lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-757/45

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-757/45
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
8653
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-757

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 3. märtsi 2017. a ehitusloa nr 1712271/05976, 25. juuli 2017. a ehitusloa nr 1712271/25585 ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbimata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Maria MägiRohtmets Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kent Märjamaa ja Terje Krais

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Muuta halduskohtu otsuse põhjendusi osas, mis puudutavad kaebeõigust.
3.Muuta halduskohtu otsuse resolutsiooni kaebuse läbi vaatamata ning rahuldamata jätmist puudutavas osas ning sõnastada see järgmiselt: ,,1. Jätta XX kaebus rahuldamata.“
4.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2017. a otsus muutmata.
5.Jätta XX taotlus tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata ning tagastada tõend kaebajale.
6.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29. oktoobril 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-17-757 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX-le kuulub korteriomand aadressil Kotzebue 18a-1, mis asub Vana-Kalamaja 9 hoone vahetus läheduses. Tallinna linnale kuulub Vana-Kalamaja 9 asuv kinnistu koos seal asuvate ehitistega. 2016. a novembris otsustati seni ehitist õppehoonena kasutanud Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium (VKTG) liita Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiga ja korraldada uuest õppeaastast kooli tegevus ümber. VKTG kolis Vana-Kalamaja õppehoonest välja.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 06.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03264 hoone osaliseks lammutamiseks (ehituse I etapp).
3.TLPA väljastas 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 hoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks kuni 33% ulatuses (ehituse II etapp).
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 05.04.2017 kaebuse, milles taotles TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 tühistamist.
5.Ehitusprojekti muudatustest tingituna väljastas TLPA 21.06.2017 projekteerimistingimused nr 1711802/04050 hoone laiendamiseks rohkem kui 33%.
6.TLPA väljastas 07.07.2017 ehitusloa nr 1712271/23724 taristu, piirdeaedade ja väravate rajamiseks ning abihoone lammutamiseks (ehituse III etapp).
7.XX esitas 21.07.2017 Tallinna Halduskohtule tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-1529).

kaebuse

projekteerimistingimuste

8.TLPA väljastas 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 1712271/23724 Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks üle 33%.
9.XX esitas 10.08.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles muu hulgas tühistada TLPA 07.07.2017 ehitusluba nr 1712271/23724 lisa 3 osas (kinnistu teed ja platsid) ning TLPA 25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585 (haldusasi nr 3-17-1663).
10.Tallinna Halduskohtu 15.08.2017 määrusega jäeti rahuldamata TLPA taotlus menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-17-757 (p 2); lubati kaebuse muutmine haldusasjas nr 3-17-757 ning menetleti kaebust nõuetes tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbimata jätmise õigusvastasus (p 4); tagastati kaebus haldusasjas nr 3-17-1529 (p 5); tagastati kaebus haldusasjas nr 3-17-1663 nõudes tühistada TLPA 07.07.2017 ehitusluba nr 1712271/23724 lisa 3 (kinnistu teed ja platsid) (p 7); võeti menetlusse kaebus haldusasjas nr 3-17-1663 nõudes tühistada TLPA 25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585 (p 8); liideti haldusasjad nr 3-17-757 ja 3-17-1663 ühte

2(19)

3-17-757 menetlusse ning menetleti liidetud kaebusi haldusasjana nr 3-17-757 (p 13). Määruse resolutsiooni punktid 5 ja 7 jõustusid 31.08.2017.

11.XX esitas Tallinna Halduskohtule 16.10.2017 taotluse kaebuse muutmiseks ning palus haldusasja nr 3-17-757 raames menetleda nõudeid tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976, 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbimata jätmise õigusvastasus.
12.Tallinna Halduskohtu 30.10.2017 määrusega anti luba kaebust muuta ja otsustati menetleda kaebust nõuetes tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976, 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus (p 1).
13.Kaebaja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 1) Ehitusload riivavad kaebaja omandiõigust ning õigust tervise kaitsele. Kinnistule põhikooli hoone rajamine ja olemasoleva hoone oluline laiendamine mõjutab piirkonda negatiivselt, suurendades liikluskoormust, misjärel suureneb ka müra ja saaste. Kaebaja kinnisasja väärtus väheneb. 2) Rikutud on kaebaja õigust korraldusele ja menetlusele. Detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste menetluse läbimata jätmine on õigusvastane. Ehitusluba anti projektile, milles kavandatud olemasoleva hoone laiendus ületas 33% esialgsest mahust. Ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) tähenduses on oluline esialgu kavandatud maht, s.o maht, mis on kajastatud esialgses projektis. Väljendiga „esialgne maht“ on soovitud vältida olukorda, kus hoonet korduvalt laiendades saavutatakse progresseeruvalt suurem maht. Arvesse ei saa võtta hoone ebaseaduslikke juurdeehitisi või hoone varasemaid laiendamisi. Hoone mahu arvestamisel tuleb lähtuda maapealsest mahust. 3) Ehitisregistri andmetel paikneb Vana-Kalamaja 9 kinnistul hoone mahuga 18 842 m3. Sama maht nähtub ehitusprojektile lisatud hoone ajaloolisest projektist. Eskiisprojekti kohaselt on hoone mahuks koos lammutatava hoonega 19 530 m3. Vastustaja on tagantjärele muutnud ehitisregistri andmeid, näidates hoone mahuna 22 068 m3, ning viidanud, et muudatuse tingis majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57). Määrus nr 57 on rakendatav ainult ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, sh ehitusprojekti ja ehitamise tehnilise dokumendi koostamisel. Riigikohus on 04.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-59-13 märkinud, et määrus pole kohaldatav planeerimismenetluses. Ehitusloa aluseks oleva projekti seletuskirjas on hoone mahuks märgitud 21 805 m3, samas on dokument koostatud pärast 2016. a detsembri mõõdistust. Kui maht 21 805 m3 vastaks tõele, on hoone laiendamine kuni 29 193 m3 enam kui 33%. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuse nr E1079 kohaselt on hoone esialgne maht koos maa-aluse mahuga maksimaalselt 20 890 m3. Hoone maapealseks mahuks on ekspert märkinud 18 850 m3. Ehitusloa kohaselt on hoone laiendamisel laiendatud hoone lõplikuks mahuks 29 193 m3 ehk laiendatud hoone maht on 54% suurem kui hoone esialgne maht. 4) OÜ Privaat Arhitektuur tööl nr 04016 on võltsimise tunnused. Vastustaja on väitnud, et tegi mõõdistuse 2016. a detsembris. Failide metaandmetest nähtuvalt on need loodud 10.04.2017 või 11.04.2017. 5) TLPA on 21.06.2017 väljastanud projekteerimistingimused nr 1712271/05976 VanaKalamaja 9 hoone laiendamiseks suuremas mahus kui 33%. Seega oleks vastustaja pidanud enne ehitusloa väljastamist korraldama detailplaneeringu või projekteerimistingimuste menetluse. Ehitusloa andmise seisuga ei ole vastustaja seda teinud. Seega ei saa ehitusluba olla õiguspärane. Projekteerimistingimuste menetlusest jäeti kaebaja teavitamata. Projekteerimistingimuste tagantjärele vormistamine tähendab, et varem heaks kiidetud 3(19)

3-17-757 ehitusprojekt ja selle alusel väljastatud ehitusluba ei vasta projekteerimistingimustele parkimiskohtade osas. 6) Detailplaneeringu algatamist oleks tulnud kaaluda Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 7 alusel. Menetluse puudulikkusele viitab ka asjaolu, et ehitusloa taotluse aluseks olev projekt on allkirjastatud 03.03.2017 kell 09.14 ja luba väljastatud samal kuupäeval kell 13.03. Ehitisregistri koondvaatest nähtub, et ehitusloa taotlus on esitatud alles 03.03.2017. Ehitusloa taotluse dokumendid hoone laiendamiseks (taotlus nr 1711271/01332) muutusid nähtavaks alles märtsikuus. Kaebajat ei teavitatud ehitusloa väljastamisest, vaid ta sai sellest teada ajakirjanduse vahendusel. Kaebajal ei olnud võimalik arvamust avaldada, sest ehitusluba ei väljastatud kohase menetluse järel. 7) Selleks, et ehitis vastaks nõuetele, peab see vastama piirkonna heakorra ja liikluskorralduse põhimõtetele ja isikute õigustele ning avalikule huvile. Ehitusloa menetluses nimetatud küsimuste käsitlemata jätmine viitab uurimisprintsiibi ja kaalutlusõiguse rikkumisele. Isiku õiguste ja avaliku huvi väljaselgitamiseks tulnuks koostada uuringud müra, saaste ja liikluskoormuse kohta või hinnata keskkonnamõju. Projektis liikluskorraldust ei käsitleta, vaid antakse üksnes põhimõtteline lahendus. Samas suureneb piirkonna liikluskoormus. Parkimise lahendamata jätmine on vastuolus PlanS ja EhS nõuetega. Kehtiva ehitusstandardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kohaselt peaks koolihoone juurde loodama vähemalt 35 parkimiskohta. Asendiplaanil on perspektiivsena kavandatud viis parkimiskohta. 8) Esitatud pole ehitusprojekti, vaid ainult eskiis. Ehitusprojektile ei ole tehtud ekspertiisi, kuigi see on haridus- ja teadushoonete puhul kohustuslik (majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 lg 2 p 12). Seega ei ole võimalik hinnata, kas kooli kolimisega kaasnevad positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud, mis kaaluvad üles kaebajale tekkivad negatiivsed häiringud. 9) Vastustaja on 25.07.2017 ehitusloa väljastamisel rikkunud PlanS § 125 lg-t 1, EhS § 31 lõikeid 2–4 ja EhS § 26 lg-t 3. Tegemist on olulise avaliku huviga rajatisest moodustuva tervikliku kompleksiga, mille mõjud ulatuvad kaugemale kui projekteerimistingimuste reguleerimisesemeks olev üksik hoone. Tallinna linna üldplaneeringuga ei ole määratud projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi (sh maksimaalne ehitusmaht). Seega ei saa rakendada erisust üldisest detailplaneeringu koostamise kohustusest. Lisaks asetseb VanaKalamaja 9 kinnistu Kalamaja asumis, kus Tallinna üldplaneeringu kohaselt võivad paikneda elamupiirkonda teenindavad asutused. Tegemist on õppehoonega, mis teenindab kogu Tallinna linna. Ei nähtu, et vastustaja oleks üldse kaalunud detailplaneeringu koostamise vajadust või sellest loobumist.

