Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29. oktoobril 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-17-757 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kaebuse

projekteerimistingimuste

2(19)

3-17-757 menetlusse ning menetleti liidetud kaebusi haldusasjana nr 3-17-757 (p 13). Määruse resolutsiooni punktid 5 ja 7 jõustusid 31.08.2017.

3-17-757 ehitusprojekt ja selle alusel väljastatud ehitusluba ei vasta projekteerimistingimustele parkimiskohtade osas. 6) Detailplaneeringu algatamist oleks tulnud kaaluda Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 7 alusel. Menetluse puudulikkusele viitab ka asjaolu, et ehitusloa taotluse aluseks olev projekt on allkirjastatud 03.03.2017 kell 09.14 ja luba väljastatud samal kuupäeval kell 13.03. Ehitisregistri koondvaatest nähtub, et ehitusloa taotlus on esitatud alles 03.03.2017. Ehitusloa taotluse dokumendid hoone laiendamiseks (taotlus nr 1711271/01332) muutusid nähtavaks alles märtsikuus. Kaebajat ei teavitatud ehitusloa väljastamisest, vaid ta sai sellest teada ajakirjanduse vahendusel. Kaebajal ei olnud võimalik arvamust avaldada, sest ehitusluba ei väljastatud kohase menetluse järel. 7) Selleks, et ehitis vastaks nõuetele, peab see vastama piirkonna heakorra ja liikluskorralduse põhimõtetele ja isikute õigustele ning avalikule huvile. Ehitusloa menetluses nimetatud küsimuste käsitlemata jätmine viitab uurimisprintsiibi ja kaalutlusõiguse rikkumisele. Isiku õiguste ja avaliku huvi väljaselgitamiseks tulnuks koostada uuringud müra, saaste ja liikluskoormuse kohta või hinnata keskkonnamõju. Projektis liikluskorraldust ei käsitleta, vaid antakse üksnes põhimõtteline lahendus. Samas suureneb piirkonna liikluskoormus. Parkimise lahendamata jätmine on vastuolus PlanS ja EhS nõuetega. Kehtiva ehitusstandardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kohaselt peaks koolihoone juurde loodama vähemalt 35 parkimiskohta. Asendiplaanil on perspektiivsena kavandatud viis parkimiskohta. 8) Esitatud pole ehitusprojekti, vaid ainult eskiis. Ehitusprojektile ei ole tehtud ekspertiisi, kuigi see on haridus- ja teadushoonete puhul kohustuslik (majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 lg 2 p 12). Seega ei ole võimalik hinnata, kas kooli kolimisega kaasnevad positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud, mis kaaluvad üles kaebajale tekkivad negatiivsed häiringud. 9) Vastustaja on 25.07.2017 ehitusloa väljastamisel rikkunud PlanS § 125 lg-t 1, EhS § 31 lõikeid 2–4 ja EhS § 26 lg-t 3. Tegemist on olulise avaliku huviga rajatisest moodustuva tervikliku kompleksiga, mille mõjud ulatuvad kaugemale kui projekteerimistingimuste reguleerimisesemeks olev üksik hoone. Tallinna linna üldplaneeringuga ei ole määratud projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi (sh maksimaalne ehitusmaht). Seega ei saa rakendada erisust üldisest detailplaneeringu koostamise kohustusest. Lisaks asetseb VanaKalamaja 9 kinnistu Kalamaja asumis, kus Tallinna üldplaneeringu kohaselt võivad paikneda elamupiirkonda teenindavad asutused. Tegemist on õppehoonega, mis teenindab kogu Tallinna linna. Ei nähtu, et vastustaja oleks üldse kaalunud detailplaneeringu koostamise vajadust või sellest loobumist.

3-17-757 Määruse nr 57 § 34 lg 1 kohaselt on ehitise maht ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summa. Määruses märgitud mahtu rakendatakse nii EhS kui PlanS puhul. Vastupidist ei tulene ka EhS § 3 lg-st 5. Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-59-13 ei ole asjakohane, kuna seal analüüsiti ehitusalust pindala kuni 01.07.2015 kehtinud ehitus- ja planeerimisseaduse ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2012 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ (määrus nr 69) alusel. Ehitise mahu sisustamisel ei tule lähtuda EhS ja PlanS seletuskirjast, kuna selle näol ei ole tegemist õigusaktiga. Seletuskirja kirjutamise ajal ei olnud kehtestatud määrust nr 57. PlanS eelnõu (571 SE) II lugemise muudatusettepanekute loetelust nähtub, et seadusandja soovib ehitise laiendamise mahu arvestamisel võtta arvesse nii maapealset kui maa-alust mahtu. 3) Vana-Kalamaja 9 hoone tegelik kogumaht on vastavalt 1955. a inventariseerimisplaanidele 22 068 m3, mis on kantud ehitisregistrisse. Vanad inventariseerimisplaanid ei arvestanud hoone mahu hulka tsiviilvarjendit, mis oli salastatud. 2016. a detsembris teostatud laserskaneerimine paljastas, et hoone maht koos kuuriga on 22 132 m3. Lähtudes uutest andmetest, on hoone laienduse maht 29 193 m3 vastavalt 32,3% ja 31,9% (kuurita) esialgsest mahust. Kaebaja esitatud ekspertiisis on võetud aluseks 1974. a inventariseerimisplaan. Ekspertiisis ei lükata ümber, et 2016. a mõõdistus oleks ebatäpne. Laserskaneerimise meetodiga tuvastatud maht on oluliselt täpsem kui inventariseerimisplaan. Kaebaja esitatud eksperdi seisukoha näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Volitatud ehitusinsener HM on leidnud, et mõõdistusprojektis kajastatud hoone kogumaht on korrektselt tuvastatud ning täpsem kui vanadel inventariseerimisplaanidel märgitu. Kaebaja esitatud Rimer Konsult OÜ ekspertiisis ei ole kirjeldatud mahu arvestamise metoodikat. 4) Asjaolu, et vastustaja on 21.06.2017 väljastanud projekteerimistingimused hoone laiendamiseks üle 33%, ei tähenda, et 03.03.2017 ehitusluba oleks õigusvastane. Projekteerimistingimused väljastati Privaatarhitektuur OÜ taotluse alusel, mille põhjuseks on ehituse ja projekteerimise käigus kavandatavad muudatused, mis ületavad algselt plaanitud ehitusmahtu. Ehitamise käigus ei ole keelatud projekti muuta ja otsustada täiendavate tööde tegemist. Hoone maht oli projekteeritud 33% piirile. See ei tähenda, et vastustaja võtaks omaks, et ehitusloa väljastamise eelduseks oleks olnud projekteerimistingimuste väljastamine või projekteerimistingimused on väljastatud ehitusloa tagantjärele seadustamiseks. PlanS § 125 lg-st 5 tulenevalt võib lubada üksnes projekteerimistingimuste alusel hoonestada krundi, millel ühtki hoonet ei asu, määrates PlanS § 125 lg-st 6 ja EhS § 26 lg-st 4 tulenevalt ehitise suurima ehitusaluse pinna, kõrguse, sügavuse jmt. Vaidlustatud objekti puhul on PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused täidetud. 5) Ehitusloa menetlus on olnud nõuetekohane. Ehitusloa taotlus esitati 26.01.2017. Taotluse puudused kõrvaldati 20.02.2017. Ehitusprojekt tagastati tingmärkide täpsustamiseks ning taotleja korrigeeris projekti puudused 02.03.2017. Taotleja on esitanud pärast projekti korrigeerimist igakordselt uue taotluse, mistõttu on ehitisregistrist nähtuv menetlusaeg eksitav. Vastustajal ei olnud kohustust kaebajat ehitusloa menetlusse kaasata. EhS § 42 lg 6 kohaselt tehakse seda vaid vajaduse korral. 6) Projektdokumentatsiooni kohta tehti ekspertiisid: Vana-Kalamaja tn 9 laienduse vundamentide ehitusprojekti ekspertiis (14.02.2017), Vana-Kalamaja tn 9 laienduse insenerosade ehitusprojekti ekspertiis (16.03.2017). Kogu projekti on ekspertiisiga hinnatud 11.04.2017. Kaebaja esitatud ekspertiisis ei ole arvestatud, et ehitisregistris leiduva dokumentatsiooni koosseisus on esitatud olemasolevate konstruktsioonide uuring ning konstruktiivse osa eelprojekt (Civen OÜ töö nr 1633). Vahelagede kandevõime ja jäikuse hindamiseks on OÜ Nordlin teinud katsetusi arvestuslike koormustega. Asjaolu, et vastustaja esitas põhiprojektile tehtud ekspertiisi seisuga 15.05.2017, ei tähenda, et varem poleks ehitusprojektile või selle osadele ekspertiisi tehtud. 5(19)

3-17-757 7) Kaebaja ei ole tõendanud, et Privaat Arhitektuur OÜ töö nr 0416 oleks võltsimistunnustega. Vastustaja on esitanud Estkonsult OÜ ekspertarvamuse, kust nähtub, et hoone mõõdistusprojektis on hoone kogumaht õigesti tuvastatud. Asjaolu, et mõõdistusmudel on eraldi projektina vormistatud 2017. a aprillis, ei tähenda, et mõõdistusmudelit ei oleks koostatud detsembris 2016. Eraldi mõõdistusprojekti vormistamine pdf-formaadis on tingitud asjaolust, et mõõdistusmudel on väga suure andmemahuga ning on mõeldud vaatlemiseks eritarkvaras. 8) Parkimiskohad ja liikluskoormus ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust. Kaebaja pole tõendanud, et rekonstrueeritava koolihoone tõttu suureneb piirkonnas liikluskoormus, millest tulenevalt suurenevad saaste ja müra. Negatiivsed transpordimõjud esinesid ka varem. Hoones tegutses kool enne, kui kaebaja omandas Kotzebue 18a-1 korteriomandi. Renoveeritavas hoones hakkavad õppima 1.–6. klassi õpilased, kellest enamikule on see elukohajärgne kool. Kooli saabutakse seega eelduslikult ühistranspordiga ja jalgsi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et liikluskoormus tänavatel püsiks sama. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivseks õiguseks, mida isik saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses (Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-4-12 ja nr 3-3-1-29-10). Kaebaja pole põhjendanud, kuidas mõjutab tema õigusi kinnistule ette nähtud parkimiskohtade arv. 9) Kaebajale kuuluva kinnisasja puhul on tegemist mitteeluruumiga. Seega ei saa kaebaja väita, et tema elukvaliteet langeb hüpoteetilise liikluskoormuse kasvust tingitud müra ja saaste tulemusel. Mitteeluruumidele ei kehti sarnased tervisekaitsenõuded nagu eluruumidele. Kaebaja korteriomandi aknad ja sissepääs jäävad Vana-Kalamaja 9 ja Kotzebue tänavafrondist eemale. Kotzebue tänavast on vahemaa 40–50 meetrit, mis on müra levikul arvestatav. Kaebaja pole tõendanud, et müra ja saaste hakkaksid ületama lubatud piirmäärasid. Kaebaja väited vara väärtuse vähenemise kohta on tõendamata. Täiendavate koolikohtade loomine piirkonda tõstab kaebaja kinnisvara väärtust. Isiku õigustatud sfääri ei kuulu kõik naaberkinnistul toimuv (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p-d 16–17). Kalamaja on hinnatud elamurajoon ning ehitustegevus toimub ka Vana-Kalamaja 9 vahetus läheduses. Liikluskoormus suureneb ka uute kortermajade tõttu. 10) Ehitustegevusest ei lähtu kaebaja väidetud ohte. Ohud saaksid realiseeruda üksnes ehitise kasutusse võtmisel.

3-17-757 PlanS seletuskirjale, kus on välja toodud, et hoone mahuna tuleb mõista hoone maapealset füüsilist mahtu arvutatuna hoonete välispiirete välispinnast. EhS ja PlanS eelnõude algatamise ajal oli normistik teistsugune ning hoone mahu all mõisteti üksnes selle maapealset osa (vt nt Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu seisukoht). Olukord muutus majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ (määrus nr 84) jõustumise järel 10.10.2014, kuna nimetatud määrus eristas esmakordselt ehitise (üld)mahtu ja selle maapealsest mahtu, defineerides ehitise (üld)mahtu selle maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summana (vt määruse nr 84 seletuskiri). Samast põhimõttest lähtuti määruses nr 57. Seda, et PlanS eelnõu (571 SE) menetlemise ajal mõisteti hoone mahu all nii selle maapealset kui ka maa-alust osa, tõendab mh PlanS eelnõu teisel lugemisel esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek ja selle põhjendus (vt muudatusettepanek nr 29), millest nähtuvalt soovis muudatusettepaneku esitaja fikseerida põhimõtte, et detailplaneeringu koostamine on nõutav, kui olemasolevat hoonet laiendatakse üle 33% selle esialgu kavandatud maapealsest mahust. Seda ettepanekut eelnõu juhtivkomisjon ega täiskogu ei toetanud. Seega ei tule mõiste „hoone maht“ sisustamisel lähtuda PlanS ja EhS eelnõude seletuskirjadest, vaid määrusest nr 57. Määruse nr 57 termineid kasutatakse ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, sh ehitusprojekti ja ehitamise tehnilise dokumendi koostamisel ning ehitamise dokumenteerimisel ja muul asjakohasel juhul (määruse nr 57 § 1 lg 2) ning vastustaja pidi määrusest nr 57 juhinduma. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu seisukoha kohaselt oleks mõistlik seadust tõlgendada selliselt, kus ilma DP ja projekteerimistingimusteta oleks maapealset hooneosa võimalik laiendada 33% võrra ning maa-alust hooneosa samuti 33% võrra. Tõlgendus peaks siiski tuginema õiguslikule alusele, mida praegu kehtivad õigusaktid ei võimalda. Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-59-13 ei ole asjakohane, sest seal analüüsiti ehitusalust pindala kuni 01.07.2015 kehtinud ehitus- ja planeerimisseaduse ning määruse nr 69 alusel. Tegemist ei olnud ka hoone mahu, vaid ehitise ehitusaluse pinna/pindala mõistete sisustamisega. 3) Ehitusloa väljastamisel on lähtutud Privaat Arhitektuur OÜ teostatud mõõdistustest, mille kohaselt on hoone maht kokku 22 132 m3, sh maapealse osa maht 18 847 m3 ja maa-aluse osa maht 3284,7 m3. Kuna hoone laiendus oli põhiprojekti järgi 7061 m3, on hoone laiendamise mahuks määratud 31,9%. Rimer Konsult OÜ arvamuse kohaselt on kogu hoone maht kokku 20 884,1 m3, sh keldrikorruse maht 3055,3 m3. Mahu väljaselgitamiseks on väidetavalt aluseks võetud eelprojekti koosseisus olev ajalooline projekt. Erinevate lähteandmete tõttu ei ole Rimer Konsult OÜ ja Privaat Arhitektuur OÜ hoone mahu määramised võrreldavad. Vahetu mõõtmine on eelduslikult usaldusväärsem, arvestades mh, et tänapäevased mõõteriistad ja -meetodid võimaldavad täpsemalt mõõta. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuse puhul ei ole võimalik kontrollida lähteandmeid ega seda, kuidas on saadud tulemuseni jõutud. Esitatud ruumide mõõtmed keldrikorruse osas ei ühti 1955. a inventeerimisplaanidega ega Privaat Arhitektuur OÜ hinnangus toodud plaanidega. Rimer Konsult OÜ arvamuses esitatud arvud ja tulemused ei tõenda, et hoone maht on Privaat Arhitektuur OÜ töös määratud ebaõigesti. Kui kuur asub koolihoone küljes ning sellel on koolihoonega ühine sein, on õiguspärane ka seda pinda hoone mahu arvestusse hõlmata, seda enam, et vastav hoone osa kuulub lammutamisele. Vastustaja on ära näidanud, et ka ilma kuurita jääks hoone mahu laiendus 33% piiresse. Ebausutavad on kaebaja väited, et Privaat Arhitektuur OÜ mõõdistusprojekt on võltsitud või koostatud tagantjärele. Kuna mõõdistustulemus oli 22 132 m3, sh algselt planeeritud laiendus 7061 m3, oli hoone laiendamine kavandatud 31,9% ning vastustajal ei olnud detailplaneeringu ega projekteerimistingimuste koostamise kohustust. 4) See, et eelprojektis või ehitisregistris olid hoone mahu osas ehitusloa väljastamise ajal teistsugused andmed, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks, kui leiab tõendamist, et tegelikult lähtuti õigetest andmetest. Lähenemine, kus erinevate numbrite korral eel- ja põhiprojektis tuleks ehitusload tühistada, on vormilisi eksimusi ületähtsustav. On tuvastatud, et lähtuti 7(19)

3-17-757 õigetest andmetest. Eelprojektis oli hoone maht koos maapealse osa mahuga 21 805 m3, põhiprojektis 22 132 m3. Põhiprojektis toodu vastab mõõtmistulemusele. Halduskohus ei nõustunud, et EhS ja PlanS tähenduses on oluline maht, mis on kajastatud hoone esialgses projektis. See tähendaks, et esialgses (eskiis)projektis toodut ei olegi võimalik enam muuta. Sellist tõlgendust ei saa pidada põhjendatuks. Põhiprojektiga võib eelprojektis toodud andmeid muuta. Kuna põhiprojektis on juurdeehitise mahtu vähendatud, ei saa selline tegevus olla PlanS § 125 lg 1 p 2 või EhS § 26 lg 2 p 2 eesmärkidega vastuolus. 5) TLPA 25.07.2017 ehitusluba tugines PlanS § 125 lg 1 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 5 p 1 erandile. Projekteerimistingimustest nähtuvalt on TLPA hinnanud Salto AB OÜ koostatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme õppehoone eskiisprojekti arhitektuurset, funktsionaalset ja mahulist lahendust ning leidnud, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, ning on 23.09.2016 kooskõlastanud eskiisprojekti. Kas hoone sobitub või ei sobitu keskkonda, on hinnanguline ning vastustajal on siin suur kaalutlusruum. Kaalutlusreeglite rikkumist ei nähtu. Hoone arhitektuurilist üldkontseptsiooni ehitamise käigus ei muudetud, säilitati esinduslik hoone fassaad. Juurdeehitis jääb hoone sisehoovipoolsesse ossa, mistõttu ei saa piirkonna olemasolev hoonestuslaad sobimatu ehitise läbi rikutud. Juurdeehituse maht ei ole nii suur, et muudaks hoone keskkonda sobimatuks. Vana-Kalamaja 9 hoone kasutusotstarve ümberehitamise käigus ei muutunud. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jms. Põhjendamatu on väita, et teeninduspiirkonnaga kodulähedane põhikool on üldplaneeringuga vastuolus, samal ajal kui vastuolus ei ole ülelinnalise teeninduspiirkonnaga täiskasvanute gümnaasium. Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 7 ei sätesta volikogule kohustust detailplaneeringu algatamist kaaluda. Kaebajal puudub subjektiivne õigus seda nõuda. Kaebaja kaasamine ei olnud EhS § 42 lg-st 6 tulenevalt nõutav. 6) Kaebaja hinnangul on menetlus läbi viidud kiirustades. Kiirustamine ei ole kaalutlusviga, mis viiks haldusakti tühistamiseni. Seetõttu ei ole vaja tuvastada, kui kaua kestis ehituslubade menetlus, kuna see ei mõjuta nende õiguspärasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8(19)

3-17-757 Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkusega ning kui haldusorgan ei ole teinud kõike endast olenevat huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks planeerimismenetlusse, ei kohaldu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58. Sellisel juhul ei saa välistada võimalust, et avalikkuse nõuetekohase kaasamise korral oleks lõpptulemus kehtestatud planeeringust erinenud. Menetlusnõuete rikkumistest tulenevad tagajärjed ei saa olla leebemad, kui vastustaja on otsustanud üleüldse menetluse läbi viimata jätta. Seetõttu on kaebajal kaebeõigus ka avalikku huvi puudutavas osas. 2) TLPA 03.03.2017 ehitusloa andmise aluseks oli Privaat Arhitektuur OÜ Vana-Kalamaja 9 hoone ehitusprojekt, mille kohaselt oli kavandatud hoone mahuks 29 193 m3. Ehitusloa taotlusele oli lisatud hoone ajalooline projekt, mille kohaselt olemasoleva hoone mahuks on 18 842 m3. Ka ehitisregistris oli hoone mahuna toodud 18 842 m3. Vastustaja ei ole tõendanud, et ehitusloa andmise hetkel sai ta juhinduda muudest andmetest. Seega sai kohus ehitusloa õiguspärasuse hindamisel juhinduda üksnes andmetest, et hoone maht on 18 842 m3 ning kavandatud hoone laienduse maht on oluliselt suurem kui 33%. 3) PlanS ega EhS ei defineeri hoone mahu mõistet. Määruses nr 57 puudub viide, et seda oleks võimalik kohaldada ka detailplaneeringu koostamise kohustuse kindlaksmääramisel PlanS § 125 lg 1 p 2 tähenduses. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 17 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamisel võetakse aluseks pärast EhS jõustumist ehitisregistrisse kantud andmed. EhS jõustus 01.01.2003. Seega tuli hoone mahu arvestamisel lähtuda üksnes nendest andmetest, mis olid kantud ehitisregistrisse pärast 01.01.2003, s.o asjaolust, et hoone maht on 18 842 m3. Seda kinnitab EhSRS seletuskiri. Halduskohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata EhSRS §-i 17. 4) OÜ Privaat Arhitektuur mõõdistusmudel on võltsimistunnusega ning koostatud tagantjärgi. Halduskohtule esitatud faili metaandmetest nähtub, et see on loodud 10.04.2017 või 11.04.2017. Samuti on vastuolud mõõdistusmudelis ning selle aluseks olevas Geodeesia24 OÜ töös. Geodeesia24 OÜ tööle on viidatud ka eelprojekti seletuskirjas, mille kohaselt on olemasoleva hoone maht 21 805 m3. Ka sellisel juhul oleks hoone laiendamine suurem kui 33%. Jääb arusaamatuks, miks ei ole halduskohus pidanud usaldusväärseks riiklikult tunnustatud eksperdi TS ekspertarvamust. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuses nr E1709 on leitud, et hoone tegelik maht on oluliselt väiksem kui mõõdistusmudelis toodu ning ka juurdeehituse maht on eelprojekti jooniste põhjal vähemalt 8100 m3. Kuigi halduskohus väidab, et riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse puhul ei ole võimalik kontrollida selle lähteandmeid, ei olnud vastavaid andmeid võimalik kontrollida ka OÜ Privaat Arhitektuur mõõdistusmudeli puhul. Rimer Konsult ekspertarvamuse on koostanud riiklikult tunnustatud ekspert, mistõttu ei ole põhjust selle usaldusväärsuses kahelda. Sõltumata sellest, kas hoone mahu puhul tuleks PlanS § 125 lg 1 p 2 tähenduses arvesse võtta hoone esialgselt kavandatud mahtu, ehitisregistrisse kantud mahtu või olemasoleva hoone mahtu, on hoone laiendamise maht suurem kui 33%. Halduskohus ei ole hinnanud, kas vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Samuti puuduvad viited, et vastustaja oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. 5) PlanS § 125 lg 5 näol on tegemist erinormiga, mida saab rakendada sättes toodud kõigi nõuete täitmisel. Antud juhul on tegemist hoonest ning olulise avaliku huviga rajatistest moodustuva tervikliku kompleksiga, millest lähtuvad mõjud ulatuvad kaugemale kui projekteerimistingimuste reguleerimisesemeks olev üksik hoone (vrdl PlanS § 124 lg 1 ja EhS § 26 lg 1). Ehitusõigus on määratud terviklikule alale, mida kinnitavad väljastatud ehitusload. PlanS seletuskirjas on selgitatud, et PlanS § 125 lg 5 kohaldamisel (eelnõus § 118 lg 5) tuleb 9(19)

3-17-757 järgida üldplaneeringus toodud tingimusi, eeskätt planeeringuala üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi. Juhul kui sellised tingimused ei ole üldplaneeringus määratud, ei ole sätte kohaldamine lubatud. Tallinna linna üldplaneeringuga ei ole määratud projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi. Seega ei saanud erisust rakendada. Ei nähtu, et vastustaja oleks üldse kaalunud detailplaneeringu koostamise vajadust. Kohus on jätnud kaalutlusõiguse teostamise kontrollimata. 6) Hoone ei sobitu oluliselt laiendatud kujul mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud elukeskkonda, sest see toob kaasa olulised häiringud piirkonna niigi ülekoormatud tänavavõrgule. Eelnev toob omakorda kaasa negatiivsed mõjud suureneva müra ja õhusaaste näol. Probleemidele piirkonna liikluskoormuse, müra ning saastega on korduvalt tähelepanu osutatud nii Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus kui ka arengukavas. 7) Kaebaja ei nõustu, et kaasamise vajaduse saaks tingida üksnes võimalik subjektiivsete õiguste riive ja seda olukorras, kus detailplaneeringu menetlus on jäetud õigusvastaselt korraldamata. Taolist piirangut EhS § 42 lg 6 ei sätesta. Lisaks tuleb olulise ruumilise mõjuga hoone puhul eeldada, et see riivab ka naabruskonna elanike õigusi. Antud juhul suureneb ehitusmaht kõrvalkinnistul ca 8000 m3. Seega ei saanud vastustaja kaasamise vajaduse üle otsustades eeldada, et ehitusloa andmine naaberkinnistu omanike õigusi ja huve ei riiva. Kaasamise vajadusele on halduskohus tähelepanu juhtinud 31.07.2017 kohtumääruse p-s 12.2. Kaebaja kaasamise vajadus tuleneb mh KeÜS § 23 lg-st 1. Tervise ja heaoluvajadustega seondub vaieldamatult ka liikluskoormus ja müra ning liikluskoormusega kaasnev saaste. Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et müra ja saastega seonduv on olnud piirkonnas probleemiks ning vastustaja on sarnastel asjaoludel nõudnud arendajatelt uuringute teostamist ja leevendusmeetmete rakendamist. 8) Sõltumata kaebuse rahuldamata jätmisest ei olnud õiguspärane jätta menetluskulud tervikuna kaebaja kanda. Kaebaja esitas kaebuse 03.03.2017 ehitusloa tühistamiseks, mille vastustaja tunnistas pärast kaebuse esitamist kehtetuks põhjusel, et hoone laiendamise maht on suurem kui 33%. Lisaks on kaebaja tõendanud, et tegelikkuses oli algusest peale hoone kavandatav maht suurem kui 33%, mistõttu ei tinginud ehitusloa kehtetuks tunnistamist muutunud objektiivsed asjaolud, vaid kaebuse esitamine. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-29-12 p-s 30 leidnud, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-t 11 tuleks tõlgendada laiendavalt ning kohaldada ka viisil, mille kohaselt kaebuse rahuldamata jätmisel võivad menetluskulud jääda vastustaja kanda, kui vastustaja enda tegevus on tinginud kaebaja poolt kohtusse pöördumise. Kohtusse pöördumist tingivaks on Riigikohus mh pidanud haldusakti motiveerimata jätmist ning muud õigusvastast tegevust haldusmenetluses. Antud juhul olid vaidlustatud haldusaktid ilmselgelt motiveerimispuudustega. Samuti nõustus halduskohus kaebajaga, et haldusmenetlus ei olnud läbipaistev ning on toimunud kiirustades. Protsessi kestel on pidevalt muudetud ehitamise õiguslikku alust, mis on takistanud kaebajal oma õiguste kohtulikku kaitset. Arvestades vastustaja vastuolulist käitumist haldus- ja kohtumenetluses, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kaebaja menetluskulud jääksid täies ulatuses tema enda kanda.

3-17-757 õiguslikku olukorda parandada ning kaebajale ei tekiks sellest eeliseid, sest ehitustegevus on lõppenud ja hoonele on väljastatud kasutusluba teise ehitusloa alusel. Varem kehtinud ehitusloa võimalik õigusvastasus seda olukorda ei muudaks. Tuvastamiskaebuse aluseks ei saa olla abstraktne huvi. Samuti ei saa selleks olla halduspraktika kujundamise või ühtlustamise soov. Kaebajal puudub õigus vaidlustada ehituslube avalikest huvidest lähtuvalt. Selleks ei anna alust ka PlanS § 141. Viide KeÜS § 23 lg-le 1 on asjakohatu. 2) 25.07.2017 väljastatud ehitusluba taotleti 21.06.2017 väljastatud projekteerimistingimuste alusel ning eraldiseisvas menetluses. Ehitusluba väljastati uue eelprojekti alusel. Samamoodi on eraldiseisva haldusmenetluse käigus väljastatud projekteerimistingimused, mille kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-17-1529. Nimetatud asjas on menetlust lõpetav lahend jõustunud. Samuti on eraldi haldusmenetluse käigus väljastatud teised Vana-Kalamaja tn 9 hoone rekonstrueerimiseks vajalikud ehitusload. Ka need ehitusload on kasutuslubade väljastamise tõttu kaotanud kehtivuse. Seega ei saa 03.03.2017 ehitusloa võimalik õigusvastasus mõjutada hiljem antud ehitusloa või projekteerimistingimuste õiguspärasust, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Isegi kui tuvastamiskaebuse lubatavust jaatada 03.03.2017 ehitusloa puhul, on see igal juhul välistatud 25.07.2017 ehitusloa puhul, sest kaebajal esines tõhusam õiguskaitsevahend – kasutusloa tühistamise nõue, mida kaebaja tähtaegselt ei kasutanud. 3) Vana-Kalamaja 9 hoone kogumaht vastavalt 1955. a inventariseerimisplaanidele on 22 068 m3. Ehitisregistri andmetel oli kuni 17.04.2017 tehtud paranduseni hoone mahuks 18 842 m3, kuid vahe oli tingitud asjaolust, et varem polnud hoone keldrikorrust arvestatud hoone mahu hulka tulenevalt 1955. a kehtinud hoone mahu arvestamise metoodikast ja asjaolust, et hoone keldris asus tsiviilvarjend, mille olemasolu objekti salastatuse tõttu hoone mahus ei kajastatud. Hoone mahtude arvestamiseks ja täies osas mõõdistamiseks teostati 2016. a detsembris mõõdistus, kasutades laserskaneerimise meetodit. Viimase tulemustest nähtub, et hoone tegelik maht on 22 132 m3. Hoone projektijärgseks mahuks oli plaanitud 29 193 m3, mis tähendab, et hoone laienduse osakaal oli 32,3%, kui lähtuda 1955. a inventariseerimisprojektist, või 31,9%, kui lähtuda mõõdistusprojektist. Seega ei olnud vastustajal kohustust koostada detailplaneeringut. Ehitusloa andmise hetkeks (03.03.2017) oli vastav mõõdistus tehtud. Hoonet ei ole faktiliselt muudetud esmase ehitusloa andmise järel, st andmed hoone tegeliku mahu kohta eksisteerisid ka ehitusloa andmise hetkel ning asjaolu, kas need olid kantud ehitisregistrisse, ei ole tähtis, sest ehitisregistri andmetel on informatiivne tähendus. 4) Asjaolu, et määrus nr 57 on kehtestatud EhS § 3 lg 5 alusel, ei välista määruses antud mõistete kasutamist PlanS-st arusaamisel. Mõistet „ehitise maht“ kasutatakse nii tõlgendades PlanS § 125 lg 1 p-i 2 kui EhS § 26 lg 2 p-i 2. Olukord, kus mõiste „ehitise maht“ oleks PlanS § 125 lg 1 p 2 ja EhS § 26 lg 2 p 2 tähenduses erineva sisuga, tooks kaasa tagajärje, kus ühe seaduse alusel võiks hoonet laiendada vähemas mahus kui teise alusel. Vana-Kalamaja 9 hoone maaalune osa oli olemas juba hoone esmakordsel püstitamisel 1955. a. Seda ei olnud kantud ehitisregistrisse hoone kogumahuna. EhSRS § 17 ei välista varem ehitatud hoonete puhul võimalust tuvastada nende tegelik maht ja lähtuda sellest ehitise laiendamisel, sh ehitisregistri andmeid uuendada. Hoonet ei ole vahepeal laiendatud, mistõttu ei ole korduva laiendamise keeldu rikutud. 5) Volitatud ehitusinsener HM on asunud seisukohale, et Privaat Arhitektuur OÜ mõõdistusprojektis on hoone kogumaht korrektselt tuvastatud, ning toonud välja, et digimõõdistus on oluliselt täpsem kui vanadelt inventariseerimisplaanidelt tuvastatav maht. Samuti on välja toodud, et Rimer Konsult OÜ arvamuse osas puudub võimalus andmeid kontrollida. Asjaolu, et Rimer Konsult OÜ arvamuse koostajaks on riiklikult tunnustatud ekspert, ei muuda nimetatud tõendit usaldusväärsemaks. Alusetu on kaebaja väide, et Privaat 11(19)

3-17-757 Arhitektuur OÜ töö nr 0416 on võltsitud. Kaebaja ei ole tõendanud, et töös sisalduvad andmed oleksid sisuliselt ebaõiged. Lisaks on vastustaja esitanud Estkonsult OÜ ekspertarvamuse, mis kinnitab, et mõõdistusprojektis on hoone kogumaht õigesti tuvastatud. Asjaolu, et mõõdistusmudel on eraldi projektina vormistatud aprillis 2017, ei tähenda, et mõõdistusmudelit ei oleks tehtud detsembris 2016. Mõõdistusmudeli puhul on tegemist digitaalse andmekoguga, mis on väga suure andmemahuga ning on mõeldud hoone ehitusprojekti koostamise aluseks vastavas eritarkvaras, milleta ei ole võimalik mõõdistust vaadelda. Seetõttu ongi vormistatud eraldi mõõdistusprojekt ka pdf-formaadis. 6) Projekteerimistingimustest nähtuvalt on TLPA hinnanud Salto AB OÜ koostatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme õppehoone eskiisprojekti arhitektuurset, funktsionaalset ja mahulist lahendust ning leidnud, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning on 23.09.2016 kooskõlastanud eskiisprojekti. Kuna Tallinna üldplaneeringus on määratud maa-ala hoonestuse üldised tingimused, eskiisprojektile vastav koolihoone laiendamine sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning arvestab hoonestuslaadiga, ei olnud DP koostamine põhjendatud ega otstarbekas. PlanS § 125 lg 5 viitab, et laiendada võib ühte hoonet ja seda teenindavaid rajatisi. Vaidlust ei ole selles, et teed, platsid, piirdeaed ja tehnovõrgud on konkreetset hoonet teenindavad ning selle toimimiseks vajalikud. 7) Hoone arhitektuuriline sobivus keskkonda ei ole põhjuslikus seoses piirkonna liikluskoormusega. Kaebaja ei ole tõendanud, et hoone kasutamine tooks kaasa muutusi liikluskoormuses võrreldes ajaga, kui seda kasutas VKTG. Teiseks ei sõltu hoone kasutamisest tingitud liikluskoormusest see, kui palju on hoonet konkreetsel juhul laiendatud – kaebuse põhjenduste kohaselt rikutaks kaebaja õigusi ka siis, kui hoonet poleks suuremaks ehitatud. 8) HKMS § 108 lg 6 kohaldub üksnes siis, kui kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab. Praegusel juhul ei ole seda tehtud. Ehitusprojekti muutmine ei olnud tingitud kaebusest, vaid ehitusprojekti muutmise vajadus ilmnes pärast ehitusloa väljastamist selgunud ehituslikest asjaoludest. 03.03.2017 ehitusluba oli õiguspärane. Halduskohus ei ole tuvastanud vastustaja õigusvastast tegevust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12(19)

3-17-757

3-17-757 1893, p 12). Vaidluse eseme halduskohtus määravad kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1 ls 1). Kaebeõiguse puudumise tõttu või kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu on kaebuse tagastamine võimalik vaid nii, et tagastatakse mõni kaebuse nõue. Halduskohus ei ole tagastanud ühtegi kaebaja nõuet. Ka ei nähtu haldusasja materjalidest, et vaidlustatud ehitusload oleks jaotatud osahaldusaktideks. Sellisena ei ole ehituslube käsitlenud ka halduskohus. Juhul kui halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning leiab, et nende väidete põhjal ei ole tuvastatav kaebaja subjektiivsete õiguste riive, on kohtul võimalik jätta kaebaja väited tähelepanuta kui asja lahendamisel ebaolulised. Selles osas tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni muuta.

3-17-757 selliseid asjaolusid välja toonud ning neid ei nähtu ka haldusasja materjalidest. Isiku kaasamise konkreetsesse haldusmenetlusse otsustab haldusorgan igakordselt eraldi kaalutlusõiguse alusel, lähtudes isiku subjektiivsete õiguste võimalikust riivest. Tuvastamisnõude esitamist võib praegusel juhul õigustada üksnes kahju hüvitamise eesmärk.

3-17-757 asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus muudab ka halduskohtu otsuse resolutsiooni sõnastust kaebuse läbi vaatamata jätmise ja rahuldamata jätmise osas.

III).

16(19)

3-17-757

3-17-757

18(19)

3-17-757

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.