Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-1050 järelevalvemenetluse lõpetamisel ebaõigetele faktilistele asjaoludele. Kuna TLPA taotlusele ei vastanud, esitasid XX ja YY vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis 09.11.2016 korraldusega nr 1700-k rahuldamata. XX ja YY esitasid 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse muu hulgas nõuetega tühistada TLPA 24.08.2016 kiri ja Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korraldus (haldusasi nr 3-16-2561). Tallinna Halduskohus jättis 27.07.2017 määrusega kaebuse viidatud nõuete osas läbi vaatamata, leides, et TLPA 24.08.2016 kiri on menetlustoiming, mille eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kaebajatel kaebeõigus. XX ja YY esitasid halduskohtu määruse peale 11.08.2017 määruskaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

3-16-1050 Kappeli tn 9 elamu välisseina kahjustuste kindlakstegemiseks (nt ekspertarvamused) ja nende kõrvaldamiseks. Vaidlust ei ole olnud selles, et J. Kappeli tn 9 elamu välissein sai ehitustööde käigus kahjustusi ning seina taastamistööd on lõpule viidud. Samas ei esine avaliku võimu kandja õigusvastast tegu, sest TLPA tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Esiteks puuduvad tõendid, et ajal, mil TLPA-d võimalikust õigusrikkumisest teavitati (reede, 26.02.2016), oli üldse võimalik kahju (J. Kappeli tn 9 elamu välisseina kahjustamine) ära hoida, sest vaidlusalune müüriosa oli lammutatud juba hiljemalt 29.02.2016 ennelõunaks ning puuduvad tõendid, et see oli 26.02.2016 pöördumise esitamise hetkel veel alles. Järelevalvemeetme rakendamine, kui sellega piiratakse kolmanda isiku õigusi, peab olema põhjendatud, mis omakorda eeldab, et haldusorganil on meetme kohaldamise otsustamiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks mõistlik reageerimisaeg (rohkem kui mõni tund). Asjas ei ole tõendatud, et TLPA oleks jätnud kaebajate pöördumisele õigusvastaselt reageerimata. Seejuures oli pöördumine adresseeritud eelkõige kolmandale isikule ja J. Kappeli tn 7 hoone ehitajale ning TLPA sai sellest ärakirja. Sellest võib samuti järeldada, et kaebajad ei oodanud algselt TLPA kohest sekkumist, mistõttu ei saa vastustaja tegevust pidada õigusvastaseks. Teiseks on vastustaja ja kolmas isik õigesti märkinud, et lammutatud müüritise näol ei olnud tegemist J. Kappeli tn 9 hoone juurde kuuluva müüritisega ega ka piirirajatisega. Tõenditest (sh ekspertarvamustest) nähtuvalt on likvideeritud müüritise ja J. Kappeli tn 9 välisseina näol tegemist kahel erineval krundil paikneva erineval ajal laotud müüritisega. J. Kappeli tn 7 ehitusprojekti seletuskirja p-st 1.3.1.3 tulenevalt projekteeritakse ehitatava J. Kappeli tn 7 hoone põhjakülg, mis piirneb J. Kappeli tn 9 kinnistul asuva olemasoleva hoonega, tulemüürina (REI 120). On arusaadav, et J. Kappeli tn 7 kinnistul asunud varasemast hoonest säilinud müüriosi (millel puudub iseseisva kasutuse funktsioon) ei ole ehitusprojekti seletuskiri pidanud ehitisteks, sest vastasel korral ei oleks seletuskirjas kajastatud, et J. Kappeli 7 kinnistu on hoonestamata. Kaebajate esitatud TL ja Selektor Projekt OÜ arvamusest järeldub, et kunagi võisid J. Kappeli tn 9 ja J. Kappeli tn 7 hooned olla kokku ehitatud, kuid ehitustööde teostamise hetkel sellist funktsionaalset seost hoonete vahel enam ei esinenud. Aluseks tuleb siiski võtta ehitamistööde teostamise aegne reaalsus, mitte kinnistutel kunagi valitsenud olukord. Maa-ameti 1997. a piiriprotokollist nähtub, et kinnistute piir kulgeb kahe müüri vahel ning vaidlusalune müüritis asus J. Kappeli tn 7 kinnistul. Ka J. Kappeli tn 9 hoone restaureerimisel ei käsitatud vaidlusalust müüritist J. Kappeli tn 9 hoone juurde kuuluvana. Detailplaneeringu seletuskirjast ei tulene samuti, et lammutatud müüritis kuulus J. Kappeli tn 9 tulemüüri juurde ja tulnuks säilitada. Andres Hirve ekspertarvamuses tehtud järeldus, et paekivimüür eraldab J. Kappeli tn 7 ja 9 kinnistutel olevaid hooneid, olles kandeseinaks J. Kappeli tn 9 elamule, on põhistamata ja ebausutav, sest lammutatud müüritis oli J. Kappeli tn 9 elamu välisseinaga sidumata ning omas iseseisvat vundamenti. Kokkuvõttes on põhjendamatu kaebajate väide, et vaidlusalune müüriosa kuulus J. Kappeli tn 9 elamu juurde ning selle lammutamine oli vastuolus detailplaneeringu ja ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga. Seega käitus TLPA ehitustegevuse peatamata jätmisel õiguspäraselt ning hüvitamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Ehitustööde käigus J. Kappeli tn 9 hoone välisseinale tekitatud kahjustustega seotud kulutuste hüvitamiseks saavad kaebajad esitada kolmanda isiku vastu tsiviilõigusliku nõude. Sellise nõude esitamise võimalus piiraks juba iseenesest riigivastutuse kohaldamist (nt Riigikohtu 15.03.2016 otsus nr 3-3-1-82-15, p 25). TLPA tegevus ei olnud õigusvastane ka J. Kappeli tn 9 vundamendi ohutuse tagamise seisukohalt. Vaidlust ei ole selles, et hoonete lähestikku paiknemise tõttu oli J. Kappeli tn 7 hoone vundamendi kaevetöid vajalik teostada J. Kappeli tn 9 hoone välisseina ja vundamendi läheduses. Kaevetööd vastasid detailplaneeringule, ehitusloale ja ehitusprojektile ning kaevetööde toimumist ei saa pidada iseenesest õigusvastaseks. TLPA ei ole ohutõrjumise 4(16)