14.TLPA palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks osas, mis puudutab hoone laiendamist üle 33% esialgsest mahust, parkimiskohtade arvu Vana-Kalamaja 9 kinnistul ning ehitisest lähtuvat liiklustiheduse kasvu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda naaberkinnistu osas DP algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist, mistõttu puudub tal õigus nõuda sellistel motiividel väljastatud ehitusloa tühistamist. Naaberkinnisasjal ette nähtav parkimiskohtade arv ei riku kaebaja õigusi. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et liiklustihedus avalikult kasutatavatel tänavatel ei muutuks. Ei ole eluliselt usutav, et negatiivsed mõjud (müra, saaste) ulatuvad kaebaja kinnistuni. Ehitisest endast negatiivsed mõjutused ei lähtu. EhS § 42 lg 3 p 6 kohaselt on ekspertiisi tegemine seatud ehitusloa kõrvaltingimuseks. Kõrvaltingimuse täitmine ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust. 2) Ehitusloa andmiseks ei olnud vaja koostada detailplaneeringut ega väljastada projekteerimistingimusi, sest olemasolevat hoonet rekonstrueeriti ja laiendati kuni 33% (EhS § 38 lg 2, § 26 lg 2 p 2 ja PlanS § 125 lg 1 p 2). Laienduse protsent arvutatakse hoone kogumahust. 4(19)

3-17-757 Määruse nr 57 § 34 lg 1 kohaselt on ehitise maht ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summa. Määruses märgitud mahtu rakendatakse nii EhS kui PlanS puhul. Vastupidist ei tulene ka EhS § 3 lg-st 5. Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-59-13 ei ole asjakohane, kuna seal analüüsiti ehitusalust pindala kuni 01.07.2015 kehtinud ehitus- ja planeerimisseaduse ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2012 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ (määrus nr 69) alusel. Ehitise mahu sisustamisel ei tule lähtuda EhS ja PlanS seletuskirjast, kuna selle näol ei ole tegemist õigusaktiga. Seletuskirja kirjutamise ajal ei olnud kehtestatud määrust nr 57. PlanS eelnõu (571 SE) II lugemise muudatusettepanekute loetelust nähtub, et seadusandja soovib ehitise laiendamise mahu arvestamisel võtta arvesse nii maapealset kui maa-alust mahtu. 3) Vana-Kalamaja 9 hoone tegelik kogumaht on vastavalt 1955. a inventariseerimisplaanidele 22 068 m3, mis on kantud ehitisregistrisse. Vanad inventariseerimisplaanid ei arvestanud hoone mahu hulka tsiviilvarjendit, mis oli salastatud. 2016. a detsembris teostatud laserskaneerimine paljastas, et hoone maht koos kuuriga on 22 132 m3. Lähtudes uutest andmetest, on hoone laienduse maht 29 193 m3 vastavalt 32,3% ja 31,9% (kuurita) esialgsest mahust. Kaebaja esitatud ekspertiisis on võetud aluseks 1974. a inventariseerimisplaan. Ekspertiisis ei lükata ümber, et 2016. a mõõdistus oleks ebatäpne. Laserskaneerimise meetodiga tuvastatud maht on oluliselt täpsem kui inventariseerimisplaan. Kaebaja esitatud eksperdi seisukoha näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Volitatud ehitusinsener HM on leidnud, et mõõdistusprojektis kajastatud hoone kogumaht on korrektselt tuvastatud ning täpsem kui vanadel inventariseerimisplaanidel märgitu. Kaebaja esitatud Rimer Konsult OÜ ekspertiisis ei ole kirjeldatud mahu arvestamise metoodikat. 4) Asjaolu, et vastustaja on 21.06.2017 väljastanud projekteerimistingimused hoone laiendamiseks üle 33%, ei tähenda, et 03.03.2017 ehitusluba oleks õigusvastane. Projekteerimistingimused väljastati Privaatarhitektuur OÜ taotluse alusel, mille põhjuseks on ehituse ja projekteerimise käigus kavandatavad muudatused, mis ületavad algselt plaanitud ehitusmahtu. Ehitamise käigus ei ole keelatud projekti muuta ja otsustada täiendavate tööde tegemist. Hoone maht oli projekteeritud 33% piirile. See ei tähenda, et vastustaja võtaks omaks, et ehitusloa väljastamise eelduseks oleks olnud projekteerimistingimuste väljastamine või projekteerimistingimused on väljastatud ehitusloa tagantjärele seadustamiseks. PlanS § 125 lg-st 5 tulenevalt võib lubada üksnes projekteerimistingimuste alusel hoonestada krundi, millel ühtki hoonet ei asu, määrates PlanS § 125 lg-st 6 ja EhS § 26 lg-st 4 tulenevalt ehitise suurima ehitusaluse pinna, kõrguse, sügavuse jmt. Vaidlustatud objekti puhul on PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused täidetud. 5) Ehitusloa menetlus on olnud nõuetekohane. Ehitusloa taotlus esitati 26.01.2017. Taotluse puudused kõrvaldati 20.02.2017. Ehitusprojekt tagastati tingmärkide täpsustamiseks ning taotleja korrigeeris projekti puudused 02.03.2017. Taotleja on esitanud pärast projekti korrigeerimist igakordselt uue taotluse, mistõttu on ehitisregistrist nähtuv menetlusaeg eksitav. Vastustajal ei olnud kohustust kaebajat ehitusloa menetlusse kaasata. EhS § 42 lg 6 kohaselt tehakse seda vaid vajaduse korral. 6) Projektdokumentatsiooni kohta tehti ekspertiisid: Vana-Kalamaja tn 9 laienduse vundamentide ehitusprojekti ekspertiis (14.02.2017), Vana-Kalamaja tn 9 laienduse insenerosade ehitusprojekti ekspertiis (16.03.2017). Kogu projekti on ekspertiisiga hinnatud 11.04.2017. Kaebaja esitatud ekspertiisis ei ole arvestatud, et ehitisregistris leiduva dokumentatsiooni koosseisus on esitatud olemasolevate konstruktsioonide uuring ning konstruktiivse osa eelprojekt (Civen OÜ töö nr 1633). Vahelagede kandevõime ja jäikuse hindamiseks on OÜ Nordlin teinud katsetusi arvestuslike koormustega. Asjaolu, et vastustaja esitas põhiprojektile tehtud ekspertiisi seisuga 15.05.2017, ei tähenda, et varem poleks ehitusprojektile või selle osadele ekspertiisi tehtud. 5(19)

3-17-757 7) Kaebaja ei ole tõendanud, et Privaat Arhitektuur OÜ töö nr 0416 oleks võltsimistunnustega. Vastustaja on esitanud Estkonsult OÜ ekspertarvamuse, kust nähtub, et hoone mõõdistusprojektis on hoone kogumaht õigesti tuvastatud. Asjaolu, et mõõdistusmudel on eraldi projektina vormistatud 2017. a aprillis, ei tähenda, et mõõdistusmudelit ei oleks koostatud detsembris 2016. Eraldi mõõdistusprojekti vormistamine pdf-formaadis on tingitud asjaolust, et mõõdistusmudel on väga suure andmemahuga ning on mõeldud vaatlemiseks eritarkvaras. 8) Parkimiskohad ja liikluskoormus ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust. Kaebaja pole tõendanud, et rekonstrueeritava koolihoone tõttu suureneb piirkonnas liikluskoormus, millest tulenevalt suurenevad saaste ja müra. Negatiivsed transpordimõjud esinesid ka varem. Hoones tegutses kool enne, kui kaebaja omandas Kotzebue 18a-1 korteriomandi. Renoveeritavas hoones hakkavad õppima 1.–6. klassi õpilased, kellest enamikule on see elukohajärgne kool. Kooli saabutakse seega eelduslikult ühistranspordiga ja jalgsi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et liikluskoormus tänavatel püsiks sama. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivseks õiguseks, mida isik saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses (Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-4-12 ja nr 3-3-1-29-10). Kaebaja pole põhjendanud, kuidas mõjutab tema õigusi kinnistule ette nähtud parkimiskohtade arv. 9) Kaebajale kuuluva kinnisasja puhul on tegemist mitteeluruumiga. Seega ei saa kaebaja väita, et tema elukvaliteet langeb hüpoteetilise liikluskoormuse kasvust tingitud müra ja saaste tulemusel. Mitteeluruumidele ei kehti sarnased tervisekaitsenõuded nagu eluruumidele. Kaebaja korteriomandi aknad ja sissepääs jäävad Vana-Kalamaja 9 ja Kotzebue tänavafrondist eemale. Kotzebue tänavast on vahemaa 40–50 meetrit, mis on müra levikul arvestatav. Kaebaja pole tõendanud, et müra ja saaste hakkaksid ületama lubatud piirmäärasid. Kaebaja väited vara väärtuse vähenemise kohta on tõendamata. Täiendavate koolikohtade loomine piirkonda tõstab kaebaja kinnisvara väärtust. Isiku õigustatud sfääri ei kuulu kõik naaberkinnistul toimuv (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p-d 16–17). Kalamaja on hinnatud elamurajoon ning ehitustegevus toimub ka Vana-Kalamaja 9 vahetus läheduses. Liikluskoormus suureneb ka uute kortermajade tõttu. 10) Ehitustegevusest ei lähtu kaebaja väidetud ohte. Ohud saaksid realiseeruda üksnes ehitise kasutusse võtmisel.

