S.J. kaebus tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976, 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 ja VanaKalamaja
hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus
Haldusasi
3-17-757
Menetlusosalised
Kaebaja – S.J., volitatud esindaja v.adv Maria MägiRohtmets Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindajad Kent Märjamaa ja Terje Krais
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles see on esitatud avalike huvide kaitseks (otsuse p 10).
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2018 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tallinna linnale kuulub Vana-Kalamaja 9 asuv kinnistu koos seal asuvate ehitistega. 2016. a novembris otsustati seni ehitist õppehoonena kasutanud Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium (VKTG) liita Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiga ja korraldada uuest
õppeaastast kooli tegevus ümber Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiks. VKTG kolis samal ajal Vana-Kalamaja õppehoonest välja.
2.Tallinna linn asus koolihoonet rekonstrueerima. Ehituse I etapis lammutati ehitis osaliselt (06.02.2017 ehitusluba nr 1712271/03264). Ehituse II etapis kavandati ehitist laiendada kuni 33% ja hoone rekonstrueerida. Selleks väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976. Ehituse III etapis plaaniti rajada taristu, piirdeaiad ja väravad ning lammutada abihoone. Ehituse I ja III etapi ehituslubasid ei vaidlustatud.
3.S.J.le kuulub korteriomand aadressil xxxxxxxx, mis asub Vana-Kalamaja 9 hoone vahetus läheduses. S.J. esitas Tallinna Halduskohtule 05.04.2017 kaebuse, milles nõudis TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 tühistamist.
4.Vastustaja esitas 09.08.2017 taotluse haldusasja nr 3-17-757 menetluse lõpetamiseks seoses 03.03.2017 väljastatud ehitusloa nr 1712271/05976 kehtetuks tunnistamisega. Tallinna Halduskohus andis 15.08.2017 määrusega loa haldusasjas nr 3-17-757 kaebust muuta, mille järel on menetluses kaebus nõuetes tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976 ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus.
5.15.08.2017 määrusega võttis kohus menetlusse S.J. kaebuse nõudes tühistada TLPA 25.07.2017 ehitusluba nr 1712271/25585.
6.S.J. esitas Tallinna Halduskohtule 16.10.2017 taotluse kaebuse muutmiseks ning palus haldusasja 3-17-757 raames menetleda nõudeid tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976, 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus.
7.Tallinna Halduskohus andis 30.10.2017 määruses loa kaebust muuta ja otsustas menetleda kaebust nõuetes tuvastada TLPA 03.03.2017 ehitusloa nr 1712271/05976, 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 ja Vana-Kalamaja 9 hoone laiendamiseks planeerimismenetluse läbi viimata jätmise õigusvastasus.
POOLTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et vaidlustatud ehitusload on õigusvastased. Need riivavad tema omandiõigust, õigust tervise kaitsele ja põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Kinnistule põhikooli hoone rajamine ja olemasoleva hoone oluline laiendamine mõjutab piirkonda negatiivselt, suurendades liikluskoormust, misjärel suureneb ka müra ja saaste. Kaebaja kinnisasja väärtus väheneb.
8.1.Rikutud on kaebaja õigust korraldusele ja menetlusele. Detailplaneeringu (DP) ja projekteerimistingimuste menetluse läbi viimata jätmine on õigusvastane. Ehitusluba anti projektile, milles kavandatud olemasoleva hoone laiendus ületas seadusega lubatud 33% esialgsest mahust. EhS ja PlanS tähenduses ei ole hoone laiendamisel oluline mitte eelnev tegelik maht, vaid esialgu kavandatud maht, s.o maht, mis on kajastatud esialgses projektis. Väljendiga „esialgne maht“ on soovitud vältida olukorda, kus hoonet korduvalt laiendades saavutatakse progresseeruvalt suurem maht. Arvesse ei saa võtta hoone ebaseaduslikke juurdeehitisi või hoone varasemaid laiendamisi. Hoone mahu arvestamisel tuleb lähtuda maapealsest mahust.
8.2.Ehitisregistri andmetel paikneb Vana-Kalamaja 9 kinnistul hoone mahuga 18 842 m3. Sama maht nähtub ka ehitusprojektile lisatud hoone ajaloolisest projektist. Eskiisprojekti kohaselt on hoone mahuks koos lammutatava hoonega 19 530 m3. Vastustaja on tagantjärele muutnud ehitisregistri andmeid, näidates hoone mahuna 22 068 m3. Vastustaja on viidanud, et muudatuse tingis majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste 2(11)
andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57). Määrus nr 57 on rakendatav ainult ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, sh ehitusprojekti ja ehitamise tehnilise dokumendi koostamisel. Riigikohus on oma 04.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-59-13 märkinud, et määrus pole kohaldatav planeerimismenetluses. Ehitusloa aluseks oleva projekti seletuskirjas on hoone mahuks märgitud 21 805 m3. Siingi on vastuolu: dokument on koostatud pärast 2016. a detsembri mõõdistuse toimumist. Kui ka maht 21 805 m2 vastaks tõele, on hoone laiendamine kuni 29 193 m3 enam kui 33% ning eeldanuks DP koostamist või projekteerimistingimuste väljastamist. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuse nr E1079 „VanaKalamaja tn 9 hoone laiendamise projekt“ kohaselt on hoone esialgne maht koos maa-aluse mahuga maksimaalselt 20 890 m3. Hoone maapealseks mahuks on ekspert leidnud 18 850 m3. Juurde ehitatav maht on seega 1670 m3 suurem, kui lubatud ilma DP koostamiseta. Ehitusloa kohaselt on hoone laiendamisel laiendatud hoone lõplikuks mahuks 29 193 m3 ehk laiendatud hoone maht on 54% suurem kui hoone esialgne maht.
8.3.Vastustaja on väljastanud 21.06.2017 projekteerimistingimused nr 1712271/05976 VanaKalamaja hoone laiendamiseks suuremas mahus kui 33%. Väljastatud projekteerimistingimused tõendavad, et hoone laiendamise maht on üle 33%. Seega oleks vastustaja pidanud enne ehitusloa väljastamist viima läbi DP või projekteerimistingimuste menetluse. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hinnatakse haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Ehitusloa andmise seisuga ei ole vastustaja viinud läbi nõutavat DP ja projekteerimistingimuste menetlust. Ehitusluba ei saa olla õiguspärane olukorras, kus puudub selle andmise aluseks olev eelhaldusakt. Ka projekteerimistingimuste menetlusest jäeti kaebaja teavitamata, projekteerimistingimuste tagantjärele vormistamine tähendab ühtlasi seda, et varem heaks kiidetud ehitusprojekt ja selle alusel väljastatud ehitusluba ei vasta enam projekteerimistingimustele parkimiskohtade osas.
8.4.Vastustaja esitatud OÜ Privaat Arhitektuur tööl 04016 „Vana-Kalamaja hoone mõõdistusmudel“ on võltsimise tunnused. Vastustaja on väitnud, et teostas mõõdistuse 2016. a detsembris. Kohtule on esitatud bdoc-ümbrik 11.04.2017. Failide metaandmetest nähtuvalt on need loodud alles 10.04.2017 või 11.04.2017. Mõõdistusprojekt koostati tagantjärele, et luua õigusnäivust.
8.5.DP algatamist oleks tulnud kaaluda ka Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 7 alusel. DP menetlus oleks olnud ka avalik vastupidiselt praegusele menetlusele.
8.6.Menetluse puudulikkusele viitab ka asjaolu, et ehitusloa taotluse aluseks olev projekt on allkirjastatud 03.03.2017 kell 09.14 ja luba on väljastatud samal kuupäeval kell 13.03. Ehitisregistri koondvaatest nähtub, et ehitusloa taotlus on esitatud alles 03.03.2017. 27.01.2017 on esitatud EHR-i ehitusloa taotlus nr 1711271/00265, s.o hoone lammutamiseks. Ehitusloa taotluse dokumendid hoone laiendamiseks (s.o taotlus nr 1711271/01332) muutusid nähtavaks alles märtsikuus.
8.7.Kaebajat ei teavitatud eraldi ehitusloa väljastamisest, vaid ta sai sellest teada ajakirjanduse vahendusel, kui 07.03.2017 ilmus Eesti Päevalehes artikkel pealkirjaga „GAG-i hoone sai ehitusloa turbokiirusel“. Kaebajal ei olnud võimalik arvamust avaldada, kuivõrd ehitusluba ei väljastatud kohase (DP või projekteerimistingimuste) menetluse järel.
8.8.Selleks, et ehitis vastaks nõuetele, sh oleks kooskõlas DP ja projekteerimistingimustega, peab see vastama piirkonna heakorra ja liikluskorralduse põhimõtetele ja isikute õigustele ja avalikule huvile. Ehitusloa menetluses nimetatud küsimuste käsitlemata jätmine viitab uurimisprintsiibi ja kaalutlusõiguse rikkumisele. Isiku õiguste ja avaliku huvi väljaselgitamiseks tulnuks koostada uuringud müra, saaste ja liikluskoormuse kohta, või hinnata keskkonnamõju. Projektis liikluskorraldust ei käsitleta, vaid antakse üksnes põhimõtteline lahendus. Samas piirkonna liikluskoormus suureneb. I ja II kooliastme lapsi 3(11)
toovad enamasti kooli vanemad. Parkimise lahendamata jätmine on vastuolus PlanS ja EhS nõuetega. Kehtiva ehitusstandardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kohaselt peaks koolihoone juurde looma vähemalt 35 parkimiskohta. Asendiplaanil on perspektiivsena kavandatud viis parkimiskohta. Naaberkinnistutel ja tänavatel tekib parkimisanarhia.
8.9.Lisaks sellele, et hoone laiendamiseks puuduvad projekteerimistingimused, pole esitatud ka ehitusprojekti, vaid ainult eskiis. Riigikohus selgitas oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-4613, et ehitusloa andmise aluseks olev ehitusprojekt tuleb koostada sellise detailsuse ja ulatusega, mis võimaldab kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Ehitusprojektile ei ole tehtud ekspertiisi, kuigi see on haridus- ja teadushoonete puhul kohustuslik (majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 lg 2 p 12).
8.10.Praegu ei ole võimalik hinnata, kas kooli Kalamajasse kolimisega kaasnevad positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud, mis kaaluvad üles kaebajale tekkivad negatiivsed häiringud. Puuduvad andmed, et Tallinnas oleks õppekohtade puudus.
8.11.25.07.2017 ehitusloa väljastamisel on vastustaja rikkunud PlanS § 125 lg1, EhS § 31 lgd 2–4 ja EhS § 26 lg 3. Antud juhul ei ole tegemist mitte üksiku ehitisega, vaid hoonest ning olulise avaliku huviga rajatisest moodustuva tervikliku kompleksiga, mille mõjud ulatuvad kaugemale kui üksnes projekteerimistingimuste reguleerimisesemeks olev üksik hoone. Antud juhul ei ole Tallinna linna üldplaneeringuga määratud projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi (sh maksimaalne ehitusmaht). Seega ei saa erisust üldisest DP koostamise kohustusest rakendada. Lisaks asetseb Vana-Kalamaja 9 kinnistu Kalamaja asumis, valdavalt korruselamute alal, kus Tallinna üldplaneeringu kohaselt võivad paikneda elamupiirkonda teenindavad asutused. Antud juhul ei ole tegemist elamupiirkonda teenindava asutusega, vaid õppehoonega, mis teenindab kogu Tallinna linna. Antud juhul ei nähtu, et vastustaja oleks üleüldse kaalunud DP koostamise vajadust või sellest loobumist.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et kaebaja väited ehitusloa ja ehitustegevuse ebaseaduslikkuse kohta on põhjendamatud. Vaidlustatud haldusaktid on formaalselt ja materiaalselt õiguspärased.
9.1.Kaebus on esitatud avaliku huvi kaitseks osas, mis puudutab hoone laiendamist üle 33% esialgsest mahust, parkimiskohtade arvu Vana-Kalamaja 9 kinnistul või ehitisest lähtuvat liiklustiheduse kasvu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda naaberkinnistu osas DP algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist, mistõttu puudub tal ka õigus nõuda sellistel motiividel naaberkinnistule väljastatud ehitusloa tühistamist. Naaberkinnisasjal ette nähtav parkimiskohtade arv ei riku kaebaja õigusi. Kaebajal ei ole õigus nõuda, et liiklustihedus avalikult kasutatavatel tänavatel ei muutuks. Vaidlustatud haldusakti tulemusena liiklustihedus ka ei muutu. Ei ole eluliselt usutav, et negatiivsed mõjud (müra, saaste) ulatuvad kaebaja kinnistuni. Ehitisest negatiivsed mõjutused otseselt ei lähtu. Ka ehitusprojekti ekspertiisi olemasolu ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust. EhS § 42 lg 3 p 6 kohaselt on ekspertiisi tegemine seatud ehitusloa kõrvaltingimuseks. Kõrvaltingimuse täitmine ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust.
9.2.Ehitusloa andmiseks ei olnud vaja koostada DP ega väljastada projekteerimistingimusi, sest olemasolevat hoonet rekonstrueeritakse ja laiendatakse kuni 33%, mis EhS § 38 lg 2, § 26 lg 2 p 2 ja PlanS § 125 lg 1 p 2 alusel ei eelda DP või projekteerimistingimusi. Laienduse protsent arvutatakse hoone kogumahust. Määruse nr 57 § 34 lg 1 kohaselt on ehitise maht ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summa. Määruses märgitud mahtu rakendatakse nii EhS kui PlanS puhul. EhS § 3 lg-st 5 ei saa tuletada, et volitusnormi alusel antud määrusega defineeritavaid mõisteid ei peaks rakendama PlanS puhul. Riigikohtu lahend haldusasjas 3-3-1-59-13 ei ole asjakohane, kuivõrd seal analüüsiti ehitusalust pindala kuni 4(11)
01.07.2015 kehtinud ehitusja planeerimisseaduse ning majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2012 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ alusel. Ehitise mahu sisustamisel ei tule lähtuda EhS ja PlanS seletuskirjast, kuna seletuskirja näol ei ole tegemist õigusaktiga, see aitab vaid seadusandja tahet välja selgitada. Seletuskirja kirjutamise ajal ei olnud vastu võetud määrust nr 57. PlanS eelnõu (571 SE) II lugemise muudatusettepanekute loetelust nähtub selgelt, et seadusandja soovib ehitise laiendamise mahu arvestamisel võtta arvesse nii maapealset kui maa-alust mahtu. Vana-Kalamaja 9 hoone tegelik kogumaht on vastavalt 1955. aasta inventariseerimisplaanidele 22 068 m3, mis on kantud ka ehitisregistrisse. Vanad inventariseerimisplaanid ei arvestanud hoone mahu hulka tsiviilvarjendit, mis oli salastatud. 2016. a detsembris teostatud laserskaneerimine paljastas, et hoone maht koos kuuriga on 22 132 m3. Lähtudes uutest andmetest on hoone laienduse maht 29 193 m3 vastavalt 32,3% ja 31,9% (kuurita) esialgsest mahust. Kaebaja esitatud ekspertiisis on võetud aluseks 1974. a inventariseerimisplaan. Ekspertiisis ei lükata ümber, et 2016. a mõõdistus oleks ebatäpne. Arusaamatuks jääb kaebaja eksperdi järeldus, et reaalne väga täpne maht on kindlasti väiksem. Laserskaneerimise meetodiga tuvastatud maht on oluliselt täpsem kui 40 aastat vana inventariseerimisplaan. Kaebaja esitatud eksperdi seisukoha näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, kuivõrd ekspert on asunud tõlgendama seadust, viidates EhS seletuskirjale ja andnud õigusliku hinnangu. Volitatud ehitusinsener Heiki Meos on leidnud, et mõõdistusprojektis kajastatud hoone kogumaht on korrektselt tuvastatud ning oluliselt täpsem kui vanadelt inventariseerimisplaanidelt tuvastatud maht. Kaebaja esitatud Rimer Konsult OÜ ekspertiisis ei ole kirjeldatud mahu arvestamise metoodikat, mis kinnitab taas, et tegu ei ole usaldusväärse ja kontrollitava tõendiga.
9.3.Asjaolu, et vastustaja on 21.06.2017 väljastanud projekteerimistingimused hoone laiendamiseks üle 33%, ei tähenda, et väljastatud ehitusluba oleks õigusvastane. Projekteerimistingimused väljastati Privaatarhitektuur OÜ taotluse alusel, mille põhjuseks on ehituse ja projekteerimise käigus kavandatavad muudatused, mis ületavad algselt plaanitud ehitusmahtu. Ehitamise käigus ei ole keelatud projekti muuta ja otsustada täiendavate tööde tegemist. Renoveeritava hoone puhul on see paratamatu. Hoone maht oli projekteeritud 33% piirile. Kavandatavad muudatused toovad paratamatult kaasa hoone mahu suurenemise. See aga ei tähenda, et vastustaja võtaks omaks, et ehitusloa väljastamise eelduseks oleks olnud projekteerimistingimuste väljastamine või et projekteerimistingimused on väljastatud ehitusloa tagantjärele seadustamiseks.
9.4.Ehitusloa menetlus on olnud nõuetekohane. Ehitusluba menetleti üle kuu aja. Ehitusloa taotlus esitati 26.01.2017. Taotluse puudused kõrvaldati 20.02.2017. Ehitusprojekt tagastati tingmärkide täpsustamiseks ning taotleja korrigeeris projekti puudused 02.03.2017. Taotleja on esitanud pärast projekti korrigeerimist igakordselt uue taotluse, mistõttu on ehitusregistrist nähtuv menetlusaeg eksitav. Vastustajal ei olnud kohustust kaebajat ehitusloa menetlusse kaasata. EhS § 42 lg 6 kohaselt tehakse seda vaid vajaduse korral.
9.5.Kaebaja väide ehitusprojekti ja -ekspertiisi puudumise kohta on väär. Pädev isik tegi projektdokumentatsiooni kohta ekspertiisi järgmiselt: GAG Vana-Kalamaja tn 9 laienduse vundamentide ehitusprojekti ekspertiis (14.02.2017), GAG Vana-Kalamaja tn 9 laienduse insenerosade ehitusprojekti ekspertiis (16.03.2017). Kogu projekti on ekspertiisiga hinnatud veel 11.04.2017. Insenerosade ekspertiisi järeldus on üheselt selge: ehitusprojekt vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ja standardile EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt“. Kaebaja esitatud ekspertiisis ei ole arvestatud, et ehitisregistris leiduva dokumentatsiooni koosseisus on esitatud olemasolevate konstruktsioonide uuring ning konstruktiivse osa eelprojekt (Civen OÜ töö nr 1633). Vahelagede kandevõime ja jäikuse hindamiseks on OÜ Nordlin teinud katsetusi arvestuslike koormustega. Tulemused näitavad, et vahelaed tugevdamist ei vaja. 5(11)
Asjaolu, et vastustaja esitas põhiprojektile tehtud ekspertiisi seisuga 15.05.2017, ei tähenda, et varem poleks ehitusprojektile või selle osadele ekspertiisi tehtud.
9.6.Kaebaja ei ole mitte kuidagi tõendanud, et Privaat Arhitektuur OÜ töö nr 0416 „VanaKalamaja tn 9 hoone mõõdistusmudel“ oleks võltsimistunnustega. Vastustaja on esitanud Estkonsult OÜ ekspertarvamuse, kust nähtub, et hoone mõõdistusprojektis on hoone kogumaht õigesti tuvastatud. Asjaolu, et mõõdistusmudel on eraldi projektina vormistatud 2016. a aprillis, ei tähenda, et mõõdistusmudelit ei oleks koostatud detsembris 2016. Eraldi mõõdistusprojekti vormistamise pdf-formaadis on tingitud asjaolust, et mõõdistusmudel on väga suure andmemahuga ning on mõeldud vaatlemiseks eritarkvaras. Vastutus andmete õigsuse eest lasub projekti koostanud isikul. Vastustaja saab lähtuda andmetest, mille ehitusloa taotleja on talle esitanud ning eeldada, et andmed on korrektsed.
9.7.Parkimiskohad ja liikluskoormus ei mõjuta ehitusloa õiguspärasust. Kaebaja pole tõendanud, et rekonstrueeritava koolihoone tagajärjel suureneb piirkonnas liikluskoormus, millest tulenevalt suurenevad ka saaste ja müra. Negatiivsed transpordimõjud esinesid ka varem. Hoones tegutses kool enne, kui kaebaja omandas xxxxxxxxx korteriomandi. VKTG õpilased ja õpetajad kasutasid koolis käimiseks individuaaltransporti. Renoveeritavas hoones hakkavad õppima 1.–6. klassi õpilased, kellest enamikule on see elukohajärgne kool. Kooli saabutakse seega eelduslikult ühistranspordiga ja jalgsi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et liikluskoormus tänavatel püsiks sama vastavalt tema harjumustele. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivseks õiguseks, mida isik saaks kaitsta ehitusloa tühistamise menetluses (Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-4-12 ja 3-3-1-2910). Kaebajat ei saa liiklustiheduse muutumine mõjutada, sest tal pole juhtimisõigust. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas mõjutab tema õigusi Vana-Kalamaja kinnistule ette nähtud parkimiskohtade arv.
9.8.Kaebajale kuuluva kinnisasja puhul on kinnistusraamatu andmetel tegemist mitteeluruumiga. Seega ei saa kaebaja asuda väitma, et tema elukvaliteet langeb hüpoteetilise liikluskoormuse kasvust tingitud müra ja saaste tulemusel. Mitteeluruumidele ei kehti sarnased tervisekaitsenõuded mis eluruumidele, niisamuti ei kasutata seda alaliseks elamiseks. Ehitisregistri andmetel hoones eluruume ei asu. Kaebaja korteriomandi aknad ja sissepääs jäävad Vana-Kalamaja 9 ja Kotzebue tänavafrondist eemale. Kotzebue tänavast on vahemaa 40–50 meetrit, mis on müra levikul arvestatav.
9.9.Kaebaja väited õiguste rikkumise kohta on üldsõnalised. Kaebaja pole tõendanud, et müra ja saaste hakkaksid ületama lubatud piirmäärasid. Kaebaja väited vara väärtuse vähenemise kohta on tõendamata ja oletuslikud. Täiendavate koolikohtade loomine piirkonda tõstab kaebaja kinnisvara väärtust. Isiku õigustatud sfääri ei kuulu kõik naaberkinnistul toimuv (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p-d 16–17).
9.10.Kalamaja on hinnatud elamurajoon ning ehitustegevus toimub ka Vana-Kalamaja 9 vahetus läheduses. Liikluskoormus suureneb seega ka uute kortermajade tõttu. Arvestades, et kaebaja kortermajade ehitamiseks väljastatud ehituslube ei vaidlustanud, võib järeldada, et kaebaja ei kaitse mitte enda subjektiivseid õiguseid, vaid võitleb enda esindaja teiste klientide huvides GAG-i uue õppehoone rajamise ja kasutuselevõtu vastu. Selline subjektiivne õigus kaebajal puudub. Ehitustegevusest ei lähtu kaebaja väidetud ohte. Ohud saaksid realiseeruda üksnes ehitise sihtotstarbeliselt kasutusse võtmisel.
9.11.Kuna ehitamise käigus ilmnes vajadus hoone rekonstrueerimise ja laiendamise projekti seoses ventilatsiooniseadmete ja ruumide kasutusega jm tõttu muuta, tekkis olukord, kus ümberehituse maht ilma projekteerimistingimuste ja DP-ta lubatava mahu ületab, mistõttu taotleti projekteerimistingimuste väljastamist. Sellist olukorda tuleb ehitamise valdkonnas sageli ette. PlanS § 125 lg-st 5 tulenevalt võib KOV lubada üksnes projekteerimistingimuste 6(11)
alusel hoonestada ka krundi, millel täna ühtki hoonet ei asu, määrates PlanS § 125 lg-st 6 tulenevalt EhS § 26 lg-st 4 selle ehitise suurima ehitusaluse pinna, kõrguse, sügavuse jmt. Vaidlustatud objekti puhul on kõik PlanS § 125 lg 5 sätestatud tingimused täidetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda kaebeõiguse küsimusel. Kohus näeb käesolevas asjas kaebeõiguse alusena ennekõike keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KEÜS) § 23 lg-t 1, mille kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga (KEÜS § 23 lg 2). Kaebaja elukoht asub Vana-Kalamaja 9 õppehoone läheduses. Kaebaja on oma õiguste rikkumist näinud suurenevas liikluskoormuses, millega kaasneb suurem müra ja saaste. Seega puudutaks kaebaja õigusi kaebusest nähtuvalt eelkõige õppeasutuse käitamine, mitte hoone rekonstrueerimine või hoone omadused (insolatsiooniprobleemid vms). Kohtu hinnangul on kaebajal puutumus vaidlustatud ehituslubadega aspektis, mis puudutab detailplaneeringumenetluse läbi viimata jätmist. Detailplaneeringu menetluses oleks kaebaja saanud esitada vastuväiteid mh seoses suureneva liikluskoormusega. Ehitusloa menetluses sellised küsimused kaalumisele ei kuulu. Kaebaja ülalkirjeldatud puutumus ei loo aga alust vaidlustada mistahes minetusi haldusmenetluses, mis viiksid ehituslubade tühistamiseni. Puutumuskaebuse õiguse jaatamine ei anna õigust esitada populaarkaebust. Kaebaja huvisid ei saa riivata nt parkimiskohtade arv naaberkinnistul, Vana-Kalamaja 9 õppehoone võimalik ohtlikkus õpilastele (vahelagede kandevõime, nõutavate ekspertiiside olemasolu vms). Sellised väited puudutavad avalike huvide kaitsmist, milleni kaebaja kaebeõigus ei ulatu. Kohus jääb kaebeõiguse osas 17.04.2017 määruses haldusasjas 3-17-757 (p 12) ja 31.07.2017 määruses haldusasjas 3-171529 (p 12) väljendatud seisukohtade juurde. Avalikku huvi puudutavas osas jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Kaebeõigust ei mõjuta kohtu hinnangul see, kas kaebaja elukoht on ehitisregistris arvel eluruumina või mitte-eluruumina. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja elab xxxxxxxx hoones, mis jääb Vana-Kalamaja 9 hoone lähedusse.