3-16-1050 meetme rakendamisel rikkunud kaalutlusreegleid. Asjaoludest nähtuvalt võttis TLPA järelevalve teostamisel arvesse muu hulgas asjaolu, et kaebajate, kolmanda isiku ja J. Kappeli tn 7 ehitaja vahel toimus tihe suhtlus J. Kappeli tn 9 kinnistu jaoks ohutu ehituslahenduse leidmisel. Pärast vaidlusaluse müüritise lammutamist ehitustegevus peatati ning osapooled said esitada oma seisukohad ja ekspertarvamused teostatud tööde ja ehitamise ohutuse kohta. Edasine ehitamine toimus õiguspäraselt (s.o projekti alusel, milles oli võetud arvesse erinevaid riske ning mille kiitsid heaks omanikujärelevalve ja kaasatud eksperdid). Asjaolu, et kaebajad ehitustegevusega ei nõustunud, ei anna alust pidada TLPA tegevust õigusvastaseks. AH ja TL tõstatatud probleemidest ei nähtunud, et J. Kappeli tn 7 hoone vundamendi ehitamine kujutaks endast vahetut ohtu J. Kappeli tn 9 elamule. Hoonete paiknemist arvestades ei saanud ohu tekkimist lõpuni välistada, kuid seda ei saa pidada õigusvastaseks. Oluline on see, et ohtu teadvustati ning kahjulike tagajärgede vältimiseks ja kompenseerimiseks võeti tarvitusele kohased ettevaatusabinõud. J. Kappeli tn 7 ehitusprojekt ei nõudnud kahe hoone eraldamiseks vajumisvuuki ning kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda ehitusprojektis fikseerimata ehitustehniliste lahenduste kasutamist J. Kappeli tn 7 ehitustöödel ja TLPA ei saa ehitusjärelevalve menetluse raames kohustada kolmandat isikut ehitusprojektist kõrvale kalduma (vt Tallinna Halduskohtu 10.06.2016 määrus, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 07.07.2016 määrus, p 15). Kuna TLPA on õigesti leidnud, et ehitamine on toimunud kooskõlas projektdokumentatsiooniga või ei saa sellest toimunud kõrvalekaldumine (st algselt üldse mitte ette nähtud kilematerjali paigaldamine) olla kahjustanud kaebajate õigusi, ei ole TLPA järelevalvet teostades õigusnorme rikkunud. Kaebajad ei ole viidanud ehitusnormidele või standarditele, mille kohaselt oleks vastustajal olnud kohustus nõuda kolmandalt isikult just AH pakutud lahendust deformatsioonivuugi osas. J. Kappeli tn 7 hoone on projekteeritud injektsioonpuurvaiadele ega saa tõmmata vajudes kaasa J. Kappeli tn 9 hoonet. Täiendavalt on J. Kappeli tn 7 ja 9 hooned eraldatud vaitugiseinaga, mis tagab J. Kappeli tn 9 elamu senise olukorra säilimise. Asjas ei ole esitatud ühtegi projektdokumenti, joonist või tõendit selle kohta, et J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 vundamendid või rostvärgid oleksid omavahel kokku valatud või ühendatud ning üks hoone võiks vajudes teist kaasa tõmmata. Ristuvad rostvärgid on J. Kappeli tn 7 ehitajalt pärineva info kohaselt valatud vastu pinnast allpool naabermaja vundamenti ning puuduvad tõendid, et rostvärgid oleks paigaldatud J. Kappeli tn 9 elamu külge.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-16-1050 selle säilitamise), kuid TLPA ei ole kaebajate järelevalvetaotlustele operatiivselt reageerinud. Kuna kolmanda isiku ja vastustaja jätkuvast tegevusest ilmneb selge käitumismuster, siis on tuvastamisnõuded lubatavad ka preventiivsel eesmärgil. Kolmanda isiku tellimusel 16.11.2016 koostatud eksperthinnang tõendab, et lammutatud tugimüüril oli olemas iseseisev kasutuseesmärk (piirdmüüri toetamine). Kohtuotsus on vastuoluline, sest kui halduskohus pidas lumekoormusega seotud nõuet perspektiivseks, jättis kohus tugimüüri õigusvastase lammutamisega seotud hüvitamisnõude tähelepanuta. Arusaamatu on halduskohtu järeldus, et apellandid ei eeldanud oma 26.02.2016 pöördumises TLPA sekkumist, vaid taotlus oli suunatud hoopis ehitajale ja kolmandale isikule. Esitatud kirjavahetusest nähtuvalt oli pöördumine adresseeritud just eelkõige vastustajale. Tegelikult ootasid apellandid järelevalveorganilt kohest reageerimist. Halduskohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja jätnud osa tõendeid hindamata. Halduskohtul tuli esmalt tuvastada, kas tugimüüriga seonduv vastustaja tegevus (tegevusetus) oli õiguspärane ning seejärel hinnata, kas tugimüüri lammutamine oli selline ehitustegevus, milleks oli vaja ehitusluba, ja kas vastav luba oli tugimüüri õiguspäraseks lammutamiseks olemas. Nimetatud küsimusi ei ole halduskohus analüüsinud, jättes seega olulised asjaolud välja selgitamata ja rikkudes põhjendamiskohustust. Halduskohus tuvastas ka ebaõigesti, et lammutatud müüritis ei olnud J. Kappeli tn 9 hoone seinaks ega ka piirirajatiseks ning sellel puudus hoopiski iseseisev funktsioon, mistõttu pidanuks detailplaneeringust tulenema alus selle säilitamiseks, mitte lammutamiseks. Igasugune lammutustegevus J. Kappeli tn 7 kinnistul oli üllatuslik ja õigusvastane, sest ehitusprojekt seda ette ei näinud, vaid sätestas selgesõnaliselt, et kinnistul puuduvad lammutatavad hooned. Puudub vaidlus, et tugimüür oli loodud inimtegevuse tulemusel ja ühendatud aluspinnasega. Samuti oli tugimüür kasutuses üheaegselt nii J. Kappeli tn 9 elamu välisseina kui ka tulemüürina, mida kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et pärast selle lammutamist tekkisid J. Kappeli tn 9 elamule kahjustused. Samuti on selle kohta olemas ekspertide seisukohad (sh halduskohtu poolt põhjendamatult kõrvale jäetud AH arvamus). Lisaks oli tugimüüril oluline roll kinnistute piiril asuvat piirdemüüri toetava sidemena. Apellandid on seisukohal, et tugimüür oli J. Kappeli tn 9 elamu oluliseks osaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 53 lg 1 ja § 55 lg 1 järgi, mida kinnitab vaidluse all mitte olev asjaolu, et lammutustööd kahjustasid oluliselt J. Kappeli tn 9 elamu välisseina ja piirdekonstruktsioone (eluruume jäid pärast tugimüüri lammutamist väliskeskkonnast eraldama ühes seinaorvas üksnes siseviimistluse alune krohvimatt ja teises seinaorvas vahtplast). Alternatiivselt oli tegemist J. Kappeli tn 9 elamu päraldisega TsÜS § 57 lg 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 09.11.2016 otsus nr 3-1-1-64-16, p 17), mis teenis J. Kappeli tn 9 elamut tule leviku takistamisega ja mille lammutamiseks pidanuks olema apellantide nõusolek. Kui tegemist ei ole J. Kappeli tn 9 elamu olulise osa ega ka selle hoone päraldisega, siis pidanuks halduskohus hindama, kas tegu võis olla piirirajatisega asjaõigusseaduse (AÕS) § 151 lg 1 tähenduses, mille kasutamine ei tohi tekitada naabrile kahju ja mida ei või naabri nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Halduskohtu seisukoht, et tegemist ei olnud piirirajatisega, on põhistamata. Samuti on halduskohus jätnud hindamata J. Kappeli tn 7 detailplaneeringu põhijoonise, millest nähtub, et projekteeritav uus J. Kappeli tn 7 korterelamu tulemüür ei asu vastu kinnistute piiri ega J. Kappeli tn 9 elamut, vaid olemasoleva J. Kappeli tn 9 elamu ja projekteeritava J. Kappeli tn 7 elamu vahel on lammutatud tugimüüri laiune vahe. Ka detailplaneeringu seletuskirjas märgitu, et J. Kappeli tn 7 kinnistu on hoonestamata, ei tähenda, et sellel ei võinuks asuda ehitisi, mis ei ole hooned. Menetlustoimingute kvalifitseerimisel tuleb juhinduda menetlustoimingu objektiivsest eesmärgist. Olukorras, kus apellandid olid esitanud vastustajale korduvaid taotlusi järelevalvemenetluse algatamiseks (sh ekspertarvamused), oleks vastustajal pidanud tekkima kahtlus piisavalt tõenäolise ohu olemasolust ning tal tulnuks rakendada asjakohast meedet ohu 6(16)

3-16-1050 elimineerimiseks (sh apellantide õiguste kaitse tagamiseks). Seejuures oli vastustaja teadlik kõrgendatud ohupotentsiaalist J. Kappeli tn 9 elamu suhtes, sest seda oli kahjustanud juba K. Türnpu tänava ehitus. Halduskohus viitas ebaõigesti, et apellantidel tuleks edaspidise hüvitusnõude esitamiseks pöörduda esmalt EhS § 130 alusel TJA poole, sest praegusel juhul on ilmne, et järelevalvemenetluse läbiviimine on seotud J. Kappeli tn 7 elamu ehitustegevuse, mitte ehitise kasutamisega. Vaidlust ei ole, et TLPA ametnik viibis 01.03.2016 J. Kappeli tn 7 kinnistul, kuid tõenditest ei nähtu, et läbi oleks viidud mingeid EhS § 130 lg 2 tähenduses sisulisi järelevalvetoiminguid, mistõttu oli tegemist haldusorgani muu tegevusega. Selleks hetkeks oli vaidlusalune tugimüür lammutatud üksnes osaliselt ning seda oleks saanud taastada ja seeläbi vältida J. Kappeli tn 9 elamu seina kahjustamist. Seega olnuks lammutustegevuse 01.03.2016 peatamisega kahju tekkimine välditav. Samas ei oma tugimüüri lammutamise ulatus tegelikult üldse tähtsust, sest apellandid olid vastustajale esitanud ka tugimüüri taastamise nõude, mis olnuks igal juhul võimalik. Halduskohtu väide, et lammutatud müüritise ja J. Kappeli tn 9 hoone vahel puudusid sidekivid, on tõendamata ja üllatuslik. Halduskohus ei ole hinnanud AH ekspertarvamuses toodud põhjendusi ja ehitustööde aluseks oleva dokumentatsiooni vastuolulisust ning järeldas ebaõigesti, et asjatundjate arvamustest ei nähtu, et J. Kappeli tn 7 elamu vundamendi ehitamine kujutaks endast vahetut ohtu J. Kappeli tn 9 elamule. Apellandid on osundanud, et J. Kappeli tn 7 ja 9 hoonete eriliigilisi vundamente ei oleks tohtinud kokku valada, võimaldamaks nende teineteisest sõltumatu liikumist ja vajumist. Selle saavutamiseks kasutatakse deformatsioonivuuki, kuid praegusel juhul on kahe vundamendi (üks valatud betoonist ja teine paekivist) vahele pandud üksnes kahekordne ehituskile, mis ei taga hoonete sõltumatut liikumist. Seega on hoonete vundamendid sisuliselt kokku ühendatud. Halduskohus on alles kohtuotsuses juhtinud apellantide tähelepanu vajadusele esitada oma seisukohtade kinnitamiseks täiendavaid tõendeid, rikkudes sellega selgitamis- ja uurimiskohustust. Halduskohus jättis põhjendamatult rahuldamata apellantide taotluse kuulata tunnistajana üle ekspert AH. Seoses kolmanda isiku trahvimise taotlusega möönavad apellandid, et trahvimine on kohtu diskretsioon. Samas on selge, et kolmas isik esitas ebaõige faktiväite, justkui oleks J Kappeli tn 9 elamu katusel vastu J. Kappeli tn 7 korterelamut aste. Fotodelt nähtuvalt on selge, et J. Kappeli tn 9 elamu katusele ei teki aste, vaid süvend.

