Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 3-16-2561/11
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 27.07.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3453

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuli 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2561

Haldusasi

T.V.i ja T.V.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 ja Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k tühistamiseks, 24.07.2015 väljastatud ehitusloa tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad — T.V. ja T.V., volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja — Tallinna linn, volitatud esindaja Elis Allas Kolmas isik — OÜ Kappeli vandeadvokaat Gert Kasekivi

Menetlustoiming Resolutsioon

Kodu,

volitatud

esindaja

Tähtaja menetluse läbiviimine, menetluse osaline lõpetamine ja kaebuse osaline läbivaatamata jätmine

1.Jätta kaebajate taotlus 24.07.2015 väljastatud ehitusloa tühistamiskaebusega vaidlustamisel kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2.Lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu haldusasja nr 3-16-2561 menetlus nõudes tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.07.2015 väljastatud ehitusluba nr 1512219/08736.

3.Jätta haldusasi nr 3-16-2561 läbi vaatamata nõuetes tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.08.2016 kiri nr 4-4/977-12 ja Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korraldus nr 1700-k.

4.Tagastada OÜ-le Laesson ja Partnerid tema arveldusarvelt nr EE472200221018606327 tasutud 210eurosest riigilõivust 7.50 eurot (riigilõiv kohtule tasutud 12.12.2016).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus

5.1 Kaebus ei ole lubatav nõude Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k (vaideotsus) tühistamise osas. Kaebusest ei nähtu, kuidas on vaideotsusega kaebajate õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. 5.2 Kaebajatel puudub kaebeõigus nõuda TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 tühistamist. Nii järelevalvemenetluse algatamiseks ja lõpetamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks on järelevalveorganile ette nähtud kaalutlusõigus. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist, jätkamist või konkreetse järelevalvemeetme rakendamist kolmanda isiku suhtes. Kaebusest ei nähtu, mil viisil järelevalvemenetluse lõpetamine J. Kappeli 7 kinnistul toimuva ehitustegevuse osas kaebajate subjektiivseid õigusi kahjustab või mil viisil selle jätkamine kaebajate olukorda parandaks. Vastustajal on järelevalvemenetluse raames võimalik hinnata ehitise vastavust ehitusprojektile ja ehitamise ohutust. Tänaseks on ehitustegevus J. Kappeli 7 kinnistul sisuliselt lõppenud ja hoone on valmis, järelikult saaks järelevalvemenetluse raames hinnata üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile. Võimalik kaebajate subjektiivsete õiguste riive saab kaebuse kohaselt seisneda nn lumekoti tekkimises ja negatiivses mõjus korstnate tõmbele. Mõlemad mõjud tulenevad kaebuse kohaselt J. Kappeli 7 hoone kõrgusest, mis aga vastab ehitusprojektile ja detailplaneeringule. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist kolmanda isiku suhtes. Samuti on kaebus selles osas eesmärgipäratu, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada J. Kappeli 7 korterelamu lammutamist madalamaks, kui ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ette näeb. 5.3 Ehitusloa tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kaebajad esitasid haldusasjas nr 3-16-1050 juba 27.09.2016 taotluse kaebuse muutmiseks, millega palusid muu hulgas tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus seoses J. Kappeli 7 korterelamu ehitamisest tingitud lumekoormusega J. Kappeli 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele. Järelikult on kaebajad võimalikest lumekoormusest tulenevatest vastuväidetest teadlikud olnud vähemalt alates 27.09.2016 ning alates 09.11.2016 vaideotsuse kättesaamisest on nad teadlikud olnud ka vastustaja seisukohast, et need vastuväited tulnuks esitada ehitusloa menetluses. Taotlusega ehitusloa vaidlustamise tähtaja ennistamiseks pöördusid kaebajad kohtusse alles 12.12.2016. Ainuüksi asjaolu, et kaebajad, omamata ise piisavalt teadmisi, ei soovinud ehitusloa menetluse vältel spetsialistidega konsulteerida, ei ole mõjuv põhjus HKMS § 71 lg 1 tähenduses. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et isik ei saa aru haldusakti tähendusest tema õigustele. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-56-02, p 10). Järelikult on kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 5.4 Ehitusluba ei ole õigusvastane. Esiteks jääb arusaamatuks, miks on kaebajate arvates õigusvastane 24.07.2015 väljastatud ehitusluba, mille aluseks oli Arhitektuuribüroo Korrus OÜ poolt koostatud ehitusprojekt nr PR 033/15, kuivõrd kaebajad käsitlevad kaebuses hoopis 30.11.2016 esitatud muudatusprojekti. Muudatusprojekti kooskõlastamise on kaebajad vaidlustanud ka haldusasjas nr 317-726. Kaebajate arvates on ehitusluba õigusvastane, sest (1) see on vastuolus detailplaneeringuga; (2) ehitusprojekti kohane lahendus põhjustab kaebajatele kuuluva J. Kappeli 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele täiendava lumekoormuse ning (3) muudab kasutuskõlbmatuks J. Kappeli 9 elamu korstnad. Halduskohus kontrollib haldusakti, antud juhul ehitusloa, andmise õiguspärasust akti andmise hetkel. Kaebusest ei selgu, milles seisnes kaebajate arvates ehitusloa väljastamise aluseks oleva (2015. a) ehitusprojekti vastuolu detailplaneeringuga, mistõttu ei ole vastustajal selles osas võimalik vastuväiteid esitada. Vastuolu detailplaneeringuga puudus (ja puudub ka muudatusprojekti puhul). HKMS § 44 lg 1 kohaselt oleks kaebajatel kaebeõigus nagunii üksnes oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral, mitte abstraktselt ja tulenevalt ainuüksi vastuolust detailplaneeringuga. Kaebajad väidavad, et J. Kappeli 7 elamu ehitusprojekti kohane lahendus põhjustab kaebajatele kuuluva J. Kappeli tn 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele täiendava lumekoormuse. Oma väite tõendamiseks on kaebajad esitanud Andres Hirve 27.09.2016 selgituse J. Kappeli 9 hoone katuslaele mõjuvast lumekoormusest tulenevalt ehitustegevusest naaberkinnistul. Selgituses tõdeb

ekspert, et ehitatav kõrgem hoone küll muudab J. Kappeli 9 elamu katusele mõjuva lumekoormuse suurust, kuid sellest ei järeldu, et muutus ohustab J. Kappeli 9 elamu katust või kandekonstruktsioone. Ühtegi tõendit, et selline oht reaalselt eksisteerib, kaebajad esitanud ei ole. Lisaks ei kujuta nn lumekoti tekkimine kaebajatele kuuluvale hoonele reaalset ohtu ka seetõttu, et Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p-st 9 tulenevalt kohustub kinnistu ja ehitise omanik kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms. Järelikult ei saa kaebajad lasta tekkida enda ehitise katusele ca 3-meetrist nn lumekotti, mis ohustaks ehitise konstruktsioone, juba ainuüksi tulenevalt Tallinna linna heakorra eeskirjast, mis näeb ette ehitiselt lume ja jääpurikate eemaldamise, vältimaks ohtu kolmandate isikute elule ja tervisele. Kaebajate väited on vastuolulised. Kaebajate arvates mõjutab väidetav detailplaneeringuga vastuolus olev ehitamine J. Kappeli 7 kinnistul nendele kuuluva J. Kappeli 9 ehitusõigust. Kaebajate hinnangul ohustab neile kuuluvat hoonet suurenev lumekoormus, aga samas hindavad kaebajad hoone konstruktsioone piisavalt tugevaks, võimaldamaks hoonele täiendava korruse peale ehitamist (vt haldusasi nr 3-17-726). Paljasõnaline ja vastuoluline on ka kaebajate väide, mille kohaselt muudab J. Kappeli 7 elamu projektijärgne lahendus kasutuskõlbmatuks J. Kappeli 9 elamu korstnad. Esiteks ei ole kaebajad esitanud ühtegi tõendit, mis nende väidet kinnitaks. Vaides väitsid kaebajad, et korstnate tõmmet mõjutab lume kogunemine korstnapitside peale ja ümber; kaebuses aga on kaebajad arvamusel, et J. Kappeli 9 korstnate tõmmet mõjutab asjaolu, et need jäävad tunduvalt allapoole J. Kappeli 7 korterelamu katust ning sellest tulenevalt ei toimi need ettenähtud viisil, s.t ei tõmba. Kaebajate väited ei ole ka eluliselt usutavad. Tallinna kesklinnas on mitmeid näiteid, kus kokku on ehitatud erineva kõrgusega hooned ning ei ole teada, et nn lumekoti teke või korstnate tõmme seal probleeme tekitaks. Tuleohutust puudutavas osas on ehitusprojektile kooskõlastuse andnud ka Päästeamet.

6.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu. 6.1 Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k iseseisev vaidlustamine ei ole lubatav, sest vaideotsusega ei ole aset leidnud kaebajate õiguste iseseisvat rikkumist. 6.2 TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 tühistamine ei ole lubatav. Kiri ei ole käsitatav kaevatava haldusaktina HKMS § 6 lg 1 tähenduses. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 saab tühistamiskaebuse esitada üksnes haldusakti osaliseks või täielikuks tühistamiseks. TLPA 24.08.2016 kirjal puuduvad haldusakti tunnused. See ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, ei ole suunatud isikute õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust seisukoht, et nii menetluse alustamine kui ka lõpetamine on menetlustoimingud, mille suhtes ei ole kohaseks meetmeks tühistamisnõude esitamine. Ühtlasi on tühistamiskaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. TLPA 24.08.2016 kiri tehti kaebajatele teatavaks enne 13.09.2016, kuna kaebuse lisast 4 nähtuvalt on kaebajate esindaja esitanud juba 13.09.2016 TLPA-le taotluse järelevalvemenetluse uuendamiseks, kus teatatakse, et TLPA 24.08.2016 kirjaga nr 4-4/977-12 lõpetati järelevalvemenetlus. Niisiis lõppes kaebetähtaeg nimetatud tühistamisnõude osas hiljemalt 14.10.2016 (30 päeva alates 13.09.2016). 6.3 24.07.2015 väljastatud J. Kappeli 7 kinnistu korterelamu ehitamiseks väljastatud ehitusloa nr 1512219/08736 tühistamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Kaebetähtaja ennistamist ei saa HKMS § 71 lg 1 alusel nõuda piisavate teadmiste puudumise tõttu. Piisavate teadmiste puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-57-02 leidnud, et pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (p 19). Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. 6.4 Ehitusluba ei ole õigusvastane ning sellekohased väited on alusetud. Tuvastamiskaebuse läbivaatamise ja rahuldamise üheks eelduseks on selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks, vastasel

8.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Seega lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. 8.1 Kohus leiab, et kaebus TLPA 24.07.2015 ehitusloa nr 1512219/08736 tühistamiseks ei ole esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebajate esitatud asjaolud ei ole käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kohtule ei nähtu ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise mistahes vajalikkus kaebajate õiguste kaitse seisukohalt. Seetõttu tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta ja haldusasja nr 3-16-2561 menetlus HKMS § 124 lg 2 ja HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. 8.2 HKMS § 46 lg-st 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vaidlustatud ehitusluba on koostatud 24.07.2015. Kaebus halduskohtule on esitatud 12.12.2016. Haldusakti koostamise ja kaebuse esitamise vahele on seega jäänud pea 17 kuud. Puudub kahtlus, et kaebajad olid ehitusloa väljastamisest teadlikud hiljemalt 25.04.2016, mil nad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-799), mainides ehitusloa väljastamist. Selle kaebuse ühe lisana esitasid kaebajad ka vaidlustatud ehitusloa. Samas on haldusasjas nr 3-16-1050 esitatud kohtule tõendina Toomas Lauri 20.04.2016 koostatud hinnang J. Kappeli 9 hoone otsaseina lammutamise korrektsuse kohta, milles on märgitud J. Kappeli 7 kortermaja ehitamiseks väljastatud ehitusloa number 1512219/08736. Seega on ehitusloa tühistamise nõue esitatud selleks ettenähtud kaebetähtaega ületades. Kuna kohus loeb ehitusloa tühistamiseks esitatud nõude esitatuks kaebetähtaega rikkudes, lahendab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse. 8.3 Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-41-02 leidnud, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (p 11). Ka kaebetähtaja möödalaskmise puhul on teiste isikute huvi seda kaalukam, mida enam on kaebetähtaega ületatud. Kohus leiab, et kaebaja ei ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-59-00 kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ühtlasi on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-26-06 märkinud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (p 12). Seejuures on teiste isikute huvid haldusakti kehtima jäämise suhtes seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud. Kaebuse õigeaegselt esitamist takistanud mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline. Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlevad isikud mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kaebajad on märkinud, et lumekoormusega seotud vastuväidete esitamine ehitusloa menetluses eeldas spetsiifilisi eriteadmisi, mida kaeajatel ei ole, ning seetõttu tuleb ehitusloa vaidlustamiseks tühistamisnõude esitamise kaebetähtaeg ennistada. Menetlustähtaja ennistamise mõjuva põhjuse määratlemisel saab lähtuda HKMS § 150 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus

või surm. Kuigi märgitud loetelu ei ole ammendav, leiab kohus, et mõjuvaks põhjuseks saab olla vaid sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ei saa praegusel juhul olla asjaolu, et kaebajatel ei olnud ehitusloa vaidlustamiseks piisavaid spetsiifilisi eriteadmisi. Kohus tuvastas eelnevalt, et kaebajad olid ehitusloa väljastamisest teadlikud hiljemalt 2016. a aprillis. Kaebajad on kohtu hinnangul olnud korduvalt olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema või tema esindatava huve kahjustada, mistõttu tulnuks kaebajatel täpsemad asjaolud välja selgitada haldus- või kohtumenetluses. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-3-1-57-02, et ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (p 19). Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebajad pole olnud piisavalt hoolikad selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kaebajad ka on õiguslikult kogenematud isikud, pidanuks nad mõistliku aja jooksul otsima ehitusloa vaidlustamiseks professionaalset abi. Kaebajaid esindabki hiljemalt alates 2016. a aprillist õigusteadmistega esindaja. Kaebajad ei ole kohtu hinnangul välja toonud põhjuseid, mis takistasid neid ehitusloa väljastamisest teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda ja vajadusel kasutama selleks professionaalset abi. 8.4 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus TLPA 24.07.2015 ehitusloa tühistamiseks ei ole esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebajate taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata ning kaebus tuleb ehitusloa tühistamise nõudes HKMS § 124 lg 2 ja HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

9.Ülejäänud osas, milles kohus kaebuse menetlusse võttis, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. 9.1 Kohus ei pea praegusel juhul võimalikuks ehitusloa vaidlustamist ka tuvastamisnõudega, kuivõrd kaebuse materjalidest ei ilmne selle vajalikkus kaebajate õiguste edasisele kaitsele (HKMS § 38 lg 4). Tuvastusnõuet põhjendavad kaebajad sellega, et ehitusprojekt ja ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga ning ehitusprojekti kohane lahendus põhjustab kaebajatele kuuluva hoone lumekoormust ja muudab kasutuskõlbmatuks kaebajate hoone korstnad. Kohus saab haldusakti õiguspärasust kontrollida selle andmise aja seisuga, kusjuures ehitusloa õigusvastasus (vastuolu detailplaneeringuga) iseenesest ei anna kaebajatele õigust ehitusloa vaidlustamiseks tuvastusnõudega. Ehitusloa vaidlustamiseks peab kaebajatel esinema subjektiivsete õiguste riive. Mõjutused kaebajate kinnistul asuvale hoonele ei ole aga seotud ehitusloa õiguspärasusega, vaid ehitusprojekti muudatusprojekti järgi teostatud ehitustöödega. J. Kappeli 7 kinnistule on hoone juba püstitatud. Seega ei saaks ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine kuidagi aidata kaasa kaebajate eesmärkide saavutamisele. Kaebajad on ehitusloa vaidlustamiseks tuvastamisnõudega välja toonud preventiivse huvi. Riigikohus on leidnud, et piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-8-14, p 11). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-61-13, p 21). Kuna kaebusest ega selle materjalidest ei nähtu, et haldusorgan oleks kaebajate suhtes vaidlustatud ehitusloaga seoses õigusvastaselt käitunud, ei saa ka preventiivne huvi õigustada tuvastamiskaebuse esitamise lubamist. Ülaltoodud põhjendustel ei ole ehitusloa vaidlustamiseks alternatiivselt esitatud tuvastamisnõue lubatav ning selle nõude jätab kohus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd praegusel juhul ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik. Kohus ei näe ehitusluba puudutavas osas kaebusel otstarvet ega perspektiivi ühegi HKMS §-s 37 lubatava nõude esitamisel.

9.2 Kaebajad on tühistamisnõudega vaidlustanud TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebajatel puudub õigus selle kirja tühistamist nõuda. Kohtu hinnangul puudub kaebajatel õigus kirja vaidlustada. Kirjaga lõpetas TLPA ehitusjärelevalvemenetluse J. Kappeli 7 ehitustegevusega seoses. Kohtupraktika järgi tuleb seesugust kirja lugeda riikliku järelevalve menetluse toiminguks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-65-16, p 16). Sellise menetlustoimingu vaidlustamiseks ei saa esitada tühistamisnõuet. Menetlustoiming ei ole HKMS § 45 lg 3 alusel iseseisvalt halduskohtus vaidlustatav. Järelevalvemenetluse lõpetamine ei tingi vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmist ega toimingu tegemist. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist kolmanda isiku suhtes. Kohus nõustub vastustajaga, et TLPA-l on järelevalvemenetluse raames võimalik hinnata ehitise vastavust ehitusprojektile ja ehitamise ohutust. Tänaseks on ehitustegevus J. Kappeli 7 kinnistul sisuliselt lõppenud ja hoone on valmis, järelikult saaks järelevalvemenetluse raames hinnata üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile. Kaebuses viidatu järgi on kaebajate subjektiivsed õigused riivatud tingituna J. Kappeli 7 hoone kõrgusest. Kohus märkis varasemalt, et hoone kõrgust ei ole muudatusprojektiga reaalselt muudetud. Kaebajad ei saavutaks järelevalve teostamise läbi J. Kappeli 7 hoone ehitusprojektist madalamaks lammutamist. Seega ei ole kaebus TLPA 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 vaidlustamise osas lubatav ning see tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel (koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1) jätta läbi vaatamata. 9.3 Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k (vaideotsuse) vaidlustamist ei pea kohus samuti lubatavaks. HKMS § 45 lg-st 4 ja HMS § 87 lg 2 p-st 2 tulenevalt võib vaideotsuse tühistamist nõuda vaid juhul, kui sellega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Antud juhul ei nähtu kaebusest, kuidas on vaideotsusega kaebajate õigusi vaide rahuldamata jätmisest muul viisil rikutud. Seega ei ole vaideotsuse vaidlustamine praegusel juhul lubatav ja kohus jätab kaebuse ka selle nõude osas HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata.