitused väljavõetud raha kasutamise kohta on olnud vastuolulised, muu hulgas on kaebaja kinnitanud, et kontrolliperioodil sularahatehingud puuduvad. Optiprof Estonia OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt kandis JT 04.11.2013 kaebajale üle 6000 eurot ja 18.12.2013 kandis kaebaja sama summa JT-le tagasi. JT võttis 04.11.2013 Optiprof Estonia OÜ kontolt välja 3000 eurot, mida kaebaja pearaamat ei kajasta laenu tagastamisega. Kuna JT oli äriühingu ainuosanik ja ta sai kaebajalt rahaliselt hinnatava hüve, mis on käsitatav dividendina, oli väljamakselt tulumaksu määramine õiguspärane (TuMS § 50 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Optiprof Estonia OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Maksuhaldur on määranud Kalamehe tee 10 elamu üüri turuhinna valesti, lähtudes põhjendamatult omaniku ootusest üürile, mitte summast, mida võimalikud üürnikud on valmis tasuma. Maksuhalduril puuduvad eriteadmised üüri turuväärtuse määramiseks. Domus Kinnisvara OÜ leidis, et puuduste (veekahjustus, hallitus) korral on hoone üüri turuhind 1000 eurot kuus ning ilma puudusteta 2500 eurot kuus, samas kui ERI Kinnisvara OÜ hindamisakti kohaselt oli üüri turuhind puuduste korral 2000 eurot kuus ning ilma puudusteta 3000 eurot kuus. Maksuhaldur pidanuks lähtuma kas viidatud hindamisaktidest või nende põhjal tuvastatud „keskmisest üürist“, võrdlushindadest samaväärsete objektide puhul või tellima täiendava ekspertarvamuse. Eksperthinnangutest tulenevalt vastas kontrolliperioodi üürisumma 1260 eurot turuväärtusele, võttes arvesse nii hoone kasutuse proportsioone kui ka soklikorruse vee- ja seenkahjustusi. Optiprof Estonia OÜ kasutuses on hoone suletud netopinnast 374 m2 tegelikkuses 233 m2 ehk 62,3%. Maksuhalduri poolt vaatlusel tuvastatud hoone kasutamise proportsioonid on lükatud ümber hoone kasutamise kirjeldusega asendiplaanide abil. JT oleks seega pidanud keskmisest üürisummast 1500 eurot kuus tasuma 37,7% ehk 570 eurot, mistõttu ületas igakuine üürisumma 1260 eurot turuhinda ja see põhjendab ka poolte kokkulepet, et üürile ei lisandu kõrvalkulusid. JT poolt 04.11.2013 pangaautomaadist välja võetud 3000 eurot oli tema poolt äriühingule antud lühiajalise laenu (6000 eurot) osaline tagastamine. Asjaolu, et laenu tagastamist ei kajastatud
5(10)
3-15-2492 pearaamatus, ei anna alust jätta kõrvale kaebaja ja JT selgitusi ning omistada sellele dividendimakse tähendust.
8.Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. MTA jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. KMS § 12 lg 14 p-st 1 ja lg-st 16 ega muudest seadustest ei tulene ühte kindlat viisi üüri turuhinna määratlemiseks ning Optiprof Estonia OÜ ootuste arvestamata jätmine oleks põhjendamatu. Turuhinda ei olnud võimalik määrata ainuüksi ERI Kinnisvara OÜ ja Domus Kinnisvara OÜ hindamisaktide põhjal. ERI Kinnisvara OÜ eksperthinnangus on välja toodud, et Kalamehe tee 10 elamuga võrreldavaid eksklusiivseid pakkumisi on vähe ja võrdlusobjekte ei leidu. Kaebaja andis pärast väljakolimist maja üürile hinnaga 3000 eurot kuus, millele lisandusid kommunaalmaksed, kusjuures uue üürniku poolt kasutatav pind oli väiksem kui JT perekonna kasutuses olnud pind. Seega on usutav, et kogu elamu väljaüürimisel võiks summa ulatuda 3000–4900 euroni kuus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Optiprof Estonia OÜ apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. I
10.KMS § 12 lg 14 p 1 sätestab, et kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus juhul, kui kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest makstav tasu on turuväärtusest väiksem ning kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust. KMS § 12 lg-st 16 tulenevalt tähendab turuväärtus kogusummat, mis kauba soetajal või teenuse saajal tuleks vaba konkurentsi tingimustes tasuda sellise kauba soetamiseks ja teenuse saamiseks samal turustusetapil, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse, sõltumatule kauba võõrandajale või teenuse osutajale liikmesriigis, kus kauba võõrandamist või teenuse osutamist maksustatakse. KMS § 16 lg 2 p-st 2, § 16 lg 3 p-st 1, § 32 lg-st 1 ja § 33 lg-st 2 tulenevalt ei saa Kalamehe tee 10 kinnistu üürile andmist pidada vastavas osas maksustatavaks käibeks ning KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt puudub kaebajal õigus kajastada üüriga seotud kommunaalkuludelt arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas proportsionaalselt sellises ulatuses, milles elamu ei ole äriühingu kasutada ja kulud on seotud maksuvaba käibega.
11.MTA 06.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/025923-23 (I kd, tl 8-13p) p-s 2.5 on maksuhaldur 25.10.2013 vaatlusele (protokoll – I kd, tl 88-93; fotod – I kd, tl 94-140) ja 25.07.2014 maksuotsusele nr 12.2-3/018889-32 (II kd, tl 71-86p) tuginedes leidnud, et JT-ga sõlmitud suulise üürilepingu alusel on Kalamehe tee 10 elamust 80% JT perekonna kasutuses ja 20% Optiprof Estonia OÜ kasutuses. Kaebaja peab põhjendatuks lugeda elamut 37,7% ulatuses JT perekonna ja 62,3% ulatuses äriühingu kasutuses olnuks (I kd, tl 39-40). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub 21.03.2014 üürilepingust (II kd, tl 196p), et soklikorrusel on võimalik tegeleda optometristi äritegevusega ja võtta kliente vastu ka selliselt, et ligipääs hoone esimese ja teise korruse (elu)ruumidele ei ole tarvilik. Kaebaja on andnud vastuolulisi selgitusi selle kohta, millistes ruumides klientidele silmauuringuid tehakse – silmabussis või Kalamehe tee 10 elamus – (vt 04.11.2013 protokoll – II kd, tl 188p; 08.04.2014 kiri – I kd, tl 180; 13.04.2014 vastus – I kd, tl 191; 04.12.2014 protokoll – I kd, tl 82p), kuid neist nähtub 6(10)
3-15-2492 siiski, et üldjuhul toimub klientide vastuvõtt silmabussis ja Kalamehe tee 10 asuvas tööruumis uurib optometrist tehtud pilte, teostab analüüsi ja koostab posti teel saadetavaid vastuseid. 2013. a novembrist kuni 13.02.2014 klientide vastuvõtmine Kalamehe tee 10 elamus ei ole tõendatud ning kaebaja töötajate JU ja MU selgitustest (III kd, tl 47-48; tl 50-51) nähtub, et majandustegevus toimub siiski peamiselt silmabussis ja erandjuhtudel elamu keldrikorruse ruumides eraldi sissepääsu kasutades, kuid sedagi alles alates 2014. a-st. Asjaolu, et kaebajal puudus tegevusluba Kalamehe tee 10 ruumides tervishoiuteenuse osutamiseks, ei mõjuta iseenesest ruumide tegeliku kasutamisega kaasnevat maksuõiguslikku olukorda, kuid võib siiski täiendavalt põhjendada maksuhalduri kahtlust, et elamut kasutati valdavas osas eluruumina.