7(16)

3-16-1050

3-16-1050 mis vähendas oluliselt tema arvamuse tõenduslikku väärtust. Ekspert TL pole samuti märkinud, et ehitustegevuse jätkamisel kaasneksid J. Kappeli tn 9 elamule mingisugused reaalsed pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Ehitustegevuse peatamist pole pidanud vajalikuks ka riiklikult tunnustatud ekspert KS. Kolmanda isiku püstitatava J. Kappeli tn 7 korterelamu ehitustegevust on apellantide taotluse alusel kontrollinud ka Tehnilise Järelevalve Amet, kes keeldus 20.04.2016 kirjaga nr 16-2/16-0616-003 järelevalvemenetluse algatamisest, viidates ehitaja poolt ohutuse tagamiseks võetud meetmetele. Põhjendamatud ja ebaõiged on ka kõik apellatsioonkaebuse väited, mis seonduvad vundamentide kokku sidumise ja deformatsioonivuugi puudumisega. Hoonete vundamente ei ole kokku valatud ega muul viisil omavahel seotud (sh ei ole naaberhoone külge kinnitatud rostvärke) ning vundamentide vahel on nõuetekohane deformatsioonivuuk, mis võimaldab hoonete vajumist erineva kiirusega. Ükski J. Kappeli tn 7 elamu koormus ei kandu üle J. Kappeli tn 9 elamule. Külgsurve saab tuleneda vaid lintvundamendiga J. Kappeli tn 9 hoone poolt ning ainult sellest tekkiva surve vähendamiseks ongi kõvale aluspinnasele toetuva vaivundamendiga J. Kappeli tn 7 hoonele projekteeritud ristuvad rostvärgid. Vaatlustega on tuvastatud, et J. Kappeli tn 7 hoone vundament ei vaju ega avalda J. Kappeli tn 9 hoonele mitte mingisuguseid rist- või muid koormuseid. Seevastu vajub J. Kappeli tn 9 hoone vundament. Asjaolu, et J. Kappeli tn 9 elamule kolmanda korruse pealeehitamiseks võib olla vajalik tugevdada nimetatud hoone vundamenti, ei seondu kuidagi J. Kappeli tn 7 elamu ehitustegevusega. Vastupidi, kolmanda isiku poolt J. Kappeli tn 7 ja 9 hoone vahele paigaldatud sulundsein tegelikult hoopis tugevdab J. Kappeli tn 9 hoone vundamenti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-1050 uus (st seda teemat pole varem tõstatatud) ja selle lisamine põhjustaks viivituse asja lahendamisel.

3-16-1050 adressaatideks olid märgitud J. Kappeli tn 7 kinnistu omanik (Kappeli kodu OÜ), J. Kappeli tn 7 hoone ehitaja (1Partner Ehitus OÜ) ja omanikujärelevalve teostaja (Pilveprojekt OÜ) ning TLPA oli märgitud ärakirja saajaks, nähtub avalduses formuleeritud taotlustest üheselt, et lisaks naaberkinnistu omanikule ja ehitamisega seotud isikutele esitatud nõudmistele peatada ehitustegevus, toestada J. Kappeli tn 9 hoone sein ja taastada lammutatud müüritis, palusid kaebajad ühtlasi TLPA-l keelata J. Kappeli tn 7 kinnistul toimuv ehitustegevus kuni kahjustava tagajärje kõrvaldamiseni ning algatada ehitustegevuse suhtes järelevalvemenetlus. Seega oli kaebajate eesmärk, et vastustaja keelaks kolmandal isikul J. Kappeli tn 7 kinnistule elamu püstitamise seniks, kuni J. Kappeli tn 9 elamu välisseina kahjustused on kõrvaldatud ja lammutatud müüritis taastatud. Vaidlust ei ole selles, et TLPA ei ole kolmandal isikul ehitustegevuse jätkamist keelanud, kuid vastustaja tegevusetust saaks õigusvastaseks pidada vaid juhul, kui ehitustegevus J. Kappeli tn 7 kinnistul (sh vaidlusaluse müüritise lammutamine) toimus vastuolus õigusaktide või ehitamise alusdokumentatsiooniga. Ehitusjärelevalve menetluse algatamise osas on halduskohus õigesti märkinud, et menetluse alguseks tuleb lugeda 01.03.2016 toimunud vaatlus kui esimene menetlustoiming haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 3 tähenduses. TLPA ametniku poolt ehitustegevusega tutvumine oli selgelt ajendatud kaebajate 26.02.2016 pöördumisest ning puudub igasugune alus arvata, et see ei toimunud EhS § 130 lg-s 2 sätestatud riikliku järelevalve ülesannete täitmise käigus. Asjaolu, et kaebajate hinnangul oli tegemist üksnes formaalse toiminguga ja sellele ei järgnenud mingite järelevalvemeetmete rakendamist, ei muuda menetluse alustamise fakti olematuks.

3-16-1050 J. Kappeli tn 9 elamu välisseina osaliselt kahjustada. Pidades silmas, et tegemist oli juba väga pikka aega kõrvuti asetsenud paekivist müüritistega, siis ehitiste mõningast liikumist (vajumist) ja müüritiste ladumise ebaühtlast kvaliteeti arvestades on nende teatav n-ö kokkukasvamine täiesti ootuspärane. Selektor Projekt OÜ 02.03.2016 ekspertarvamuses (II kd, tl 13-15p; II kd, tl 323-325p) on selgelt märgitud, et varasemast J. Kappeli tn 7 hoonest allesjäänud paekivisein (st vaidlusalune lammutatud müüritis) paiknes eraldi vundamendil ning oli üksnes laotud vastu J. Kappeli tn 9 otsaseina, kuid polnud sellega seotud (nt sidekividega). Sisuliselt sama on kinnitatud HK 06.05.2016 ekspertarvamuses (III kd, tl 117118p). Kaebajate esitatud TL 20.04.2016 hinnang (I kd, tl 64-64p) ja AH 20.04.2016 ekspertarvamus (I kd, tl 62-63p), milles on lammutatud müüritist nimetatud osaks J. Kappeli tn 7 ja 9 hoonete ühisest (kandvast) seinast/tulemüürist, ei ole kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega. Eelkõige ei kinnita ühise n-ö topeltseina olemasolu ükski J. Kappeli tn 9 elamu kohta erinevatel aegadel koostatud plaanidest. Ringkonnakohtu hinnangul võib eksperte olla eksitanud asjaolu, et kaebajad on algselt tuginenud üksnes 1938. a plaanidele, mille järgi olid J. Kappeli tn 9 seintes üksnes orvad, mitte avad, ning seega võiks justkui järeldada, et kui vaidlusaluse müüritise lammutamisega orvad paljastusid, siis pidi olema sellega lammutatud pool elamu välisseinast. Pelgalt ruumilise seose kaudu ei saanud olla tegemist ka J. Kappeli tn 9 elamu päraldisega TsÜS § 57 lg 1 tähenduses, sest see ei teeninud J. Kappeli tn 9 elamut ega olnud sellega seotud ka ühise majandusliku eesmärgi kaudu. Puuduvad igasugused tõendid, et lammutatud müüritis oleks püstitatud J. Kappeli tn 9 hoone toestuseks või tulemüüriks, kuigi objektiivselt võis see ka naaberhoonet toetada ja takistada tule levikut. Halduskohus on põhjendatult juhtinud tähelepanu, et J. Kappeli tn 7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskirjas (I kd, tl 11-19) on olemasoleva olukorra kirjelduses viidatud J. Kappeli tn 7 kinnistul varem asunud hoonele, millest on säilinud üksnes osa J. Kappeli tn 9 kinnistu poolsest tulemüürist ja K. Türnpu tänava poolsest soklist, mis kinnitab samuti, et lammutatud müüritis omas eesmärgistatud seost üksnes varasema J. Kappeli tn 7 hoonega. Seejuures tuleb märkida, et kuigi J. Kappeli tn 7 kinnistul varasemalt asunud elamu tulemüür oli iseenesest vajalik mõlema plokistatud hoone tarbeks (takistades tule levikut mõlemas suunas), kaotas see J. Kappeli tn 7 elamu lagunemise või lammutamise tagajärjel oma sellekohase funktsiooni, sest J. Kappeli tn 9 elamu vahetus läheduses puudus pärast seda hoone, millelt tule levikut tulnuks üldse ehituslike abinõudega takistada (nt praegu kehtiva siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 22 lg 2 kohaselt on selliste abinõude kohaldamine vajalik üksnes juhul, kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit). Pelgalt asjaolu, et mingi müür või hoone sein paikneb kinnisasja piiri ääres, ei anna alust lugeda seda ka piirirajatiseks. AÕS § 151 lg-s 1 käsitatakse piirirajatisena siiski üksnes selliseid asju, mis on konkreetselt mõeldud kinnisasjade eraldamiseks. Seejuures isegi juhul, kui pidada vaidlusaluse müüritise funktsiooniks J. Kappeli tn 7 ja 9 kinnisasjade eraldamist, saaks müüritis olla AÕS § 151 lg 1 tähenduses naabrite ühiskasutuses olevaks piirirajatiseks vaid tingimusel, et see asub mõlemal kinnisasjal (vt P. Varul jt (koost). Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2014, lk 584-585). Praegusel juhul ei ole olnud vaidlust selles, et lammutatud müüritis asus tervikuna J. Kappeli tn 7 kinnistul. Seega oli kolmandal isikul selle suhtes ka ainukasutusõigus.