11.Vastustaja ei pidanud 03.03.2017 ehitusloa puhul nõutavaks projekteerimistingimuste väljastamist ega detailplaneeringu menetluse algatamist lähtuvalt EhS § 38 lg-st 2, § 26 lg 2 p-st 2 ja PlanS § 125 lg 1 p-st 2. EhS § 26 lg 2 p 2 kohaselt annab pädev asutus projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. PlanS § 125 lg 1 p 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusloakohustusliku olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust. Poolte vahel on vaidlus esmalt selles, kas hoone maht EhS ja PlanS mõistes hõlmab üksnes hoone maapealset või ka maa-alust osa.
12.PlanS ega EhS ei defineeri hoone mahu mõistet. EhS § 3 lg 5 alusel kehtestatud määruse nr 57 § 34 lg 1 kohaselt on ehitise maht ehitise maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summa. Hoone on üheks ehitise liigiks. Seega on vastustaja õiguspäraselt leidnud, et hoone maht kehtiva õiguse kohaselt hõlmab nii hoone maapealset kui ka maa-alust osa. Kaebaja on viidanud EhS ja PlanS seletuskirja asjakohastele lõikudele, kus on välja toodud, et hoone mahuna tuleb mõista hoone maapealset füüsilist mahtu arvutatuna hoonete välispiirete välispinnast. See väljendab kohtu hinnangul aga seda, et EhS ja PlanS eelnõude algatamise ajal (2013. a lõpp / 2014. a algus) oli õiguslik regulatsioon teistsugune ning hoone mahu all mõistetigi üksnes selle maapealset osa (vt nt Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu seisukoht, kd II, tl 123). Olukord muutus majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ (määrus nr 84) jõustumise järel 10.10.2014, kuna nimetatud määrus, mis kehtestati varem kehtinud 7(11)
ehitusseaduse alusel, eristas esmakordselt ehitise (üld)mahtu ja selle maapealsest mahtu, defineerides ehitise (üld)mahtu selle maapealse osa ja maa-aluse osa mahtude summana (vt määruse nr 84 seletuskiri, mis on kättesaadav eelnõude infosüsteemist (EIS), http://eelnoud.valitsus.ee/main#ApmtD9M0). Samast põhimõttest lähtuti määruses nr 57, mis kehtestati EhS § 3 lg 5 alusel. Seda, et PlanS eelnõu (571 SE) menetlemise ajal 2014. a lõpus / 2015. a alguses mõisteti hoone mahu all nii selle maapealset kui ka maa-alust osa, tõendab mh PlanS eelnõu teisel lugemisel esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanek ja selle põhjendus (vt muudatusettepanek nr 29, kd II, tl 56), millest nähtuvalt soovis muudatusettepaneku esitaja fikseerida seaduses põhimõtte, et detailplaneeringu koostamine on nõutav, kui olemasolevat hoonet laiendatakse üle 33% selle esialgu kavandatud maapealsest mahust. Seda ettepanekut aga eelnõu juhtivkomisjon ega täiskogu ei toetanud. Seega ei tule mõiste „hoone maht“ sisustamisel lähtuda teistsuguses õiguslikus olustikus sündinud PlanS ja EhS eelnõude seletuskirjadest, vaid kehtivast õigusaktist, st määrusest nr 57. Määruse nr 57 termineid kasutatakse ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, sealhulgas ehitusprojekti ja ehitamise tehnilise dokumendi koostamisel ning ehitamise dokumenteerimisel ja muul asjakohasel juhul (määruse nr 57 § 1 lg 2). Kohus leiab, et vastustaja pidi määrusest nr 57 juhinduma. PlanS-s ega EhS-s ei ole „hoone mahul“ mingit autonoomset sisu. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu seisukoha kohaselt oleks mõistlik seadust tõlgendada selliselt, kus ilma detailplaneeringu ja projekteerimistingimusteta oleks maapealset hooneosa võimalik laiendada 33% võrra ning maa-alust hooneosa oleks samuti võimalik laiendada 33% võrra. Vastav tõlgendus saaks siiski tugineda kohasele õiguslikule alusele, mis kohtu hinnangul praegu kehtivate õigusaktide näol sellist lähenemist ei võimalda. Ka olemasolev olukord, kus ehitamine leiab aset nii maa peal kui ka keldrikorrusel, näitab kohtu hinnangul seda, et kogu hoone mahu arvestamine on põhjendatud. Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et Riigikohtu lahend haldusasjas 3-3-1-59-13 ei ole asjakohane, kuivõrd seal analüüsiti ehitualust pindala kuni 01.07.2015 kehtinud ehitus- ja planeerimisseaduse ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2012 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ alusel. Tegemist ei olnud ka hoone mahu, vaid ehitise ehitusaluse pinna/pindala mõistete sisustamisega, mille puhul eri õigusaktid (erinevalt praegusest olukorrast) kasutasid erinevaid termineid. Viidatud kohtuasi ei oma tähtsust käesoleva asja lahendamisel.
13.Kaebaja on leidnud ka, et hoone maht on ebaõigesti määratud. Kaebaja tugineb Rimer Konsult OÜ ekspertarvamusele (kd II, tl 64–67). Ehitusloa väljastamisel on lähtutud Privaat Arhitektuur OÜ teostatud mõõdistustest (kd I, tl 176–189), mille kohaselt hoone maht kokku on 22 132 m3, sh maapealse osa maht 18 847 m3 ja maa-aluse osa maht 3284,7 m3. Kuna hoone laiendus oli põhiprojekti järgi 7061 m3, on hoone laiendamise mahuks määratud 31,9% (põhiprojekti seletuskiri, kd I, tl 198 p). Rimer Konsult OÜ arvamuse kohaselt on kogu hoone maht kokku 20 884,1 m3, sh keldrikorruse maht 3055,3 m3. Mahu väljaselgitamiseks on väidetavalt aluseks võetud eelprojekti koosseisus olev ajalooline projekt (1974. a inventariseerimine). Kohus leiab esmalt, et erinevate lähteandmete tõttu ei ole Rimer Konsult OÜ ja Privaat Arhitektuur OÜ hoone mahu määramised võrreldavad. Vahetu mõõtmine on eelduslikult usaldusväärsem, arvestades mh, et tänapäevased mõõteriistad ja -meetodid võimaldavad täpsemalt mõõta. Ajaloolistest plaanidest lähtumisel tuleb eeldada varem teostatud mõõtmise õigsust. Rimer Konsult OÜ ekspertarvamuse puhul ei ole kohtul võimalik kontrollida lähteandmeid ega seda, kuidas on saadud tulemuseni jõutud. Esitatud ruumide mõõtmed keldrikorruse osas ei ühti haldusasja toimikus olevate 1955. a inventeerimisplaanidega (kd I, tl 81 p) ega Privaat Arhitektuur OÜ hinnangus toodud plaanidega (kd I, tl 180). Rimer Konsult OÜ arvamuses tulpades esitatud arvud ja tulemused ei tõenda kohtu hinnangul, et hoone maht on Privaat Arhitektuur OÜ töös määratud ebaõigesti. Ei ole ka alust, mille pinnalt selline kahtlus peaks tekkima – eksperthinnangust see 8(11)
ei selgu. Kohtu hinnangul puudus vastustajal ratsionaalne põhjus seada kahtluse alla pädeva isiku (Privaat Arhitektuur OÜ) poolt teostatud mõõdistusi. Kui kuur asub koolihoone küljes (ruum 9,0 m2, tl 180) ning sellel on koolihoonega ühine sein, on kohtu hinnangul õiguspärane ka seda pinda hoone mahu arvestusse hõlmata, seda enam, kui vastav hoone osa kuulub lammutamisele. Vastustaja on ära näidanud, et ka ilma kuurita jääks hoone mahu laiendus 33% piiresse. Ebausutavad on kaebaja väited, et Privaat Arhitektuur OÜ mõõdistusprojekt on võltsitud või koostatud tagantjärele. Vastustaja on esitanud kohtu hinnangul asjakohased selgitused. Kuna mõõdistustulemus oli 22 132 m3, sh algselt planeeritud laiendus 7061 m3, oli hoone laiendamine kavandatud 31,9%, mistõttu ei olnud vastustajal detailplaneeringu ega projekteerimistingimuste koostamise kohustust. Seetõttu ei ole 03.03.2017 ehitusluba õigusvastane. Õigusvastane ei ole vastavas osas ka detailplaneeringu koostamata jätmine.
14.Hoone mahu kindlakstegemine on faktilise asjaolu tuvastamine. Oluline on see, et ehitamisel lähtutakse õigetest andmetest. See, et eelprojektis või ehitisregistris olid hoone mahu osas ehitusloa väljastamise ajal teistsugused andmed, ei muuda ehitusluba õigusvastaseks, kui leiab tõendamist, et tegelikult lähtuti õigetest andmetest. Lähenemine, kus erinevate numbrite korral eel- ja põhiprojektis tuleks ehitusload tühistada, on vormilisi eksimusi ületähtsustav. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega, kui leiab kinnitust, et ehitusloa andmise ajal juhinduti tegelikult õigetest andmetest, ei too see kaasa haldusakti tühistamist. Käesolevas asjas on tuvastatud, et lähtuti õigetest andmetest. Eelprojektis oli hoone maht koos maapealse osa mahuga 21 805 m3 (kd I, tl 36 p), põhiprojektis 22 132 m3 (kd I, tl 198 p). Põhiprojektis toodu vastab mõõtmistulemusele. Õigesti on kaebaja välja toonud, et väljendiga „esialgne maht“ on soovitud vältida olukorda, kus hoonet korduvalt laiendades saavutatakse progresseeruvalt suurem maht. Samas ei nõustu kohus, et EhS ja PlanS tähenduses on oluline maht, mis on kajastatud hoone esialgses projektis. See tähendaks, et esialgses (eskiis)projektis toodut ei olegi võimalik enam muuta. Sellist tõlgendust ei saa pidada põhjendatuks. Põhiprojektiga võib eelprojektis toodud andmeid muuta. Kuna põhiprojektis on juurdeehitise mahtu vähendatud, ei saa selline tegevus olla PlanS § 125 lg 1 p 2 või EhS § 26 lg 2 p 2 eesmärkidega vastuolus.
15.Vaidlust ei ole selles, et 09.08.2017 ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsusega nr 1712922/00212 tunnistas TLPA kehtetuks 03.03.2017 ehitusloa ( kd III, tl 41) ning ehitamine jätkus 25.07.2017 ehitusloa nr 1712271/25585 (kd III, tl 35–39) ja 21.06.2017 projekteerimistingimuste (kd III, tl 24–25) alusel. 25.07.2017 ehitusluba tugines PlanS § 125 lg 1 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 5 p 1 erandile. PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib KOV lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Tallinna linna ehitusmääruse“ § 10 lg 5 p 1 kohaselt võib TLPA lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda arvestades piirkonna ehituslaadi.
9(11)
16.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks 25.07.2017 ehitusloa andmisel kaalutlusreegleid rikkunud. PlanS § 125 lg 1 p 2 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 5 p 1 loovad aluse ehitusloa väljastamiseks projekteerimistingimuste alusel ilma detailplaneeringut koostamata. Projekteerimistingimustest nähtuvalt on TLPA hinnanud Salto AB OÜ koostatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme õppehoone eskiisprojekti arhitektuurset, funktsionaalset ja mahulist lahendust ning leidnud, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning on 23.09.2016 kooskõlastanud eskiisprojekti. Kuna Tallinna üldplaneeringus on määratud maa-ala hoonestuse üldised tingimused, eskiisprojektile vastav koolihoone laiendamine sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ning arvestab hoonestuslaadiga, siis ei olnud vastustaja hinnangul detailplaneeringu koostamine põhjendatud ega otstarbekas.
16.Kas hoone sobitub või ei sobitu keskkonda, on paljuski hinnanguline, vastustajal on siin suur kaalutlusruum. Kohtule ei nähtu kaalutlusreeglite rikkumist. Hoone arhitektuurilist üldkontseptsiooni ehitamise käigus ei muudetud, säilitati esinduslik hoone fassaad. Juurdeehitis jääb hoone sisehoovipoolsesse ossa, mistõttu ei saa kohtu hinnangul väita, et piirkonna olemasolev hoonestuslaad saaks sobimatu ehitise läbi rikutud. Juurdeehituse maht ka muutunud kujul ei ole kohtu hinnangul nii suur, et muudaks hoone keskkonda sobimatuks. Vana-Kalamaja 9 hoone kasutusotstarve ümberehitamise käigus ei ole muutunud, tegemist on jätkuvalt koolihoonega. Ka üldplaneeringuga ei ole ehitusluba vastuolus. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jms. Ebaloogiline on väita, et teeninduspiirkonnaga kodulähedane põhikool on üldplaneeringuga vastuolus, samal ajal kui vastuolus ei ole ülelinnalise teeninduspiirkonnaga täiskasvanute gümnaasium. Tallinna linna ehitusmääruse § 10 lg 7 kohaselt võib linnavolikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise juhtudel, kui seaduse järgi pole detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Tallinna linna põhimäärus ei sätesta volikogule kohustust sellist kaalumist läbi viia. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus seda nõuda. Ülaltoodut arvestades ei saa ka 25.07.2017 ehitusluba ega detailplaneeringumenetluse läbi viimata jätmist pidada õigusvastaseks.
17.Kaebaja kaasamise küsimust käsitles kohus käesoleva haldusasja raames 17.04.2017 määruses (p 12.3). Kohus jääb seal väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Kaebaja kaasamine ei olnud EhS § 42 lg-st 6 tulenevalt nõutav.
18.Kaebaja on läbivalt väitnud, et ehitusprotsess on läbi viidud kiirustades. Kas mingi protsess on läbi viidud kiirustades või mitte, on paljuski hinnanguline. Kiirustamine ei ole kaalutlusviga, mis viiks haldusakti tühistamiseni. Seetõttu ei ole vaja ka tuvastada, kui kaua kestis ehituslubade menetlus, kuna see ei mõjuta nende õiguspärasust. Kiirustamine tõstab vigade tegemise riski, mis võib viia isikute õiguste rikkumiseni ja ressursside raiskamiseni. Kiirustamine võib jätta ka mulje, et läbiviidav menetlus on pelgalt formaalne, kuna erinevate osapoolte huvide kaalumist ei olegi võimalik läbi viia. Kaebaja väited kiirustamisest ei ole kohtu hinnangul olnud alusetud. Olukord, kus juurdeehitise mahtu algsega võrreldes vähendatakse, siis hoopis suurendatakse, protsessi kestel muudetakse ehitamise õiguslikku alust jms kinnitavad kaebaja vastavate väidete põhjendatust. Kiirustamine, kui sellega ka nõustuda, ei ole aga kaasa toonud ehituslubade tühistamist tingivaid minetusi. Kaebuse perspektiivi, kaebaja õiguste riivet, koolikohtade vajadust piirkonnas jms küsimusi on kohus varasemalt analüüsinud 17.04.2017 määruses käesolevas haldusasjas ja 31.07.2017 määruses haldusasjas 3-17-1529. Kohus jääb neis määrustes esitatud seisukohtade juurde. Kohus ei ole käesoleva kaebuse menetlemisel tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist.
10(11)
19.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 28.09.2018 KOHTUOTSUSEGA.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.