15.Tallinna Halduskohtu 06.12.2017 otsusega jäeti kaebus läbi vaatamata osas, milles see on esitatud avalike huvide kaitseks (p 1); jäeti muus osas kaebus rahuldamata (p 2) ning jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 3). 1) Kaebeõiguse aluseks on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1. Kaebaja elukoht asub Vana-Kalamaja 9 õppehoone läheduses. Kaebaja näeb oma õiguste rikkumist suurenevas liikluskoormuses, millega kaasneb suurem müra ja saaste. Seega puudutaks kaebaja õigusi eelkõige õppeasutuse käitamine, mitte hoone rekonstrueerimine või selle omadused. Kaebajal on puutumus vaidlustatud ehituslubadega aspektis, mis puudutab detailplaneeringu menetluse läbi viimata jätmist. Detailplaneeringu menetluses oleks kaebaja saanud esitada vastuväiteid mh seoses suureneva liikluskoormusega. Ehitusloa menetluses selliseid küsimusi ei kaaluta. Kaebaja puutumus ei loo aga alust vaidlustada mistahes minetusi haldusmenetluses. Kaebaja huve ei saa riivata nt parkimiskohtade arv naaberkinnistul ja Vana-Kalamaja 9 õppehoone võimalik ohtlikkus õpilastele (vahelagede kandevõime, nõutavate ekspertiiside olemasolu vms). Sellised väited puudutavad avalike huvide kaitsmist, milleks kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebeõigust ei mõjuta aga see, kas kaebaja elukoht on ehitisregistris arvel eluruumi või mitteeluruumina. 2) Määruse nr 57 § 34 lg 1 kohaselt on ehitise maht ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summa. Hoone on üheks ehitise liigiks. Seega on vastustaja õiguspäraselt leidnud, et hoone maht hõlmab nii hoone maapealset kui ka maa-alust osa. Kaebaja on viidanud EhS ja 6(19)

3-17-757 PlanS seletuskirjale, kus on välja toodud, et hoone mahuna tuleb mõista hoone maapealset füüsilist mahtu arvutatuna hoonete välispiirete välispinnast. EhS ja PlanS eelnõude algatamise ajal oli normistik teistsugune ning hoone mahu all mõisteti üksnes selle maapealset osa (vt nt Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu seisukoht). Olukord muutus majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ (määrus nr 84) jõustumise järel 10.10.2014, kuna nimetatud määrus eristas esmakordselt ehitise (üld)mahtu ja selle maapealsest mahtu, defineerides ehitise (üld)mahtu selle maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summana (vt määruse nr 84 seletuskiri). Samast põhimõttest lähtuti määruses nr 57. Seda, et PlanS eelnõu (571 SE) menetlemise ajal mõisteti hoone mahu all nii selle maapealset kui ka maa-alust osa, tõendab mh PlanS eelnõu teisel lugemisel esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek ja selle põhjendus (vt muudatusettepanek nr 29), millest nähtuvalt soovis muudatusettepaneku esitaja fikseerida põhimõtte, et detailplaneeringu koostamine on nõutav, kui olemasolevat hoonet laiendatakse üle 33% selle esialgu kavandatud maapealsest mahust. Seda ettepanekut eelnõu juhtivkomisjon ega täiskogu ei toetanud. Seega ei tule mõiste „hoone maht“ sisustamisel lähtuda PlanS ja EhS eelnõude seletuskirjadest, vaid määrusest nr 57. Määruse nr 57 termineid kasutatakse ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, sh ehitusprojekti ja ehitamise tehnilise dokumendi koostamisel ning ehitamise dokumenteerimisel ja muul asjakohasel juhul (määruse nr 57 § 1 lg 2) ning vastustaja pidi määrusest nr 57 juhinduma. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu seisukoha kohaselt oleks mõistlik seadust tõlgendada selliselt, kus ilma DP ja projekteerimistingimusteta oleks maapealset hooneosa võimalik laiendada 33% võrra ning maa-alust hooneosa samuti 33% võrra. Tõlgendus peaks siiski tuginema õiguslikule alusele, mida praegu kehtivad õigusaktid ei võimalda. Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-59-13 ei ole asjakohane, sest seal analüüsiti ehitusalust pindala kuni 01.07.2015 kehtinud ehitus- ja planeerimisseaduse ning määruse nr 69 alusel. Tegemist ei olnud ka hoone mahu, vaid ehitise ehitusaluse pinna/pindala mõistete sisustamisega. 3) Ehitusloa väljastamisel on lähtutud Privaat Arhitektuur OÜ teostatud mõõdistustest, mille kohaselt on hoone maht kokku 22 132 m3, sh maapealse osa maht 18 847 m3 ja maa-aluse osa maht 3284,7 m3. Kuna hoone laiendus oli põhiprojekti järgi 7061 m3, on hoone laiendamise mahuks määratud 31,9%. Rimer Konsult OÜ arvamuse kohaselt on kogu hoone maht kokku 20 884,1 m3, sh keldrikorruse maht 3055,3 m3. Mahu väljaselgitamiseks on väidetavalt aluseks võetud eelprojekti koosseisus olev ajalooline projekt. Erinevate lähteandmete tõttu ei ole Rimer Konsult OÜ ja Privaat Arhitektuur OÜ hoone mahu määramised võrreldavad. Vahetu mõõtmine on eelduslikult usaldusväärsem, arvestades mh, et tänapäevased mõõteriistad ja -meetodid võimaldavad täpsemalt mõõta. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuse puhul ei ole võimalik kontrollida lähteandmeid ega seda, kuidas on saadud tulemuseni jõutud. Esitatud ruumide mõõtmed keldrikorruse osas ei ühti 1955. a inventeerimisplaanidega ega Privaat Arhitektuur OÜ hinnangus toodud plaanidega. Rimer Konsult OÜ arvamuses esitatud arvud ja tulemused ei tõenda, et hoone maht on Privaat Arhitektuur OÜ töös määratud ebaõigesti. Kui kuur asub koolihoone küljes ning sellel on koolihoonega ühine sein, on õiguspärane ka seda pinda hoone mahu arvestusse hõlmata, seda enam, et vastav hoone osa kuulub lammutamisele. Vastustaja on ära näidanud, et ka ilma kuurita jääks hoone mahu laiendus 33% piiresse. Ebausutavad on kaebaja väited, et Privaat Arhitektuur OÜ mõõdistusprojekt on võltsitud või koostatud tagantjärele. Kuna mõõdistustulemus oli 22 132 m3, sh algselt planeeritud laiendus 7061 m3, oli hoone laiendamine kavandatud 31,9% ning vastustajal ei olnud detailplaneeringu ega projekteerimistingimuste koostamise kohustust. 4) See, et eelprojektis või ehitisregistris olid hoone mahu osas ehitusloa väljastamise ajal teistsugused andmed, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks, kui leiab tõendamist, et tegelikult lähtuti õigetest andmetest. Lähenemine, kus erinevate numbrite korral eel- ja põhiprojektis tuleks ehitusload tühistada, on vormilisi eksimusi ületähtsustav. On tuvastatud, et lähtuti 7(19)

3-17-757 õigetest andmetest. Eelprojektis oli hoone maht koos maapealse osa mahuga 21 805 m3, põhiprojektis 22 132 m3. Põhiprojektis toodu vastab mõõtmistulemusele. Halduskohus ei nõustunud, et EhS ja PlanS tähenduses on oluline maht, mis on kajastatud hoone esialgses projektis. See tähendaks, et esialgses (eskiis)projektis toodut ei olegi võimalik enam muuta. Sellist tõlgendust ei saa pidada põhjendatuks. Põhiprojektiga võib eelprojektis toodud andmeid muuta. Kuna põhiprojektis on juurdeehitise mahtu vähendatud, ei saa selline tegevus olla PlanS § 125 lg 1 p 2 või EhS § 26 lg 2 p 2 eesmärkidega vastuolus. 5) TLPA 25.07.2017 ehitusluba tugines PlanS § 125 lg 1 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 5 p 1 erandile. Projekteerimistingimustest nähtuvalt on TLPA hinnanud Salto AB OÜ koostatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme õppehoone eskiisprojekti arhitektuurset, funktsionaalset ja mahulist lahendust ning leidnud, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, ning on 23.09.2016 kooskõlastanud eskiisprojekti. Kas hoone sobitub või ei sobitu keskkonda, on hinnanguline ning vastustajal on siin suur kaalutlusruum. Kaalutlusreeglite rikkumist ei nähtu. Hoone arhitektuurilist üldkontseptsiooni ehitamise käigus ei muudetud, säilitati esinduslik hoone fassaad. Juurdeehitis jääb hoone sisehoovipoolsesse ossa, mistõttu ei saa piirkonna olemasolev hoonestuslaad sobimatu ehitise läbi rikutud. Juurdeehituse maht ei ole nii suur, et muudaks hoone keskkonda sobimatuks. Vana-Kalamaja 9 hoone kasutusotstarve ümberehitamise käigus ei muutunud. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jms. Põhjendamatu on väita, et teeninduspiirkonnaga kodulähedane põhikool on üldplaneeringuga vastuolus, samal ajal kui vastuolus ei ole ülelinnalise teeninduspiirkonnaga täiskasvanute gümnaasium. Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 7 ei sätesta volikogule kohustust detailplaneeringu algatamist kaaluda. Kaebajal puudub subjektiivne õigus seda nõuda. Kaebaja kaasamine ei olnud EhS § 42 lg-st 6 tulenevalt nõutav. 6) Kaebaja hinnangul on menetlus läbi viidud kiirustades. Kiirustamine ei ole kaalutlusviga, mis viiks haldusakti tühistamiseni. Seetõttu ei ole vaja tuvastada, kui kaua kestis ehituslubade menetlus, kuna see ei mõjuta nende õiguspärasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

