VN kaebus Tallinna Vangla 16.03.2016 käskkirjale nr 5-2/317
Menetlusosalised
Kaebaja – VN Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.11.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-837 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-837 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas otsiti 16.02.2016 kella 09.00 paiku läbi I üksuse 2. korruse kamber nr
246.Läbiotsimisel leiti ja võeti ära rikutud turvakleebistega televiisor Schaub-Lorenz. Televiisori omanikuks oli VN.
2.Tallinna Vangla 16.03.2016 käskkirjaga nr 5-2/317 karistati VNit distsiplinaarkorras Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 8.11.5 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Tallinna Vangla kodukorra p 8.11.5 järgi on kinnipeetaval keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada ning tal on kohustus seadme purunemisel või turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel seade viivitamatult ära anda. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, millel on turvakleebised rikutud, mis on ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, kuuluvad äravõtmisele ja paigutatakse lattu. Käskkirja kohaselt on kinnipeetav distsiplinaarmenetluse käigus esitatud vastuväidetes turvakleebiste rikkumist eitanud, märkides, et käib igapäevaselt koolis ja kursustel ega saanud turvakleebiseid rikkuda. Turvakleebised paigaldatakse elektriseadmete erinevatele väljunditele ja ühenduskohtadele, tagamaks, et kinnipeetavad ei prooviks elektriseadmeid ümber ehitada ega kasutada seadmetes keelatud esemeid (näiteks mälukaarti). Elektriseade väljastatakse kinnipeetavale isiklikult allkirja vastu. Asjaolu, et kinnipeetav veedab osa päevast väljaspool kambrit, ei vabasta teda isikliku elektriseadme eest vastutamisest. Kinnipeetav peab olema teadlik, kas ja kuidas tema elektroonikaseadet kasutatakse. Turvakleebis oli rikutud viisil, mis võimaldas kasutada teleri USB-väljundit ning sellega on teleri omanik rikkunud kodukorra p 8.11.5. Ei ole usutav, et VN ei olnud teadlik talle kuuluva teleri turvakleebise rikkumisest ning on reaalne, et ta kasutas keelatud andmekandjat. Isikliku elektriseadme turvakleebiste rikkumist võib pidada raskeks rikkumiseks, sest sellega näitab kinnipeetav reaalset tahtlust kasutada elektriseadmes keelatud esemeid. Kuna turvakleebis oli rikutud USB-väljundi kohal, võib teleris keelatud esemete kasutamist eeldada. Andmekandja abil on võimalik vaadata vanglas keelatud sisuga teoseid (näiteks pornograafilise sisuga või vägivallale õhutavaid filme), mis võib ohtu seada nii kinnipeetavate kui vangla üldise julgeoleku. VNi distsiplinaarvastutusele võtmine näitab talle, et igal rikkumisel on tagajärjed, ning motiveerib teda edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Distsiplinaarkaristuse määramisega heidutatakse ka teisi kinnipeetavaid, näidates, et vangla suhtub vangistusseaduse (VangS) ja teiste vangistust reguleerivate eeskirjade rikkumisse tõsiselt. VNil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Üks karistustest on samaliigiline — 13.05.2015 karistati VNit 4ööpäevalise kartserikaristusega ümberehitatud elektroonikaseadme valdamise eest. Viimati karistati VNit 07.03.2016 noomitusega saatmise ajal kõrvaliste asjadega tegelemise pärast. Noomituse määramine ei oleks proportsionaalne. Lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine lähedastega ei oleks eesmärgipärane, sest kokkusaamiste läbi saab kinnipeetav suhelda oma lähedastega, mis on kasuks resotsialiseerumisel. Olmeelektroonikaseadmete kasutamise keelamine ei oleks eesmärgipärane, sest elektriseadmeid puudutava rikkumise tõttu ei ole VNil võimalust karistuse kehtivuse ajal taotleda elektriseadet kambrisse isiklikuks kasutamiseks. Tööhõives VN ei osale, mistõttu ei oleks mõjuv ka tema töölt eemaldamine. Kuivõrd VNit on sarnase rikkumise eest karistatud nelja ööpäeva pikkuse kartserikaristusega 2(6)
3-16-837 ja ta on oma teguviisi jätkanud, ei saa teda karistada leebemalt kui varem. Distsiplinaarkaristusena 5 ööpäevaks kartserisse paigutamine on mõõdukas karistus, sest sellega ei sekkuta isiku õigustesse rohkem kui tema tekitatud distsipliinirikkumise tagajärg.
3.VN esitas 21.03.2016 vaide Tallinna Vangla 16.03.2016 käskkirja nr 5-2/317 tühistamiseks. Vangla jättis VNi vaide 07.04.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/157-2 rahuldamata.
4.VN esitas 19.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 16.03.2016 käskkirja nr 5-2/317 tühistamiseks. Kaebaja televiisori turvakleebiseid ei rikkunud. Viimati kontrollides olid turvakleebised korras. Kaebaja käib koolis ning ei viibi seetõttu sageli kambris. Kambrist väljas viibides ei ole kaebaja turvakleebiste seisukorrast teadlik. Turvakleebise pidi rikkuma keegi teine. Turvakleebise rikkumise on kirjaliku avaldusega üles tunnistanud MR. Käskkirja tegemisel MRi avaldusega ei arvestatud. Vangla ei ole pidanud otstarbekaks kaebaja soovi, et talle kehtestataks televiisori saamise keeld. Keeldutud on ka kaebaja teise kambrisse üleviimisest.
5.Tallinna Vangla palus 11.08.2016 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 18.11.2016 otsusega kaebuse ja tühistas Tallinna Vangla 16.03.2016 käskkirja nr 5-2/317. Selleks, et kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada, peab ta olema toime pannud distsiplinaarsüüteo. Tallinna Vangla kodukorra p 8.11.5 ei sisalda sõnaselget keeldu turvakleebiseid rikkuda. Kodukorra p 8.11.5 ei sisalda koostoimes VangS § 63 lg 1 p-ga 4 võimalust kinnipeetavat distsiplinaarkorras turvakleebiste rikkumise eest ka karistada. Sätte alusel saab kinnipeetavat karistada selle eest, et ta rikutud turvakleebistega telerit viivitamatult ära ei andnud, sh et ta ei täitnud viivitamatult teavitamiskohustust. Kinnipeetaval peab olema võimalik ette näha, missugune õiguslik tagajärg talle mingi tegevuse või tegevusetusega kaasneb. Vastupidine tõlgendus riivaks oluliselt õigusselguse ja isikuvabaduse põhimõtet. Kehtivas sõnastuses koosneb kodukorra p 8.11.5 sätestatud kohustus kahest elemendist: turvakleebiste rikkumisest ning teavitamiskohustuse täitmata jätmisest. Karistusotsuse tegemiseks peab kinnipeetav kehtiva kodukorra p 8.11.5 sõnastuse järgi olema süüliselt rikkunud teavitamiskohustust, mitte rikkunud süüliselt turvakleebiseid. Seega peab haldusorgan esmalt tuvastama, et elektroonikaseadme turvakleebiseid on rikutud, ning seejärel tuvastama, et kinnipeetav on jätnud süüliselt täitmata teavitamiskohustuse. Kui kodukorra p 8.11.5 alusel saaks elektroonikaseadet omavat kinnipeetavat karistada üksnes turvakleebiste rikkumise fakti eest, vastutaks kinnipeetav ka enda kambrikaaslaste võimaliku pahatahtlikkuse eest. Asetada kaebajale tõendamiskoormus, et tema ise teleri turvakleebiseid ei rikkunud, on ebamõistlik. Kodukorra mõtteks ei saa olla kinnipeetava karistamine teise kinnipeetava toime pandud distsiplinaarsüüteo eest. Isiku süü tuleb tuvastada individuaalsel alusel. Vaidlustatud käskkirjas on üksnes analüüsitud, kas turvakleebiste rikkumine on kaebajale omistatav. Analüüsimata on jäetud, kas kaebaja on süüdi teavitamiskohustuse rikkumises. Teavitamiskohustuse rikkumise puhul tuleb kinnipeetava süü tuvastamiseks välja selgitada, kas temalt sai kohustuse täitmist nõuda, sh mis on turvakleebiste kontrollimiseks piisav hoolsuskohustuse määr ning kas praegusel juhul oli kaebajal objektiivselt võimalik kohustust täita. Ei ole välistatud, et turvakleebiseid rikuti ajal, mil kaebaja kambris ei viibinud ning ta ei olnud seetõttu rikkumisest teadlik. Teavitamiskohustuse rikkumise eest saanuks kaebajat karistada siis, kui vastustaja oleks ära näidanud, et kaebaja oli või pidi olema turvakleebiste rikkumisest teadlik.
3(6)
3-16-837 Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust ning jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Menetluse puudused võisid mõjutada distsiplinaarasja otsustamist. Sellisena ei saa kinnipeetavat ka distsiplinaarkorras karistada. Jättes haldusakti põhjendamata ja selgitamata välja asjas tähtsust omavad asjaolud, ei saanud haldusorgan ilmselgelt lähtuda kaalutlusotsuse tegemisel õigetest kaalutlustest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 18.11.2016 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta VNi kaebus rahuldamata. Halduskohus on otsust tehes rikkunud põhjendamiskohustust ning ei ole otsuse tegemisel tuginenud asjas tuvastamist leidnud asjaoludele. Põhimõte, et isikul, kellele kuulub elektroonikaseade, lasub kohustus tagada isiklikuks kasutamiseks väljastatud elektroonikaseadme korrasolek ja nõuetele vastav kasutamine, on üheselt tuletatav Tallinna Vangla tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning vangla kodukorrast ja pidi olema teada ka kaebajale. Vastupidisel juhul ei vastutaks isiklikuks kasutamiseks väljastatud elektroonikaseadmete korrektse kasutamise eest ükski isik. Vangla olmetingimustest tulenevalt ei ole võimalik välistada, et kinnipeetavale väljastatud elektroonikaseadmele puudub ligipääs kõigil teistel isikutel. Kinnipeetava vastutus ei saa olla välistatud olukorras, kus isik viibib päeva jooksul teatava aja vältel kambrist väljaspool ega saaks seega tagada, et talle kuuluvaid esemeid ei kasutata vääralt. Elektroonikaseadmete väljastamisega vanglas kaasnevad paratamatult kõrgendatud julgeolekuriskid, kuna tegemist on esemetega, kuhu on kinnipeetavail hõlbus esemeid peita ning milliste abil on võimalik keelatud esemeid kasutada. Elektroonikaseadme omaniku vastutuse puudumise jaatamine on vastuolus põhimõttega tagada vanglas üldine julgeolek ning vangistuse täideviimise eesmärkide täitmine. Kaebaja ei ole varasemalt pöördunud vangla poole, teavitamaks ühegi eseme teise isiku poolt rikkumisest. Seega on põhjust pidada distsiplinaarmenetluses antud sellesisulisi väiteid alusetuteks ja paljasõnalisteks ning kantuks isiku soovist vabaneda distsiplinaarkaristuse määramisest. Asjas nr 3-12-313 oli arutlusel samalaadne tegu turvakleebiste rikkumise tõttu elektroonikaseadme äravõtmise ja distsiplinaarkaristuse määramise osas. Nimetatud asjas analüüsis kohus vangla pädevust võtta kinnipeetava valdusest ära rikutud seade ning määrata isikule samal ajal distsiplinaarkaristus. Otsusest järeldub, et distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuse ega seadme omanikule teo omistamise osas küsitavusi ei esine. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtuvalt on kaebajale ette heidetavaks teoks turvakleebiste rikkumine. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse ega kohtumenetluse käigus väitnud, et tema hinnangul puudus tal kohustus rikutud kleebistest teavitada või et ta ei olnud üldse teadlik rikutud kleebiste olemasolust. Halduskohus on jätnud otsuse tegemisel tähelepanuta asjaolu, et kaebajale oli varasemalt määratud samalaadse rikkumise eest distsiplinaarkaristus, ega ole põhjendanud, miks nimetatud asjaolu asjas kaalu ei oma. See viitab, et kaebaja oli teadlik omapoolsetest kohustustest seoses elektroonikaseadme omamise ja kasutamisega ning oli varasema rikkumise omaks võtnud. See omakorda viitab, et ka käesoleval juhul esineb täiendav argument asumaks seisukohale, et kaebaja, olles ka varasemalt sama rikkumise toime pannud, pani toime ka käesoleval juhul talle omistatud teo.
4(6)
3-16-837 Distsiplinaarmenetluse tulemusena leidis tõendamist, et kinnipeetav pani toime distsiplinaarsüüteo, mida talle karistuse määramise käskkirjaga ette heideti. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud siseriiklikku regulatsiooni järgides ning menetluslikke rikkumisi käskkirja andmisel ei nähtu. Kohus ei ole menetluslikke rikkumisi vanglale muus osas ette heitnud.
8.VN palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Vangla apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
10.Distsiplinaarkaristuse määramiseks on esmalt vaja tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis. Seega tuli kaebaja karistamiseks teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kaebaja tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kaebaja süü. Praegusel juhul karistati kaebajat Tallinna Vangla kodukorra p 8.11.5 sätestatud nõuete rikkumise eest põhjusel, et talle kuuluva televiisori turvakleebis oli rikutud. Turvakleebise paigaldamine televiisorile kannab endas vangla julgeoleku tagamise eesmärki, välistamaks väliste andmekandjate kasutamist vanglas ning televiisori või selle osiste kasutamist keelatud eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Tallinna Vangla kodukorra kehtiva redaktsiooni p 8.11.5 ei ole sõnastatud kõige õnnestunumalt. Sellele vaatamata kvalifitseerub turvakleebiste rikkumine ringkonnakohtu hinnangul Tallinna Vangla kodukorra p 8.11.5 rikkumiseks, sõltumata asjaolust, et selles punktis ei ole sätestatud otsesõnu turvakleebiste rikkumise või nende eemaldamise keeldu.
11.Muus osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
12.Vangla kodukorra p-ga 8.11.5 pannakse kinnipeetavale aktiivne hoolsuskohustus jälgida, et talle kambrisse kasutamiseks lubatud elektriseadmetel asuvad turvakleebised oleksid korras. Viidatud hoolsuskohustus hõlmab kahte aspekti. Esiteks tuleb kinnipeetaval tagada, et seadmel olevad turvakleebised oleksid rikkumata. Teiseks tuleb kinnipeetaval tagada turvakleebise rikutuse ilmnemisel vanglateenistuse kohene teavitamine ning seadme üleandmine vanglateenistusele. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kaebaja rikkus hoolsuskohustust tagada temale kuuluva isikliku televiisori turvakleebiste nõuetekohasus. Selleks aga, et kinnipeetavat saaks kodukorra p 8.11.5 täitmata jätmise eest distsiplinaarkorras vastutusele võtta, peab olema rikutud ka kodukorra p-st 8.11.5 tulenev teist hoolsuskohustuse aspekti, s.o kinnipeetav peab olema jätnud süüliselt vanglale rikkumisest teatamata (VangS § 63 lg 1). Halduskohus leidis õigesti, et vanglal tulnuks tuvastada ka teise hoolsuskohustuse elemendi täitmata jätmise fakt ning selle tuvastamist vaidlustatud käskkirjast ei nähtu.
13.Asja lahendamisel ei ole praegusel juhul siiski määrav, kas kaebaja oli turvakleebise rikkumise viivitamatust teavitamiskohustusest teadlik või mitte ning kas ta distsiplinaarmenetluse vältel teavitamiskohustuse olemasolu eitas või jaatas. Isegi kui kaebaja oli teavitamiskohustusest teadlik, ei muuda see fakti, et vaidlustatud käskkirjas ei heidetud kaebajale ette teavitamiskohustuse täitmata jätmist.
5(6)
3-16-837
14.Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid vääralt. Käskkirjas on küll välja toodud, et kaebaja on pannud samalaadseid rikkumisi toime ka varem, ent sealjuures ei viidata käskkirjas teavitamiskohustuse korduvale rikkumisele, vaid elektroonikaseadme rikkumisele. Kaebajat oli varasemalt karistatud selle eest, et ta ehitas elektroonikaseadme ümber. Halduskohus pidas käskkirja õigusvastaseks just teavitamiskohustuse täidetuse analüüsimata jätmise tõttu. Halduskohtule ei ole seega kaebaja varasemate rikkumiste arvestamata jätmine etteheidetav. Isegi kui kaebajat oleks varasemalt karistatud mh teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest, ei saa ainuüksi varasemate samalaadsete rikkumiste toimepanek olla aluseks isikule teo omistamisel. Käskkirjas ei ole kodukorra p-st 8.11.5 tulenevat hoolsuskohustuse teavitamiskohustuse aspekti sõnagagi analüüsitud.
15.Vangla küll fikseeris elektriseadme turvakleebise rikutuse, kuid kleebise rikutuse fikseeringuga ei saa praegusel juhul olla hõlmatud sellest teavitamata jätmise fakt. Halduskohus on otsuses märkinud, et asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks läbiotsimise ajal kambris viibinud. Ei ole välistatud, et turvakleebised rikuti ajal, mil kaebaja kambris ei viibinud ning ta ei olnud seetõttu rikkumisest teadlik. Apellant seda halduskohtu seisukohta apellatsioonkaebuses ümber ei lükka. Seega saab ringkonnakohus lähtuda eeldusest, et kaebaja ei viibinud läbiotsimise ajal kambris. Vangla ei ole välistanud, et rikkumine pandi toime kaebaja kambrist lahkumise ja läbiotsimise vahelisel ajal. Sellisel juhul ei saanudki kaebaja teavitamiskohustust täita. Isikult ei saa eeldada turvakleebise rikutusest teavitamise kohustuse täitmist olukorras, kus teave turvakleebise seisukorrast ei saanudki isiku teadvuses olla.
16.Eeltoodud põhjustel jääb Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2016 otsus muutmata. Käskkirja andmisel jäeti oluline asjaolu tuvastamata ning see on tõsine diskretsiooniviga.
18.Menetluskulude kohta pole menetlusosalised kohtule kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad need HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.