12.Optiprof Estonia OÜ ja JT perekonna poolt elamu kasutamise proportsioonide leidmisel on põhjendatud lähtuda ERI Kinnisvara OÜ eksperthinnangus ning kaebaja 05.08.2015 vaide lisades esitatud joonistest ja pindaladest (III kd, tl 15-27; tl 62-64), mitte Optiprof Estonia OÜ 16.10.2015 kaebuse täpsustusele lisatud selgitustes esitatud pindalade arvnäitajatest (I kd, tl 37-40), sest nendes esinevad vastuolud (nt 0-korruse töötuba/arstikabinet/majandusruum on kaebaja selgituses kajastatu kohaselt 14,4 m2, kuid muude jooniste kohaselt 12 m2). Asja materjalidest tulenevalt on põhjendatud pidada kaebaja majandustegevuses kasutuses olevaks soklikorruse ruumidest töötuba (ruum 001 – 12 m2), punkrit/vahekoridori (ruum 002 – 17,5 m2), juhatuse liikme kabinetti (ruum 003 – 33,5 m2) ja 25% ulatuses hoiuruumi (ruum 004 – 4,38 m2). Kuigi vaatluse käigus tehtud fotodelt nähtub, et soklikorruse kabinetis on ka majandustegevusega mitteseotud esemeid (nt lauatennise laud, muusikariistad, helisüsteem), ei järeldu sellest, et ruumi ei kasutatud silmapiltide analüüsiks ja vastuste koostamiseks, sest kõnealuses kontoriruumis on olemas arvutiga töötamise võimalus, kuid töötoas sellise võimaluse olemasolu ei nähtu (I kd, tl 91; tl 95-96; tl 100; tl 102). Kõrvalistel isikutel puudub vajadus vahekoridori kasutamiseks ja hoiuruumi fotodelt (I kd, tl 97; tl 103) ilmneb, et suures osas hoiustatakse seal jõusaali seadmeid ja mänguasju ning vaid vähesel määral mikroskoope. Soklikorrusel asuvate leili- ja pesuruumi ning tehnilise ruumi kasutamine klientide poolt või nende huvides on tõendamata ja väheusutav, mistõttu ei saa neid ruume pidada majandustegevuses kasutatuteks. Optiprof Estonia OÜ kasutuses olnuks võib pidada veel elamu teisel korrusel asuvat kabinetti (ruum 211 – 14,5 m2), teisele korrusele pääsemiseks vajalikku välistreppi (2. k välistasapind 216 – 5 m2; 1. k välistasapind 115 – 2 m2) ja 50% ulatuses kabineti juures asuvat duširuumi ning koridori (ruum 212 – 2 m2; ruum 208 – 1,25 m2). Elamu teiste ruumide (sh esimesel korrusel asuv WC, köök ja elutuba) kasutamine tavapärases majandustegevuses on tõendamata ning ruumide kasutamise seost ei kinnita ka äriühingu töötajate ütlused. Seega on põhjendatud lugeda Optiprof Estonia OÜ kasutuses olnud pinna suuruseks kokku 92,13 m2 ehk proportsionaalselt 24,6% elamu üldpinnast. Ülejäänud osas (s.o 75,4% ulatuses) oli elamu JT perekonna kasutuses.
13.Vaidlust ei ole selles, et JT perekond elas kontrolliperioodil Kalamehe tee 10 elamus 2013. a novembrist kuni 13.02.2014. Kaebaja ei ole vaidlustanud MTA 06.07.2015 maksuotsuse lisas 2 esitatud andmeid (I kd, tl 16) ega MTA 28.05.2015 kontrollakti nr 12.23/025923-21 (I kd, tl 49-59) p-des 1.5.1.3, 1.5.2.2 ja 1.5.2.3 toodud kasutusproportsiooni kohaldamise eelseid arvustusi (I kd, tl 53-54), mille kohaselt olid elamu kommunaalkulud perioodil 2013. a novembrist kuni 13.02.2014 kokku 3727,74 eurot ning kommunaalkulude tasumisega seoses deklareeritud sisendkäibemaks 599,75 eurot. KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt võis Optiprof Estonia OÜ sisendkäibemaksuna maha arvata üksnes sellistelt kaupadelt ja teenustelt tasutud käibemaksu, mis on soetatud äriühingu maksustatava käibe tarbeks. Kuivõrd eluruumi väljaüürimine on igal juhul maksuvaba käive (KMS § 16 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1), kuulus 2013. a novembrist kuni 2014. a veebruarini deklareeritud sisendkäibemaks vähendamisele 75,4% ulatuses, seega MTA 06.07.2015 maksuotsusega võrreldes 27,60 eurot 7(10)
3-15-2492 vähem. Optiprof Estonia OÜ kaebus tuleb rahuldada osas, milles maksuhaldur vähendas tema kontrolliperioodi sisendkäibemaksu 27,60 euro võrra. II
14.Optiprof Estonia OÜ üüris suulise üürilepingu alusel oma ainuosanikule JT-le osa Kalamehe tee 10 elamust ajavahemikul 2013. a november kuni 13.02.2014 ning väidetavalt oli kokkulepitud üürisumma 1260 eurot kuus, mis sisaldas ka kommunaalkulusid. MTA hindas 06.07.2015 maksuotsuses Kalamehe tee 10 elamu üüri turuhinnaks 4200 eurot kuus (+ kommunaalkulud), millest JT oleks pidanud 80% elamu kasutamise korral tasuma igakuiselt 3360 eurot. Vaidlust ei ole selles, et Optiprof Estonia OÜ on väljastanud JT-le elamu osa üürimise eest üksnes 01.11.2013 arve nr 011113 ja 10.02.2014 arve nr 021014 (I kd, tl 71-72) kogusummas 3160 eurot ning JT ei ole kontrolliperioodil teinud kaebajale muid makseid üüri või kommunaalkulude eest (I kd, tl 84).
15.TuMS § 8 lg 2 sätestab, et seotud isikute vahelise tehingu hinna (siirdehinna) erinevus omavahel mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute väärtusest (tehingu turuväärtusest) maksustatakse §-de 14, 50 või 53 alusel, kui tegemist ei ole erisoodustusega. TuMS § 50 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit. TuMS § 50 lg 4 kohaselt juhul, kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele. Rahandusministri 10.11.2006 määruse nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid“ § 11 lg 1 p 1 kohaselt võib siirdehinna turuväärtuse määramiseks kasutada võrdleva hinna meetodit, mis vajab siirdehinna turuväärtuse määramiseks võrreldavat tehingut ning põhjalike võrdlusandmete korral annab kõige täpsema tulemuse. Määruse nr 53 § 12 lg 1 kohaselt võrreldava hinna meetodi rakendamisel võrreldakse kontrollitud tehingu hinda võrreldava tehingu hinnaga. Siirdehinna turuväärtus leitakse kontrollitud tehingu hinna võrdlusest sisese või välise võrreldava hinnaga. Määruse nr 53 § 12 lg 2 sätestab, et sisene võrreldav hind leitakse tehingust, mille üks pool on maksumaksja ning milles maksumaksja võõrandab sarnast vara või osutab sarnast teenust sarnastel tingimustel temaga mitteseotud isikule või maksumaksja ostab sarnast vara või sarnast teenust sarnastel tingimustel temaga mitteseotud isikult.
16.Optiprof Estonia OÜ andis 21.03.2014 üürilepinguga Kalamehe tee 10 elamu kolmanda isiku PT kasutusse igakuise üürisummaga 3000 eurot, millele lisanduvad kommunaal- ja muud kulud. Üürileping sisaldas tingimust, mille kohaselt jääb elamus asuv arstikabinet (ruum 001) optometristi kasutusse maksimaalselt üks kord kuus selliselt, et patsiendid sisenevad garaaži väravast eraldi uksekella kasutamisega ning teenuse osutamine ei häiri üürniku pereelu (II kd, tl 195p-196p). Kaebaja on 11.04.2014 vastuses maksuhaldurile selgitanud, et PT soovis esialgu maja osta, kuid elupinna sobivuse hindamiseks üürib lühiajaliselt elamut (I kd, tl 184). Üüri turuhinna suuruse määramist ei mõjuta asjaolu, et kaebaja on algselt soovinud anda elamu üürile ligikaudu 4900–5000 euro eest, millele lisanduvad kommunaalmaksed (II kd, tl 19-41; I kd, tl 183), sest soovitud hind osutus võimalike üürnike jaoks ülemäära kalliks ja tehingut ei sõlmitud.
8(10)
3-15-2492
17.ERI Kinnisvara OÜ 04.11.2013 ekspertarvamuse kohaselt võib elamu eksklusiivsust arvestades pidada ilma puudusteta elamu üüri turuhinnaks 3000 eurot kuus ning veelekke ja hallituse puuduste olemasolul 2000 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed (III kd, tl 20-21). Samas on hinnangus mööndud üürihinna määramise keerukust hoone eksklusiivsuse ja võrreldavate üüripindade puudumise tõttu. Domus Kinnisvara OÜ 23.04.2015 ekspertarvamuse kohaselt on vee- ja hallituskahjustusega elamu üüri turuhind 1000 eurot kuus ja ilma puudusteta jääks see vahemikku 1800–2500 eurot kuus (I kd, tl 64-65). Domus Kinnisvara OÜ hinnangust lähtumine ei ole siiski põhjendatud, sest kontrolliperioodiga võrreldes oli niiskuskahjustus jõudnud selleks ajaks süveneda ning arvamuses on selgelt välja toodud, et teostatud ei ole põhjalikku analüüsi objekti, majanduse ja kinnisvaraturu kohta ning hinnangust ei nähtu ka elamu eripärasid (eksklusiivsed ja keskmisest kallimad materjalid, targa maja tehnoloogia, stereosüsteemid jm – II kd, tl 41). Ringkonnakohtu hinnangul on elamu üürimine JT-le ja PT-le määruse nr 53 § 12 lg 2 p 1 tähenduses võrreldavad tehingud, sest kuigi PT ostuhuvi arvestades võib eeldada mõnevõrra soodsamat üürihinda, oli tegemist siiski lühiajalise üüriga, mille puhul on hind pikaajalise väljaüürimisega võrreldes üldjuhul kõrgem. Seega on võimalik piisava kindlusega määratleda Kalamehe tee 10 hoone eluruumina kasutatava osa üüri turuhinnaks 3000 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud proportsionaalselt elamu kasutamisele. Kuna JT oli Optiprof Estonia OÜ ainuosanik ja seega huvitatud äriühingu majandustegevuse edendamisest, samuti ei häirinud ruumide kasutamine majandustegevuseks märkimisväärselt elamu samaaegset kasutamist elukohana, siis võib elamu kasutustingimusi JT perekonna puhul pidada sarnasteks nendega, mis lepiti kokku PTga sõlmitud üürilepingus. Isegi kui PT ja JT kasutuses olnud elamispinna suurus oli mõningal määral erinev, ei ole tõenäoline, et selline kasutatava pinna vähene erinevus oleks üürihinda kuigivõrd mõjutanud, sest põhiosas oli olukord samasugune (st hoonet kasutati paralleelselt nii ühepereelamuna kui ka kaebaja majandustegevuses).
