lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1215/16

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1215/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
02.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2359
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

2. august 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1215

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen Puudutatud isik – C OÜ, volitatud esindaja Irina Bušujeva

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta C OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.06.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-1215 muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 06.06.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks C OÜ pangakontodele kõigis Eesti krediidiasutustes 21 201,18 euro ulatuses. C OÜ kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamisarvestuses reaalselt mittetoimunud tehinguid. C OÜ kajastas 2016. aasta juuni- ja juulikuus KMD-del äriühingute K OÜ, E OÜ, D OÜ, M OÜ ja A OÜ arveid kokku summas 103 456,68 eurot. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata, et tehinguid eelnimetatud äriühingutega ei toimunud, on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks C OÜ sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 17 242,78 eurot. C OÜ ei soetanud ehitusteenust äriühingutelt K OÜ, E OÜ, D OÜ ning A OÜ, vaid tööd

3-17-1215 teostati C OÜ enda töötajatega ning vajadusel kaasati tundmatu kolmas isik. Kuna tundmatute kolmandate isikute puhul ei saa kindel olla, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega ning kas need isikud on nimetatud tehingu pealt riigile käibemaksu tasunud, on ettevõtlusega mitteseotud kuluks tasutud käibemaks. Äriühingute K OÜ, E OÜ, D OÜ ning A OÜ arvelduskontodele eelnimetatud tehingute raames alusetult tasutud käibemaksu pealt kuulub täiendavalt tasumisele tulumaks summas 3958,40 eurot. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus tugineb järgnevatele asjaoludele, mis on täpsemalt kajastatud kontrollaktis: 1) C OÜ juhatuse liikme ED selgitused on üldsõnalised, ajas muutuvad ning ebausaldusväärsed; 2) C OÜ lepingud K OÜ-ga ning kinnituskirjad E OÜ, D OÜ ning M OÜ-ga on üldsõnalised ja formaalsed; 3) C OÜ ning K OÜ vaheliste hinnapakkumiste üldsõnalisus ja tööde ebausutav maksumus ei kinnita tööde teostamist; 4) C OÜ ning väidetavate tehingupartnerite K OÜ, E OÜ, D OÜ, M OÜ ja A OÜ vahelised teostatud tööde aktid on objektiivse ja võrreldava informatsiooni puudumise tõttu ebausaldusväärsed; 5) K OÜ juhatuse liikme KŠ selgitused on ajas muutuvad ja ebausaldusväärsed; 6) C OÜ juhatuse liikme ED ja K OÜ juhatuse liikme KŠ ühine selgituste andmine ei olnud veenev ega piisav tehingute toimumise kinnitamiseks; C OÜ väidetavad tehingupartnerid E OÜ, M OÜ ning A OÜ ei kinnita ehitusteenuse osutamist C OÜ objektidel; 7) C OÜ väidetavate tehingupartnerite K OÜ, E OÜ, D OÜ, M OÜ ning A OÜ töötajad ei osutanud ehitusteenust C OÜ objektidel; 8) tehingute eest tasumine äriühingutele K OÜ, E OÜ, D OÜ ning A OÜ on ebausaldusväärne ega tõenda tehingute toimumist; 9) väidetavatel tehingupartneritel E OÜ, D OÜ, M OÜ ja A OÜ puudus kontrollitaval perioodil tavapärane majandustegevus, mistõttu ei saanud nad C OÜ-le ehitusteenuseid osutada. Pärast maksuotsuse tegemist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus tugineb alljärgnevale. C OÜ on kajastanud 2016. aasta juuni- ja juulikuu maksuarvestuses alusetuid arveid äriühingutelt K OÜ, E OÜ, D OÜ, M OÜ ja A OÜ, mille alusel ei ole tegelikkuses teenuseid saadud. Isik on kahe kuu jooksul kasutanud skeemi, mille tulemusel isiku käibemaksukohustus on vähenenud 17 242,78 euro võrra, mistõttu on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, teeb ta seda ka tulevikus. C OÜ 2016. aasta juuni- ja juulikuu Swedbank AS arvelduskontode EE982200221060065343 ning EE202200221051801668 väljavõtetest nähtuvalt ei ole äriühingul vabu rahalisi vahendeid. C OÜ-l puuduvad majandustegevusest tulenevad vahendid, mille arvelt võimalikku maksukohustust tasuda. C OÜ juhatuse liige ED ja äriühingu esindaja jurist Irina Bušujeva on tunnistanud äriühingu pankrotiavalduse võimalikku esitamist täiendava rahalise kohustuse tekkimise olukorras. MTA-le teadaolevalt ei kuulu C OÜ-le kinnisvara, väärtpabereid, väärtpaberikontosid, laevasid ega muid varalisi õigusi. Seisuga 05.06.2017 omab C OÜ liiklusregistri kohaselt sõidukit Peugeot Expert (kaubik, väljalaskeaasta 2006, registreerimismärk XXXXXX). MTA hinnangul jääb sõiduki turuväärtus vahemikku 1690–4235 eurot (sh käibemaks). Sõiduki puhul on tegemist kasutatud sõidukiga, selle turuväärtus pidevalt väheneb ning tegemist on likviidse varaga, mille koosseis võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda. Kuivõrd liiklusregistri kanne on informatiivne, ei ole tõsikindlalt teada, kas C OÜ on taotluse koostamise hetkelsõiduki omanik . Seega ei pea MTA otstarbekaks taotleda sõidukile keelumärke seadmist ega ka sõiduki arestimist. MTA hinnangul on sobivaks täitetoiminguks aresti seadmine C OÜ arvelduskontodele. Seda põhjusel, et äriühing võib sissenõude pööramisel rahalistele nõuetele arvelduskontodel oleva ja sinna laekuva raha sealt koheselt välja võtta. Praeguse seisuga osutab äriühing veel 2(6)

3-17-1215 ehitusteenuseid, millest tekib maksustatav käive ning rahalised vahendid arvelduskontodele. Käibedeklaratsiooni andmetel on äriühingul tekkinud perioodil jaanuar 2016 kuni aprill 2017 üksnes perioodil mai 2016 käibemaksu enammakse, mistõttu ei ole võimalik aresti seadmine maksukohustuslase ettemaksukontol olevatele vahenditele. Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui C OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 21 201,18 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule. Kui C OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 21 201,18 eurot.

2.Tallinna Halduskohtu 07.06.2017 määrusega anti MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks C OÜ arvelduskontodele Eesti krediidiasutustes kokku 21 201,18 euro ulatuses. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Taotlusest nähtuvalt on maksuhaldur alustanud 27.09.2016 korralduse nr 12.2-3/038345-1 alusel C OÜ käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel juuni- ja juulikuu 2016. Kontrollimenetluste eesmärk on maksuotsuse koostamine C OÜ-le. Tõenäolise maksusumma kujunemine on jälgitav: ei ole tõendatud, et C OÜ oleks ehitusteenust soetanud läbi äriühingute K OÜ, E OÜ, D OÜ, A OÜ ning M OÜ. Tegelikkuses on ehitustööd teostatud C OÜ enda töötajate poolt ning vajadusel on ehitusteenust soetatud tundmatult kolmandalt isikult. Samuti on jälgitav võimaliku täiendava tulumaksukohustuse kujunemine. Taotluse ja sellele lisatud tõendite valguses on maksupettuse kahtlust piisavalt põhistatud. Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Põhjendatud on kahtlus, et C OÜ kajastas raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid, mille tulemusel isiku käibemaksukohustus vähenes. Lisaks on C OÜ juhatuse liige ED ja äriühingu esindaja jurist I. Bušujeva tunnistanud äriühingu pankrotiavalduse võimalikku esitamist täiendava rahalise kohustuse tekkimise olukorras. Olukorras, kus maksuhalduril on seni kogutud tõendite alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2016 määrus nr 3-16-321, p 11). Pangakontole aresti seadmine on proportsionaalne abinõu. Arvestades C OÜ varalist seisu ja asjaolu, et talle kuuluva registervara väärtus ei kata kogu võimalikku nõude suurust ja selle täpset väärtust on raske määrata, on põhjendatud anda luba täitetoimingu sooritamiseks, valides meetmena aresti seadmise kõikidele C OÜ pangakontodele Eesti krediidiasutustes MTA kasuks kokku summas 21 201,18 eurot. Arvelduskontode arestimine on äriühingu igapäevast majandustegevust kõige enam koormav meede ning tegemist on pigem äärmusliku abinõuga. Siiski ei nähtu, et praegusel juhul oleks võimalik kasutada mõnda alternatiivset abinõu. Maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus äriühingule kuuluv muu vara ei kata kogu võimalikku maksukohustust ning maksupettuse toimepanemine maksukohustuslase poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, on äriühingu pangakontode arestimine põhjendatud. 3(6)

3-17-1215

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.C OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.06.2017 määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub jätta menetluskulud MTA kanda. C OÜ oli teadlik maksukontrolli läbiviimisest, suhtles pidevalt maksuhalduriga, esitas kõik nõutud dokumendid, andis ütlusi ning esitas taotlusi. Kogu perioodi vältel jätkus C OÜ äritegevus: sõlmiti uued lepingud ja tööle võeti uued töötajad. C OÜ ei ole ette võtnud mingeid samme selleks, et hoiduda kõrvale maksu tasumisest või läbiviidavast kontrollimenetlusest. Seega ei ole põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Selles osas on MTA seisukoht tõendamata. Samuti ei saa kontrollakt iseenesest olla aluseks arveldusarvete arestimiseks. Raha jääk arvelduskontol ei kinnita äriühingu majandusseisu. Kui maksuhaldur soovis tugineda arveldusarvel olevatele summadele, pidanuks esitama väljavõtted kontodelt enne kontrolli alustamist kuni kontrollakti projekti väljastamiseni. C OÜ juhatuse liikmel ei ole soovi esitada pankrotiavaldust. Vastupidi, C OÜ soovib sellist olukorda vältida ning teavitas maksuhaldurit oma soovist äriühingu tegevus säilitada ja teha maksudeklaratsioonides parandused juhul, kui täiendavate tõendite leidmine osutub võimatuks.
4.MTA palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata ja jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Maksuhaldur on loataotluse p-s 2 selgitanud, et kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et määruskaebuse esitaja on kontrollitaval perioodil vormistanud ehitusteenuste soetamise läbi äriühingute K OÜ, E OÜ, D OÜ, A OÜ ning M OÜ, kuid tegelikkuses on ehitustööd teinud C OÜ enda töötajad või tundmatud kolmandad isikud. Sellest tulenevalt on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 17 242,78 eurot ja tulumaksu tasumise kohustuse suurenemine summas 3958,40 eurot. Kuna isik on kahe kuu jooksul kasutanud skeemi käibemaksukohustuse vähendamiseks, on alust arvata, et määruskaebuse esitaja teeb seda ka tulevikus. Määruskaebuse esitajal ei ole 2016. aasta juuni- ja juulikuu arvelduskontode väljavõtetest nähtuvalt vabu rahalisi vahendeid, mistõttu on põhjendatud arvata, et määruskaebuse esitajal puuduvad majandustegevusest tulenevad vahendid, millega tekkivat maksukohustust tasuda. Lisaks on määruskaebuse esitaja juhatuse liige kinnitanud pankrotiavalduse võimalikku esitamist juhul, kui tekib täiendav rahaline kohustus. Vastustaja möönab, et arvelduskontode arestimine võib olla isikule koormav meede. Määruskaebuse esitajal on aga võimalus esitada tagatis, mille tagajärjel lõpetab maksuhaldur täitetoimingu ning vabastab arvelduskontod aresti alt. Samuti jääb määruskaebuse esitajale maksusumma määramisel võimalus taotleda maksuvõla ajatamist. C OÜ määruskaebusele lisatud dokumendid ei lükka ümber maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et maksusumma sissenõudmine võib osutuda raskemaks või võimatuks. Seejuures on esitatud lisade hulgas kontoväljavõte, millest nähtub vaid üks ülekanne 12.08.2016, mitte rahaliste vahendite jätkuv olemasolu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

3-17-1215

5.Tallinna Halduskohtu 07.06.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega pea vajalikuks halduskohtu määruses toodud põhjendusi korrata vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2.
6.Haldustoiminguks loa andmise menetluses ei anna kohus siduvat hinnangut sellele, kas on tõsikindlalt võimalik väita, et prognoositav maksuotsus MTA poolt märgitud summas koostatakse. MKS § 1361 rakendamiseks peab esinema käimasolev kontrollimenetlus ning kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Küll aga hindab kohus seda, kas läbiviidava maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsuse koostamine. Praegusel juhul on maksuhaldur alustanud C OÜ käibe- ja tulumaksu ning tööjõumaksude tasumise õigsuse kontrolli. Halduskohtule esitatud taotluses on märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitustega, millele vastav hinnang tugineb. Halduskohus on õigesti leidnud, et toimiku materjalide pinnalt ei ole üheselt võimalik välistada maksuotsuse koostamist MTA poolt välja toodud summas. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.
7.MTA on piisavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tulemusena oluliselt raskemaks või võimatuks.
8.Määruskaebusele lisatud töötamise registri väljavõttest nähtub tõepoolest, et pärast kontrollimenetluse alustamist on C OÜ sõlminud uued lepingud nelja isikuga (09.06.2017, 05.05.2017 ja 03.05.2017). Seisuga 09.06.2017 olid need lepingud kehtivad. Samuti on määruskaebusele lisatud füüsiliste isikutega sõlmitud töövõtu- ja töölepingud. C OÜ arvelduskonto EE982200221060065343 väljavõttest perioodi 08.06.2017–07.07.2017 osas nähtub, et määruskaebuse esitaja on saanud täiendavaid sissetulekuid ca 68 000 euro ulatuses.
9.Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et peab usutavaks, et maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsuse koostamine. Üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitaja on siiamaani esitanud maksuhaldurile vajalikud dokumendid ja selgitused, ei välista seda, et edaspidi võib isik hakata maksuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Põhjendatud kahtluse olemasolu hindab kohus senises maksumenetluses kogutud kõigi tõendite pinnalt ja teeb selles osas prognoosotsuse. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 määrus nr 3-16-1228; 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus nr 3-1451698). Muu hulgas viitab sellele ka maksukohustuslase eelnev käitumine raamatupidamisarvestuses reaalselt mittetoimunud tehingute kajastamisel.
10.Ka liikumised C OÜ pangakontol ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Arvelduskonto EE982200221060065343 jääk seisuga 07.07.2017 oli küll 21 908, 50 eurot, mis katab võimaliku määratava maksusumma, kuid arvestada tuleb ka sellega, et pangakontol olevaid vahendeid on võimalik koheselt sularahas välja võtta. Ka C OÜ arvelduskonto väljavõttest nähtub, et pärast maksete laekumist on mitmel juhul laekumine osaliselt sularahas välja võetud. Määruskaebuse esitaja on 29.06.2017 esitanud ka 2016. a majandusaasta aruande, millest nähtub, et äriühingu eelmise aasta kasum oli 13 742 eurot ning jaotamata kasum kokku 19 848 eurot. Need summad ei kata võimalikku määratavat maksusummat.
11.Arvelduskonto aresti ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Esitatud andmetele tuginedes puudub kohtul kindlus, et võimaliku tulevase maksukohustuse määramise korral on selle 5(6)

3-17-1215 sundtäitmine äriühingule kuuluva vara arvelt võimalik. Maksuhaldur on selgitanud, et äriühingule kuuluva sõiduauto arestimine ei ole piisav võimaliku määratava maksukohustuse tagamiseks. Samuti ei tagaks äriühingu ettemaksukonto arestimine maksuotsuse täitmist. Selles osas on maksuhaldur loataotluses selgitanud, et äriühing ei ole perioodil jaanuar 2016 kuni aprill 2017 (v.a mai 2016) deklareerinud sisendkäibemaksu sellises ulatuses, et tekiks käibemaksu enammakse. Sellele seisukohale ei ole määruskaebuse esitaja vastu vaielnud.

12.Samas võimaldab arvelduskonto arest C OÜ-l soovi korral siiski äritegevust jätkata, mis nähtub ka määruskaebuse lisana esitatud arvelduskonto väljavõttest. Arvelduskontole aresti seadmisega on võimalik maksude laekumise tagamine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muude vahenditega. Seega on halduskohus andnud loa sellise täitetoimingu kohaldamiseks, mis võimaldab tagada võimalikku tulevast maksukohustust, kuid samal ajal võimaldab soovi korral C OÜ-l ka majandustegevust jätkata. Samuti on vastustaja õigesti viidanud sellele, et C OÜ-l on võimalik tasuda loataotluses märgitud suuruses tagatis, mille järel lõpetab MTA täitetoimingu rakendamise.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus C OÜ määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.06.2017 määruse muutmata. Menetluskulude väljamõistmist ei ole MTA taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja