Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks OÜ Olvaria suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Olvaria määruskaebused Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a ja 06.06.2017. a määruste peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet (MTA) Isik, kelle suhtes luba taotleti/määruskaebuse esitaja – OÜ Olvaria (rg-kood 10967192) Seaduslik esindaja Dmitri Kuzmenko
RESOLUTSIOON
1.Liita haldusasjad nr 3-17-1193 ja 3-17-1209 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-17-1193.
2.Jätta OÜ Olvaria määruskaebus haldusasjas nr 3-17-1193 rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1193 muutmata.
3.Rahuldada OÜ Olvaria määruskaebus haldusasjas nr 3-17-1209 ja tühistada Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1209.
4.Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Olvaria kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulu OÜ Olvaria kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Haldusasi nr 3-17-1193
1.MTA esitas 02.06.2017 maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus anda luba täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel OÜ Olvaria rahalistele õigustele, arestides OÜ Olvaria pangakontod kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 141 578,33 eurot. Taotluse kohaselt
on maksuhaldur alustanud 14.03.2016. a korraldusega OÜ Olvaria perioodi 2015 jaanuar kuni detsember käibedeklaratsioonides (KMD) deklareeritud andmete õigsuse kontrolli ja 23.05.2017. a teatega tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodidel 2015 veebruar kuni august ning november ja detsember. Maksuhaldur on valmivas kontrollaktis jõudnud seisukohale, et OÜ Olvaria kajastas kontrolliperioodidel KMD-del alustetult tehinguid Fermet Pro OÜ-ga, Prima Velloce OÜ-ga, Obecniho Jilska OÜ-ga, Favorito Magnifico OÜ-ga ja OÜ-ga Pappa Reale. Maksuhaldur märgib, et ta ei kahtle kaupade olemasolus, aga OÜ Olvaria on kontrolliperioodi sisendkäibemaksu hulgas deklareerinud alusetult Fermet Pro OÜ, Favorito Magnifico OÜ ja OÜ Pappa Reale nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, kuna on teadmata kaupade tegelikud müüjad, mistõttu ei saa väita, et kaubad on soetatud teistelt käibemaksukohustuslastelt. Seega tuleb vähendada OÜ Olvaria perioodi 2015 veebruar – september KMD-del sisendkäibemaksusummasid. Kuna tundmatud kolmandad isikud ei pruugi olla käibemaksukohustuslased, tuleb nõuetekohaste alusdokumentide puudumise tõttu väljamakstud summades sisalduvad käibemaksu summad lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning maksustada tulumaksuga vastavalt väljamaksete tegemise hetkele. Lisaks sellele on OÜ Olvaria kontrolliperioodil KMD-del deklareerinud alusetult tehinguid Prima Velloce OÜ-ga ja Obecniho Jilska OÜ-ga, sest OÜ Olvaria ei esitanud maksuametile äriühingutega väidetavalt tehtud tehingute kohta ostuarveid, mis tähendab, et täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused. Kuna OÜ Olvaria jättis maksuhaldurile esitamata Prima Velloce OÜ-le ja Obecniho Jilska OÜ-le kontrolliperioodil üle kantud summade kohta algdokumendid, mis tõendaksid, et OÜ Olvaria poolt üle kantud raha on seotud OÜ Olvaria ettevõtlusega, siis luges maksuhaldur OÜ Olvaria arvelduskontolt Prima Velloce OÜ-le ja Obecniho Jilska OÜ-le tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning maksustas need tulumaksuga. Maksuhalduri loataotluse kohaselt on OÜ-le Olvaria tekkiv maksukohustus kokku 141 578,33 eurot (käibemaks 106 699,33 eurot + tulumaks 34 879 eurot). Maksuhaldur märkis, et tal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri kahtlus tugineb järgmistele asjaoludele: 1) tekkinud on põhjendatud kahtlus, et OÜ Olvaria on toime pannud maksupettuse; 2) on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus; 3) äriühing on jätnud 2017. a jaanuari- ja veebruarikuu KMD-del deklareeritud andmete õigsuse kontrolli raames täitmata maksuhalduri korralduse nii teabe andmise kui ka dokumentide esitamise osas; 4) OÜ-le Olvaria ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid, väikelaevu, sõidukeid ega vallasvara, millele sissenõuet pöörata, samuti on seisuga 01.06.2017 OÜ Olvaria ettemaksukonto saldo 0 eurot; 5) maksuhaldurile teadaolevatel andmetele ei ole OÜ Olvaria pangakontodel piisavalt vahendeid, et määratavat maksusummat tasuda; 6) 2017. a on äriühing tasunud maksudeklaratsioonide alusel tekkinud kohustusi hilinemisega, mis näitab, et nimetatud kohustuste täitmised ei ole äriühingu jaoks primaarsed; 7) maksuhalduri andmetel on äriühing jätnud 2017. a jaanuari TSD-l osa väljamakseid deklareerimata, mis näitab, et äriühing vähendab vähem deklareeritud töötasude tõttu oma maksukohustusi; 8) OÜ Olvaria 2017. a jaanuari kuni aprilli KMD-dest ei nähtu kasumit, millest oleks võimalik katta menetluse tulemusel võimalik tekkiv maksumääramine; 8) majandusaasta aruannete kohaselt oli OÜ Olvaria 2014. a majandusaasta kasum 707 eurot ning jaotamata kasum 6034 eurot. 2015. a majandusaasta kasum oli 58 465 eurot ning jaotamata kasum 64 499 eurot, samas seisuga 31.12.2015 oli äriühingul raha 6300 eurot, mis kinnitab, et äriühingul ei ole vabu rahalisi vahendeid jaotamata kasumi näol; 9) 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul seisuga 31.12.2015 tarnijatele tasumata arveid summas 10 008 eurot, mistõttu on tõenäoliselt ka hetkel OÜ-l Olvaria endiselt kohustusi kolmandate isikute ees.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 05.06.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-1193 MTA 02.06.2017. a taotluse ja andis MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 141 578,33 eurot. Halduskohus märkis, et maksuhaldur on alustanud OÜ Olvaria suhtes maksumenetluse. Halduskohus leidis, et MTA on veenvalt selgitanud taotluses viitega koostatavale kontrollaktile, kuidas on jõutud järeldusele, et OÜ Olvaria kajastas kontrolliperioodil alusetult KMD-del tehinguid Fermet Pro OÜ-ga, Prima Velloce OÜ-ga, Obecniho Jilska OÜ-ga, Favorito Magnifico OÜ-ga ja OÜ-ga Pappa Reale, mistõttu on OÜ-le Olvaria tekkiv maksukohustus kokku 141 578,33 eurot. OÜ Olvaria on kontrolliperioodi sisendkäibemaksu hulgas alusetult deklareerinud Fermet Pro OÜ, Favorito Magnifico OÜ ja OÜ Pappa Reale nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, kuid kuna on teadmata kaupade tegelikud müüjad, ei saa väita, et kaubad on soetatud teistelt käibemaksukohustuslastelt. Seetõttu tuleb väljamakstud summades sisalduvad käibemaksu summad lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning maksustada tulumaksuga. OÜ Olvaria on kontrolliperioodi KMD-del deklareerinud alusetult ka tehinguid Prima Velloce OÜ ja Obecniho Jilska OÜ-ga, sest OÜ Olvaria ei ole MTA-le esitanud tehingute kohta ostuarveid. Seega on esitamata algdokumendid, mis tõendaksid, et OÜ Olvaria poolt nimetatud isikutele üle kantud raha on seotud OÜ Olvaria ettevõtlusega, mistõttu on MTA õiguspäraselt lugenud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning maksustab need summad tulumaksuga. Samuti on MTA halduskohtu hinnangul usutavalt põhjendanud, miks võib rahalise nõude või kohustuse määramine või selle sundtäitmine osutuda OÜ Olvaria tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Arvestades seda, et tekkinud on põhjendatud kahtlus, et OÜ Olvaria on toime pannud maksupettuse ning et OÜ Olvaria on juba kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks ning ei ole toiminud seadusega kooskõlas, on alust arvata, et ta teeb seda ka tulevikus. Halduskohus nõustus MTA-ga, et OÜ Olvaria varalist seisu arvestades ei saa kindel olla, et OÜ-l Olvaria on tulevikus või ka praegu piisavalt vahendeid, et määratavat maksusummat tasuda. Halduskohus märkis, et peab maksuhalduri taotletud äriühingu pangakontode arestimist proportsionaalseks täitmist tagava toimingu liigiks, sest OÜ-le Olvaria ei kuulu väikelaevu, sõidukeid, väärtpabereid ega kinnistuid. Seisuga 01.06.2017 on OÜ Olvaria ettemaksukonto jääk 0 eurot. Kuigi MTA-l puudub OÜ Olvaria arvelduskontodel olevate vabade vahendite hetkeline seis ja pangakontode arestimine on ettevõtlust takistav, on halduskohtu hinnangul pangakontode arestimine ainus võimalik meede, et tagada tulevikus tekkida võiva rahalise nõude või kohustuse täitmine, arvestades, et OÜ-l Olvaria puudub muu vara. Halduskohus märkis, et kuivõrd MTA on taotlenud pangakontode arestimist ulatuses, mis võrdub võimaliku maksukohustuse suurusega, pole halduskohtu hinnangul ületagamist taotletud. Halduskohus asus seisukohale, et MTA taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Täiendavalt selgitas halduskohus, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimused on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Haldusasi nr 3-17-1209
3.MTA esitas 06.06.2017 Tartu Halduskohtule taotluse loa saamiseks täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel OÜ Olvaria rahalistele õigustele, arestides OÜ Olvaria pangakontod kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 12 814,05 eurot. Taotluse aluseks on 02.06.2017 halduskohtule esitatud taotluse asjaolud.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 06.06.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-1209 MTA 06.06.2017. a taotluse ja andis MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA) kaudu OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 12 814,05 eurot. Halduskohus märkis, et ta andis juba 05.06.2017. a määrusega MTA-le 06.06.2017. a
taotluse asjaoludega seonduvalt loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks kokku summas 141 578,33 eurot. 06.06.2017. a taotluses esitatud summa 12 814,05 eurot hõlmab võimalikke täitekulusid, mille osas halduskohus 05.06.2017. a määruses asjas nr 3-17-1193 luba ei andnud, kuna MTA ei olnud vastavat taotlust esitanud. Halduskohus nentis, et ta juba 05.06.2017. a määruses haldusasjas nr 3-17-1193 leidis, et MTA taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtupraktika kohaselt ei ole täitekulusid peetud ülemääraseks. Halduskohtumenetluse seadustik võimaldab taotluse esitamist ka tulevikus tekkivate nõuete katteks. Seega ei ole halduskohtu hinnangul ületagamist taotletud, arvestades halduskohtu 05.06.2017. a määruses nr 3-17-1193 arestitud summa ulatust. Halduskohus selgitas, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui OÜ Olvaria on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 154 392,38 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Kui OÜ Olvaria soovib tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks 141 578,33 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.OÜ Olvaria esitas määruskaebused, millega palub Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-1193 ja Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-1209 tühistada ning jätta MTA taotlus rahuldamata ja tühistada OÜ Olvaria pangakontode arest kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes. Määruskaebuse esitaja märgib, et määruskaebuse esitaja suhtes ei ole koostatud maksuotsust ega isegi kontrollakti. Seega ei pruugi maksunõuet tekkidagi ning MTA taotlus ja halduskohtu poolt loa andmine on ennatlik ja põhjendamatu. Määruskaebuse esitaja on selgitanud ja tõendanud, et müüjad olid tegelikud müüjad või kui nad seda ei olnud, siis OÜ-l Olvaria ei olnud võimalik seda teada. OÜ Olvaria ei ole toime pannud maksupettust ning on kõik ette nähtud maksud riigile tasunud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et MTA ja halduskohtu põhjendused põhjendatud kahtluse näitamisel on asjakohatud. Asjaolul, et MTA kahtlustab maksupettust, ei saa olla tõendi ega põhistuse väärtust antud menetluses. On tõsi, et määruskaebuse esitajal on esinenud hilinemisi maksukohustuse täitmisel, aga see on tulenenud ajutisest raha puudusest, mis on ehitussektoris tavaline. Seadus ei kohusta maksukohustuslast omama ei kinnisvara, vallasvara, väärtpabereid ega vee- või maasõidukeid ning seda ei saa käsitleda põhjendatud kahtlusena, et isik ei kavatse oma maksukohustust täita. Samuti ei kohusta ükski seadus hoidma MTA ettemaksukontol vahendeid. Põhjendatud kahtluse aluseks ei saa olla ka asjaolu, et mingi kuupäeva seisuga on maksukohustuslase kontol vähe või ei ole üldse rahalisi vahendeid. Asjakohatu on arvestada kasumit jaanuari kuni aprilli käibearuannetest, kuna tegemist on ehituses madalperioodiga. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ta on esitanud TSD-d õigete andmetega. Tegemist võib olla vea või eksitusega, mis ei ole tahtlik. Igal tegutseval äriühingul on kohustused kolmandate isikute ees. Määruskaebuse esitaja ei ole asunud müüma oma vara. Puuduvad igasugused andmed või tõendid selle kohta, et määruskaebuse esitaja kavatseks hakata maksumenetlusest kõrvale hoidma või võimalikku jõustunud vastutusotsuse täitmist raskendama. Kuna määruskaebuse esitajal on kogu vaidlustatud määruses nimetatud summa (150 000 eurot) korraga sundkorras arestitud, siis jäi ta majandustegevus praktiliselt seisma, sest puuduvad käibevahendid, mille arvelt uute objektide ehitust finantseerida. Sellele võib järgneda pankrot. Määruskaebuse esitaja on sunnitud koondama enamuse töötajaid, mida keskmiselt on tal 5-15, arestimise hetkel 10. Määruskaebuse esitaja selgitas, et äriühingu käive on keskmiselt 30 000 – 60 000 eurot kuus, mis tähendab, et arestitud on kahe kuni viie kuu käive. Hetkel on kõik planeeritud tööd pangakontode arestimise tõttu peatatud. Määruskaebuse esitaja leiab, et pangakontode arestimine on ebaproportsionaalne meede, mis viib äriühingu pankrotti. Halduskohtu 06.06.2017. a määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane ka seetõttu, et eeldatakse täitekulude tekkimist. Puudub alust arvata, et need tekivad.
6.MTA vaidleb vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Maksuhaldur on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber eelaresti seadmise eeldusi. Halduskohus on mõlemas vaidlustatud määruses põhjendatud kahtluse kriteeriumi piisavat täidetust möönnud ning määruskaebuse esitajale maksukohustuse määramist pidanud tõenäoliseks. Seega võib eeldada määruskaebuse esitajal tulevikus tekkivat suurt maksuvõlga, mille sissenõudmine näib määruskaebuse esitaja enda tegevuse tõttu olevat prognoositult perspektiivitu. MTA on seisukohal, et alusetuid väljamakseid võib käsitleda, kui äriühingu varatuks muutmise eesmärgil sooritatud tehinguid. Sellist tegevust saab pidada tulevikus määratava kohustuse sissenõudmise raskemaks või võimatuks muutmisena. Tegemist on prognoosotsusega ning ennetava meetme rakendamisega. Arvestades määruskaebuse esitaja varalist seisu ja registervara puudumist võib meetme rakendamata jätmisel määratava maksukohustuse täitmine muutuda ebatõenäoliseks. Antud juhul puudub teine sama tõhus alternatiiv avaliku huvi tagamiseks. Määruskaebuse esitaja väide, et ta ei asu oma vara müüma, on sisutu, kuna MTA andmetel puudub äriühingul registervara. Määruskaebuse esitaja väide, et talt on 150 000 eurot arestitud, on väär, sest MTA korraldusele pangakontode arestimiseks vastas neli panka, kellel ei olnud hoiul määruskaebuse esitaja käibevahendeid nimetatud summas. Kokku arestis MTA 07.06.2017. a seisuga määruskaebuse esitaja käibevahendeid üksnes summas 860,79 eurot. Selliste vahendite hulgaga ei ole võimalik viidatud 5-15 töötaja töötasusid maksta, mistõttu võib eeldada, et määruskaebuse esitaja majandustegevuse seiskumine ei ole tingitud MTA tegevusest. Seega esineb arvestatav risk, et tulevikus määratav maksukohustus jääb täitmata. MTA viitab määruskaebuse esitaja vähesele huvile maksumenetlusele konstruktiivselt kaasa aidata, mis üldjuhul on MTA praktikas tipnenud variisikust juhatuse liikme esindusega ja maksuvõlgades äriühingute hülgamisega. Määruskaebuse esitajal on võimalik majandustegevuse jätkamise eesmärgil MTA-ga kooskõlastatult oma pangakontodelt väljamakseid teha ning MTA ei näe piiranguid näiteks töötajate töötasude maksmiseks. Pigem ähvardab määruskaebuse esitaja ise pankrotiga ja viitab sellega enda valikule ise oma majandustegevus lõpetada. Määruskaebuse esitaja enda otsusel majandustegevusest loobuda ei laekuks äriühingule enam vahendeid määratavate maksukohustuste täitmiseks. Kui määruskaebuse esitaja ei paku muud alternatiivset meedet määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks, viitavad käesoleva asjas asjaolud tulevase maksukohustuse sissenõudmise perspektiivitusele. Kontode arestimisele puudub alternatiivne meede, mis käesoleval juhul koormaks määruskaebuse esitajat vähem, kuid mis oleks sama efektiivne. Määruskaebuse esitaja väited majandustegevuse seiskumise kohta on jäänud paljasõnaliseks. Halduskohus on MTA hinnangul õigesti leidnud, et valearvete kasutamine tekitab põhjendatud kahtluse, et määruskaebuse esitaja võib asuda kõrvale hoidma tuvastatava maksukohustuse täitmisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha haldusasjade liitmise osas (I), lahendab vastab seejärel haldusasjas nr 3-17-1193 esitatud määruskaebuse väidetele (II), lahendab haldusasjas nr 3-17-1209 esitatud määruskaebuse (III) ning käsitleb menetluskulude ja ülejäänud menetluslikke küsimust (IV). I
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 kohaselt võib kohus liita kaebused ühte menetlusse, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. HKMS § 185 lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme
kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti.
9.Haldusasjad nr 3-17-1193 ja 3-17-1209 on käesoleval hetkel sama kohtu menetluses ning mõlemas menetluses on menetlusosalisteks OÜ Olvaria ja MTA. Mõlemas haldusasjas on tegemist OÜ Olvaria määruskaebusega Tartu Halduskohtu määruse peale, millega halduskohus andis MTA-le loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks. Määruskaebus ning ka vastus määruskaebusele on mõlemas asjas esitatud ühe dokumendina. Ringkonnakohtu hinnangul oleks olnud võimalik mõlemas asjas esitatud taotlusi lahendada ka ühes menetluses, kui need oleks esitatud üheaegselt. Ringkonnakohtu arvates võimaldab määruskaebuste ühine menetlemine nende asjade kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Eeltoodust tulenevalt liidab ringkonnakohus haldusasjad nr 17-1193 ja 3-17-1209 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-17-1193. II
10.Ringkonnakohus leiab, et haldusasjas nr 3-17-1209 esitatud määruskaebus tuleb rahuldada ning haldusasjas nr 3-17-1193 esitatud määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 05.06.2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-1193 põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1209 tuleb ringkonnakohtu hinnangul tühistada.
11.Halduskohus on 05.06.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-1193 andnud MTA-le loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 141 578,33 eurot.
12.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb halduskohtul MKS § 1361 lg 1 alusel täitetoiminguks luba andes kontrollida: kas a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest ning e) kas halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg § 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50; RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-8-13, p 11; 18.06.2013, 3-3-1-28-13, p 10).
13.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus antud asjas õigesti kindlaks teinud, et eelpool nimetatud tingimused on käesoleval juhul täidetud. Maksuhaldur on 14.03.2016. a korraldusega alustanud maksumenetlust OÜ Olvaria 2015. a jaanuar – detsember käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrollimiseks ning 23.05.2017. a teatega laiendanud üksikjuhtumi kontrolli ka perioodide 2015 veebruar kuni august ning november ja detsember osas ka tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsusele. Ringkonnakohtu hinnangul on MTA 02.06.2017 halduskohtule esitatud taotluses ning selles viidatud ning taotlusele lisatud kontrollakti projektis toodud asjaolude alusel määruskaebuse esitajale maksukohustuse summas 141 578,33 eurot määramine tõenäoline. Maksuhaldur on loataotlusest põhjendanud, millistest asjaoludest tulenevalt on tal tekkinud põhjendatud kahtlus, et hilisem maksukohustuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevusest tulenevalt osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus on MTA põhjendustega nõustunud. Samuti on nii MTA taotluses kui ka halduskohtu määruses märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur täitetoimingud lõpetab.
14.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et MTA taotlus ja halduskohtu luba pangakontode arestimiseks on ennatlikud ja põhjendamatud, kuna OÜ Olvaria suhtes ei ole maksuotsust ega isegi kontrollakti koostatud. MKS § 1361 lg-st 1 sätestatud juhul on täitetoimingute sooritamine halduskohtu loal võimalik juba maksude tasumise õiguse kontrollimise etapis. Kui üldjuhul saab asuda maksukohustust sundtäitma alles pärast seda, kui maksukohustus on siduvalt kindlaks määratud ning maksukohustuslane seda vabatahtlikult ei täida, siis MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib täitetoiminguid halduskohtu loal sooritada ka juhul, kui juba maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur alustas OÜ Olvaria suhtes maksumenetluse. Kui Riigikohus on näiteks käimasolevat vastutusmenetlust või käibemaksu tagastusnõude tuvastamise menetlust pidanud piisavaks, et tegemist oleks maksude tasumise õigsuse kontrollimisega MKS § 1361 lg 1 mõttes (vt nt RKHKm 05.04.2017, 3-3-1-68-16, p 11), siis käesolevas asjas on maksuhaldur alustanud maksumenetluse juba 14.03.2016. a korraldusega ja laiendanud seda 23.05.2017. a teatega. Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et teda ei ole maksumenetluse alustamisest teavitatud. Maksumenetluse käigus on juba koostatud ka kontrollakti projekt, milles on välja toodud maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ja esmased järeldused. Seega ei peagi MKS § 1361 lg 1 alusel täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemisel maksuotsust ega kontrollakti koostatud olema. Kui maksuotsus oleks tehtud, puuduks maksuhalduril vajadus MKS § 1361 lg 1 alusel halduskohtult täitetoimingute sooritamiseks luba taotleda. Maksukohustuse määramist puudutavad vastuväited on määruskaebuse esitajal võimalik esitada maksumenetluse käigus.
15.Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhalduri põhjendused põhjendatud kahtluse kohta on asjakohatud. Riigikohtu praktika kohaselt on täitetoiminguks loa andmine MKS § 1361 alusel oma olemuselt prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks. Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p 22). Ringkonnakohtu praktikas on seda seisukohta täiendatud, leides, et selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Vastupidi, MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav kohaldamine ongi ette nähtud selliste võimaluste ärahoidmiseks (Tartu Ringkonnakohtu 07.08.2014. a määrus asjas nr 3-14-50805, p 13).
16.Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur oma 02.06.2017. a taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendanud. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Olvaria on toime pannud maksupettuse ning kuna ta on juba kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks, siis on alust arvata, et ta võib seda teha ka tulevikus. Samuti on maksuhaldur oma taotluses viidanud OÜ Olvaria ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes. Määruskaebuse esitaja ei ole neid väiteid määruskaebuses usutavalt ümber lükanud. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kõik maksuhalduri poolt maksumenetluses välja selgitatud asjaolud ning 02.06.2017. a taotluses viidatud määruskaebuse esitaja käitumist maksuõigussuhetes
iseloomustavad asjaolud kogumis on piisavad põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et määruskaebuse esitaja võiks tulevikus hakata võimalikku maksuvõlga vältima.
17.Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et seadus ei kohusta äriühingut omama kinnis- ega vallasvara ning väärtpabereid, kuid arvestades OÜ Olvaria varalist seisu ei saa kindel olla, et OÜ-l Olvaria on tulevikus piisavalt vahendeid võimaliku määratava maksukohustuse tasumiseks. OÜ Olvaria 2015. a majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu 2015. a müügitulu kokku summas 100 109 eurot. Seega on tulevikus tõenäoliselt määratav maksusumma suurem, kui äriühingu aasta müügitulu. Määruskaebuse esitaja on küll väitnud, et tema käive on keskmiselt 30 000 – 60 000 eurot kuus, kuid ei ole vastavaid tõendeid kohtule esitanud. 2016. a majandusaasta aruanne on OÜ-l Olvaria äriregistri teabesüsteemi andmetel tähtaegselt esitamata. Samuti on äriregistri teabesüsteemi andmetel OÜ-l Olvaria esitamata kahe viimase kuu käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid. Määruskaebuse esitaja on ka ise väitnud, et pangakontode arestimise tõttu on OÜ Olvaria majandustegevus praktiliselt seiskunud ning kontode arest võib ettevõtte pankrotti viia. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad määruskaebuse esitaja nimetatud väited MTA seisukohta, et tulevase võimaliku maksukohustuse täitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud, et tal ei esineks tulevikus raskusi võimaliku määratava maksukohustuse täitmisega.
18.Määruskaebuse esitaja leiab, et äriühingu pangakontode arestimine on ebaproportsionaalne meede, mis viib ettevõtte pankrotti. Ringkonnakohus nõustub MTA seisukohaga, et käesoleva asja asjaolusid arvestades puudub alternatiivne meede, mis oleks sama efektiivne. Määruskaebuse esitajal puudub registervara ning ettemaksukonto saldo on 0 eurot. MTA on vastuses määruskaebustele selgitanud, et määruskaebuse esitajal on oma pangakontolt majandustegevuse jätkamise eesmärgil kooskõlastatult MTA-ga võimalik makseid teha. Seetõttu on määruskaebuse esitaja majandustegevuse jätkamine võimalik. Määruskaebuse esitaja majandustegevuse jätkumine on ka maksuhalduri huvides, kuna arvestades määruskaebuse esitaja majanduslikku seisu, on ainult majandustegevuse jätkamise kaudu võimalik tagada võimaliku määratava maksukohustuse tasumine tulevikus.
19.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus haldusasjas nr 3-11-1193 rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.06.2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1193 muutmata. III
20.Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-1209 kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohus on 06.06.2017. a määruses haldusasjas nr 3-17-1209 MTA-le pangakontode arestimiseks luba potentsiaalsete täitekulude tarvis luba andes eksinud kehtiva õiguse vastu.
21.Kõigepealt leiab ringkonnakohus, et halduskohtu 06.06.2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-1209 resolutsiooni p 2 ei ole kooskõlas HKMS § 162 lg-ga 1, mille kohaselt peab kohus lahendama otsuse resolutsiooniga kaebuse nõuded selgelt ja ühemõtteliselt. HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldub nimetatud säte ka määruskaebemenetluses. Halduskohus on 05.06.2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-1193 resolutsiooni p-ga 2 andnud MTA-le loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 141 578,33 eurot ning päev hiljem, 06.06.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-1209 andnud MTA-le loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 12 814,05 eurot. Halduskohtu 06.06.2017. a määruse resolutsioonist ei selgu, et tegemist on eelmisel päeval juba määratud summale lisanduva summaga. See selgub üksnes kohtumääruse põhjendusi lugedes. HKMS § 162 lg 4 esimese lause, koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 kohaselt peab ka kohtumääruse resolutsioon olema arusaadav ja täidetav
määruse muude osadeta. Seega ei pruugi halduskohtu 06.06.2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-1209 resolutsiooni p 2 olla, arvestades päev varem tehtud määrust haldusasjas nr 3-17-1193, üheselt arusaadav ei menetlusosalistele ega ka krediidiasutustele, kellele maksuhaldur andis halduskohtu lubade alusel korralduse pangakontode arestimiseks. See ei ole siiski veel aluseks määruse tühistamisele.
22.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 06.06.2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1209 tuleb tühistada seetõttu, et täitekulude lisamine arestitavale summale ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole täitetoimingute loataotluse põhjendatuse kontrollimisel välistatud ka vara võõrandamisega seotud võimalike kulude arvestamine, kui sundtäitmine võib seisneda kinnistute müümises, milleks on pädev kohtutäitur (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50 j; 28.01.2013, 3-3-1-16-12, p 16). Maksuhaldur on halduskohtule esitatud loataotlustes märkinud, et juhul kui OÜ Olvaria esitab tagatise, kaasnevad tagatise realiseerimisega sundtäitmise korral ka täitekulud, mis vastavalt täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seadusele on 141 578,33 euro suuruse summa korral 12 814,05 eurot koos käibemaksuga. Riigikohus on märkinud, et kuna MKS § 130-131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis tuleb täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda eelkõige võimalike täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses (RKHKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50 j). Seega juhul, kui maksuhaldur taotleks käesolevas asjas hüpoteegi seadmist äriühingu varale, võiks nimetatud summas täitekulude lisamine olla põhjendatud. Käesolevas asjas on maksuhaldur taotlenud aga määruskaebuse esitaja pangakontode arestimist.
23.Riigikohus ei pea põhjendatuks täitekulude lisamist arestitavale summale, kui toiming, milleks halduskohtult luba taotletakse, seisneb aresti seadmises maksuhalduri hallatavatele rahalistele nõuetele (tagastusnõue, ettemaksukonto) (RKHKm 18.06.2013, 3-3-1-28-13, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub nimetatud põhimõte ka olukorras, kus maksuhaldur taotleb luba aresti seadmiseks äriühingu pangakontole. MKS § 130 lg 1 p 3 ja § 131 lg 1 kohaselt on maksuhalduril endal õigus anda krediidiasutusele korraldus kanda äriühingu pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses. Sellega ei kaasne maksuhaldurile kohtutäituri täitekulusid. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et juhul, kui OÜ Olvaria esitab tagatise ning võib tekkida vajadus tagatise realiseerimiseks, siis võivad tekkida ka täitekulud. Samas MKS § 121 kohaselt määrab maksuhaldur, kui suur tagatis tuleb esitada ning tagatise ulatuse määramisel lähtub maksuhaldur tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Seega on iseenesest põhjendatud maksuhalduri 06.06.2017. a loataotluses märgitu, et OÜ Olvarial on tema vastu suunatud täitetoimingu lõpetamiseks võimalik esitada tagatis suuruses 154 392,38 eurot (141 578,33+12 914,05), kuid pangakontode arestimiseks loa andmisel täitekuludega arvestamine käesoleval juhul põhjendatud ei ole. Ka tagatissumma deposiiti kandmise korral on maksuhaldur tagatissumma suuruseks märkinud üksnes võimaliku määratava maksusumma suuruseks 141 578,33 eurot. Seega on halduskohus ringkonnakohtu arvates ebaõigesti andnud 06.06.2017. a määrusega loa OÜ Olvaria pangakontode arestimiseks ka võimalike täitekulude osas summas 12 814,05 eurot.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus haldusasjas nr 3-17-1209 rahuldada ja Tartu Halduskohtu 06.06.2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1209 tühistada. IV
25.Määruskaebuse esitaja on palunud jätta menetluskulud MTA kanda. Määruskaebuse esitaja on tasunud mõlemas haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jättis haldusasjas nr 3-17-1193 esitatud määruskaebuse rahuldamata, jääb
selles haldusasjas tasutud riigilõivu kulu määruskaebuse esitaja kanda. Haldusasjas nr 3-17-1209 määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb selles asjas tasutud riigilõiv 15 eurot MTA-lt määruskaebuse esitaja kasuks välja mõista.
26.HKMS § 210 lg 1 sätestab: „Ringkonnakohtus vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise, kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse või muu määruse peale, mis takistab asja edasist menetlust, esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võib lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks.“ Ringkonnakohus leiab, et kuna käesolevas asjas ei ole esitatud määruskaebust kaebuse menetlusse võtmata jätmise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ega menetluse lõpetamise määruse peale, samuti kuna käesolevas asjas tehtav ringkonnakohtu määrus ei takista kuidagi asja edasist menetlust, siis võib määruskaebuse HKMS § 210 lg 1 ls 1 alusel vaadata läbi üks ringkonnakohtu kohtunik.
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.