18.Eeltoodust lähtuvalt tuleb 2013. a novembrist kuni 13.02.2014 arvestada Kalamehe tee 10 elamuosa üürisummaks kokku 10 392,86 eurot (s.o 3000 eurot kuus ilma kommunaalkuludeta), millest JT ei ole kaebajale tasunud 7232,86 euro suurust osa. Võttes aluseks JT perekonna kasutuses olnud proportsiooni (75,4%) elamu sama perioodi kommunaalkuludest (3727,74 eurot), oleks JT pidanud täiendavalt tasuma 2810,72 eurot. Seega on JT säästnud kaebaja arvelt kokku 10 043,58 eurot, mis tuleb lugeda Optiprof Estonia OÜ poolt ainuosanikule tehtud dividendiväljamakseks. TuMS § 50 lg 1 alusel on Optiprof Eesti OÜ-l seega kohustus maksta tulumaksu 2669,81 eurot ehk vaidlustatud maksuotsuse p-s 2.5.6 märgitud 3046,91 euro suurusest summast 377,10 euro võrra vähem. Vastavas osas tuleb Optiprof Estonia OÜ kaebus rahuldada ja maksuotsus tühistada. III
19.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta halduskohtu otsuse põhjenduste p-des 19–21 toodud hinnangut, mille kohaselt oli tulumaksu määramine 2013. a novembris tehtud 3000 euro suuruselt sularahaväljamakselt õiguspärane.
20.Optiprof Estonia OÜ pearaamatu väljavõte perioodi 01.07.2012–31.10.2014 kohta kajastab lühiajaliste laenude saamist ja tagastamist järgmiselt: 04.10.2013 saadud 3000 eurot, mis tagastati 01.11.2013; 04.11.2013 saadud 6000 eurot, mis tagastati 18.12.2013; 10.03.2014 saadud 2500 eurot, mille tagastamise kohta andmed puuduvad (II kd, tl 184). Äriühingu pangakonto väljavõte kinnitab 01.11.2013 toimunud laenu tagastamist summas 3000 eurot, 04.11.2013 laenu saamist summas 6000 eurot ja samal päeval sularaha väljavõtmist kokku 3000 euro ulatuses (II kd, tl 152-152p). Apellandi väited, et tegemist oli samal päeval antud
9(10)
3-15-2492 laenu tagastamisega, on ebausutavad, sest 18.12.2013 toimunud maksete selgitusest ja pearaamatu väljavõttest nähtuvalt maksti saadud 6000 eurot tagasi nimelt 18.12.2013. IV
21.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Optiprof Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning Tallinna Halduskohtu 31.03.2016 otsus tühistada osas, milles kohus jättis kaebuse Kalamehe tee 10 elamu üürile andmisega seonduvat sisendkäibemaksu ja tulumaksu puudutavas osas tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asjas uue otsuse, millega rahuldab Optiprof Estonia OÜ kaebuse osaliselt ning tühistab MTA 06.07.2015 maksuotsuse osas, milles maksuhaldur vähendas kaebaja poolt 2013. a novembri kuni 2014. a veebruari KMD-del deklareeritud Kalamehe tee 10 elamu üüriga kaasnevatelt kommunaalkuludelt arvestatud ja deklareeritud sisendkäibemaksu suuremas summas kui 452,21 eurot (s.o kaebus rahuldatud 27,60 euro ulatuses), ning samuti osas, milles maksuhaldur määras kaebajale Kalamehe tee 10 elamu kasutusse andmisega JT-le tehtud dividendiväljamaksetelt (kokku 10 043,58 eurot) perioodi 2013. a november kuni 2014. a veebruar eest tulumaksu suuremas summas kui 2669,81 eurot (s.o kaebus rahuldatud 377,10 euro ulatuses). Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Optiprof Estonia OÜ on esimese astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 812,50 eurot, sh riigilõiv 130 eurot (I kd, tl 5; III kd, tl 131-133). Apellatsioonimenetluses on kaebaja kandnud menetluskulusid summas 130 eurot (III kd, tl 144). Esimese ja teise astme kohtus kokku 942,50 euro suuruste menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Vaidlustatud maksuotsusega kohustati Optiprof Estonia OÜ-d tasuma 14 735,82 eurot ning kuna ringkonnakohtu otsuse tulemusel väheneb tasumisele kuuluv maksusumma 404,70 euro võrra, tuleb kaebus lugeda rahuldatuks 2,75% ulatuses ja sellest proportsioonist lähtudes jagada ka menetluskulud. Seega tuleb HKMS § 108 lg 2 alusel mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulude katteks 25,92 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole esitanud andmeid kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.