16.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.12.2017 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. 1) Halduskohus leidis, et kaebaja huve ei saa riivata nt parkimiskohtade arv naaberkinnistul ja hoone võimalik ohtlikkus. Halduskohtu põhjendused on vastuolulised. 31.07.2017 määruses ei ole kohus välistanud, et avaliku huvi kaitsmine võib tulla kõne alla ka juhul, kui detailplaneeringu menetlus on jäetud läbimata, kuna detailplaneeringu vaidlustamine avalikes huvides on PlanS § 141 alusel lubatud (määruse p 12.2). Samuti on kohus 15.08.2017 määruses leidnud, et detailplaneeringu menetluse käigus oleks kaebajal olnud rohkem võimalusi kaasa rääkida hoone laiendamise, sh liikluskorralduse küsimustes. Samuti ei ole halduskohus välistanud, et selle tulemusena oleks leitud lahendused, mis oleksid olnud kaebajale sobilikud. Kui nõuetekohane detailplaneeringu menetlus on jäetud tegemata, ei saa selle tulemusena kaebaja kaebeõigus kitseneda. Selline tõlgendus oleks vastuolus nii seadusandja eesmärgi kui ka põhiseaduse (PS) §-dega 14 ja 15. Ehitusloa väljastamisele eelnevad menetlused peavad tagama asja õige lahendamise, tasakaalustades erinevaid huve ja väärtusi. Asjakohaseid menetlusi ei ole toimetatud.

8(19)

3-17-757 Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkusega ning kui haldusorgan ei ole teinud kõike endast olenevat huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks planeerimismenetlusse, ei kohaldu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58. Sellisel juhul ei saa välistada võimalust, et avalikkuse nõuetekohase kaasamise korral oleks lõpptulemus kehtestatud planeeringust erinenud. Menetlusnõuete rikkumistest tulenevad tagajärjed ei saa olla leebemad, kui vastustaja on otsustanud üleüldse menetluse läbi viimata jätta. Seetõttu on kaebajal kaebeõigus ka avalikku huvi puudutavas osas. 2) TLPA 03.03.2017 ehitusloa andmise aluseks oli Privaat Arhitektuur OÜ Vana-Kalamaja 9 hoone ehitusprojekt, mille kohaselt oli kavandatud hoone mahuks 29 193 m3. Ehitusloa taotlusele oli lisatud hoone ajalooline projekt, mille kohaselt olemasoleva hoone mahuks on 18 842 m3. Ka ehitisregistris oli hoone mahuna toodud 18 842 m3. Vastustaja ei ole tõendanud, et ehitusloa andmise hetkel sai ta juhinduda muudest andmetest. Seega sai kohus ehitusloa õiguspärasuse hindamisel juhinduda üksnes andmetest, et hoone maht on 18 842 m3 ning kavandatud hoone laienduse maht on oluliselt suurem kui 33%. 3) PlanS ega EhS ei defineeri hoone mahu mõistet. Määruses nr 57 puudub viide, et seda oleks võimalik kohaldada ka detailplaneeringu koostamise kohustuse kindlaksmääramisel PlanS § 125 lg 1 p 2 tähenduses. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 17 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamisel võetakse aluseks pärast EhS jõustumist ehitisregistrisse kantud andmed. EhS jõustus 01.01.2003. Seega tuli hoone mahu arvestamisel lähtuda üksnes nendest andmetest, mis olid kantud ehitisregistrisse pärast 01.01.2003, s.o asjaolust, et hoone maht on 18 842 m3. Seda kinnitab EhSRS seletuskiri. Halduskohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata EhSRS §-i 17. 4) OÜ Privaat Arhitektuur mõõdistusmudel on võltsimistunnusega ning koostatud tagantjärgi. Halduskohtule esitatud faili metaandmetest nähtub, et see on loodud 10.04.2017 või 11.04.2017. Samuti on vastuolud mõõdistusmudelis ning selle aluseks olevas Geodeesia24 OÜ töös. Geodeesia24 OÜ tööle on viidatud ka eelprojekti seletuskirjas, mille kohaselt on olemasoleva hoone maht 21 805 m3. Ka sellisel juhul oleks hoone laiendamine suurem kui 33%. Jääb arusaamatuks, miks ei ole halduskohus pidanud usaldusväärseks riiklikult tunnustatud eksperdi TS ekspertarvamust. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuses nr E1709 on leitud, et hoone tegelik maht on oluliselt väiksem kui mõõdistusmudelis toodu ning ka juurdeehituse maht on eelprojekti jooniste põhjal vähemalt 8100 m3. Kuigi halduskohus väidab, et riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse puhul ei ole võimalik kontrollida selle lähteandmeid, ei olnud vastavaid andmeid võimalik kontrollida ka OÜ Privaat Arhitektuur mõõdistusmudeli puhul. Rimer Konsult ekspertarvamuse on koostanud riiklikult tunnustatud ekspert, mistõttu ei ole põhjust selle usaldusväärsuses kahelda. Sõltumata sellest, kas hoone mahu puhul tuleks PlanS § 125 lg 1 p 2 tähenduses arvesse võtta hoone esialgselt kavandatud mahtu, ehitisregistrisse kantud mahtu või olemasoleva hoone mahtu, on hoone laiendamise maht suurem kui 33%. Halduskohus ei ole hinnanud, kas vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Samuti puuduvad viited, et vastustaja oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. 5) PlanS § 125 lg 5 näol on tegemist erinormiga, mida saab rakendada sättes toodud kõigi nõuete täitmisel. Antud juhul on tegemist hoonest ning olulise avaliku huviga rajatistest moodustuva tervikliku kompleksiga, millest lähtuvad mõjud ulatuvad kaugemale kui projekteerimistingimuste reguleerimisesemeks olev üksik hoone (vrdl PlanS § 124 lg 1 ja EhS § 26 lg 1). Ehitusõigus on määratud terviklikule alale, mida kinnitavad väljastatud ehitusload. PlanS seletuskirjas on selgitatud, et PlanS § 125 lg 5 kohaldamisel (eelnõus § 118 lg 5) tuleb 9(19)

3-17-757 järgida üldplaneeringus toodud tingimusi, eeskätt planeeringuala üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi. Juhul kui sellised tingimused ei ole üldplaneeringus määratud, ei ole sätte kohaldamine lubatud. Tallinna linna üldplaneeringuga ei ole määratud projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi. Seega ei saanud erisust rakendada. Ei nähtu, et vastustaja oleks üldse kaalunud detailplaneeringu koostamise vajadust. Kohus on jätnud kaalutlusõiguse teostamise kontrollimata. 6) Hoone ei sobitu oluliselt laiendatud kujul mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud elukeskkonda, sest see toob kaasa olulised häiringud piirkonna niigi ülekoormatud tänavavõrgule. Eelnev toob omakorda kaasa negatiivsed mõjud suureneva müra ja õhusaaste näol. Probleemidele piirkonna liikluskoormuse, müra ning saastega on korduvalt tähelepanu osutatud nii Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus kui ka arengukavas. 7) Kaebaja ei nõustu, et kaasamise vajaduse saaks tingida üksnes võimalik subjektiivsete õiguste riive ja seda olukorras, kus detailplaneeringu menetlus on jäetud õigusvastaselt korraldamata. Taolist piirangut EhS § 42 lg 6 ei sätesta. Lisaks tuleb olulise ruumilise mõjuga hoone puhul eeldada, et see riivab ka naabruskonna elanike õigusi. Antud juhul suureneb ehitusmaht kõrvalkinnistul ca 8000 m3. Seega ei saanud vastustaja kaasamise vajaduse üle otsustades eeldada, et ehitusloa andmine naaberkinnistu omanike õigusi ja huve ei riiva. Kaasamise vajadusele on halduskohus tähelepanu juhtinud 31.07.2017 kohtumääruse p-s 12.2. Kaebaja kaasamise vajadus tuleneb mh KeÜS § 23 lg-st 1. Tervise ja heaoluvajadustega seondub vaieldamatult ka liikluskoormus ja müra ning liikluskoormusega kaasnev saaste. Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et müra ja saastega seonduv on olnud piirkonnas probleemiks ning vastustaja on sarnastel asjaoludel nõudnud arendajatelt uuringute teostamist ja leevendusmeetmete rakendamist. 8) Sõltumata kaebuse rahuldamata jätmisest ei olnud õiguspärane jätta menetluskulud tervikuna kaebaja kanda. Kaebaja esitas kaebuse 03.03.2017 ehitusloa tühistamiseks, mille vastustaja tunnistas pärast kaebuse esitamist kehtetuks põhjusel, et hoone laiendamise maht on suurem kui 33%. Lisaks on kaebaja tõendanud, et tegelikkuses oli algusest peale hoone kavandatav maht suurem kui 33%, mistõttu ei tinginud ehitusloa kehtetuks tunnistamist muutunud objektiivsed asjaolud, vaid kaebuse esitamine. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-29-12 p-s 30 leidnud, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-t 11 tuleks tõlgendada laiendavalt ning kohaldada ka viisil, mille kohaselt kaebuse rahuldamata jätmisel võivad menetluskulud jääda vastustaja kanda, kui vastustaja enda tegevus on tinginud kaebaja poolt kohtusse pöördumise. Kohtusse pöördumist tingivaks on Riigikohus mh pidanud haldusakti motiveerimata jätmist ning muud õigusvastast tegevust haldusmenetluses. Antud juhul olid vaidlustatud haldusaktid ilmselgelt motiveerimispuudustega. Samuti nõustus halduskohus kaebajaga, et haldusmenetlus ei olnud läbipaistev ning on toimunud kiirustades. Protsessi kestel on pidevalt muudetud ehitamise õiguslikku alust, mis on takistanud kaebajal oma õiguste kohtulikku kaitset. Arvestades vastustaja vastuolulist käitumist haldus- ja kohtumenetluses, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kaebaja menetluskulud jääksid täies ulatuses tema enda kanda.

17.TLPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) KeÜS § 23 lg 1 ei ole kaebeõiguse aluseks, sest koolihoone ja selle eesmärgipärane käitamine ei ole seotud looduskeskkonnaga. Tegemist on avalikes huvides esitatud populaarkaebusega. On selge, et kaebaja õigusi ehituslikud küsimused (hoone maht, insolatsioon jms) ei puuduta. Isegi kui kaebeõigust jaatada, ei ole täidetud tuvastamiskaebuse lubatavuse muud eeldused. Praegusel hetkel ei ole võimalik 03.03.2017 ehitusloa õigusvastasuse tuvastamisega kaebaja 10(19)

3-17-757 õiguslikku olukorda parandada ning kaebajale ei tekiks sellest eeliseid, sest ehitustegevus on lõppenud ja hoonele on väljastatud kasutusluba teise ehitusloa alusel. Varem kehtinud ehitusloa võimalik õigusvastasus seda olukorda ei muudaks. Tuvastamiskaebuse aluseks ei saa olla abstraktne huvi. Samuti ei saa selleks olla halduspraktika kujundamise või ühtlustamise soov. Kaebajal puudub õigus vaidlustada ehituslube avalikest huvidest lähtuvalt. Selleks ei anna alust ka PlanS § 141. Viide KeÜS § 23 lg-le 1 on asjakohatu. 2) 25.07.2017 väljastatud ehitusluba taotleti 21.06.2017 väljastatud projekteerimistingimuste alusel ning eraldiseisvas menetluses. Ehitusluba väljastati uue eelprojekti alusel. Samamoodi on eraldiseisva haldusmenetluse käigus väljastatud projekteerimistingimused, mille kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-17-1529. Nimetatud asjas on menetlust lõpetav lahend jõustunud. Samuti on eraldi haldusmenetluse käigus väljastatud teised Vana-Kalamaja tn 9 hoone rekonstrueerimiseks vajalikud ehitusload. Ka need ehitusload on kasutuslubade väljastamise tõttu kaotanud kehtivuse. Seega ei saa 03.03.2017 ehitusloa võimalik õigusvastasus mõjutada hiljem antud ehitusloa või projekteerimistingimuste õiguspärasust, mistõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Isegi kui tuvastamiskaebuse lubatavust jaatada 03.03.2017 ehitusloa puhul, on see igal juhul välistatud 25.07.2017 ehitusloa puhul, sest kaebajal esines tõhusam õiguskaitsevahend – kasutusloa tühistamise nõue, mida kaebaja tähtaegselt ei kasutanud. 3) Vana-Kalamaja 9 hoone kogumaht vastavalt 1955. a inventariseerimisplaanidele on 22 068 m3. Ehitisregistri andmetel oli kuni 17.04.2017 tehtud paranduseni hoone mahuks 18 842 m3, kuid vahe oli tingitud asjaolust, et varem polnud hoone keldrikorrust arvestatud hoone mahu hulka tulenevalt 1955. a kehtinud hoone mahu arvestamise metoodikast ja asjaolust, et hoone keldris asus tsiviilvarjend, mille olemasolu objekti salastatuse tõttu hoone mahus ei kajastatud. Hoone mahtude arvestamiseks ja täies osas mõõdistamiseks teostati 2016. a detsembris mõõdistus, kasutades laserskaneerimise meetodit. Viimase tulemustest nähtub, et hoone tegelik maht on 22 132 m3. Hoone projektijärgseks mahuks oli plaanitud 29 193 m3, mis tähendab, et hoone laienduse osakaal oli 32,3%, kui lähtuda 1955. a inventariseerimisprojektist, või 31,9%, kui lähtuda mõõdistusprojektist. Seega ei olnud vastustajal kohustust koostada detailplaneeringut. Ehitusloa andmise hetkeks (03.03.2017) oli vastav mõõdistus tehtud. Hoonet ei ole faktiliselt muudetud esmase ehitusloa andmise järel, st andmed hoone tegeliku mahu kohta eksisteerisid ka ehitusloa andmise hetkel ning asjaolu, kas need olid kantud ehitisregistrisse, ei ole tähtis, sest ehitisregistri andmetel on informatiivne tähendus. 4) Asjaolu, et määrus nr 57 on kehtestatud EhS § 3 lg 5 alusel, ei välista määruses antud mõistete kasutamist PlanS-st arusaamisel. Mõistet „ehitise maht“ kasutatakse nii tõlgendades PlanS § 125 lg 1 p-i 2 kui EhS § 26 lg 2 p-i 2. Olukord, kus mõiste „ehitise maht“ oleks PlanS § 125 lg 1 p 2 ja EhS § 26 lg 2 p 2 tähenduses erineva sisuga, tooks kaasa tagajärje, kus ühe seaduse alusel võiks hoonet laiendada vähemas mahus kui teise alusel. Vana-Kalamaja 9 hoone maaalune osa oli olemas juba hoone esmakordsel püstitamisel 1955. a. Seda ei olnud kantud ehitisregistrisse hoone kogumahuna. EhSRS § 17 ei välista varem ehitatud hoonete puhul võimalust tuvastada nende tegelik maht ja lähtuda sellest ehitise laiendamisel, sh ehitisregistri andmeid uuendada. Hoonet ei ole vahepeal laiendatud, mistõttu ei ole korduva laiendamise keeldu rikutud. 5) Volitatud ehitusinsener HM on asunud seisukohale, et Privaat Arhitektuur OÜ mõõdistusprojektis on hoone kogumaht korrektselt tuvastatud, ning toonud välja, et digimõõdistus on oluliselt täpsem kui vanadelt inventariseerimisplaanidelt tuvastatav maht. Samuti on välja toodud, et Rimer Konsult OÜ arvamuse osas puudub võimalus andmeid kontrollida. Asjaolu, et Rimer Konsult OÜ arvamuse koostajaks on riiklikult tunnustatud ekspert, ei muuda nimetatud tõendit usaldusväärsemaks. Alusetu on kaebaja väide, et Privaat 11(19)

3-17-757 Arhitektuur OÜ töö nr 0416 on võltsitud. Kaebaja ei ole tõendanud, et töös sisalduvad andmed oleksid sisuliselt ebaõiged. Lisaks on vastustaja esitanud Estkonsult OÜ ekspertarvamuse, mis kinnitab, et mõõdistusprojektis on hoone kogumaht õigesti tuvastatud. Asjaolu, et mõõdistusmudel on eraldi projektina vormistatud aprillis 2017, ei tähenda, et mõõdistusmudelit ei oleks tehtud detsembris 2016. Mõõdistusmudeli puhul on tegemist digitaalse andmekoguga, mis on väga suure andmemahuga ning on mõeldud hoone ehitusprojekti koostamise aluseks vastavas eritarkvaras, milleta ei ole võimalik mõõdistust vaadelda. Seetõttu ongi vormistatud eraldi mõõdistusprojekt ka pdf-formaadis. 6) Projekteerimistingimustest nähtuvalt on TLPA hinnanud Salto AB OÜ koostatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme õppehoone eskiisprojekti arhitektuurset, funktsionaalset ja mahulist lahendust ning leidnud, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning on 23.09.2016 kooskõlastanud eskiisprojekti. Kuna Tallinna üldplaneeringus on määratud maa-ala hoonestuse üldised tingimused, eskiisprojektile vastav koolihoone laiendamine sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning arvestab hoonestuslaadiga, ei olnud DP koostamine põhjendatud ega otstarbekas. PlanS § 125 lg 5 viitab, et laiendada võib ühte hoonet ja seda teenindavaid rajatisi. Vaidlust ei ole selles, et teed, platsid, piirdeaed ja tehnovõrgud on konkreetset hoonet teenindavad ning selle toimimiseks vajalikud. 7) Hoone arhitektuuriline sobivus keskkonda ei ole põhjuslikus seoses piirkonna liikluskoormusega. Kaebaja ei ole tõendanud, et hoone kasutamine tooks kaasa muutusi liikluskoormuses võrreldes ajaga, kui seda kasutas VKTG. Teiseks ei sõltu hoone kasutamisest tingitud liikluskoormusest see, kui palju on hoonet konkreetsel juhul laiendatud – kaebuse põhjenduste kohaselt rikutaks kaebaja õigusi ka siis, kui hoonet poleks suuremaks ehitatud. 8) HKMS § 108 lg 6 kohaldub üksnes siis, kui kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab. Praegusel juhul ei ole seda tehtud. Ehitusprojekti muutmine ei olnud tingitud kaebusest, vaid ehitusprojekti muutmise vajadus ilmnes pärast ehitusloa väljastamist selgunud ehituslikest asjaoludest. 03.03.2017 ehitusluba oli õiguspärane. Halduskohus ei ole tuvastanud vastustaja õigusvastast tegevust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18.Ringkonnakohus selgitab esmalt kaebeõigusega seonduvat (I), annab hinnangu apellatsioonkaebuses toodud ülejäänud väidetele ehituslubade kohta, sh lahendab kaebaja taotluse tõendi vastuvõtmiseks (II) ja seejärel hindab väiteid seoses menetluskulude jaotusega halduskohtus ning lahendab apellatsioonimenetluses esitatud taotlused (III). I
19.Kokkuvõtvalt on kaebaja hinnangul õigusvastane see, et vastustaja jättis korraldamata planeerimismenetluse nii 03.03.2017 kui ka 25.07.2017 ehituslubade väljastamise eel ega kaasanud kaebajat menetlustesse. Kaebaja hinnangul rikuti ehituslubade väljastamisega tema omandiõigust (väheneb kinnisasja väärtus) ning õigust tervise kaitsele (suureneb liikluskoormus, müra ja saaste). Eelkõige ei ole kaebaja rahul Vana-Kalamaja 9 hoone ümberehitamisega kaasnevate liikluskorralduse muudatustega ning kohase planeerimismenetluses oleks kaebaja saanud nendes küsimustes esitada oma seisukohti ning vastuväiteid.

12(19)

3-17-757

20.Halduskohtu otsuse p-s 10 on kohus leidnud, et praegusel juhul saab kaebeõiguse aluseks olla eelkõige KeÜS 23 lg 1. Selle sätte kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Kaebeõigus on tagatud ka isikule, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 30 lg 1; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-8-15, p-d 19–23).
21.Praegusel juhul on tegemist tehiskeskkonnaga, mis tõstatab küsimuse KeÜS § 23 kohaldatavusest. Mõiste „keskkond“ on Eesti õiguses määratlemata. Ilmselgelt hõlmab keskkond KeÜS § 23 tähenduses selliseid keskkonnaelemente nagu õhk, pinnas ja vesi, samuti looduskeskkonna (vrd Riigikogu XI koosseisu eelnõu 799 SE seletuskiri lk 30). KeÜS seletuskirjas on märgitud, et mõiste „keskkond“ peaks hõlmama ka tehiskeskkonna puhul selle looduslähedasemaid osi nagu linnapargid ja puiesteed, kuid mitte miljööväärtust laiemas tähenduses (samas, lk 30) (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus asjas nr 3-17-351, pd 13 ja 14). Mõiste määratlemisel tuleb arvesse võtta ka KeÜS §-s 1 sätestatud seaduse eesmärki tagada muu hulgas võimalikult suurel määral inimeste tervist, vara ja kultuuripärandit, edendada säästvat arengut ja säilitada looduslikku mitmekesisust. Seega hõlmab keskkonna mõiste seaduses teatud määral ka kultuuripärandit. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguse vaidluse kontekstis olla tegemist sellise keskkonnaga, millega seondub KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud vaidlustamisõigus. Keskkond, mille kaitsmist ning muutumatuna püsimist kaebaja kaitseb, on linnakeskkond selle ehituslikus mõttes, mitte ökoloogilises mõttes. Ei nähtu, et vaidlusalusel alal oleks mõni park või muu ökoloogiline väärtus. Kaebaja väited seonduvad eelkõige sellega, et ümberehituse ning hoone kasutamisega kaasnevad ulatuslikud muudatused liikluskorralduses, millega omakorda kaasnevad ummikud ja suureneb müra ning saaste. Need väited ei ole piisavad, et jaatada KeÜS § 23 lg 1 kohaldatavust. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka see, et keskkonnaelemendina on määratletav õhk, mille saastetaseme tõusu kaebaja ette heidab. Puudub vaidlus selles, et Kalamaja piirkond, sh Vana-Kalamaja ja Kotzebue tänavad, olid liiklusele avatud ka enne vaidlusaluse hoone ümberehitamist ning on usutav, et hommikuste ja õhtuste tipptundide ajal esines viidatud piirkonnas häiringuid liikluskorralduses ka varem, tuues mh kaasa linnaõhu saastetaseme suurenemise. Seega taotleb kaebaja sisuliselt olemasoleva miljöö ning linnakeskkonna säilimist, mis ei ole KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusega hõlmatud. Arvestada tuleb, et ehitusloa andmisel ei otsustata ehitise hilisema kasutamise üksikasjade üle ning koolihoonet saab kasutada viisil, mis tagab välisõhu kvaliteedi säilimise, kasvõi seeläbi, et õpilaste hulka arvatakse piirkonnas elavaid lapsi, kelle koolitee vaidlusaluse hoone kasutamisel lüheneb.
22.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega, et tal oli praegusel juhul õigus esitada kaebus avalikes huvides (apellatsioonkaebuse p-d 27–34). Hoolimata sellest, et kaebaja väited seonduvad paljuski võimaliku detailplaneeringu menetluse õigusvastase läbi viimata jätmisega, on kaebaja siiski vaidlustanud 03.03.2017 ja 25.07.2017 väljastatud ehitusload. PlanS § 141 näeb avalikes huvides kaebuse esitamise ette üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise puhul ning sättes viidatud erandlikku kaebeõigust ei saa laiendada ka detailplaneeringu menetlusse kaasamata jätmise vaidlustamisele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2017 määrus asjas nr 3-16-489, p 9). Ehitus- ja kasutuslubade vaidlustamisel saab isik tugineda asjaolule, et teda ei kaasatud menetlusse, kui seda oleks tulnud teha, kuid sellisel juhul on nõutav, et menetluse lõpptulemus (vaidlustatud luba) rikuks isiku õigusi.
23.Hoolimata eeltoodust on halduskohus jätnud ebaõigesti kaebuse avalikku huvi puudutavas osas läbi vaatamata, sest kaebuse tagastamine või läbi vaatamata jätmine ei ole võimalik kaebuse üksikute aluste kaupa (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 määrus asjas nr 3-1513(19)

3-17-757 1893, p 12). Vaidluse eseme halduskohtus määravad kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus (HKMS § 41 lg 1 ls 1). Kaebeõiguse puudumise tõttu või kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu on kaebuse tagastamine võimalik vaid nii, et tagastatakse mõni kaebuse nõue. Halduskohus ei ole tagastanud ühtegi kaebaja nõuet. Ka ei nähtu haldusasja materjalidest, et vaidlustatud ehitusload oleks jaotatud osahaldusaktideks. Sellisena ei ole ehituslube käsitlenud ka halduskohus. Juhul kui halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohtadega ning leiab, et nende väidete põhjal ei ole tuvastatav kaebaja subjektiivsete õiguste riive, on kohtul võimalik jätta kaebaja väited tähelepanuta kui asja lahendamisel ebaolulised. Selles osas tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni muuta.

24.Kaebaja väitel rikuti vaidlustatud haldusaktidega tema PS §-s 14 sätestatud õigust korraldusele ja menetlusele, omandiõigust ja tervise kaitse õigust. Kaebaja hinnangul oleks ta kohase planeerimismenetluse korral saanud esitada täiendavaid ettepanekuid ja vastuväiteid, sh liikluskorraldusele. Kaebaja on selgitanud, et tema hinnangul tekib hoone kasutamisel parkimiskaos ning liikluskorraldus toob kaasa ummikud. Õigusest korraldusele ja menetlusele ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et isikul oleks õigus nõuda mistahes haldusakti andmist õiguspärase menetluse tulemusel. PS §-le 14 saab isik tugineda eelkõige juhul, kui otsustatakse tema enda õiguste või kohustuste üle. PS § 14 esitab nõuded sellisele menetlusele. Seetõttu saab kaebaja tugineda detailplaneeringu või projekteerimistingimuste väljastamise vajadusele, kui sellised haldusaktid on ehitusloa andmise eelduseks. Kui ehitusload ei riku muul alusel kaebaja õigusi, ei teki kaebajal kaebeõigust ka PS § 14 alusel üksnes seetõttu, et menetluste õiguspärasel läbiviimisel oleks kaebajal olnud võimalik planeerimismenetluses osaleda ja planeeringut soovi korral vaidlustada. Kuigi Vana-Kalamaja tn ja Kotzebue tn liikluskorraldus ei seondu Vana-Kalamaja tn 9 hoonega, ei ole välistatud, et näiteks täiendavate parkimiskohtade või muu liikluskorralduse, sh liikluspiirangute olemasolul saaks kaebaja poolt välja toodud ohte vähendada või ära hoida. Liiklustingimused ja parkimiskorraldus võivad põhimõtteliselt kaebaja kinnisasja väärtust mõjutada, seeläbi riivata kaebaja omandiõigust ning seega sai kaebaja põhimõtteliselt esitada kaebuse enda subjektiivsete õiguste kaitseks.
25.Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse, mille esitamisele on sätestatud piirangud. HKMS v.r § 45 lg 2 kohaselt võis tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi sellega, et ehituslubade õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, kuna kaebajal puuduvad tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks; praegune vaidlus on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all; välistatud ei ole hüvitamiskaebuse esitamine (kaebaja 16.10.2017 menetlusdokumendi p 3.1; tl 158p, kd III) ning ehituslubade võimalikust õigusvastasusest sõltub haldusmenetluse edasine õiguspärasus (kaebaja 10.08.2017 menetlusdokument; tl 182, kd II). Tuvastamiskaebuse menetlemise põhjendatud huvi aluseks ei saa olla asjaolu, et kohtuvaidlus on avalikkuse kõrgendatud huvi all. Samuti ei saa põhjendatud huvi õigustada vajadusega tagada edasise haldusmenetluse õiguspärasus, sest hoonele on 04.09.2017 väljastatud kasutusluba (tl 98–154, kd III) ning haldusmenetlus on lõppenud. Tuvastamiskaebuse esitamist ei saa lubatavaks pidada ka eesmärgiga vältida vastustaja ebaõige halduspraktika kujunemist. Sellise preventiivse huvi olemasoluks peab andma alust haldusorgani senine tegevus konkreetse isiku suhtes ning oht, et haldusorgan võib võimalikku õigusvastast käitumist jätkata. Praegusel juhul ei ole kaebaja 14(19)

3-17-757 selliseid asjaolusid välja toonud ning neid ei nähtu ka haldusasja materjalidest. Isiku kaasamise konkreetsesse haldusmenetlusse otsustab haldusorgan igakordselt eraldi kaalutlusõiguse alusel, lähtudes isiku subjektiivsete õiguste võimalikust riivest. Tuvastamisnõude esitamist võib praegusel juhul õigustada üksnes kahju hüvitamise eesmärk.

26.Vana-Kalamaja 9 hoone ümberehitamise projekt teostati kolmes etapis. Esimeses etapis lammutati hoone osaliselt (I etapp), teises etapis ehitati välja hoone arhitektuurne ja konstruktiivne osa ning tehnovõrgud ja tuleohutusega seonduv (II etapp), kolmandas etapis ehitati välja hoone välised võrgud ja katendid, sh lammutati abihoone (III etapp). I etapi teostamiseks väljastati 06.02.2017 lammutusluba; II etapi teostamiseks väljastati 03.03.2017 ja 25.07.2017 ehitusload (vastavalt tl 7–13, kd I ja tl 162–166, kd II) ning III etapi teostamiseks 07.07.2017 ehitusluba (tl 27–34, kd III). Praeguseks ajaks on hoone ehitustööd lõppenud ning hoone on võetud kasutusele.
27.Kaebaja vaidlustas esmalt 03.03.2017 ehitusloa tühistamiskaebusega, põhjendades kaebust kokkuvõtvalt sellega, et ehitusloa väljastamisega rikutakse kaebaja omandiõigust, suureneb liikluskoormus, mis toob kaasa täiendava müra ja saaste ning vähendab kinnisasja väärtust ja kaebaja elukvaliteeti; lisaks on jäetud õigusvastaselt läbi viimata planeerimis- ja projekteerimistingimuste väljastamise menetlus, kuhu oleks tulnud kaebaja kaasata. Pärast 03.03.2017 ehitusloa väljastamist väljastas TLPA 21.06.2017 projekteerimistingimused, sest hoone mahtu laiendati rohkem kui 33% (PlanS § 125 lg 1 p 2; § 125 lg 5; tl 134–135p, kd II). Kaebaja vaidlustas projekteerimistingimused haldusasja nr 3-17-1529. Halduskohus tagastas 15.08.2017 määrusega selle kaebuse. Projekteerimistingimuste alusel väljastas TLPA 25.07.2017 ehitusloa hoone laiendamiseks. Lisaks väljastas vastustaja 07.07.2017 ehitusloa, sh kinnistu teede ja platside ehitamiseks, hõlmates ka hoone liikluslahendust. Kaebaja vaidlustas viidatud ehitusloa tühistamiskaebusega haldusasjas nr 3-17-1663. Halduskohus tagastas kaebuse 15.08.2017 määrusega. Kaebusest nähtuvalt vaidlustati ehitusluba motiivil, et naaberkinnistule on planeeritud liiga vähe parkimiskohti (vt 15.08.2017 määruse p 11).
28.Kaebaja viidatud peamised kahjulikud mõjud, s.o liikluskorraldus, suurenev saaste ja müra hulk ning parkimiskaos ei seondu 03.03.2017 ega 25.07.2017 väljastatud ehituslubadega. Puudub vaidlus selles, et viidatud ehituslubade alusel anti luba üksnes hoone rekonstrueerimiseks, sh nt konstruktsioonide tugevdamiseks, elektri- ja tuleohutustööde tegemiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et väidetavad kahjulikud mõjutused temale tuleneksid hoonest endast. Kohtumenetluses esitatud väited hoone konstruktsioonide võimaliku ohtlikkuse kohta ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Liikluslahendus ehitati välja 07.07.2017 ehitusloa alusel. Ringkonnakohtu hinnangul said kaebajale tulenevad väidetavad kahjulikud mõjutused seonduda üksnes 07.07.2017 ehitusloaga, sest kaebajat häirib hoone ümbruse liikluslahendus, sh parkimiskorraldus. Viidatud ehitusloa vaidlustamisel oleks kaebaja saanud samuti tugineda argumentidele, et ehitusluba väljastati õigusvastaselt ilma detailplaneeringu või projekteerimistingimuste väljastamise menetluse läbiviimiseta, sest ka enne 07.07.2017 ehitusloa väljastamist ei viidud läbi sellist haldusmenetlust. Halduskohtumenetluses ei saa abstraktselt vaidlustada iga haldusakti, vaid sellel peab olema mõju isiku subjektiivsetele õigustele (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2017 määrus asjas nr 3-15-2652). Arvestades praeguse vaidluse aluseks olevaid asjaolusid, sai selline mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele tuleneda üksnes 07.07.2017 väljastatud ehitusloast. Vaidlus 07.07.2017 ehitusloa õiguspärasuse üle on lõppenud.
29.Seega ainuüksi eelnevast tulenevalt on halduskohus jõudnud õigele järeldusele kaebuse rahuldamata jätmise osas. Halduskohtu otsuse põhjendused kaebeõigust puudutavas osas tuleb 15(19)

3-17-757 asendada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohus muudab ka halduskohtu otsuse resolutsiooni sõnastust kaebuse läbi vaatamata jätmise ja rahuldamata jätmise osas.

30.Ka juhul, kui asuda seisukohale, et samade väidetega sai kaebaja vaidlustada ehituslube, mille üle on apellatsioonimenetluses vaidlus, puuduks kaebuse rahuldamiseks alus. Kaebaja väited tema õiguste võimaliku kahjustamise kohta on jäänud oletuslikeks. Iseenesest on usutav, et seoses koolimaja avamisega Vana-Kalamaja 9 hoones tõuseb piirkonna liikluskoormus, eriti nt septembri alguses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kaebaja suutnud haldus- ega ringkonnakohtu menetluses veenvalt tõendada, et liikluskoormuse mõningane kasv toob kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Korteriomand, mis kaebajale kuulub (Kotzebue 18a), asub ca 30 m kaugusel Vana-Kalamaja 9 hoonest, koolihoonesse sissepääs toimub Vana-Kalamaja tn poolsest osast ning Kotzebue 20 hoone eraldab Kotzebue 18a hoonet Kotzebue tänavalt (vt ka tl 16, kd I). Hoone kasutamisest tekkivat võimaliku täiendava saaste ning müra suurenemise ohtu ei saa pidada nii intensiivseks, et see tooks kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive, mis õigustaks kaebuse rahuldamist. Õige on ka vastustaja ning halduskohtu selgitus, et liiklusintensiivsuse kasv (ja sellega koos müra ja saaste suurenemine) Kalamaja piirkonnas on eelkõige tingitud uusarenduste ehitamisest ning selle tagajärjel suurenevast elanikkonnast. Selle põhjuseks võib olla ka üldine elukorralduse muutus, mis toob kaasa tihedama mootorsõidukiliikluse. Seega ei ole liikluskoormus seotud pelgalt uue õppehoonega ning praeguse liikluslahenduse üleliigne koormavus kaebaja jaoks ei ole tõendatud. Kaebaja elab piirkonnas, mille puhul ei saa väita, et liikluskoormus ei pruugi kunagi tõusta. Tegemist on areneva piirkonnaga.
31.Võttes arvesse lapsi kooli toovate vanemate lühiajalist peatumist kooli läheduses, ei too see ringkonnakohtu hinnangul kaasa müra ja saaste olulist suurenemist. Põhjendatud on eeldada, et suurenev liikluskoormus on just hommikul kella 8–9 ajal ning koolipäeva lõppedes kella 14– 15.00 ajal. Tegemist on liiklusintensiivsuse lühiajalise sagenemisega.
32.Kaebaja väited parkimiskaose tekkimisest on oletuslikud. Kotzebue 18a hoone juurde viiva sissesõidutee alguses on seal parkimist keelav liiklusmärk (tl 148, kd II), mis aitab ära hoida seda, et teised sõidukid ei takistavad kaebaja sisenemist ja väljumist Kotzebue 18a hoone hoovi. Lisaks on halduskohus õigesti selgitanud, et Vana-Kalamaja 9 hoone on mõeldud 1.–6. klassi õpilastele, kes ise autoga koolis ei käi. Õpilasi kooli toovad vanemad ei jäta aga autot eelduslikult koolimaja piirkonda parkima. Õige on vastustaja märkus, et parkimiskaose tekkimise võimalused olid oluliselt suuremad siis, kui Vana-Kalamaja 9 hoones tegutses täiskasvanute gümnaasium, mille õpilased kasutavad eelduslikult rohkem isiklikku sõiduvahendit ning pargivad selle tundide ajaks kooli lähedusse (sh õhtusel ajal). Lisaks on enamikele Vana-Kalamaja 9 hoones õppivatele lastele see elukohajärgseks kooliks. See loob tugeva eelduse selleks, et enamik õpilasi tuleb kooli jalgsi või ühistranspordiga. Kaebaja viited teistele projektidele, kus vastustaja on kohustanud arendajat tegema müra- ja saasteuuringuid, ei ole asjakohased. Viidatud projektides on ette nähtud elamuhoonete püstitamine, millega kaasneb tihedam liiklus ja parkimine hoonete juures. II
33.Kaebaja esitas 30.05.2018 ringkonnakohtule taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks (tl 200–201p, kd III) ning soovib haldusasja materjalide juurde lisada projekteerimistingimuste eelnõu PT246640 Vana-Kalamaja 9 kinnistule võimlahoone püstitamiseks (tl 203–204p, kd

III).

16(19)

3-17-757

34.Kohus keeldub üksnes sellise tõendi kogumisest, millel ei ole asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud (HKMS § 2 lg 2 teine lause). Taotlus jääb rahuldamata. Ehituslubadele ega vastustaja tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel ei ole projekteerimistingimuste eelnõu Vana-Kalamaja 9 kinnistule võimlahoone püstitamiseks vajalik, sest apellatsiooniastmes vaidluse all olevad küsimused ei seondu ühelgi juhul nimetatud projekteerimistingimustega. Samuti ei ole võimalik üksnes projekteerimistingimuste põhjal järeldada, et Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamine oli algusest peale kavandatud suuremas mahus kui 33% (30.05.2018 taotluse p 11). Vastustaja on selgitanud, et kaebaja esitatud projekteerimistingimuste eelnõus oli ekslikult märgitud, et Salto AB eskiisprojektiga kavandati hoone laiendamine üle 33% ning see viga parandati hilisemas eelnõus (vrdl tl 10–11p, kd IV). Lisaks on hoone laienduse protsendile hinnangu andmisel määrav hoone mahu mõiste, mille tõlgendamisele ei aita viidatud tõend kaasa. Samuti on vastustaja selgitanud, et TLPA keeldus projekteerimistingimuste väljastamisest Vana-Kalamaja 9 võimlahoone püstitamiseks (tl 4–6p, kd IV), mistõttu ei ole kaebaja esitatud tõend ka seetõttu enam asjakohane.
35.Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada vaatamata sellele, et ta juba eelnevalt asus seisukohale, et kaebus tuli jätta rahuldamata, järgmist.
36.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus käsitanud mõistet ,,hoone maht“ ebaõigesti (otsuse p-d 12–14). Puudub vaidlus selles, et ehitisregistris, hoone eelprojektis ning kohtumenetluses esitatud ekspertiisides on märgitud hoone maht erinevalt. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga aga selles, et olukorras, kus pärast ehitusloa väljastamist selgub, et hoone maht erineb ehitisregistrisse märgitust, on ehitusluba õigusvastane. Riigikohtu halduskolleegium on 24.11.2017 määruse nr 3-17-1398 p-s 16 selgitanud, et puuduvad mistahes põhjendused, miks peaks iga väiksemgi kõrvalekalle ehitusloast, eri- või detailplaneeringust (sh detailplaneeringu elluviimise tegevuskavast) või projekteerimistingimustest sõltumata selle olemusest (materiaalne või formaalne) ja olulisusest tooma vältimatult kaasa kasutusloa andmisest keeldumise. Selline tagajärg ei oleks paljudel juhtudel proportsionaalne. Õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 24; 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p-d 15 ja 16). Kui ehitustöö käigus tehtud ehitusprojekti muudatuste näol ei olnud tegemist oluliste muudatustega, ei olnud ehitusloa tühistamine põhjendatud. Lisaks on võimalik anda kasutusluba hoonele, mis on valminud õigusvastase ehitusloa alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 21). Need seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul.
37.Pole alust kahelda Privaat Arhitektuur OÜ läbiviidud mõõdistamise tulemuste õigsuses. Rimer Konsult OÜ ekspertiisist nähtub, et selle koostamise aluseks on võetud eelprojektile lisatud 1974. a tehtud inventariseerimine (tl 64–67p, kd II). Vastustaja on möönnud, et algses eelprojektis esines ehitise mahu määramisel viga ning seda korrigeeriti hilisemas tööprojektis pärast mõõdistamist. Kavandatava hoone maht ei ületanud 33%. Seega on pärast Rimer Konsult OÜ aktis aluseks võetud inventariseerimist tehtud täiendav mõõdistamine. Järelikult ei olnud kohtumenetluses esitatud erinevad ekspertiisid omavahel võrreldavad algandmete erinevuste tõttu. Halduskohus on usutavalt põhjendanud, miks ta peab 2016. aastal teostatud mõõtmise tulemusi täpsemaks. Kaebaja väited mõõtmistulemuste võimaliku võltsimise kohta on paljasõnalised. Vastustaja selgitas usutavalt, millised asjaolud tingisid erinevused dokumentide kuupäevades. 17(19)

3-17-757

38.Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks erinevate seaduste lõikes käsitama hoone mahu mõistet erinevalt. Selliseks järelduseks ei anna alust ükski kaebaja poolt viidatud dokument ega seletuskiri. Vastupidi, selline lähenemine tooks kaasa õigusselgusetuse. Samuti tuleb arvesse võtta PlanS ja EhS seotust planeerimis- ning ehitus- ja kasutusloa menetlustes. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks ei ole põhjendatud pidada ehitusluba õigusvastaseks üksnes seetõttu, et hilisema menetluse käigus täpsustub hoone maht. Seega ei pidanud halduskohus kohaldama EhSRS §-i
17.Lisaks ei välista ringkonnakohtu hinnangul EhSRS § 17 sõnastus, et ehitise tegeliku mahu andmete erinevuse korral ehitisregistrisse märgitust tuleb ehitusloa väljastamisel lähtuda hoone tegelikust mahust.
39.Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks PlanS § 125 lg-t 5 kohaldanud ebaõigesti. TLPA on 21.06.2017 projekteerimistingimustes selgitanud, miks ta peab otstarbekaks detailplaneeringu menetlust mitte läbi viia, ja tuginenud mh sellele, et TLPA on varem hinnanud hoone sobivust Kalamaja piirkonda (tl 134–135p, kd II). Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti ning tegemist oleks piirkonda ilmselgelt sobimatu hoonega. Hoone välimust ega kasutusotstarvet ei muudetud. III
40.Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu otsuse ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Kaebaja hinnangul oleks tulnud kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda sõltumata menetluse lõpptulemusest.
41.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et praegusel juhul kohaldus menetluskulude jaotusele HKMS § 108 lg 6. Vastustaja on nii esimese kui ka teise astme menetluses olnud läbivalt seisukohal, et 03.03.2017 ehitusluba väljastati õiguspäraselt. Vastustaja on veenvalt selgitanud, et 03.03.2017 ehitusloa kehtetuks tunnistamise tingisid muudatused ehitusprojektis, mille tulemusena suurenes kavandatava ehitise maht selliselt, et see moodustas rohkem kui 33% algse hoone mahust. Seega ei tinginud ehitusloa kehtetuks tunnistamist kaebuse esitamine. Lisaks ei kohaldu HKMS § 108 lg 6 ka seetõttu, et halduskohus ei ole menetlust osaliselt lõpetanud HKMS § 154 lg 1 p 4 alusel, millele HKMS § 108 lg 6 otsesõnu viitab.
42.HKMS § 108 lg 11 kohaldamine ei ole põhjendatud. Viidatud sätet ei saa tõlgendada nii, et selle alusel oleks võimalik mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud ka olukorras, kus kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Säte on mõeldud olukordadeks, kus menetluskulud tuleks isikult välja mõista, ent see on liialt ebaõiglane. Sellele viitab otseselt HKMS § 108 lg 11 sõnastus. Vastupidisele järeldusele asumiseks ei anna alust ka kaebaja viidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-29-12. Viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus kaebus rahuldati osaliselt ning küsimuse all oli menetluskulude jagamise proportsioon kaebuse rahuldamise korral. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist ning kaebaja halduskohtus kantud menetluskulud on õigesti jäetud tervikuna tema enda kanda.
43.Eelnevast tulenevalt tuleb XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi osas, mis puudutab kaebeõigust ning halduskohtu otsuse resolutsiooni punktide 1 ja 2 sõnastust. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata.

18(19)

3-17-757

44.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja