V.N.i kaebus Tallinna Vangla 16.03.2016 käskkirjale nr 5-2/317
Menetlusosalised
Kaebaja – V.N. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Vangla 16.03.2016 käskkiri nr 5-2/317.
2.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot. Vastustajal kanda välja mõistetud menetluskulud J.G.i arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxx hiljemalt 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.12.2016 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Tallinna Vangla vanemvalvuri Sander Leedo 16.02.2016 ettekande nr 459 kohaselt otsiti samal päeval kella 09.00 paiku läbi I üksuse 2. korruse kamber 246. Läbiotsimisel leiti ja võeti ära rikutud turvakleebistega Schaub-Lorenzi televiisor, mille omanikuks oli V.N..
2.Tallinna Vangla 16.03.2016 käskkirjaga nr 5-2/317 karistati kaebajat distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4, § 64 ja § 65 lg 1 alusel Tallinna Vangla direktori 20.03.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) p 8.11.5 rikkumise eest. Sätte kohaselt on kinnipeetaval keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada ning tal on kohustus seadme purunemisel või turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel seade viivitamatult ära anda. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, millel on turvakleebised rikutud, mis on ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, kuuluvad äravõtmisele ja paigutatakse lattu. Distsiplinaarmenetluses tuvastati, et kaebajale kuulunud teleri
3-16-837 turvakleebiseid oli rikutud. Inspektor-kontaktisik Kaarel Kraus vaatles telerit. Teleri vaatluse käigus selgus, et turvakleebis, mis pidi katma teleri USB-väljundit, oli rikutud. Turvakleebis ei jätnud maha turvakleebisele omast ruudulist jälge, millest võib järeldada, et kleebis oli mingil viisil võltsitud. Turvakleebis tuli lahti viisil, mis võimaldab juurde pääseda teleri USBväljundile. Turvakleebistega tagatakse, et kinnipeetavad ei ehita telereid ümber ega kasuta elektriseadmetes keelatud esemeid. Elektriseade väljastatakse laost isikuliselt allkirja vastu. Kui kinnipeetav veedab mingi osa päevast väljaspool kambrit, näiteks käib koolis või kursustel, ei tähenda see, et ta oma elektriseadme eest ei vastuta. Ei ole usutav, et kinnipeetav ei olnud teadlik, et temale kuuluva teleri turvakleebised olid rikutud ning on reaalne, et kinnipeetav kasutas keelatud andmekandjat. Isikliku elektriseadme turvakleebiste rikkumist võib pidada raskeks rikkumiseks. Turvakleebiste rikkumine näitab kinnipeetava tahtlust kasutada elektriseadmes keelatud esemeid. Kui kleebiseid on rikutud vahetult USB-väljundi kohal, võib eeldada, et kinnipeetav kasutas ka keelatud esemeid, nagu mälukaarti. Andmekandja vahendusel on võimalik vaadata vanglas keelatud sisuga teoseid, näiteks pornograafilise sisuga või vägivallale, vihkamisele või sugulise kire rahuldamisele õhutavaid filme, mis võivad ohtu seada nii kinnipeetavate kui vangla julgeoleku. Distsiplinaarne mõjutamine näitab kinnipeetavale, et rikkumisel on tagajärjed, mõjutades teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Ühtlasi heidutatakse teisi kinnipeetavaid, kuna näidatakse, et vangla suhtub tõsiselt VangS ja teiste vangistust reguleerivate eeskirjade rikkumisse. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, neist üks samaliigilise rikkumise eest. Nimelt karistati kaebajat 13.05.2015 4-ööpäevase kartserikaristusega ümber ehitatud elektroonikaseadme valdamise eest. 07.03.2016 karistati teda aga noomitusega saatmise ajal kõrvaliste asjadega tegelemise eest. Muude karistuste kohaldamine (noomitus, lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, keeld kasutada olmeelektroonikat, töölt eemaldamine) ei oleks vastavalt proportsionaalne, eesmärgipärane ega mõjuv. Kuivõrd kinnipeetavat on karistatud nelja ööpäeva pikkuse kartserikaristusega sarnase rikkumise eest ja kinnipeetav on oma teguviisi jätkanud, ei saa kinnipeetavat karistada leebemalt kui varem. Viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine on mõõdukas: isiku õigustesse ei sekkuta rohkem kui tema tekitatud distsipliinirikkumise tagajärg.
3.Tallinna Vangla jättis kaebaja vaide 07.04.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/157-2 rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 19.04.2016 V.N.i kaebus Tallinna Vangla 16.03.2016 käskkirja nr 5-2/317 tühistamiseks.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja käskkirjaga ei nõustu. Kaebaja ei ole televiisori turvakleebiseid rikkunud. Viimast korda visuaalselt kontrollides olid kleebised korras. Kui kleebiseid on rikutud, tähendab see seda, et keegi teine rikkus neid kaebaja nõusolekuta ja tema äraolekul. Kuna kaebaja käib koolis, ei viibi ta tihti kambris ning ta ei ole ühtlasi sel ajal teadlik, mis televiisoriga toimub. Kaebaja pöördus juba 2015. aastal K. Krausi poole, kuna kleebiseid rikuti. Kaebajale vastati, et ta peab ise välja selgitama, kes seda teeb. Kaebaja ei ole võimeline asja ise uurima, kuna ta käib koolis. Kaebaja palus K. Krausi, et talle kehtestataks televiisori saamise keeld tähtajaga üks aasta, kuna ta ei saa tagada televiisori ohutust. K. Krausi hinnangul ei olevat see aga otstarbekas. Vangla jaoks on oluline, et kaebajal oleks rikkumised. Kaebaja palus administratsiooni, et teda viidaks üle teise kambrisse, millest keelduti. Kaebaja 17.10.2016 täienduse kohaselt esitas Tallinna Vangla kambri nr 242 kinnipeetav M. R. 2016. a märtsikuu keskpaigas Tallinna Vanglale avalduse, milles tunnistas üles, et kaebaja äraolekul võttis ta lahti televiisori turvakleebise. Avalduse andis M. R. K. Krausile. Avalduse 2(7)
3-16-837 üleandmist võib kinnitada seda näinud S. F.. Käskkirja tegemisel M. R.i avaldusega ei arvestatud.
6.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks.
6.1.VangS § 67 lg 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavale VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh kartserikaristust. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus, kes selgitab välja ka distsipliinirikkumise asjaolud. Distsiplinaarkaristuse määrab käskkirjaga vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. VangS § 31 lg 2 alusel võib kinnipeetaval olla vanglateenistuse ametniku loal isiklik televiisor, kui selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Seadet tuleb kasutada kooskõlas kodukorra p-idega 8.11.5, 8.11.4 ja 8.11.6. Vanglal on kohustus tagada vanglas üldine julgeolek (VangS § 66 lg 1). Vastavalt justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (JärelevK) § 33 lg-le 1 otsib vangla vähemalt korra kvartalis läbi kõik need ruumid ja territooriumi, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad. Vanglateenistuse ametnik võib läbi otsida kinnipeetava, tema isiklikke asju, elu- ja olmeruume ning muid ruume keelatud esemete avastamiseks.
6.2.Kaebaja rikkus kodukorra p 8.11.5. 16.02.2016 ettekandest nähtub, et läbiotsimise käigus avastati rikutud turvakleebistega televiisor, mis kuulus kaebajale. Turvakleebiste rikkumist tõendab ka ettekandele lisatud foto. Vanglateenistusel oli õigus televiisor ära võtta ja lattu paigutada. Kaebaja ei ole eitanud, et turvakleebised olid rikutud, vaid väitnud, et kuna tema ei ole kleebiseid rikkunud, ei saa ta ka vastutada elektroonikaseadme nõuetele mittevastava kasutamise eest. Vangla kodukorra p 8.11.1 lubab kinnipeetaval kambris omada ja kasutada turvakleebistega varustatud elektroonikaseadmeid, sh televiisorit. Elektroonikale paigaldatakse turvakleebised, kuna erinevad liidesed (mälukaardipesa, USB-liides, CD/DVD andmekandja kasutamiseks mõeldud pesad) võimaldavad kinnipeetavatel pääseda ligi keelatud esemetele ja informatsioonile, mis võivad omakorda ohustada vangla julgeolekut. Turvakleebiste rikkumine osutab, et kinnipeetava valduses võib olla keelatud esemeid. Kleebiste taga olevatesse avaustesse on võimalik peita muid keelatud esemeid (sigaretid, narkootilised ained), mille avastamine teleri lahtimonteerimiseta oleks raskendatud. Vanglal puudub võimekus, et elektroonikaseadmeid regulaarselt kontrollida. Elektroonikaseadme lahtimonteerimine võib olla ka majanduslikult ebamõistlik. Turvakleebised aitavad tuvastada, kellele vastav elektroonikaseade kuulub, kuna kinnipeetav, kellele antakse elektroonikaseadme kasutamiseks luba, vastutab, et tema esemetega ei pandaks toime vanglas kehtiva korra vastaseid toiminguid. Kui rikkumine avastatakse, peab vangla reageerima. Kaebaja vastutab elektroonikaseadme nõuetele mittevastava kasutamise eest ka olukorras, kus ta kambris pidevalt ei viibi. Elektroonikaseade väljastatakse tingimusel, et seadme omanik kasutab seadet vangla kehtiva korra alusel. Vastupidine tõlgendus ei võimaldaks vanglal kambritesse isiklikke elektroonikaseadmeid lubada. Isikliku elektroonikaseadme kasutamine on õigus, mitte kohustus. Kui kaebajal ei olnud võimalik tagada, et talle väljastatud seadet kasutatakse sihipäraselt, oli tal võimalus paigutada see lattu isiklike esemete hulka. Kaebajal
3(7)
3-16-837 oli kohustus turvakleebiste rikkumise korral teler kohe üle anda, kuid seda ta ei teinud (kodukord p 8.11.5).
6.3.Käskkirjas on järgitud menetlustähtaegu, rikkumine on tuvastatud õiguspäraselt ning kaebaja karistamine on põhjendatud. Kaebajale on tutvustatud menetlusprotokolli ning tal on olnud võimalus esitada omapoolsed vastuväited.
6.4.Viie ööpäeva pikkust kartserikaristust ei saa pidada ebaproportsionaalseks, kuna isikul oli karistuse määramise ajal distsiplinaarkaristus samalaadse rikkumise eest (elektroonikaseadme ümberehitamine, käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud). Varasemast leebema karistuse määramine ei täidaks karistuse eesmärki suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele.
6.5.Vastuseks kaebaja 17.10.2016 täiendusele märgib vastustaja, et vanglale teadaolevalt ei ole M. R. esitanud mitte ühtegi pöördumist, milles ta oleks turvakleebiste rikkumise omaks võtnud. Seda kinnitab ka väljavõte M. R.i pöördumistest. Kaebaja kohtule esitatud väited on põhjendamata. Kaebaja ei ole vastavat väidet varasemas menetluses esitanud, s.o ei distsiplinaarmenetluses, vaidemenetluses ega halduskohtusse pöördumisel. Vangla ei ole seetõttu väitele ka varem vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja nõuab 16.03.2016 käskkirja nr 5-2/317 tühistamist. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat viie ööpäeva pikkuse kartserikaristusega selle eest, et ta rikkus vangla kodukorra p-is 8.11.5 sätestatud kohustust.
7.1.Kaebaja on kaebuses märkinud ka, et ta palus vanglalt, et teda viidaks üle teise kambrisse, millest keelduti. Kuna väide ei puuduta vaidluse eset, s.o vaidlustatud käskkirja õiguspärasust, kohus seda ei käsitle. Kui kaebajal on vanglale etteheiteid, kuna teda ei paigutatud teise kambrisse, tuleb tal pöörduda vangla poole. Kohus siiski märgib, et kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse kambrisse ega valida endale meelepärast kambrikaaslast. Nimelt sätestab VangS § 105 lg 21 p 1, et kinnipeetava vanglasisene paigutus nähakse ette vangla kodukorras. Tallinna Vangla kodukorra p 3.7 kohaselt määrab ja otsustab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava vanglasisese paiknemise, määrates talle kambri, voodikoha ja võimaluse korral kapi esemete hoidmiseks. Õigust nõuda kambri vahetamist saaks jaatada siis, kui kambris viibimine põhjustab kinnipeetavale selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste või ebamugavuse taseme.
7.2.Kaebaja on lisanud, et ta palus vanglal keelata tal võtta telerit kambrisse tähtajaga üks aasta, kuid K. Kraus keeldus sellest. Tegemist on taaskord asjaoluga, mis vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ei mõjuta. Asjaoludest nähtub, et kaebaja esitas vastava soovi vanglale hiljemalt 28.03.2016 vaides. Kui kinnipeetav tunneb, et ta ei ole võimeline elektroonikaseadme eest vastutama, on tal võimalus see lattu paigutada. Kodukorra p 8.2 kohaselt tuleb kinnipeetaval esitada selleks aga vormikohane avaldus (kodukorra lisa 2). Kohtule teadaolevalt kaebaja vormikohast avaldust esitanud ei ole.
8.Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 3 saab kohus kontrollida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning kas haldusakti andmisel järgiti diskretsiooni piire, eesmärke ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54: haldusakti peab olema andnud pädev haldusorgan andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, haldusakt peab olema selle andmise ajal 4(7)
3-16-837 kehtinud õigusega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama vorminõuetele. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel antud otsustuse sisulist otstarbekust. Kohus saab hinnata seda, kas distsiplinaarkaristuse ajendiks olnud tegu on kaebajale etteheidetav, s.o kas vaidlustatud käskkirjas on süü tuvastatud, kas menetluses on järgitud haldusmenetluse põhimõtteid, mille järgimata jätmisel tuleks haldusakt tühistada, ning kas määratud kartserikaristus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
9.Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ning tuleb tühistada. Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust ning jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud, mis mõjutasid asja otsustamist.
10.Selleks, et kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada, peab ta olema toime pannud distsiplinaarsüüteo, st kinnipeetava tegevus või tegevusetus peab olema vastuolus mõne õigusakti sättega, mille täitmine on talle kohustuslik. Arvestades, et VangS § 63 lg 1 p 4 alusel võib kinnipeetavale VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh kartserikaristust, võib kinnipeetavat karistada distsiplinaarkorras ka kodukorra süülise rikkumise eest. Haldusorgan peab tuvastama, kas tegu, mille eest distsiplinaarkaristus määratakse, on kinnipeetavale omistatav. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 11). Kui kohus leiab, et haldusorgan ei ole distsiplinaarkaristuse koosseisulist asjaolu piisavalt põhjendanud, tuleb haldusakt tühistada.
11.Vaidlust ei ole, et kaebajale kuulunud teleri turvakleebised olid läbiotsimise ajaks rikutud. Seda, et turvakleebiseid oli rikutud, tõendavad S. Leedo 16.02.2016 ettekanne nr 459 ja sellele lisatud foto turvakleebistest (vastustaja 11.08.2016 vastuse lisa 1, tl 38–39). Teler võeti ära läbiotsimise käigus. Kuigi materjalidele ei ole lisatud 15.03.2016 menetlustoimingu protokolli, mille kohaselt K. Kraus täpsustas ettekande nr 459 asjaolusid vaatlusega, peab kohus ettekande ja foto põhjal tõendatuks, et kaebajale kuulunud teleri turvakleebised olid läbiotsimise ajaks rikutud. Kaebaja ei ole ka eitanud, et temale kuulunud teleri turvakleebised olid rikutud.
12.Vaidlus on selles, kas sellega, et teleri turvakleebised olid rikutud, rikkus kaebaja süüliselt kodukorra p-is 8.11.5 sätestatud kohustust. Kodukorra p 8.11.5 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada ning tal on kohustus seadme purunemisel või turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel seade viivitamatult ära anda. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, millel on turvakleebised rikutud, mis on ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, kuuluvad äravõtmisele ja paigutatakse lattu. Eelnevast nähtub, et kodukorra p 8.11.5 ei sisalda sõnaselget keeldu turvakleebiseid rikkuda. Nõnda ei sisalda säte koostoimes VangS § 63 lg 1 p-iga 4 ka võimalust kinnipeetavat distsiplinaarkorras turvakleebiste rikkumise eest karistada. Sätte alusel saab kinnipeetavat karistada selle eest, et ta rikutud turvakleebistega telerit viivitamatult ära ei andnud, sh et ta ei täitnud viivitamatult teavitamiskohustust. Kohus peab vajalikuks märkida, et selleks, et kinnipeetavat saaks mingi kohustuse rikkumise eest karistada, peab see kohustus olema kodukorras sõnastatud võimalikult selgelt ja olema üheselt mõistetav. Isikut ei saa karistada teo eest, mis ei ole karistatav selle toimepanemise hetkel. Kinnipeetaval peab olema võimalik ette näha, missugune õiguslik tagajärg talle mingi tegevuse või tegevusetusega kaasneb. Selgemad ja täpsemad peavad olema need normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata 5(7)
3-16-837 (Riigikohtu 17.07.2009 otsus haldusasjas nr 3-4-1-6-09, p 19). Vastupidine tõlgendus riivaks oluliselt õigusselguse ja isikuvabaduse põhimõtet. Kuigi kohus möönab, et turvakleebiste rikkumise õigusvastasus peab kodukorra sätete süstemaatilisel tõlgendamisel olema kinnipeetavatele äratuntav, koosneb kehtivas sõnastuses kodukorra p-is 8.11.5 sätestatud kohustus kahest elemendist: turvakleebiste rikkumisest ning teavitamiskohustuse täitmata jätmisest. Karistusotsuse tegemiseks peab kehtivas kodukorra p 8.11.5 sõnastuses kinnipeetav olema süüliselt rikkunud aga teavitamiskohustust, mitte rikkunud süüliselt turvakleebiseid. See tähendab omakorda seda, et esmalt peab haldusorgan tuvastama, et elektroonikaseadme turvakleebiseid on rikutud – praegu selles vaidlus puudub (vt otsuse p 11) –, ning seejärel tuvastama, et kinnipeetav on jätnud süüliselt täitmata teavitamiskohustuse. Kui kodukorra p 8.11.5 tõlgendada viisil, mis lubab kinnipeetavat, kellele on väljastatud elektroonikaseade, karistada üksnes turvakleebiste rikkumise fakti eest, sest see kinnipeetav peab tagama, et seadet kasutatakse vastavalt õigusaktidele, vastutab see kinnipeetav ka enda kambrikaaslaste võimaliku pahatahtlikkuse eest. Näiteks on võimalik, et kambrikaaslased lepivad ühiselt kokku turvakleebiste rikkumises, nii et teleri omanik saaks distsiplinaarkorras karistada. Vastupidise tõendamiskoormus oleks teleri omanikul. Selline tõendamiskoormus on ebamõistlik. Kodukorra mõtteks ei saa olla kinnipeetava karistamine teise kinnipeetava toime pandud distsiplinaarsüüteo eest. Isiku süü tuleb tuvastada individuaalsel alusel. Seda aitabki teavitamiskohustus tagada. Teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest karistamine teenib paremini ka vangistuse eesmärkide saavutamist.
13.Praegu on vastustaja kodukorra p 8.11.5 rikkumise tuvastamisel lähtunud ühest elemendist: turvakleebiste rikkumisest. Sellest tulenevalt on käskkirjas üksnes analüüsitud, kas turvakleebiste rikkumine on kaebajale omistatav. Praegu leidis vastustaja, et kaebaja on turvakleebiste rikkumises süüdi, kuna elektroonikaseadme eest vastutab isik, kellele see on väljastatud. Vastustaja lisas, et kinnipeetava vastutust ei välista see, kui ta veedab mingi osa päevast kambrist eemal. Põhjendavas osas on jäetud analüüsimata, kas kaebaja on süüdi teavitamiskohustuse rikkumises. Kuigi turvakleebiste rikkumine ja teavitamiskohustus on tihedalt seotud, tuleb teavitamiskohustuse puhul isiku süü tuvastamisel lähtuda erinevatest asjaoludest kui siis, kui teokoosseisuks oleks üksnes turvakleebiste rikkumine. Teavitamiskohustuse puhul tuleb kinnipeetava süü tuvastamiseks välja selgitada, kas kaebajalt sai kohustuse täitmist nõuda, sh mis on turvakleebiste kontrollimiseks piisav hoolsuskohustuse määr, ning kas praegusel juhul oli kaebajal objektiivselt võimalik kohustust täita. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks läbiotsimise ajal kambris viibinud. Ei ole välistatud, et turvakleebiseid rikuti ajal, mil kaebaja kambris ei viibinud ning ta ei olnud seetõttu rikkumisest teadlik. Teavitamiskohustuse rikkumise eest saanuks kaebajat karistada siis, kui vastustaja oleks ära näidanud, et kaebaja oli või pidi olema turvakleebiste rikkumisest teadlik. Käskkirjas teavitamiskohustuse rikkumist analüüsitud ei ole, sh ei ole tuvastatud kaebaja süüd teavitamiskohustuse rikkumisel. Sellega on haldusorgan rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust ning jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Menetluse puudused võisid mõjutada distsiplinaarasja otsustamist. Sellisena ei saa kinnipeetavat ka distsiplinaarkorras karistada. Jättes haldusakti põhjendamata ja selgitamata välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid, ei saanud haldusorgan ilmselgelt lähtuda kaalutlusotsuse tegemisel õigetest kaalutlustest.
14.Kuna Tallinna Vangla 16.03.2016 käskkiri nr 5-2/317 on sisuliselt õigusvastane, tuleb kaebus rahuldada ja vaidlustatud käskkiri tühistada. Arvestades, et kohus tühistab vaidlustatud käskkirja, kaotab aluse ka Tallinna Vangla 07.04.2016 vaideotsus nr 5-15/16/157-2.
15.HKMS § 158 lg lg 5 alusel määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 6(7)
3-16-837 eurot. Kuna kaebus rahuldatakse, tuleb see kulu vastustajalt välja mõista. Kaebaja ei ole taotlenud muude menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.