3-16-1050 järgi ega ka detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 2 lg 1 järgi. Muu hulgas ei saanud see olla ka J. Kappeli tn 7 ja 9 kinnistuid eraldava piirdemüüri toetavaks sidemeks, sest toimikus olevatelt fotodelt (I kd, tl 40-41 ja 44p; I kd, tl 165 ja 168p; II kd, tl 99 ja 102p; II kd, tl 259; II kd, tl 273; II kd, tl 295) nähtuvalt paiknesid lammutatud müüritis ja viidatud piirdemüür üksteisest märkimisväärselt eemal ning J. Kappeli tn 9 hoone otsaseinas olevat teise korruse akent (mis paikneb likvideeritud müüritise ülaservast allpool ja kajastub esmakordselt 1971. a plaanil – III kd, tl 142; IV kd, tl 146; IV kd, tl 148p) arvestades on selline olukord valitsenud juba aastakümneid. Kuivõrd tegemist ei olnud ehitisega, siis puudus ka vajadus näha detailplaneeringus, ehitusprojektis või ehitusloas eraldi ette selle lammutamist. Isegi kui lammutatud müüritis olnuks käsitatav iseseisva funktsiooniga rajatisena (nt tulemüürina), siis ei saa detailplaneeringust ega ehitusprojektist lugeda välja selle säilitamise kohustust. Ehitusprojekti seletuskirja (I kd, tl 20-36p; I kd, tl 144-160p; II kd, tl 78-94p) p-s 1.2.2.1.2 märgitust, et J. Kappeli tn 7 krundil puuduvad lammutatavad hooned, ei tulene samuti järeldust, et müüritise likvideerimine olnuks õigusvastane, sest ühelgi juhul ei saa tegemist olla hoonega (s.o väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisega). Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega ka selles, et J. Kappeli tn 7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu põhijooniselt (II kd, tl 227p; IV kd, tl 99) saaks järeldada, et kavandatav uus tulemüür ei asu mitte J. Kappeli tn 7 kinnistu piiril ja otse vastu J. Kappeli tn 9 elamu seina, vaid nende vahele pidi jääma veel praeguseks lammutatud müüritis. Esmajoones kinnitab seda asjaolu, et olemasolevad paekivimüürid on detailplaneeringu põhijoonisel eraldi tähistatud ning J. Kappeli tn 7 ja 9 hoonete vahel vastavad tingmärgid puuduvad. Violetse katkendjoonega tähistatud planeeritav tulemüür on joonisel kujutatud pisut J. Kappeli tn 7 kinnistu piirist seespool üksnes põhjusel, et planeeringulahendus poleks mõistetav, kui erinevad tingmärgid üksteist varjaksid. Teistsuguse järelduse tegemiseks ei anna alust ka apellatsioonimenetluses esitatud dwg-formaadis põhijoonis, sest sellel kujutatu ei erine asjas juba varem esitatud pdf-formaadis põhijoonisest. Kõnealuses kohas on põhijoonisel kõrvuti kujutatud järgmised tingmärgid (krundipiirist sissepoole lugedes): katastriüksuse piir, planeeritav maa-alune hoonestusala, planeeritav maapealne hoonestusala ja planeeritav tulemüür. On ilmne, et tulemüüri ei olnud võimalik joonisel kujutada ühestki eelloetletud alast väljaspool asuvana. Lisaks jääb arusaamatuks, et kui lammutatud müüritise näol olnuks tegemist säilitamisele kuuluva tulemüüriga, miks pidanuks sellisel juhul üldse esinema vajadust kavandada detailplaneeringus hoonete krundi piiril plokistamiseks kruntidevahelisele piirile täiendavat tulemüüri (vt detailplaneeringu seletuskirja p 4.1.7).

3-16-1050 tn 9 elamu püsimine on naaberkinnistul toimuva ehitustegevuse tõttu sattunud vahetusse ohtu. Asjaolu, et J. Kappeli tn 9 elamu tugikonstruktsioonid võivad olla saanud kahjustusi juba varasemalt (mh K. Türnpu tänava ehitustööde tagajärjel  II kd, tl 284; III kd, tl 197), ei saa iseenesest välistada planeeringule ja ehitusloale vastavate ehitustööde tegemist J. Kappeli tn 7 kinnistul. Kaebajatel lasub samuti kohustus hoida endale kuuluvat elamut korras ning hoone püsimise tagamiseks vajaduse korral toestada ja tugevdada ka selle vundamenti. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajate poolt esile toodud riske ignoreeritud ja J. Kappeli tn 7 elamu ehitustööde käigus on püütud arvestada ka nende huvidega (nt fikseerides võimalike kahjustuste kindlakstegemiseks ehituseelse olukorra, eraldades hooned vaitugiseinaga ning paigaldades hoonete vundamentide vahele kahekordse ehituskile). Ringkonnakohus juhtis juba 07.07.2016 määruses (p 15) tähelepanu, et olukorras, kus kehtiva TLPA 24.07.2015 ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekt ei näinud J. Kappeli tn 9 hoone paekivist vundamendi ja J. Kappeli tn 7 püstitatava hoone betoonvundamendi vahele ette vajumisvuuki, ei oleks TLPA saanud ehitusjärelevalve menetluse raames kohustada kolmandat isikut ehitusprojektist kõrvale kalduma (vt EhS § 130 lg 2 p-d 1 ja 2). Menetluse käigus esitatud seisukohad ja andmed ei anna lisaks põhjust asuda seisukohale, et TLPA pidanuks järeldama J. Kappeli tn 7 elamu ehitusprojektis sätestatu ebapiisavust ja algatama seetõttu ehitusloa muutmise. Eelkõige on esitatud piisavalt usaldusväärseid andmeid selle kohta, et J. Kappeli tn 7 hoone vundamendilahendus (vaivundament) ei ohusta J. Kappeli tn 9 elamu püsivust ning seda on eelistatavaks loetud ka OÜ Rei Geotehnika 2011. a ehitusgeoloogilise uuringu aruandes (I kd, tl 46-57; I kd, tl 170-182; II kd, tl 104-111; II kd, tl 305-317), milles ei ole samuti viidatud vajadusele rakendada vaivundamendi puhul mingeid spetsiifilisi meetmeid J. Kappeli tn 7 ja 9 hoonete sõltumatu liikumise tagamiseks. Kokkuvõtlikult ei ole alust pidada TLPA tegevust (tegevusetust) õigusvastaseks ka seoses J. Kappeli tn 7 vundamenditöödega.

3-16-1050 kokku 2408,94 euro ulatuses. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti XX ja YY kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel apellantide endi kanda. Tallinna linn ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Haldusasja menetluses vastustaja poolel osalenud kolmas isik Kappeli kodu OÜ on taotlenud apellatsioonimenetlusega seonduvalt 1584 euro suuruse esindajakulu väljamõistmist (IV kd, tl 153-160). Nimetatud summas menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kulud põhjendatud ja mõistliku suurusega ning need tuleb HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel mõista apellantidelt välja tervikuna. Kuivõrd apellantide menetlusdokumendid ja seisukohad on olnud ühised, siis ei ole võimalik kolmanda isiku kulusid nende vahel jagada, vaid need tuleb mõista apellantidelt välja solidaarselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

Villem Lapimaa

Virgo Saarmets Tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.12.2018 otsusega

RESOLUTSIOON

3-16-1050 menetluskulude jagamise osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja 2389 eurot ja 27 senti ning kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks 3362 eurot ja 40 senti.

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.