Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
7. september 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1491
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. juuli 2018 määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips Puudutatud isik – X OÜ
Menetluse alus ringkonnakohtus
X OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata X OÜ taotlused määruskaebuse tagamiseks ja Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.
Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. juuli 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1491 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 25.07.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel luba seada liiklusregistrisse Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärked X OÜ-le kuuluvatele sõidukitele Volvo FH12 (reg.nr XXX XXX) ja Porsche Cayenne Diesel (reg.nr YYY YYY) ning haagistele BrentexTrailer BREN-325 (reg.nr OOO OOO) ja EUROTANK ET-20-4 (reg.nr CCC CCC), samuti aresti seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kõikidele X OÜ kasutuses olevatele pangakontodele Eesti krediidiasutustes kogusummas 384 420,89 eurot. MTA kontrollib 08.03.2018 korralduse nr 12.2-3/043400-1 alusel X OÜ kütuseaktsiisi arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.04.2016–31.08.2016. Menetluse käigus selgunud asjaolud annavad alust arvata, et äriühing on jätnud realiseeritud
3-18-1491 mootorikütuselt täitmata aktsiisimaksu tasumise kohustuse. Kontrolliperioodil pakkus äriühing müügiks ja müüs laevadel mootorikütusena kasutamiseks vedelat põlevainet United DMA (KN kood 27101999), mis oli tarbimisse lähetamisel maksustatud raske kütteõli aktsiisimääraga (58 eurot 1000 kg kohta). Vastavalt kasutusotstarbele tekkis äriühingul nimetatud kütuse suhtes alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 24 lg-st 51 tulenevalt aktsiisimaksukohustus diislikütuse aktsiisimäära järgi (448 eurot 1000 liitri kohta). Kontrollimenetluse tulemusena võidakse X OÜ-le määrata ATKEAS § 19 lg 1, § 22 lg 1 p 7, § 24 lg 51, § 25 lg-te 1 ja 3, § 66 lg-te 6, 8, 18 ja 21 alusel täiendav rahaline kohustus 459 158,78 eurot. X OÜ on jätnud esitamata suure osa maksuhalduri poolt nõutud ja maksumenetluses tähtsust omavatest dokumentidest. Äriühingu esindaja KK andis MTA-le 14.05.2018 selgitusi, kuid esitas üksnes ostu- ja müügiarvete nimekirjad, mille põhjal ei ole võimalik tuvastada tehingute majanduslikku sisu. Lisaks on esitatud vaid selgituskiri ja energiatoodete aktsiisideklaratsioonid 2016. a maist kuni augustini. KK on andnud kauba käitlemise ning vastavusdeklaratsiooni väljastamise ja kasutamise kohta vastuolulisi ütlusi, mis võib viidata püüdele varjata tehingute tegelikku sisu. Kuna äriühing ei ole esitanud tõendeid United DMA 27101999 kasutamise kohta muul otstarbel kui mootorikütusena, kuulub kogu X OÜ poolt võõrandatud kütus maksustamisele diislikütuse aktsiisimääraga. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast X OÜ-le maksuotsuse tegemist võib selle sundtäitmine osutuda raskendatuks või võimatuks, tugineb asjaoludel, et X OÜ on jätnud tasumata kütuseaktsiisi seadusega ettenähtud summas ning KK pidi teadma tehingute tegelikke asjaolusid (st esitas maksukohustuse vähendamise eesmärgil MTA-le valeandmeid). Äriühing ei ole tähtaegselt (hiljemalt 30.06.2018) esitanud 2017. a majandusaasta aruannet. X OÜ 2016. a majandusaasta aruande järgi oli 2016. a müügitulu 4 176 530,00 eurot ja kasum 270 073 eurot. Äriühingu käibedeklaratsioonidest nähtuvalt oli 2017. a käive 2 112 639,00 eurot (s.o langus 49%). Maksuhalduril puudub kindlus, et X OÜ tegevus on jätkuvalt kasumlik ja äriühing võimeline tasuma tulevikus määratavaid maksusummasid. X OÜ omab 100% äriühingust Y OÜ ning mõlema äriühingu juhatuse liige on KK. MTA on koostanud Y OÜ suhtes 15.12.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17, mille peale esitatud kaebus on jäetud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2018 otsusega nr 3-17-110 rahuldamata. Maksuvõlg 280 177,23 eurot on 18.07.2018 seisuga tasumata. MTA on uue maksumenetluse raames koostanud Y OÜ suhtes 19.04.2018 kontrollakti nr 12.2-3/037925-37, millega on äriühingut kohustatud täiendavalt tasuma 209 186 eurot. On alust arvata, et kui isik on juba kasutanud võimalusi maksukohustuste sellises ulatuses vältimiseks, võib ta hoiduda maksude tasumisest kõrvale ka tulevikus. Eelviidatud maksumenetlused hõlmasid mh kütuseaktsiisi ning maksuhalduri hinnangul on X OÜ ja Y OÜ kauba teadlikult deklareerinud madalama aktsiisimääraga. KK on pärast haldusasjas nr 3-17-110 tehtud otsuse jõustumist (27.06.2018) võõrandanud temale kuulunud kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) 13.07.2018 endaga seotud äriühingule A OÜ. Seega on KK asunud võõrandama temale kuuluvat vara, et vältida võimaliku vastutusmenetlusega kaasnevaid tagajärgi. Eeltoodud asjaoludel esineb põhjendatud kahtlus, et X OÜ varaline seis ei võimalda kontrolli tulemusena määratavat maksusummat (459 158,78 eurot, millele lisandub intress vastavalt MKS § 115 lg-le 1) hiljem sisse nõuda või oleks see raskendatud. X OÜ ei oma kinnisvara, väikelaevu ega väärtpaberikontot. Seisuga 18.07.2018 on äriühingu ettemaksukonto saldo 0,1126 ja tasumata arvestuslik intress 62,22 eurot. X OÜ omab Y OÜ osa summas 6391 eurot ning nelja sõidukit, millest kolme peamise sõiduki keskmine turuväärtus on kokku 74 800 eurot (ilma käibemaksuta). X OÜ varalist seisu, maksekäitumist ja sõidukite väärtust arvestades on võimalike maksukohustuste täitmise tagamiseks põhjendatud täiendavalt arestida äriühingu pangakontod summas 384 420,89 eurot (s.o 459 158,78 + 62,22 – 74 800 – 0,11). MKS § 1361 lg 2 p-st 3 tulenevalt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui isik on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise 2(11)
3-18-1491 459 220,89 eurot (s.o 459 158,78 + 62,22 – 0,11). Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud.
2.Tallinna Halduskohus andis 30.07.2018 määrusega MTA-le loa seada liiklusregistrisse Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärked X OÜ-le kuuluvatele sõidukitele Volvo FH12 (reg.nr XXX XXX) ja Porsche Cayenne Diesel (reg.nr YYY YYY) ning haagistele Brentex-Trailer BREN-325 (reg.nr OOO OOO) ja EUROTANK ET-20-4 (reg.nr CCC CCC), samuti aresti seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kõikidele X OÜ kasutuses olevatele pangakontodele Eesti krediidiasutustes kogusummas 384 420,89 eurot. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Maksuhaldur kontrollib MTA 08.03.2018 korralduse nr 12.2-3/043400-1 alusel X OÜ maksude tasumise õigsust perioodil 01.04.2016–31.08.2016 ning maksuhaldur on piisavalt põhjendanud seisukohta, et ATKEAS-st tulenevatel tingimustel tekkis X OÜ poolt käideldud vedela põlevaine osas aktsiisimaksukohustus vastavalt diislikütuse aktsiisimäärale, sest seda kasutati laevades mootorikütusena. MTA seisukoht on leidnud kinnitust ka Y OÜ-le koostatud maksuotsust puudutanud haldusasjas nr 3-17-110, mille asjaolud on sarnased. Seda, et kütused müüdi lõppkliendile kasutamiseks laevadel mootorikütusena, on MTA põhistanud Y OÜ käimasolevas maksumenetluses koostatud 18.04.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/037925-37. Kuna Y OÜ soetas kaupa X OÜ-lt, kes on seejuures Y OÜ ainuosanik, ning mõlemaid äriühinguid esindab KK, pidid mõlemad äriühingud teadma ka kütuse edaspidist kasutusotstarvet ja lõppkliente. Seega ei ole põhjust kahelda võimaliku maksukohustuse olemasolus ja MTA põhjendused on kohtu jaoks veenvad. Maksunõue ei ole aegunud (MKS § 98 lg 1) ja maksuotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei nähtu. Kahtlust, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks, on MTA põhjendanud KK maksumenetluses 21.04.2017 ja 14.05.2018 antud ütluste vastuolulisusega (seoses vastavusdeklaratsioonide väljastamise, vastavussertifikaatide esitamise ning kauba transportimise ja ladustamisega). Seletuste muutmise võis tingida asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 23.02.2018 otsuses nr 3-17-110 Y OÜ-le perioodi 01.01.2016–31.03.2016 eest maksu juurdemääramise õiguspäraseks, leides, et müüdud kaupa tuleb käsitada mootorikütusena. Juhatuse liikmete kattuvust arvestades pidi seega ka X OÜ aru saama, et teda ähvardab samuti täiendav maksumääramine, millest tulenevalt püüti muudetud ütlustega jätta muljet, et X OÜ-l justkui ei tekkinudki aktsiisimaksu tasumise kohustust. Samas on KK 14.05.2018 seletused (nt kauba ladustamise osas) vastuolus ka MTA kogutud muude tõenditega. Seetõttu on usutav, et X OÜ püüab maksukohustust vältida ja/või venitada maksumenetluse läbiviimist. Koostoimes muude asjaoludega (Y OÜ maksuvõla mittetasumine, X OÜ ja Y OÜ 2017. a majandusaasta aruannete esitamata jätmine, KK isikliku vara võõrandamine pärast kohtuotsuse jõustumist haldusasjas nr 3-17-110) viitab see, et X OÜ võib majandustegevuse lõpetada ja muuta end varatuks. MTA taotluses toodud täitmist tagavate toimingute valik on põhjendatud. Kuna sõidukite käsutuskeelud tagavad prognoositavat maksunõuet vaid osaliselt ja äriühingul puudub muu vara, siis ei näe ka kohus X OÜ pangakontode arestimisele vähem koormavat alternatiivi, kuigi tegemist on äriühingu majandustegevust intensiivselt piirava meetmega. Asjaoludest tulenevalt esineb kõrge risk, et äriühing lõpetab majandustegevuse ja jätab maksukohustuse täitmata. MTA taotlus sisaldab andmeid tagatise kohta, mille esitamisel täitetoimingud lõpetatakse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(11)
3-18-1491
3.X OÜ palub 06.08.2018 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada või alternatiivselt vabastada äriühingu pangakonto arestist kohtukulude ja õigusabikulude tasumise ulatuses, et tagada määruskaebuse esitaja kaitseõigus. Määruskaebuse esitaja suhtes maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. MTA järeldus, et X OÜ müüs vedelat põlevainet kasutamiseks mootorikütuse asemel, on meelevaldne. Maksuhaldur on juba Y OÜ maksumenetluses tuvastanud, et X OÜ müüs vaidlusalust vedelat põlevainet kasutamiseks raske kütteõli asemel, mitte mootorikütusena, ning MTA on maksukohustuslaseks pidanud Y OÜ-d. X OÜ ja Y OÜ vahelistest tehingutest nähtub selgelt, et X OÜ annab vedela põlevaine üle kasutamiseks raske kütteõli asemel ning X OÜ vastutab üksnes raske kütteõli määras tekkiva aktsiisimaksukohustuse eest. Kui vedelat põlevainet kasutatakse raske kütteõli asemel, siis tuleb see ATKEAS § 66 lg 18 kohaselt maksustada raske kütteõli määras. MTA ei ole tuvastanud, et X OÜ oleks vedelat põlevainet müünud kliendile, kes kasutas seda mootorikütusena. Vedela põlevaine kasutamine laevas (millest X OÜ oli teadlik) ei muuda seda raskest kütteõlist erinevaks, sest raske kütteõli on tavapärane laevakütus, mis on ATKEAS § 27 lg 1 p 221 alusel aktsiisist vabastatud. X OÜ-l puudus kontroll selle üle, kas ja kus sõitvasse laeva Y OÜ või järgmine omanik seda kaupa tarnis. X OÜ-l ei saa tekkida maksukohustust sellest, kui temalt vedelat põlevainet ostnud ettevõte müüb seda kasutamiseks teistsuguse aktsiismääraga maksustatava kütuse asemel. MTA ei ole tõendanud, et tegemist on omadustelt mootorikütusega sarnase vedela põlevainega (vt Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2016 otsus nr 314-51595, p-d 20, 21, 26). Vedel põlevaine ei sobi omadustelt asendama mootorikütust, sest selle viskoossus on ligi kaks korda suurem mootorikütusele lubatust ja selle destilleerumine on 350°C juures ligi kaks korda väiksem mootorikütusel nõutust. Seetõttu on kõnealune vedel põlevaine õigesti maksustatud raske kütteõli määras. Erinevalt MTA väidetust ei olnud X OÜ vaidlusalusel perioodil (01.04.2016–31.08.2016) Y OÜ osanikuks ega KK selle äriühingu juhatuse liikmeks. X OÜ omandas Y OÜ osa alles 08.10.2016 ja KK sai Y OÜ juhatuse liikmeks alles 19.01.2017. Asjaolu, et X OÜ omandas hiljem Y OÜ, ei saa tuua määruskaebuse esitajale kaasa vastutust Y OÜ varasemast tegevusest tingitud võimaliku maksukohustuse eest. X OÜ ei ole andnud maksumenetluses vastuolulisi selgitusi ega jätnud MTA nõutud dokumente esitamata, vaid maksuhalduri menetleja vahetus tingis olukorra, kus äriühingult nõuti samade andmete korduvat esitamist. Küsitud dokumendid olid MTA-le esitatud juba Y OÜ maksumenetluse raames 22.09.2016. Maksuhaldur ei ole konkretiseerinud, millised dokumendid jättis X OÜ väidetavalt esitamata. MTA ei ole selgitanud, kuidas vastavusdeklaratsioonidesse puutuv üldse maksukohustust mõjutab. MTA on kohut selgelt eksitanud ja põhjendatud ei ole kahtlus, et X OÜ jätaks maksukohustuse täitmata või tal puuduksid selle tasumiseks piisavad vahendid. MTA ei ole esitanud ühtegi etteheidet X OÜ maksekäitumisele ega küsinud X OÜ-lt andmeid tema majandusseisu kohta. Äriühingu 2017. a majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 02.08.2018 (aasta müügikäive 3 067 753 eurot ja kasum 160 252 eurot). X OÜ on jätkuvalt tegutsev äriühing, milles MTA-l oli võimalus veenduda ka määruskaebuse esitaja 2018. a käibedeklaratsioonide alusel (I poolaasta käive 2 066 386 eurot). Ainus oht äriühingu tegevuse jätkamisele seisneb pangakontode arestimises. MTA ei ole sisuliselt üldse kaalunud, mil määral halvendab pangakontode arestimine tegelikke võimalusi maksusumma kättesaamiseks. MTA on püüdnud jätta ebaõiget muljet, et Y OÜ hoiab kõrvale haldusasjas nr 3-17-110 vaidluse all olnud maksukohustuse täitmisest, kuigi äriühing on asunud maksuotsust täitma, tasudes 2018. a juunis ja juulis kokku 12 922 eurot ning esitades 18.07.2018 taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks (taotlus on MTA poolt senini lahendamata). Lisaks tekkis Y OÜ maksuvõlg enne, kui X OÜ äriühingu omandas või KK sai selle juhatajaks. Samuti ei ole maksuvõlg tekkinud maksupettuse vmt tegevuse, vaid ATKEAS § 24 lg 52 õigusselgusetuse tõttu. Seda kinnitab asjaolu, et kohtud tegid haldusasjas nr 3-17-110 risti vastupidised lahendid 4(11)
3-18-1491 ning MTA on varem samadel asjaoludel ka ise leidnud, et maksukohustust suurendavaid asjaolusid ei esine. Euroopa Komisjoni seisukoha järgi on liikmesriigi valida, kas ta soovib rakendada direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg-s 2 toodud erandit ja kuidas seda siseriiklikku õigusesse üle võtta, aga igal juhul peab liikmesriik selle erandi rakendamisel määratlema selge aktsiisimäära laevas „navigeerimiseks“ kasutatavatele kütustele (mida Eestis ei ole tehtud). Selle valguses on Tallinna Ringkonnakohus 23.02.2018 otsuses nr 3-17-110 (p 12) eksinud direktiivi 2003/06/EÜ tõlgendamisel ning praeguses asjas tuleks nimetatud küsimust (st kas direktiiv eristab „navigeerimiseks“ kasutatavaid kütuseid „mootorikütustest“ või mitte – vt ka ATKEAS muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, Riigikogu XII koosseisu 449 SE) uuesti sisuliselt analüüsida, küsides vajaduse korral Euroopa Kohtult eelotsust direktiivi 2003/96/EÜ art 2 lg 3, art 14 lg 1 p-de a ja c, art 14 lg 2 ja art 26 lg 1 ühetaolise kohaldamise tagamiseks (st kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 1 p-i c X OÜ kasuks otse rakendada). Seadusandja kõrvaldas ATKEAS § 24 lg 52 puudused 01.07.2017 jõustunud muudatustega. Kuna Y OÜ suhtes koostatud MTA 23.07.2018 maksuotsuses nr 12.2-3/03792539 ei ole jätkuvalt arvestatud, et laevakütustelt aktsiisi nõudmine on vastuolus direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 1 p-ga c ja lg-ga 2, siis on maksuotsuse tühistamiseks esitatud kaebus perspektiivikas. KK ei ole asunud võimaliku vastutusmenetluse tagajärgede vältimiseks oma isiklikku vara võõrandama, vaid paigutas temale kuuluva kinnisvara tulu teenimise eesmärgil endale kuuluvasse äriühingusse. Äriühingu kaudu kuulub kinnistu endiselt KK varade hulka. Väited võimalikust vastutusmenetlusest on lisaks ainetud, sest haldusasjas nr 3-17-110 vaidluse all olnud juhtumil puudus juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine ja KK ei olnud sel ajal veel üldse Y OÜ juhatuse liikmeks. X OÜ esitas 04.09.2018 taotluse HKMS § 208 lg 2 alusel määruskaebuse tagamiseks ning halduskohtu määruse täitmise peatamiseks osas, millega anti MTA-le luba arestida X OÜ pangakontod. X OÜ esitas 14.08.2018 maksuhaldurile taotluse vabastada äriühingu pangakonto õigusabiteenusega seotud kulude tasumise ulatuses, kuid MTA jättis 16.08.2018 taotluse rahuldamata. X OÜ esitas 16.08.2018 AS-le SEB Pank ja Luminor Bank AS-le taotlused laenu või pangagarantii saamiseks MTA-le tagatise andmise eesmärgil, millest mõlemad pangad keeldusid. X OÜ pakkus 17.08.2018 maksuhaldurile tagatiseks kommertspanti ja nõude tagamist vastastikuste nõuete kaudu ning taotles 21.08.2018 ja 22.08.2018 võimalust teha arestitud kontolt ülekanded koostööpartnerilt soetatud kaupade eest esitatud arve tasumiseks ja jooksvate maksukohustuste täitmiseks, millest MTA 24.08.2018 keeldus. Vedelkütuse seaduse (VKS) § 4 lg 4 kohaselt peab kütuse eest tasumine toimuma pangaülekandega, millest tulenevalt toob kütuse müügiga tegeleva ettevõtte pangakonto arestimine kaasa tema tegevuse peatumise (toime poolest samaväärne tegevusloa peatamisega – vt ka Riigikohtu 11.10.2017 otsus nr 315-467, p-d 12-13). Äriühingul puudub võimalus hankida tootmissisendeid ning seetõttu ka kaupasid toota ja müüa, et seeläbi tulu teenida ja täita jooksvaid kohustusi (nt kuue töötaja ja kontoriga seotud püsikulud). X OÜ keskmine igakuine müügitulu 2018. a-l enne pangakonto arestimist oli enam kui 305 000 eurot. Äriühingule tekkiva kahju hilisem väljaselgitamine ja hüvitamine võib osutuda ülemäära keeruliseks. Määruskaebuse esitaja suhtes läbiviidav maksumenetlus on perspektiivitu, sest selle aluseks on MTA poolne ATKEAS § 27 lg 1 p-de 221 ja 222 ebaõige tõlgendamine ning nende kohaldamine vastuolus direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 1 p-ga c ja lg-ga 2 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2018 otsus nr 3-17-447, p-d 1112). MTA ei ole aktsepteerinud X OÜ pakutud tagatisi ning äriühingu ei ole õnnestunud saada tagatise esitamiseks ka pankadest garantiid või laenu. MTA ei võimalda pangakontot kasutada ka riiklike maksude tasumiseks, mis on vastuolus aresti seadmise eesmärgiga.
4.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 16.08.2018 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Halduskohus on põhjendatult järeldanud, et kõik nn eelaresti seadmise eeldused on praeguses asjas täidetud ja määruskaebuse esitajale 459 158,89 euro 5(11)
3-18-1491 suuruse maksukohustuse määramine tõenäoline. Praeguseks on X OÜ-le väljastatud ka MTA 01.08.2018 kontrollakt nr 12.2-3/043400-16, mille kohaselt on United DMA 27101999 kütuseaktsiisi maksuvõlg 459 158,78 eurot. Täitmist tagavate toimingute kontekstis ei oma sisulist tähendust määruskaebuse esitaja subjektiivne hinnang, et antav maksuotsus ei oleks õiguspärane. X OÜ sisulised vastuväited võimalikule maksukohustusele ei arvesta senist kohtupraktikat (nt lahend nr 3-17-110) ja on pigem väheperspektiivsed (nt lahend nr 3-1451595 puudutas tagatise määramist olukorras, kus oli veel ebaselge, millisel otstarbel kütust üldse kasutati). Määruskaebuses käsitletud laevakütuse ja mootorikütuse eristamise problemaatika ei ole asjakohane, sest kõikidel laevadel, kus müüdud kütust kasutati, olid diiselmootoriga peajõuseadmed ja navigeerimisseadmed töötavad teadaolevalt elektriga. Seega on väited vastuolust direktiiviga 2003/96/EÜ ja eelotsuse küsimise taotlus põhjendamatud. Eeltäitetoimingute kohaldamise käigus ei saa asuda ette ära lahendama põhivaidlust. Alusetu on väide, et MTA on Y OÜ maksumenetluses pidanud samade tehingute osas X OÜ asemel maksukohustuslaseks Y OÜ-d, sest Y OÜ maksukohustus puudutab hoopis teisi kütuse partiisid ja tehinguid. Määruskaebuse esitaja ei saa põhjendada nõutud teabe esitamata jätmist samade andmete esitamisega teises maksumenetluses, sest nende asjaolud ja korralduses nõutud teabe sisu on erinevad. Sellest, et MTA on maksukohustuslase poolt teabekorralduse osaliselt täitmata jätmise tõttu olnud sunnitud täiendavalt kasutama teises maksumenetluses kogutud teavet, ei tulene õigustust jätta nõutud teave esitamata. X OÜ seletused on olnud vastuolulised ja määruskaebuse väited ei kõrvalda neid, vaid loovad hoopis uusi vastuolusid juurde. MTA ei ole kohut eksitanud. MTA on tõendite kogumi pinnalt põhjendatult järeldanud, et X OÜ müüs perioodil 01.04.2016–31.08.2016 Y OÜ-le vedelat põlevainet müümiseks ja kasutamiseks laevakütuse asemel. KK juhatuse liikme staatus ei oma määravat tähtsust, sest KK tegutses sellele vaatamata tehingutes mõlema äriühingu nimel ning pidi järelikult olema kõigist asjaoludest teadlik (st kogu tehinguahel oli tema kontrolli all). MTA lõpphinnangut X OÜ majandusseisule ja kahtlusele, et pärast rahalise kohustuse määramist ei pruugi selle sundtäitmine osutuda mõistlikult võimalikuks, ei mõjuta ka hilinenult esitatud 2017. a majandusaasta aruanne, milles toodud andmed on ülepaisutatud (2017. a müügikäibeks on märgitud 3 067 753 eurot, kuid deklaratsioonidest nähtub 2017. a müügikäive 2 112 639 eurot) ja seetõttu ebausaldusväärsed. X OÜ väidetud 2018. a I poolaasta käive (2 066 386 eurot) on maksudeklaratsioonide põhjal tegelikkuses samuti ligikaudu poole võrra väiksem (1 068 734,35 eurot). Kui X OÜ müügikäive oli tegelikult 2 112 639 eurot, siis oleks majandusaasta tulemiks kahjum 794 862 eurot, mitte kasum 160 252 eurot (sh 2017. a omakapital lõpptulemina negatiivne -238 446 eurot, mis peaks tingima kohese pankrotiavalduse esitamise). Juba ainuüksi majandusaasta aruande mittetähtaegse esitamise fakt viitab määruskaebuse esitaja prognoositavale vähesele õiguskuulekusele. Seda hinnangut ei väära ka Y OÜ taotlus maksuvõla tasumise ajatamiseks (sh hõlmas Y OÜ poolt tasutud 12 922 eurot äriühingu jooksvaid maksukohustusi ja menetluskulusid), ATKEAS-e väidetav õigusselgusetus, KK isikliku vara kuulumine tema osalusega äriühingule (kellelt selle sissenõudmine KK võimalike kohustuste katteks oleks oluliselt raskendatud) ega määruskaebuse esitaja etteheide, et MTA ei küsinud temalt andmeid majandusseisu kohta. Tegemist on siiski ennetava meetmega, mille eesmärk ei oleks maksukohustuslase varasema teavitamise korral enam saavutatav. Haldusasjas nr 3-17-110 lahendatud vaidlus annab alust kahelda KK juhitavate äriühingute suutlikkuses ja valmisolekus tasuda määratud maksukohustust. Kinnisvaralt olnuks võimalik tulu teenida ka KK-l füüsilise isikuna, mistõttu võib eeldada, et võõrandamise peamine ajend oli siiski selle kaitsmine võimaliku sissenõudmise eest. X OÜ likviidsusnäitaja (s.o käibevara / lühiajalised kohustused) on 0,05 (heaks peetakse 1,5– 2,0) ning pankroti tõenäosus Altmani z-skoori (-1,58) järgi ülimalt kõrge (heaks peetakse z6(11)
3-18-1491 skoori 2,99 või enam ning alla 1,81 puhul on pankroti tõenäosus suur). Seega ei vasta tõele määruskaebuse esitaja väited tema heast majanduslikust seisust (nii 2017. kui ka 2018. a andmeid on püütud oluliselt ilustada) ning väljavaated võimaliku maksuvõla äriühingult sissenõudmiseks on negatiivsed. Esineb reaalne oht, et X OÜ võib oma majandustegevuse lõpetada ja muuta end varatuks. Praegusel juhul puudub avaliku huvi tagamiseks muu potentsiaalselt sama tõhus alternatiiv pangakontode arestimise kõrval, mistõttu on valitud meede proportsionaalne (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2017 määrus nr 3-17-754, p-d 910; 27.07.2017 määrus nr 3-17-1193, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2015 määrus nr 315-537, p 15). X OÜ niigi kriitilist majandusseisu arvestades ei saa arestimine seda oluliselt halvendada. 2017. a majandusaasta aruande kohaselt on X OÜ-l laenunõudeid 491 990 eurot, mille sissenõudmisel saadav summa ületaks 107 569,02 euro võrra pangakontodel arestitud summat ja mida äriühing saaks kasutada majandustegevuse finantseerimiseks. Kui bilansis kajastatud laenunõudeid tegelikkuses pole, siis tuleks äriühingul majandustegevuse jätkamiseks kaasata osaniku (KK) poolt täiendavaid finantsvahendeid või lõpetada oma tegevus. X OÜ ei ole põhjendanud, miks ta ei ole asunud väidetavaid nõudeid realiseerima. Kui kontodel olnud käibevahendite arestile järgneks tõepoolest määruskaebuse esitaja pankrot, siis on alust eeldada, et ebastabiilne finantsolukord oli kujunenud juba varem. MKS § 131 lg 4 alusel on arestitud pangakontolt võimalik teha väljamakseid kooskõlastatult MTA-ga ning põhjendatud maksete tegemist maksuhaldur ei piira. Seega ei ole majandustegevuse jätkamine välistatud. X OÜ ei ole selgitanud, milles seisneb kontode arestimise eriliselt koormav tagajärg tema jaoks ega esitanud andmeid objektiivsete majandustulemuste, töötajate ega rahavoogude kohta. Seetõttu on väited tegevuse seiskumisest hüpoteetilised. Pangakonto vabastamiseks kohtu- ja õigusabikulude tasumise eesmärgil puudub objektiivne alus, sest määruskaebuse esitamine on lõivuvaba ning selle on allkirjastanud KK ise, mitte advokaat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.X OÜ määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
6.MKS § 1361 eesmärk on põhjendatud juhtudel ennetavalt tagada võimalus maksuvõla sissenõudmiseks pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama või vähendab muul viisil enda võimet maksuvõlga tasuda. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse ja kontrollitavate tehingute või toimingute õigusliku kvalifikatsiooni suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks MKS § 1361 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei ole kontrollida, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks maksuhalduri taotluses välja toodud asjaoludel ilmselgelt välistatud. Lisaks peab kohus hindama muude MKS §-s 1361 märgitud eelduste täidetust (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10). 7(11)
3-18-1491
7.Vaidlust ei ole selles, et MTA viib 08.03.2018 korralduse nr 12.2-3/043400-1 alusel X OÜ suhtes läbi maksumenetlust, mille kontrolliesemeks on kütuseaktsiisi arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsus perioodil 01.04.2016–31.08.2016. Praeguseks on määruskaebuse esitajale väljastatud ka MTA 01.08.2018 kontrollakt nr 12.2-3/043400-16, millele X OÜ võis esitada eriarvamuse hiljemalt 03.09.2018. Kuna kohus ei saa MKS § 1361 alusel esitatud taotluse lahendamisel asuda sisuliselt hindama maksuhalduri kavandatava maksuotsuse õiguspärasust, siis ei pea ringkonnakohus otstarbekaks põhjalikumalt analüüsida määruskaebuse esitaja väited tema suhtes läbiviidava maksumenetluse perspektiivitusest ning MTA ja kohtute poolsest ATKEAS § 24 lg 52 ning § 27 lg 1 p-de 221 ja 222 ebaõigest tõlgendamisest (sh vastuolust direktiivi 2003/96/EÜ art 14 lg 1 p-ga c ja lg-ga 2), samuti jääb rahuldamata X OÜ taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. Kõik väited täiendava aktsiisimaksukohustuse määramise väidetavast ebaõigsusest (sh tehingute objektiks olnud vedela põlevaine faktiline sobivus mootorikütuse asendamiseks ning X OÜ teadlikkus United DMA 27101999 tegelikust kasutamisest, samuti laevakütuse eristamine muudest mootorikütustest) on määruskaebuse esitajal võimalik esitada tulevase maksuotsuse vaidlustamise käigus. MKS § 1361 kontekstis omab esmajoones tähtsust, et Riigikohtu 25.06.2018 määruse tulemusel jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2018 otsuses nr 3-17-110 toodud seisukohti arvestades ei saa X OÜ-le maksukohustuse määramist pidada õiguslikult võimatuks. Samuti on MTA selgitanud, et kuigi Y OÜ uus maksumenetlus nr 12.2-3/037925 ja X OÜ maksumenetlus nr 12.2-3/043400 käsitlevad samu perioode (01.04.2016–31.08.2016), seondub äriühingutele aktsiisimaksu määramine siiski erinevate United DMA partiidega (vrd Y OÜ suhtes koostatud MTA 19.04.2018 kontrollakti nr 12.2-3/037925-37 p 1.2.1.a ja 23.07.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/037925-39 p 2.1.1 ning X OÜ suhtes koostatud MTA 01.08.2018 kontrollakti nr 12.23/043400-16 p 1.2.1). X OÜ-le maksuotsuse tegemise tõenäosust kinnitab ka sarnastel asjaoludel ja suuresti sama tõendite kogumi pinnalt Y OÜ-le tehtud MTA 23.07.2018 maksuotsus, mis on vaidlustatud haldusasjas nr 3-18-1656. Seega võib X OÜ-le täiendava maksukohustuse määramist pidada tõenäoliseks ning kuna määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, et maksuhaldur oleks teinud mingeid arvutusvigu vmt, siis on määratava kohustuse tõenäoliseks suuruseks 459 220,89 eurot.
8.MKS § 1361 alusel loa andmine on prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Kahtlus sundtäitmise raskendatusest ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid toiminguid selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute MKS § 1361 alusel ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Seetõttu ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase mõne konkreetse tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (reeglina ei oleks see etteulatuvalt ka võimalik), vaid esile peab tooma üksnes asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäolisele esinemisele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (nt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selline kahtlus võib tugineda näiteks maksumenetluses kogutud tõenditele, mis viitavad isiku ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).
9.Praegusel juhul seondub maksuhalduri põhjendatud kahtlus eelkõige KK tegevusega nii X OÜ kui ka Y OÜ seadusliku esindajana (maksumenetluses vastuoluliste / muutlike ütluste 8(11)
3-18-1491 andmine, äriühingute 2017. a majandusaasta aruannete tähtajaks esitamata jätmine, Y OÜ maksuvõla mittetasumine ja isikliku kinnisvara võõrandamine pärast haldusasjas nr 3-17-110 tehtud kohtuotsuse jõustumist) ning sellel põhineva hinnanguga, et X OÜ võib majandustegevuse lõpetada ja muuta end varatuks. Vaidlust ei ole selles, et KK on X OÜ ja Y OÜ ainus juhatuse liige, kelle kaudu mõlemad äriühingud tegutsevad. 2017. a majandusaasta aruannete äriregistrile esitamise tähtaeg oli 30.06.2018, kuid X OÜ esitas aruande 02.08.2018 ja Y OÜ alles 23.08.2018. Seega ei saa olla vaidlust, et KK on viivitanud temal lasuva aruandluskohustuse täitmisega. Olukorras, kus määruskaebuse esitaja on ka ise rõhutanud, et maksuhaldur saanuks vajadusel kontrollida tema majanduslikku olukorda esitatud maksudeklaratsioonide andmete alusel (vt määruskaebuse p 3.2.4.iii), kuid MTA andmetel nähtub 2017. a-l deklareeritud andmetest oluliselt väiksem müügitulu kui majandusaasta aruandest (aruande kohaselt 3 067 753 eurot, deklaratsioonide järgi 2 112 639,19 eurot), esineb põhjendatud alus kahelda majandusaasta aruande usaldusväärsuses tervikuna. Sarnane ebakõla esineb ka 2018. a majandusnäitajate osas (määruskaebuse p 3.2.4.iv kohaselt I poolaasta käive 2 066 386 eurot, maksudeklaratsioonide järgi aga samal perioodil 1 068 734,35 eurot). X OÜ ei ole neid vastuolusid millegagi selgitanud. MTA ei pidanud enne taotluse esitamist küsima X OÜ-lt andmeid tema majandusliku olukorra kohta, sest selline pöördumine võinuks oluliselt kahjustada taotluse esitamise eesmärki, sest äriühingul olnuks võimalik koheselt võtta välja pangakontodel olevad vahendid ja võõrandada temale ainsa väärtusliku varana kuuluvad sõidukid.
10.Olenemata sellest, et KK sai viimati Y OÜ juhatuse liikmeks alles 19.01.2017, oli ta Y OÜ juhatuse liige ka perioodil 21.01.2016–29.02.2016, mis on hõlmatud haldusasjas nr 3-17110 vaidluse all olnud MTA 15.12.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036643-17 kontrolliperioodiga (01.01.2016–31.03.2016) ning seega ei ole KK suhtes MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 alusel vastutusotsuse koostamine põhimõtteliselt võimatu. Kuigi seadusliku esindaja kohustuste rikkumist ja selle süülisust ning muid vastutuse aluseid saab sisuliselt hinnata alles võimalikus vastutusmenetluses, võib asjaoludest tulenevalt pidada põhjendatuks MTA kahtlust, et KK on juba asunud ennast võimaliku vastutuskohustuse eest kaitsma. Kinnistusraamatust nähtuvalt on KK 06.07.2018 võõrandanud temale kuulunud korteriomandi Tallinnas (registriosa nr XXXXXXXX) A OÜ-le ning seadnud temale kuuluvale maatulundusmaale Saku vallas (registriosa nr YYYYYYYYYY, pindala 24,54 ha) A OÜ kasuks hüpoteegi summas 70 000 eurot. Äriregistri andmetel on A OÜ (registrikood XXXXXXXX) ainuosanik ja ainus juhatuse liige KK. Pidades silmas, et A OÜ on äriregistrile viimase majandusaasta aruande esitanud 2015. a kohta, ei saa KK väiteid oma vara tulu teenimise eesmärgil A OÜ-sse suunamise kohta pidada kuigi usutavaks. Kuivõrd Y OÜ maksuõiguslike kohustuste täitmise tagamine on praegusel ajal KK seadusest tulenevaks kohustuseks, siis ei ole asjakohatud ka maksuhalduri viited Y OÜ maksuvõla tasumisega seonduvale. Y OÜ ettemaksukonto laekumised 2018. a juunis ja juulis (kogusummas 12 922,54 eurot) ei ole toimingute selgituste kohaselt üldse otseselt seostatavad haldusasjas nr 3-17-110 vaidluse all olnud maksuotsuse täitmisega. Y OÜ on küll esitanud maksuhaldurile 18.07.2018 taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks, taotledes maksegraafiku pikkuseks 80 kuud ja igakuiste osamaksete suuruseks 3500 eurot ning pakkudes ühtlasi tagatiseks äriühingu osade registerpanti, aga taotluse esitamine iseenesest ei kinnita veel valmisolekut maksuvõlg tasuda.
11.Maksuhalduriga tuleb nõustuda ka selles, et KK poolt maksumenetluses 21.04.2017 ja 14.05.2018 antud seletused tehingute asjaolude kohta on olnud muutlikud ning äriühing ei ole täitnud korrektselt kaasaaitamiskohustust. Olenemata sellest, millist kaalu konkreetsed ütlused omavad maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohalt, iseloomustab see äriühingu esindaja suhtumist oma kohustuste täitmisse. Väited MTA menetleja vahetumisest tingitud arusaamatusest dokumentidega ei ole usutavad, sest MTA 08.03.2018 korralduse nr 12.29(11)
3-18-1491 3/043400-1 (MTA 25.07.2018 taotluse lisa 1), millega X OÜ-lt nõuti dokumentide esitamist, on allkirjastanud sama maksuaudiitor, kes viis läbi ka Y OÜ maksumenetlust nr 12.2-3/037925, mistõttu pidi ta olema ilmselgelt teadlik varasemalt kogutud dokumentidest, kuid pidas siiski vajalikuks nõuda nende uuesti esitamist X OÜ maksumenetluses nr 12.2-3/043400. Kuigi X OÜ kontrollimenetlusega tegeles edasi teine maksuaudiitor, puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et X OÜ oleks esitanud varasemale menetlejale mingeid muid dokumente peale 14.05.2018 aktis kajastatud ostu-müügiarvete nimekirjade ning 14.05.2018 seletuste andmisel viidatud 12.10.2016 selgituse ja sellega koos esitatud 2016. a mai kuni augusti aktsiisideklaratsioonide (MTA 25.07.2018 taotluse lisad 2 ja 4). Arvestades, et MTA 08.03.2018 korralduses oli nõutud märkimisväärselt suurema hulga dokumentide esitamist, ei ole alust väita, et X OÜ oleks korralduse tegelikult täitnud. Isegi kui suurem osa vajalikest dokumentidest oli MTA-le faktiliselt kättesaadav Y OÜ maksumenetlusest, ei andnud see X OÜ-le õigust jätta korraldust täitmata.
12.Rakendatava täitmist tagava toimingu valiku otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (vt ka Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 14; 09.04.2013 otsus nr 3-3-1-82-12, p 52; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 21) ning halduskohus ei hinda taotletud täitetoimingu otstarbekust. Kuigi pangakontode arestimine on äriühingu majandustegevust tugevalt riivav abinõu, puudub X OÜ-l igasugune muu vara, mille arvel oleks võimalik tulevikus tehtavat maksuotsust täita. Sõidukite olemasoluga on MTA võimaluste piires arvestanud ja piirdunud pangakontode arestimisega üksnes ulatuses, milles sõidukite eeldatav turuväärtus võimalikku maksukohustust ei kata. Samas oli sõidukite väärtust ületavas osas tõenäoliselt määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks äriühingu pangakontodele aresti seadmine sisuliselt ainuvõimalik. Pangakontode arestimine ei tähenda tingimata äriühingu tegevuse lõppemist, sest MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise. Seejuures ei oma eraldiseisvalt tähtsust, et VKS § 4 lg 4 kohaselt tuleb kütuse müügil (v.a tanklas) ostjal kütuse eest tasuda sularahata arvelduse korras. Äriühingu majandustegevuse jätkamise võimatust ei kinnita ka MTA 16.08.2018 otsus nr 12.23/043400-17, millega jäeti rahuldamata X OÜ 14.08.2018 alternatiivne taotlus pangakonto vabastamiseks õigusabiteenuse eest tasumiseks, sest sama otsusega rahuldas maksuhaldur osaliselt X OÜ põhitaotluse pikendada MTA 01.08.2018 kontrollaktile nr 12.2-3/043400-16 eriarvamuse esitamise tähtaega. X OÜ tegevuse põhjendamatut takistamist ei saa järeldada ka MTA 24.08.2018 otsusest nr 12.2-3/043400-21, millega jäeti rahuldamata X OÜ 21.08.2018 ja 22.08.2018 taotlused arestitud pangakontolt kokku 26 176,31 euro ülekandmiseks (sh 14 536,31 eurot käibemaksukohustuse katteks ja 11 640 eurot WVT Industries NV 20.07.2018 arve tasumiseks), sest keeldumise põhjendustest nähtuvalt oli arestitud kontode rahaline väärtus 24.08.2018 seisuga üksnes 20 428,86 eurot (st taotletavast ülekandest oluliselt väiksem) ning maksete tegemisel jääks MTA võimalik nõue pea tervikuna tagamata. Sellises olukorras ei ole alust väita, et MKS § 131 lg-s 4 sätestatud võimalus teha arestitud pangakontolt maksuhalduri loal väljamakseid oleks pelgalt illusoorne.
13.Pangakontode aresti alt vabastamiseks (st täitetoimingute lõpetamiseks) on maksukohustuslasel võimalik esitada maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 nõuetele vastav tagatis, mille suurus on maksuhalduri taotluses märgitud. X OÜ on esitanud andmed, et AS SEB Pank ja Luminor Bank AS on keeldunud äriühingule pangagarantii väljastamisest, kuid nende teadete alusel puudub võimalus hinnata, millistel tingimustel äriühing laenu või pangagarantiid üldse taotles. X OÜ pakkus 17.08.2018 MTA-le tagatisena 100 000 euro suurust kommertspanti ja 359 220,89 euro suurust nõudeõigust X OÜ nõudele (kogusummas 1 586 950,19 eurot) MTA vastu kohtuasjas nr 3-17-1019. Ringkonnakohus leiab, 10(11)
3-18-1491 et olukorras, kus Tallinna Halduskohtu 17.05.2018 otsusega nr 3-17-1019 on X OÜ kahjunõue jäetud põhiosas rahuldamata (MTA-d kohustati tasuma X OÜ-le intressi kokku 254,24 eurot, kuid muus osas jäeti kaebus rahuldamata), ei saa selle nõude tagatiseks pakkumist pidada tõsiseltvõetavaks, vaatamata asjaolule, et X OÜ on esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on praegu Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Kokkuvõttes ei nähtu, et X OÜ oleks püüdnud teha kõik endast oleneva, et majandustegevust jätkata (mh ei ole määruskaebuse esitaja selgitanud, miks pole tal võimalik nõuda sisse majandusaasta aruandest nähtuvaid laenunõudeid), ning KK on esitanud äriühingu tegevuse kohta ebausaldusväärseid andmeid (sh ilmneb MTA esitatud TSD andmetest, et 2018. a jaanuarist kuni juulini on X OÜ teinud palgaväljamakseid vaid ühele töötajale, kuigi määruskaebuse kohaselt olevat töötajaid kuus), mistõttu võis MTA põhjendatult kahelda, et äriühing võib asuda vältima määratava maksukohustuse täitmist.
14.Eelneva põhjal jääb X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.07.2018 määrus muutmata.
15.X OÜ on 04.09.2018 menetlusdokumendis taotlenud määruskaebuse tagamist ja Tallinna Halduskohtu 30.07.2018 määruse täitmise peatamist X OÜ pangakontode arestimist puudutavas osas, sest äriühingul ei ole muidu võimalik täita majandustegevuse jätkamiseks vajalikke jooksvaid kohustusi, mis võib viia äriühingu pankrotistumiseni. HKMS § 208 lg 2 sätestab, et kohus, kelle määrust vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. Kuigi pangakontode arestimine on sedavõrd piirav meede, et X OÜ esialgse õiguskaitse vajadust saab eeldada, välistab praegusel juhul esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise tungiv avalik huvi maksude laekumise vastu (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Kohtupraktika kohaselt ei kaalu avalik huvi maksude laekumise vastu üles maksukohustuslase esialgse õiguskaitse vajadust üksnes juhtumil, kus esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise korral ei jääks maksusumma riigieelarvesse üldse laekumata, vaid selle laekumine lükkuks üksnes edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01). X OÜ suhtes tuvastatud asjaoludel sellist järeldust teha ei saa, mistõttu jääb määruskaebuse tagamise taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.