S.J. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.03.2017 väljastatud ehitusloa nr 1712271/05976 tühistamiseks (3-17-757) S.J. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.06.2017 väljastatud projekteerimistingimuste nr 1711802/04050 tühistamiseks (3-17-1529) S.J. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.07.2017 väljastatud ehitusloa nr 1712271/23724 ja 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 osaliseks tühistamiseks (3-17-1663)
Menetlusosalised
Kaebaja – S.J., volitatud esindaja v.adv Maria MägiRohtmets Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindajad Kent Märjamaa ja Terje Krais
1.Tühistada 08.08.2017 määruse resolutsiooni p 2, mille kohaselt Tallinna Halduskohus teeb otsuse haldusasjas nr 3-17-757 avalikult teatavaks 15.08.2017 kell 16.00.
2.Jätta rahuldamata Tallinna Linnaplaneerimise ameti taotlus lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-17-757.
Lubada kaebuse muutmine haldusasjas nr 3-17-757 ning menetleda kaebust nõuetes tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus.
6.Tagastada läbivaatamatult kaebus haldusasjas nr 3-17-1663 nõudes keelata Tallinna Linnaplaneerimise ametil väljastada ehitusloa nr 1712271/23724 ja ehitusloa nr 1712271/25585 alusel ehitatavatele ehitistele kasutusluba kuni käesolevas asjas tehtava ning menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663
7.Tagastada läbivaatamatult kaebus haldusasjas nr 3-17-1663 nõudes tühistada TLPA 07.07.2017 ehitusluba nr 1712271/23724 lisa 3 (kinnistu teed ja platsid – Vana-Kalamaja 9).
8.Võtta menetlusse kaebus haldusasjas nr 3-17-1663 nõudes tühistada TLPA 25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585
9.Asja vaatab läbi kohtunik Janek Laidvee ainuisikuliselt.
10.Kohustada vastustajat vastama kaebusele hiljemalt 14.09.2017. Vastusele tuleb lisada kõik asja lahendamiseks vajalikud dokumendid.
11.Menetlusosalistel teatada kohtule hiljemalt 14.09.2017, kas nad peavad võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
12.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjas nr 3-17-1663 rahuldamata.
13.Liita haldusasjad nr 3-17-757 ja 3-17-1663 ühte menetlusse ning menetleda liidetud kaebusi haldusasjana nr 3-17-757.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 5–7 võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1 ja § 204 lg 2). Määruse resolutsiooni p 12 võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 2, § 252 lg 7). Määruse resolutsiooni p 13 on määruskaebusena erandina vaidlustatav juhul, kui liitmine takistab ebamõistlikult mõne liidetud asja menetlust. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohus võttis 17.04.2017 määrusega menetlusse S.J. kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-757). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse peatada esialgse õiguskaitse (EÕK) abinõuna nimetatud ehitusloa kehtivus.
1.1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 02.05.2017 S. J. taotlus kaebuse muutmiseks. Lisaks tühistamisnõudele soovib kaebaja tuvastada Tallinna linna poolt Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasust. Ühtlasi palus kaebaja rahuldada tema korduv taotlus EÕK kohaldamiseks ning peatada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 kehtivus kuni asjas tehtava ning menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
1.2.Tallinna Halduskohus jättis 11.05.2017 määrusega rahuldamata kaebaja korduva EÕK taotluse.
1.3.Tallinna Halduskohtu 08.08.2017 määruse kohaselt pidi Tallinna Halduskohus tegema otsuse haldusasjas nr 3-17-757 kohtukantselei kaudu teatavaks 15.08.2017 kell 16.00.
1.4.Vastustaja esitas 09.08.2017 taotluse haldusasja nr 3-17-757 menetluse lõpetamiseks seoses 03.03.2017 väljastatud ehitusloa nr 1712271/05976 kehtetuks tunnistamisega.
2.S. J. esitas 21.07.2017 kaebuse TLPA 21.06.2017 projekteerimistingimuste tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-1529). Kaebusele oli lisatud EÕK taotlus, milles kaebaja palus peatada projekteerimistingimuste ja TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 kehtivus. Kohus jättis 31.07.2017 määrusega EÕK taotluse rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 10.08.2017 menetlusdokument, mis registreeriti haldusasjana nr 3-17-1663 ning milles S. J. taotleb:
2(9)
3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663 1) tühistada TLPA 07.07.2017 ehitusluba nr 1712271/23724 lisa 3 osas (kinnistu teed ja platsid – Vana-Kalamaja 9); 2) tühistada TLPA 25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585 Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks üle 33%; 3) keelata TLPA-l väljastada ehitusloa nr 1712271/23724 ja ehitusloa nr 1712271/25585 alusel ehitatavatele ehitistele kasutusluba kuni käesolevas asjas tehtava ning menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni; 4) peatada EÕK korras 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 ja 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 kehtivus ja seeläbi ehitustegevus aadressil Vana-Kalamaja 9 kuni asjas tehtava ning menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni; 5) alternatiivselt keelata EÕK korras kuni asjas tehtava ning menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 ja 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 alusel ehitistele kasutusloa andmine; 6) liita kaebus ühte menetlusse haldusasjadega nr 3-17-757 ja 3-17-1529.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohtul tuleb otsustada, kuidas jätkata haldusasjade nr 3-17-757, 3-17-1529 ja 3-17-1663 menetlust. Haldusasja nr 3-17-757 menetlusest
5.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega, mida vastustaja taotleb, ning leiab, et menetlust tuleb jätkata 03.03.2017 ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõudes (Kaebaja 10.08.2017 menetlusdokument, p 5.2) See on kaebaja hinnangul oluline, andmaks õiguslik hinnang läbi viidud haldusmenetlusele kui tervikule, seda eriti olukorras, kus 03.03.2017 ehitusloa õiguspärasus võib sõltuda seotud haldusmenetluste ning antud haldusaktide õiguspärasusest.
6.Kohus sedastab, et olukorras, kus vaidlusalune haldusakt on kehtetuks tunnistatud, ei ole tühistamisnõue enam asjakohane. Kohus möönab, et ei ole varem tuvastamiskaebuse edulootusi pidanud kõrgeks (vt 17.04.2017 määrus, p 12), kuid ei ole kaebuse muutmisest määruse resolutsioonis keeldunud. Kohtu hinnangul on 03.03.2017 ehitusloa kehtetuks tunnistamise tõttu asjaolud muutunud, mistõttu ei saa kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks eitada. Vastupidi, kaebaja põhjendatud huvi jätkata tuvastusnõuete menetlemist tuleb jaatada. Õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule eelise või mingi kasu. Riigikohtu praktika kohaselt on tuvastamiskaebus lubatav siis, kui isik kavatseb hiljem esitada kahju hüvitamise nõude või kui kaebusel on rehabiliteerivad, s.o olukorda parandavad, või preventiivsed ehk ennetavad eesmärgid. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud, kui kaebajal on lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud ehitusloa õiguspärasusest sõltub vähemalt osaliselt edasise haldusmenetluse õiguspärasus, mistõttu on tuvastamisnõude esitamine lubatud. Kuigi TLPA 03.03.2017 ehitusluba nr 1712271/05976 on kehtetuks tunnistatud ning seda asendab TLPA 25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585, mille kaebaja on samuti vaidlustanud, on tegu sama ehitusprotsessiga ning oluline on ka see, et vastustaja on oma seisukohta hoone mahu osas protsessi kestel muutnud. Algse ehitusloa andmiste eelduste õiguspärasuse kontrollimine võib seetõttu osutuda vajalikuks. Olukorras, kus 3(9)
3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663 tühistamiskaebuse esitamise alus on ära langenud, ei ole kaebajal tuvastusnõuetele alternatiivset ning tõhusamat õiguskaitsevahendit (HKMS § 45 lg 2) ning vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-17-757 tuleb jätta rahuldamata. Tuvastamiskaebuse lahendamisel tuleb kohtul hinnata, kas TLPA 03.03.2017 ehitusluba nr 1712271/05976 väljastati õigetel eeldustel, st kas kavandatava hoone maht jäi alla 33% või ületas seda. Kaebaja 02.05.2017 esitatud nõue tuvastada Tallinna linna poolt Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus on olemuslikult samasisuline. Kohus leiab seega, et põhjendatud on lubada kaebust muuta ning menetleda haldusasjas nr 3-17757 raames nõudeid tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus. Menetluse uuendamise tõttu tuleb tühistada Tallinna Halduskohtu 08.08.2017 määruse resolutsiooni p 2, mille kohaselt teeb Tallinna Halduskohus otsuse haldusasjas nr 3-17-757 avalikult teatavaks 15.08.2017 kell 16.00. Kaebuse tagastamine haldusasjas nr 3-17-1529
7.Kohus ei ole võtnud menetlusse kaebust haldusasjas nr 3-17-1529. Haldusasjas nr 3-17-1529 on kaebaja taotlenud TLPA 21.06.2017 väljastatud projekteerimistingimuste nr 1711802/04050 tühistamist. Nimetatud projekteerimistingimused olid antud Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. Viidatud projekteerimistingimustele toetudes väljastas TLPA 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585, mille kaebaja on samuti vaidlustanud. Kaebaja on viidanud, et ehitustegevus kõrvalasuval kinnistul ning selleks eelhaldusaktidega tingimuste määramine riivab kaebaja omandiõigust (PS § 32) ja õigust tervise kaitsele (PS § 28). Kinnistul asuva olemasoleva hoone oluline laiendamine ilma asjakohaste leevendusmeetmeteta toob kaebaja väitel piirkonda kaasa märkimisväärsed negatiivsed mõjud suureneva liikluskoormuse näol, mis omakorda suurendab müra ja saastet ning vähendab kaebaja kinnisasja väärtust.
8.Kaebaja esitatud väited on sarnased haldusasjas nr 3-17-757 esitatutega. Kuigi projekteerimistingimused on eelhaldusaktiks ehitusloale, ei ulatu S. J. kaebeõigus nende vaidlustamiseni, sest konkreetse hoone ehitamisega seotud küsimused ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on küll väitnud, et Vana-Kalamaja 9 laiendatav hoone ei ole ohutu, kuid tegemist on avalike huvide, mitte tema subjektiivsete õiguste kaitsmisega. Projekteerimistingimuste vaidlustamine avalikes huvides ei ole lubatav, vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-13-1844, p 14. Kohtupraktikas kujunenud seisukohad on asjakohased ka 01.07.2017 jõustunud ehitusseadustiku osas, kuna seadus siin muutusi ette ei näinud. Seega tuleb kaebus haldusasjas nr 3-17-1529 tagastada läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses kunagi olnud ning see ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2). Haldusasi nr 3-17-1663 Keelamiskaebuse tagastamine
9.Kaebaja on esitanud haldusasjas nr 3-17-1663 keelamiskaebuse, mille kohaselt tuleb keelata väljastada TLPA 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 ja TLPA 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 alusel ehitatavatele ehitistele kasutusluba kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebaja leiab, et kuna kinnistul asuvate ehitiste ehitus on lõppfaasis ning on tõenäoline, et hoonetele väljastatakse kasutusluba lähiajal, on keelamiskaebuse esitamine vältimatu kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks.
4(9)
3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663
10.HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Käesoleval juhul ei ole täidetud keelamiskaebuse esitamise eeldused. Kui ka eeldada seda, et vastustaja väljastab Vana-Kalamaja 9 hoonele kasutusloa, mis rikub kaebaja õigusi, ei ole kohtu hinnangul võimalik väita, justnagu ei saaks kaebaja oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Kui kasutusluba riivab kaebaja õigusi, on võimalik see kohtus vaidlustada ning nõuda EÕK korras ka selle kehtivuse peatamist. Seega on täitmata keelamiskaebuse esitamise eeldused ning keelamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult. Kuigi kasutusloa väljastamise järel ei ole ehitusloa tühistamine enam võimalik, saab ja reeglina ka peab kohus kasutusloa õiguspärasuse üle otsustamisel sisuliselt hindama mh ehitusloa seaduslikkust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-381, p 13). Tühistamiskaebuse osaline tagastamine
11.Vastustaja hinnangul on III etapi ehitusloa tühistamiseks (TLPA 07.07.2017 ehitusluba nr 1712271/23724) esitatud kaebus lubamatu, kuivõrd kaebusest ei nähtu, kuidas nimetatud ehitusluba saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Nimetatud ehitusloa alusel on õigus rajada kokku 5 erinevat rajatist (külmaveetorustik, kanalisatsioonitorustik, kinnistu sisesed sideliinid, piirdeaed ning kinnistu teed ja platsid) ja lammutada kinnistul asuv abihoone. Kaebuse punktist 4.32–4.36 nähtuvalt on nimetatud ehitusluba vaidlustatud motiivil, et kinnistule on kaebaja hinnangul projekteeritud liiga vähe parkimiskohti, st kaebus puudutab vaid ühte ehitamisloa nr 1712271/23724 alusel ehitatavat rajatist (ehitusloa lisa 3). Kohus on oma 17.04.2017 kohtumääruses haldusasjas nr 3-17-757 p-s 12.3 leidnud, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta see, mitu parkimiskohta naaberkinnistule projekteeritakse, sh puudub kaebeõigus ka küsimuses, kas neid on vähe või piisavalt. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebajal puudub kaebeõigus TLPA 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 vaidlustamiseks ja haldusasjas nr 317-1663 esitatud kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult. Kaebuse menetlusse võtmine nõudes tühistada TLPA 25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585
12.Kohtu hinnangul saab TLPA 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 tühistamise nõude võtta menetlusse. Eelkõige hõlmab kaebeõigus selle kontrollimist, kas TLPA käitus õiguspäraselt, kui jättis detailplaneeringu algatamata planeerimisseaduse § 125 lg 5 alusel. Ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes huvides. Kaebaja väiteid, mis puudutavad ehitamise nõuetele vastavust, vajalike projektide ja ekspertiiside puudumist jms tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta tähelepanuta.
13.Kaebuse lahendamine kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning on esitatud alluvusjärgsele kohtule (HKMS § 7 lg 1). Kaebuselt on tasutud riigilõiv. Kaebus vastab HKMS §-des 37–39 toodud nõuetele määral, mis võimaldab kaebust menetleda. Kaebus tuleb lugeda tähtaegseks (HKMS § 46 lg 1).
14.Vastavalt HKMS § 17 lg-le 1 tunnistab kohus vastustajaks Tallinna linna. Vastustajal tuleb esitada vastus kaebusele ning kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid määruse resolutsioonis toodud ajaks. Kaebuse lisaks olevaid tõendeid ei ole vaja uuesti esitada. Kaebaja esitatud dokumentidele saab viidata, kasutades kaebuse lisade numeratsiooni. Kaebusele vastuse koostamisel tuleb vastustajal lähtuda HKMS §-dest 50, 52–54 ja 123. Vastustajal tuleb märkida, kas nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses või soovitakse asja läbivaatamist istungil. Kaebaja on teada andnud, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
15.Kui menetlusosalised peavad võimalikuks vaadata asi läbi lihtmenetluses, lahendada asi kompromissiga või muul viisil kokkuleppel, tuleb sellest kohut teavitada eelistatavalt kohtule esitatavas vastuses kaebusele või kaebaja puhul eraldi avaldusega. 5(9)
3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663
16.HKMS § 32 lg 1 p-des 1–5 nimetatud volitatud esindaja, juriidiline isik ja haldusorgan peavad esitama menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee) või mõjuval põhjusel elektrooniliselt aadressil [email protected] (HKMS § 53 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 lg 6). Ka teised menetlusosalised esitavad võimaluse korral menetlusdokumendid kohtule elektrooniliselt (HKMS § 52 lg 6, TsMS § 334 lg 2). Advokaadil ja haldusorganil tuleb kohtule edastatav avaldus ja selle lisad saata vahetult teise menetlusosalise advokaadile ja haldusorganile, teavitades sellest kohut (HKMS § 53 lg 2). Dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise kohustust rikkunud menetlusosalist võib kohus TsMS § 337 alusel trahvida.
17.HKMS § 28 lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Menetlusdokumentide vastuvõtmise ja asjas tähtsust omavate tõendite esitamisega viivitamine venitab menetlust ja takistab asja kiiret lahendamist. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjas nr 3-17-1663
18.Kaebaja taotleb EÕK korras peatada 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 ja 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 kehtivus ja seeläbi ehitustegevus aadressil Vana-Kalamaja 9 kuni asjas tehtava ning menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt keelata EÕK korras kuni asjas tehtava ning menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 ja 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 alusel ehitistele kasutusloa andmine. 19 Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised.
19.1.Kaebuses kirjeldatud rikkumisi seoses asjakohaste menetluste läbi viimata jätmisega ei ole võimalik kõrvaldada tagantjärgi pärast ehitustegevuse lõppemist, kuivõrd kaebaja sisuline kaasamine kõnealustes menetlustes saab toimuda üksnes õigeaegselt, s.o nõuetekohase haldusmenetluse käigus ning enne ehitustegevuse alustamist/lõppemist. Vähem oluline ei ole asjaolu, et ehitusloa kujundav mõju lõppeb ehitise valmimisel. Seetõttu saab kaebaja õiguste efektiivne kaitse olla võimalik üksnes juhul, kui kohus peatab kohtuvaidluse ajaks esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud ehituslubade kehtivuse, s.o antud juhul ehitustegevuse VanaKalamaja 9 kinnistul.
19.2.Sobivaks abinõuks kaebaja õiguste efektiivseks kaitseks võib olla ka keeld vastustajale väljastada vaidlustatud ehituslubade alusel kasutusload. Arvestades, et kinnistul asuvate ehtiste ehitus on lõppfaasis ning on tõenäoline, et ehitistele väljastatakse kasutusluba lähiajal. Sellisel juhul jääks kaebaja efektiivne kohtulik kaitse teostamata ning õigused kaitseta. Arvestades, et kaebaja on ühtlasi esitanud kaebuses ka kasutuslubade andmise keelamise nõude, on esialgse õiguskaitse abinõu seotud vaidluse põhiesemega. Kohtupraktikas on abinõu rakendamise põhjendatust sedastatud, kui esineb kaebaja õiguste ebasoodsa mõjutamise oht.
19.3.EÕK rakendamine ei saaks ülemääraselt kahjustada avalikku huvi. Ehitus- ja planeerimistegevus peab olema suunatud tasakaalu leidmisele erinevate vastanduvate huvide vahel ega saa juhinduda üksnes ühest. Teisalt ei saa avalikuks huviks olla abstraktselt ühe koolimaja ehitus, vaid see, et saavutatav tulemus sobitub ümbruskonda, kahjustab võimalikult vähe naabruskonna elanike õigusi ning on ka õpilastele ohutu. Puuduvad konkreetsed andmed selle kohta, et Tallinnas esineks üleüldse õppekohtade puudus. Vähem tähtis ei ole avalike huvide seisukohalt ka asjaolu, et teadaolevalt ei ole tänase päevani viidud läbi nõutavat ehitusprojekti ekspertiisi, mis peaks tuvastama ehitusprojekti alusel kavandatud ehitise ohutuse ja nõuetelevastavuse. Lisaks ei ole vastustaja üheski varasemas menetluses põhistanud ega tõendanud, et eksisteeriks vältimatu või oluline avalik huvi ehitada Vana-Kalamaja 9 hoone valmis juba käesoleva aasta sügiseks. 6(9)
3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663
20.Vastustaja väitel ei ole kaebaja EÕK taotluses välja toonud, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus saab pöördumatult rikutud või ohustatud juhul, kui EÕK taotlust ei rahuldata. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajavad tema õigused kaitset juba EÕK korras.
20.1.III etapi ehitusloa (nr 1712271/23724) tühistamiseks esitatud kaebus on lubamatu, kuivõrd kaebusest ei nähtu, kuidas nimetatud ehitusluba saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, ei ole nimetatud ehitusloa osas esitatud EÕK taotlus lubatav.
20.2.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kasutuslubade andmise keelamist, kuivõrd hoone kasutamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Käesoleval juhul puudub mistahes võimalus tõsikindlalt väita, et vastustaja väljastab hoonele ja seda teenindavatele rajatistele kasutusload, mis oleksid õigusvastased. Keelamiskaebus on ilmselgelt ennatlik, kuivõrd teoreetiliselt saab kaebaja vaidlustada hoonele antava kasutusloa ja nõuda selle kehtivuse peatamist EÕK korras, kui see kasutusluba peaks kuidagi kaebaja õigusi puudutama. Kuna keelamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, ei ole ka keelava esialgse õiguskaitse abinõu esitamine lubatav.
20.3.EÕK taotlus (kõigi kolme abinõu osas) ei ole lubatavad õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu. Tallinna Halduskohus on juba kahel korral tuvastanud, et kaebajal puudub õiguskaitse vajadus Vana-Kalamaja 9 kinnistul ehitustegevuse peatamiseks (vastavalt 17.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-757, p 13 ja 31.07.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1529, p 11). Kaebaja on mehaaniliselt korranud oma varasemaid taotlusi ning neist ei nähtu ühtegi uut asjaolu, mille pinnalt saaks kaebaja õiguskaitsevajadust jaatada.
20.4.Isegi kui liikluskoormus piirkonna tänavatel teatud kellaaegadel suureneb, ei riku see kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et liiklustihedus tänavatel püsiks tema jaoks harjumuspärasel tasemel. Kaebaja kinnistule on paigaldatud liiklusmärk, mis ei luba teed kasutada ilma valdaja loata, st kaebaja väited „parkimisanarhia“ tekkest naaberkinnistutel on väheveenvad ja need ei saa mõjutada ehitusloa õiguspärasust. Kaebaja pole tõendanud, et Vana-Kalamaja 9 hoone valmimisega seonduvalt hakkavad liiklusest tulenev müra ja saaste ületama lubatud piirmäärasid.
20.5.Praegusel juhul esineb oluline avalik huvi koolihoone renoveerimiseks ja koolivõrgu korrastamiseks viisil, mis tagaks linnaelanikele piisava arvu õppekohti vastavalt kooliastmetele ning GAG-i algkoolile võimaluse viia õpet läbi ühes vahetuses. Ehituslubade kehtivuse peatamise korral saaks avalik huvi olulisel määral kahjustatud, vastustajale tekiks majanduslik kahju. Lisaks sellele satuks tõsisesse ohtu sadadele lastele hariduse kättesaadavus.
21.Kohus on EÕK vajadust seoses Vana-Kalamaja 9 koolihoone ehitustöödega hinnanud mitmeid kordi (17.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-757 ja 11.05.2017 määrus korduva EÕK kohta, 31.07.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1529). Kohus ei pea vajalikuks nimetatud määrustest esitatud seisukohti üle korrata. Kohus peab vajalikuks lisada järgnevat: – Kohus ei ole kaebuse edulootusi pidanud kõrgeks (vt 17.04.2017 määrus, p 12) ning on jätkuvalt seda meelt. Samas ei saa ka eitada kaebeõiguse olemasolu. Eelkõige tuleb hinnata seda, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud läbi viitama detailplaneeringu menetluse. Kaebaja väite jaatamine ei vii automaatselt ehitusloa tühistamiseni, vaid tuleb hinnata seda, kas menetluslik minetus oli sedavõrd oluline, et mõjutas asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). – Kaebaja väited ei puuduta laiendatava hoone omadusi (nt insolatsiooniprobleem, hoone mõju kaebaja kinnistu kasutamisele vms), vaid pigem lähtuvad hoone edaspidisest käitamisest. Sellisena toetub kaebaja kohtu hinnangul eelkõige igaühe õigusele tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg 1). Nimetatud õiguse 7(9)
3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663 tagamise määr aga sõltub suuresti elukoha paiknemisest. Tiheasustusega aladel, eeskätt linnasüdames tuleb erinevaid häiringuid paratamatult rohkem taluda kui äärelinnas või väljaspool linna elades. Puudub ka subjektiivne õigus „ummikuvabale“ linnakeskkonnale. Kuna prognoositav liiklusprobleemidega ala jääb ka kaebaja kinnistust piisavalt kaugele, ei ole kohus ka selles osas kaebuse perspektiive pidanud kõrgeks. – Ei ole vaidlust, et detailplaneeringumenetluse raames oleks kaebajal olnud rohkem võimalusi kaasa rääkida Vana-Kalamaja hoone laiendamise, sh liikluskorralduslikes küsimustes. Ei saa välistada, et eelnevalt oleks leitud lahendused, mis kaebajale oleksid olnud sobilikud. Samas ei ole võimalik enne Vana-Kalamaja 9 hoone kasutuselevõttu läbi viia uuringuid, mis nimetatud hoone käitamisega seotud liiklusolukorrast ja selle mõjudest täpsema pildi annaksid, kuna tegu saaks olla ikkagi prognoosidega, mitte täpsete uuringutega. Vana-Kalamaja 9 hoone mõju liikluskoormuse mõttes on kirjeldatav ja hinnatav ikkagi peale hoone kasutusele võtmist, mitte sellele eelnevalt. Sellisena on koolihoone rekonstrueerimise peatamine kohtu hinnangul põhjendamatu. Olemasoleva liiklusolukorra kaardistamist ja mõõtmist ehitustegevus ei välista. – Liikluskorralduslikud küsimused on sellised, mida saab ka lahendada vastava probleemi tõstatudes. Kindlasti ei lõppe kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta sellega, et kool ehitatakse valmis ja see saab kasutusloa. Kaebajal on jätkuvalt õigus nõuda elamist tervise- ja heaoluvajadustele vastavas keskkonnas. – Kaebusest jääb mulje, et ainus võimalus liiklusprobleemidele reageerida on suurendada tänavate läbilaskevõimet ja parkimiskohtade arvu. Samas võib kesklinna tingimustes hoopis autodega liiklemist piirata ning anda eeliseid jalakäijatele ning jalgratturitele. Tiheasustuse tingimustes on linnaruumis paratamatult piiratud arv parkimiskohti. Samas tuleb inimestele tagada hardusteenuse kättesaadavus võimalikult nende kodu lähedal. Kodulähedast kooli ei saa seetõttu rajada kuhugile kaugemale pelgalt argumendil, et kooli on seal autoga mugavam juurdepääs. Kuna kohaliku omavalitsuse ressursid on piiratud, tuleb ka paratamatult arvestada sellega, millises kinnistud on kättesaadavad ning milliste arendamine on rahaliselt mõistlik. – Kohus jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et Vana-Kalamaja 9 õppehoone rekonstrueerimine on avalikes huvides ning piirkonnas eksisteerib koolikohtade puudus. – Põhjendamatu on EÕK kohaldamine keelamiskaebuse tagamiseks. Käesoleva määrusega kohus tagastas keelamiskaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik vaidlustada Vana-Kalamaja 9 hoonele antavat kasutusluba ja taotleda selle raames EÕK kohaldamist. Ülaltoodut arvestades tuleb EÕK taotlus jätta rahuldamata. Haldusasjade nr 3-17-757 ja 3-17-1663 liitmine
22.HKMS § 48 lg 1 kohaselt võib kohus, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled, liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.
23.Haldusasjades nr 3-17-757 ja nr 3-17-1663 on menetluses kaebaja samasisulised nõuded, mida oleks saanud esitada ühes kaebuses. Nende menetlemine on võimalik ühes menetluses liitkaebusena HKMS § 37 lg 3 mõttes. Mõlemas asjas on tegemist sama vaidlusega ning kaebustel on sama eesmärk – saavutada see, et Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli maja tarbeks ei tehtaks ehitustöid aadressil Vana- Kalamaja tn 9, kuni on täidetud kaebustes nimetatud tingimused. Kohtu hinnangul on põhjendatud arutada haldusasjades nr 3-17-757 ja nr 3-17-1663 esitatud kaebusi koos, sest nende ühine menetlemine võimaldab asjade kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Seetõttu liidab kohus haldusasjad nr 3-17-757 ja nr 3-17-1663 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-17-757.
8(9)
3-17-757, 3-17-1529, 3-17-1663 Kokkuleppe ja kompromissi kaalumine
24.Toimikutest ei nähtu, kas vastustaja on proovinud asja kaebajaga kokkuleppel lahendada. Selgusetu on, millised on kaebaja konkreetsed ettepanekud ning kas neid oleks võimalik arvesse võtta. Kohtule nähtub, et vastustaja ei ole kaebajat ära kuulanud ega temalt konkreetseid ettepanekuid küsinud. Nõustuda tuleb vastustajaga, et olukorras, kus hooned on peaaegu valmis ehitatud, ei ole võimalik endist olukorda taastada, vaid tuleb leida lahendus tuleviku jaoks. Linn leiab, et kaebaja ei esinda enda, vaid kolmandate isikute huve, kes on GAG-i laiendamise vastu. Samas ei nähtu, et linn oleks kaebajat ära kuulanud ning tema ettepanekuid püüdnud teada saada. Olukorras kus toimitakse kiirustades ning ehitusprotsessi käigus toimuvad muudatused, mis omavad linnakodanike jaoks negatiivset toimet, peaks vastustaja omalt poolt tegema kõik, et oma tegevuse tagajärgi leevendada. Kohus kutsub seega menetlusosalisi üles pidama läbirääkimisi kokkuleppe ja kompromissi leidmiseks ning palub läbirääkimise tulemustest kohut teavitada (vt määruse p 15).