Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-726
Haldusasi
XX ja YY kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
22.märtsi 2017. a kooskõlastuse nr 1506 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. mai 2017. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad XX ja YY, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja Tallinna linn, esindajad Elis Allas ja Eva Vanamb Kolmas isik Kappeli kodu OÜ, esindaja v.adv Gert Kasekivi
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja YY määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX ja YY määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-726 osas, milles halduskohus tagastas XX ja YY kaebuse J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 kinnistute vahel paikneva paekivimüüri säilitatava kõrguse vähendamist puudutavas osas. Selles osas tuleb kaebus saata halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 24.07.2015 ehitusloa kuni kolme maapealse ja ühe maa-aluse korrusega korterelamu püstitamiseks Tallinnas J. Kappeli tn 7.
3-17-726 Kappeli kodu OÜ esitas 30.11.2016 TLPA-le J. Kappeli tn 7 korterelamu ehitusprojekti muudatusprojekti (töö nr PR 149/16). J. Kappeli tn 9 kinnistu kaasomanikud XX ja YY esitasid 19.12.2016 TLPA-le vastuväited muudatusprojektile. TLPA andis muudatusprojektile 22.03.2017 kooskõlatuse nr 1506 ning Kappeli kodu OÜ esitas 24.03.2017 TLPA-le J. Kappeli tn 7 korterelamu kasutusloa taotluse.
2.XX ja YY esitasid 31.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 22.03.2017 kooskõlastuse nr 1506 tühistamiseks. Muudatusprojekt on vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga (nullkõrgus, korruselisus ja katusekalle) ning seab ohtu naaberkinnistul asuva elamu ohutuse (stabiilsus, tuleohutusnõuded, täiendav lumekoormus katuse- ja kandekonstruktsioonidele). Muudatusprojektiga on suurendatud hoone suletud brutopinda. J. Kappeli tn 9 elamu ohutus ei ole J. Kappeli tn 7 hoonest tulenevalt tagatud, mistõttu puudus vastustajal õigus muudatusprojekti kooskõlastada. Muudatusprojekt on vastuolus ehitusseadustikus (EhS) ja planeerimisseaduses ette nähtud nõuetega ja Tallinna linna üldplaneeringu teemaplaneeringuga. Kaebajaid muudatusprojekti menetlusse ei kaasatud. Muudatusprojekti eesmärk on olnud muuta ehitusloa aluseks olevat ehitusprojekti selliselt, et oleks võimalik väljastada kasutusluba (st muudatusprojekti kooskõlastamise lõpptulemuseks on ehitusloa muutmine ehk sisuliselt uue ehitusloa andmine). TLPA-l on jätkuvalt võimalik teha omanikule või ehitajale ettekirjutus J. Kappeli tn 7 korterelamu ümberehitamiseks ning detailplaneeringus sätestatud nõuetega vastavusse viimiseks, mis võib hõlmata ka J. Kappeli tn 7 korterelamu osalist (ühe korruse) lammutamist. J. Kappeli tn 7 hoone muudab negatiivselt kaebajatele kuuluva elamu välisilmet ning nende võimalusi J. Kappeli tn 9 hoonet laiendada. Kaebajate elamu korstnad on muutunud kasutuskõlbmatuks, sest need asuvad vahetult J. Kappeli tn 7 elamu ääres. Muudatusprojektiga täpsustatakse J. Kappeli tn 9 hoonega külgneva tulemüüri lahendust, ent projektist ei selgu muudatuste sisu ega see, kuidas on tagatud tuleohutusnõuete täitmine. J. Kappeli tn 7 korterelamu põhjustab talveperioodil J. Kappeli tn 9 elamu katuse- ja kandekonstruktsioonidele täiendava lumekoormuse. Muudatusprojektiga nähakse ette J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 kinnistute vahelise paekivimüüri lammutamine absoluutkõrguselt 21,05 m absoluutkõrguseni 20,20 m, kuigi ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektis nähti ette müüri täielik säilitamine.
3.Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2017 määrusega rahuldamata XX ja YY esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud kooskõlastuse kehtivuse peatamiseks ja J. Kappeli tn 7 korterelamule kasutusloa väljastamise keelamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.04.2017 määrusega XX ja YY määruskaebuse rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 16.05.2017 määrusega XX ja YY kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult. Kaebajate väidetest järeldub, et kaebuse eesmärk on vabaneda J. Kappeli tn 7 ehitisest, kuid muudatusprojektile antud kooskõlastuse tühistamisega ei ole võimalik seda saavutada. Ka Tallinna Ringkonnakohus märkis 13.01.2017 määruses nr 3-16-2561, et olukorras, kus kaks hoonet on juba kokku ehitatud ja nendevahelise lammutatud seina probleemi seetõttu esineda ei saa, pole vaidluse alguses eksisteerinud tingimuste taastamine enam võimalik. Vaidlustatud kooskõlastuse tühistamine ei muudaks kaebajate olukorda soodsamas suunas, sest sellega ei muutuks elamu välisilme ega selle laiendamise võimalused, samuti elamu tuleohutus, hoone stabiilsus, korstnate tõmme või lumekoormus. Muudatusprojektis ei ole nähtud ette J. Kappeli tn 7 hoone kõrguse muutmist ega ületata detailplaneeringus lubatud maksimaalset kõrgust (12 m; absoluutkõrgus 27,6 m). Seega ei ole äratuntav, kuidas rikub muudatusprojekt kaebajate subjektiivseid õigusi. Ehitusloa väljastamise ajal loeti J. Kappeli tn 7 korterelamu majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 22 2(7)
3-17-726 lg-test 2 ja 3 tulenevalt 3-korruseliseks. Kuigi praegu kehtiva majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 7 järgi on hoone käsitatav 4-korruselisena, ei ole sellele reaalsuses lisakorrust juurde projekteeritud. Seega on põhjendamatud kaebajate väited, et muudatusprojekt on korruselisuse osas vastuolus detailplaneeringuga. Muudatusprojektist ei nähtu, et hoone kõrgust oleks muudetud või muutunud oleksid muud hoone olulised tehnilised näitajad või muudatused mõjutaksid kõrvalasuvat hoonet algses ehitusprojektis ettenähtust märkimisväärselt erinevalt. Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9 täitmise korral ei saa lumekoormusest tulenevat ohtu kaebajate elamu kandekonstruktsioonidele pidada tõenäoliseks ja kaebajad ei väida, et muudatusprojekti tõttu lumekoormus suureneks. Kaebajate kaasamist puudutavad väited ei anna alust vaidlustatud kooskõlastuse tühistamiseks, seda enam, et kaebajad on menetluse käigus oma seisukohad TLPA-le esitanud. Tallinna Ringkonnakohus selgitas ka 20.04.2017 määruses nr 3-17-726, et kasutusloa väljastamise korral on kaebajatel võimalik nõuda selle tühistamist ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajad ongi vaidlustanud TLPA 24.07.2015 ehitusluba nii tühistamiskaebusega kui ka alternatiivselt tuvastamiskaebusega (haldusasi nr 3-16-2561) ning väiteid ehitusloa ja muudatusprojekti vastuolust detailplaneeringuga on neil võimalik esitada nimetatud haldusasja menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX ja YY paluvad määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja võtta kaebus menetlusse (v.a kohustamisnõuete osas). Kaebuse eesmärk on tagada J. Kappeli tn 7 ehitise vastavus õigusaktidele ja seeläbi kaebajate subjektiivsete õiguste kaitse. Kaebajad ei soovi taastada algset olukorda, kus J. Kappeli tn 7 ehitist ei eksisteerinud, kuid ehitustöid on ka praegu võimalik teostada viisil, mis tagaks hoone nõuetele vastavuse ja kaebajate subjektiivsete õiguste kaitse. Muudatusprojekti kooskõlastamine oli vajalik hoonele kasutusloa väljastamise võimaldamiseks, sest J. Kappeli tn 7 ehitis ei vasta TLPA 24.07.2015 ehitusloale. Muudatusprojekti ja ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti näol on tegemist sisuliselt erinevate projektidega ning kaebajatel ei ole võimalik kaitsta oma õigusi TLPA 24.07.2015 ehitusloa peale esitatud kaebuse menetluses (haldusasi nr 3-16-2561). Muudatusprojekti kooskõlastamisega on vastustaja kiitnud heaks kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuva ehitusprojekti ja see võimaldab väljastada kasutusloa nõuetele mittevastavale ehitisele. Erinevalt TLPA 24.07.2015 ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist on muudatusprojektis nähtud ette J. Kappeli tn 7 ja 9 elamute vahele jääva välisseina (tulemüüri) lammutamine, mis põhjustab kaebajate hoone katusele nn lumekoti tekkimise ja põhjustas ka korstnate kasutuskõlbmatuks muutumise. Tallinna linna heakorra eeskirja täitmine ei ole lumetormi ajal reaalne ning on ebausutav, et Tallinna linn puhastaks kaebajate elamu katust korrakaitseseaduse § 29 lg-st 1 tulenevalt (vt Riigikohtu 08.03.2017 otsus nr 3-1-1-84-16). Muudatusprojekti kooskõlastuse tühistamise korral on vastustajal õigus nõuda kolmandalt isikult muudatusprojekti muutmist selliselt, et kaebajate subjektiivsed õigused oleksid tagatud ning välistab J. Kappeli tn 7 korterelamule praegusel kujul kasutusloa väljastamise. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 69 on alates 10.10.2014 kehtetu ning sellele tuginemine on ebaõige. Muudatusprojektiga on muudetud hoone nulli, mis toob kaasa ka korruselisuse muutumise. Detailplaneeringuga on nähtud ette, et J. Kappeli tn 7 ja 9 hooned peavad moodustama ühtse terviku, mistõttu peavad kaebajad oma elamu laiendamise korral muutma selle korruselisuse vastavaks J. Kappeli tn 7 hoonega. Muudatusprojekti kohaselt asendab J. Kappeli tn 7 elamu sein K. Türnpu tänava äärset piirdemüüri, kuid esialgse ehitusprojekti järgi tuli see säilitada. Muudatusprojekt näeb ette kinnistute vahelise piirdemüüri osalise lammutamise, kuid müüri kõrgus sõltub J. Kappeli tn 7 3(7)
3-17-726 ja 9 kinnistuomanike kokkuleppest, mistõttu puudus vastustajal alus sellist muudatust kooskõlastada. Kaebajate menetlusse kaasamata jätmine peaks tekitama mõistliku kahtluse, et vastustaja ei ole käitunud muudatusprojekti menetlemisel õiguspäraselt.
6.Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Muudatusprojekti kooskõlastamine ei ole käsitatav uue ehitusloa väljastamisena ja tegemist ei ole EhS § 46 lg 1 p-s 1 sätestatud olukorraga. Muudatusprojektiga ei muutu hoone korruselisus ega kõrgus või muud olulised tehnilised näitajad, samaks on jäänud ehitusalune pind ja hoone gabariidid, väheoluliselt (0,1 m2 võrra) on muutunud suletud netopind. Suurim muutus on toimunud hoone mahu osas, mis on vähenenud 670 m3 võrra maa-aluse osa arvelt. Kaebajate poolt välja toodud negatiivsete mõjude (lumekoti tekkimine J. Kappeli tn 9 elamu katusele ja selle elamu korstnate tõmbe halvenemine) kõrvaldamist ei ole võimalik saavutada muudatusprojekti kooskõlastuse tühistamisega. Kaebajad ei väida ka ise, et nimetatud mõjutused tuleneksid ehitusprojekti muudatustest. Hoone kõrgus ei ületa detailplaneeringuga lubatud 12 m ning kuigi õigusaktide muutmisest tingituna on J. Kappeli tn 7 hoone praegusel ajal käsitatav 4-korruselisena, ei saa seda pidada detailplaneeringuga vastuolus olevaks ning vastav muudatus ei mõjuta ka hoone reaalset kõrgust. Visuaalselt on selge, et hoone korruselisust ja kõrgust ei ole ehitusprojekti muudatustega muudetud. Kaebaja väiteid nn tulemüüri lammutamise kohta on käsitletud haldusasjas nr 3-16-1050.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Kuna kaebajad on TLPA 24.07.2015 ehitusloa nr 1512219/08736 vaidlustanud haldusasjas nr 3-16-2561, siis saab praeguse vaidluse esemeks olla üksnes TLPA 22.03.2017 kooskõlatus nr 1506 (tl 6-6p), millega on kiidetud heaks J. Kappeli tn 7 korterelamu ehitusprojekti muudatus. Kuivõrd EhS § 46 lg 1 p-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevalt on pädev asutus kohustatud tunnistama ehitusloa kehtetuks (ja otsustama seega ehitusloa väljaandmise uuesti) üksnes juhul, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et oluliselt muutuvad ehitise olulised tingimused või ehitusloas märgitud olulised tehnilised näitajad, ning muudel juhtudel võidakse ehitusluba jätta muutmata (st piirduda muudatuste aktsepteerimisega – vt ka EhS § 55 p 5, samuti majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 12 ning TLPA 24.07.2015 ehitusloa väljastamisel kohaldamisele kuulunud samasisulised kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 23 lg 81 ja § 28 lg 1 p 6 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 15), siis on TLPA 22.03.2017 kooskõlastus sisuliselt käsitatav ehitusloa tingimuste muutmisena ja seega haldusaktina halduskohtus vaidlustatav. Samas ei saa muudatusprojekti heakskiitmise üle toimuva vaidluse raames esitada vastuväiteid TLPA 24.07.2015 ehitusloale. Kuigi ehitisregistri andmetest nähtuvalt on TLPA 27.10.2017 väljastanud J. Kappeli tn 7 korterelamule kasutusloa nr 1712371/14975, ei anna ka see asjaolu iseenesest alust kaebuse tagastamiseks, sest kaebajatel on võimalik oma kaebust muuta (nt Riigikohtu 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p-d 11-14).
8.Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 2, asudes seisukohale, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki ja esitatud kaebus on ka ilmselgelt perspektiivitu. Sellisel alusel kaebuse tagastamine on põhimõtteliselt lubatav (nt Riigikohtu 16.12.2015 määrus nr 3-3-1-55-15, p 12). Halduskohus leidis, et kaebajate eesmärgiks võib pidada vabanemist J. Kappeli tn 7 elamust, mis ei ole aga saavutatav. Määruskaebuse esitajate hinnangul on kohus mõistnud nende eesmärki vääralt, sest kaebajad ei soovi mitte J. Kappeli tn 7 elamust vabaneda, vaid tagada selle nõuetele vastavus ja seeläbi oma õiguste kaitse. 4(7)
3-17-726 Kuigi halduskohus ei ole kaebuse tagastamisel formaalselt tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ehk kaebeõiguse puudumisele, on kohus siiski märkinud, et vaidlustatud kooskõlastusega kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole üldse äratuntav. Ringkonnakohus märgib, et kohtus kaitstav õigus võib muu hulgas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist, sh planeeringust (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 10). Olukorras, kus naaberkinnistu omanik väidab kaebuses vaidlustatud ehitusloa vastuolu detailplaneeringuga ja seeläbi oma subjektiivsete õiguste rikkumist, tuleb kaebeõiguse kontrollimisel hinnata, kas kavandatava ehitustegevuse iseloomu arvestades on kaebaja õiguste rikkumise oht reaalne. Seejuures peab tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega lahendama esmajoones detailplaneering, mistõttu kaitsevad detailplaneeringus sätestatud olulised nõuded (nt püstitatava ehitise kõrgus ja korruselisus, kinnistu täisehituse protsent, elamu vastavus piirkonna ehitustavale) muu hulgas piirinaabrite õigusi (vt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p-d 10-11; 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 29).
9.Kaebajate hinnangul on J. Kappeli tn 7 korterelamu 22.12.2016 muudatusprojekt (tl 2838) vastuolus J. Kappeli tn 7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga (seletuskiri – tl 48-66p; põhijoonis – tl 81) hoone nullkõrguse, korruselisuse ja katusekalde osas. Lisaks peavad kaebajad muudatusprojekti kooskõlastamist õigusvastaseks põhjustel, et sellega on suurendatud hoone suletud brutopinda, J. Kappeli tn 7 ja 9 elamute vahelise tulemüüri lahendus on ebaselge ning kinnistute vaheline paekivimüür kavandatakse lammutada absoluutkõrguselt 21,05 m absoluutkõrguseni 20,20 m.
10.Katusekalde osas on detailplaneeringus (vt põhijoonisel märkus nr 1 ning seletuskirja pd 4.1.9 ja 4.1.11) nähtud ette, et J. Kappeli tn 7 kinnistule on lubatud projekteerida lame- või kaldkatus, kusjuures K. Türnpu tänava poolsele hooneosale tuleb projekteerida katusekalle sarnaselt samas tänavaseinas paiknevate olemasolevate hoonete katusekalletega. TLPA 24.07.2015 ehitusloa väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti (tl 10-27) p 1.1.3 kohaselt on TLPA komisjon 10.06.2015 täpsustanud, et K. Türnpu tänava poolne hooneosa tuleb kavandada vastavalt J. Kappeli tn 9 hoone katusekaldele või kavandada piisavalt sügav viimase korruse tagasiaste, et lahendus sobiks naaberhoone arhitektuurse lahendusega ja miljööväärtuslikule hoonestusalale. Projektis ongi valitud lahendus, kus K. Türnpu tänava poole projekteeriti viimase korruse tagasiaste (ehitusprojekti p-s 1.2.1 on märgitud, et K. Türnpu tänava poolses hooneosas on korterite lahendused kõikidel korrustel tüüpsed, välja arvatud viimase korruse korter nr 15, mis on tagasiaste tõttu allasuvatest väiksem). Muudatusprojektist ei nähtu, et katusekalde / tagasiaste osas oleks tehtud mingeid muudatusi (mh on selgelt märgitud, et elamu välisilme üldpilti ei ole muudetud). K. Türnpu tänava poolsed korterid on erinevatel korrustel jätkuvalt ühesuurused (3-toalised korterid 76,5 m2 ja 4-toalised korterid 86,6 m2), ainsaks erandiks viimase korruse 4-toaline korter nr 15, mille kasulik pind on 81,6 m2. Kuna vastavas osas pole muudatusi tehtud, siis olenemata sellest, kas detailplaneeringu järgi nõutud katusekallet asendava tagasiaste projekteerimine viisil, et viimase korruse avatud rõdu (st tagasiaste) on siiski täielikult lamekatusega kaetud (vt muudatusprojekti vaade C ja kaebajate esitatud foto tl 82), vastab tegelikkuses planeeringus silmas peetule või mitte, saanuks selle küsimuse tõstatada üksnes TLPA 24.07.2015 ehitusloa vaidlustamisel.
11.J. Kappeli tn 7 hoone kõrguse ja korruselisuse osas tuleb halduskohtuga nõustuda, et olukorras, kus muudatusprojektiga ei ole muudetud hoone projekteeritud kõrgust (11,8 m) ega absoluutkõrgust (27,6 m), mis vastavad ka detailplaneeringus ettenähtule (hoone maksimaalne kõrgus kuni 12 m, absoluutkõrgus kuni 27,6 m), ei saa hoone nulli (s.o esimese korruse 5(7)
3-17-726 põranda kõrguse) absoluutkõrguse tõstmine ja sellest tulenevad võimalikud ebakõlad hoone korruselisuse arvestamisel kahjustada kaebajate õigusi. Kuivõrd J. Kappeli tn 7 hoone kõrgust ei ole TLPA 24.07.2015 ehitusloaga võrreldes muudetud, siis ei saa asjakohased olla ka kaebjate väited, mis seonduvad täiendava lumekoormusega J. Kappeli tn 9 elamu katusele. J. Kappeli tn 7 ja 9 hoonete plokistamine oli nähtud ette juba detailplaneeringus ja algses ehitusprojektis. Maa-aluseks korruseks on majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 7 kohaselt korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 m hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist. Kaebajad on iseenesest õigesti märkinud, et kuna hoone nulli absoluutkõrgus on muudatusprojekti (vt lõige 1-1) järgi 16,69 m ning ehitist vahetult ümbritseva maapinna keskmiseks absoluutkõrguseks on märgitud 15,82 m, siis tuleks J. Kappeli tn 7 hoone K. Türnpu tänava poolne hooneosa lugeda hetkel kehtiva regulatsiooni järgi maapealseks korruseks, kuna selle kõrgusest (2,17 m) jääb allapoole maapinda napilt vähem kui pool (s.o 1,01 m). Samas asub elamu J. Kappeli tänava poolse hooneosa maa-alune korrus pea täielikult allpool ümbritsevat keskmist maapinda ning igal juhul puudub alus väita, et hoone saaks olla tervikuna 4korruseline. Samas on halduskohus õigesti viidanud, et Tallinna Linnavolikogu 02.05.2013 otsusega nr 68 J. Kappeli tn 7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 22 lg 2 järgi loeti soklikorrus ehitise maapealsete korruste hulka vaid siis, kui selle lagi oli ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. Nimetatud tingimusest lähtudes tuleks J. Kappeli tn 7 hoone soklikorrus tervikuna lugeda maa-aluseks korruseks, sest üheski osas ei ole selle lagi ümbritsevast keskmisest maapinnast kõrgemal kui 2 m. Neil asjaoludel ei saa ringkonnakohtu hinnangul väita vastuolu detailplaneeringus ettenähtud korruselisuse nõudega ega seeläbi kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist.
12.Isegi kui J. Kappeli tn 7 hoone maapealse osa suletud brutopind tuleks lugeda K. Türnpu tänava poolses küljes rõduklaasimissüsteemi kasutamise tõttu mõnevõrra suurenenuks (st arvestada seni majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 § 20 lg 2 alusel välja jäetud rõdud hoone suletud brutopinna hulka), ei oleks suurenemine oluline ega ületaks detailplaneeringus lubatud mahtu. Hoone senisele 1352,7 m2 suuruse brutopinnale tuleks sellisel juhul lisada 51,4 m2 (s.o rõdude kogupindala), mis teeb kokku 1404,1 m2, kuid detailplaneeringu järgi on elamu maapealse osa suletud brutopinnaks lubatud projekteerida maksimaalselt 1460 m2. Seejuures ei nähtu ka muudatusprojektis sisalduvatest hoone vaadetest (vt vaade C), et rõduklaasimissüsteem oleks peale I ja II korruse kasutusel ka elamu III korrusel, mistõttu on lisandunud suletud brutopind ilmselt veel väiksem. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa J. Kappeli tn 7 hoone suletud brutopinna marginaalne muutmine kuidagi kahjustada kaebajate õigusi ning tegemist ei ole ka sellise muudatusega ehitise olulistes tehnilistes näitajates, mille puhul tulnuks EhS § 46 lg 1 p 1 kohaselt senine ehitusluba kehtetuks tunnistada ja anda välja uus ehitusluba.
13.Seonduvalt J. Kappeli tn 9 elamuga külgnenud müüritise (nn tulemüüri) lammutamisega on Tallinna Ringkonnakohus 31.10.2017 otsuses nr 3-16-1050 asunud seisukohale, et tegemist ei olnud detailplaneeringu ega TLPA 24.07.2015 ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti järgi säilitamisele kuulunud ehitisega. Seega ei ole alust väita, et muudatusprojektiga oleks nähtud ette kõnealuse müüritise lammutamine. Kuigi J. Kappeli tn 7 ja 9 hoonete vahelise tulemüüri ebakohane lahendus võiks kahtlemata kahjustada kaebajate 6(7)
3-17-726 õigusi, ei nähtu muudatusprojektist, et selles osas oleks toimunud mingeid kõrvalekaldumisi planeeringus ja algses ehitusloas ettenähtud REI120 nõudest. Kaebajatele ei saa olla varasematest menetlustest (nt haldusasi nr 3-16-1050) teadmata, et J. Kappeli tn 7 ja 9 elamute külgnevate seinte vahele on algselt kavandatud vahtpolüstüreeni asemele paigaldatud soojustusena elamute tuleohutuse tagav kivivill, mille sobivust on neile kinnitanud ka Päästeamet. Muudatusprojekti joonisel MP 06 kajastub ka kõnealuse välisseina (VS04) konstruktsiooni kirjeldus (mh „soojustus – kivivill 200 mm“). Seega ei ole alust väita, et muudatusprojektist ei selgu tulemüüri lahendust. Mingeid sisulisi vastuväiteid kaebajad selles osas esitanud ei ole.
14.J. Kappeli tn 7 ja 9 kinnistute piiril oleva paekivimüüri säilimise võimalikkus tuli detailplaneeringu (vt põhijoonisel märkus nr 7 ja seletuskirja p 4.1.11) kohaselt täpsustada ehitusprojekti koostamise staadiumis. Muudatusprojektis on nähtud ette kõnealuse paekivimüüri korrastamine ja taastamine kuni absoluutkõrguseni 20,2 m, kuigi esialgu nähti ette müüri säilitamine absoluutkõrguseni 21,05 m. Kõrguse vähendamise põhjenduseks on toodud eesmärk tagada müüri ohutus ja säilimine. Kuivõrd kõnealune piirdemüür võib olla piirirajatiseks asjaõigusseaduse § 151 tähenduses ning kaebajad on viidanud nende privaatsuse vähenemisele, siis ei ole võimalik välistada selle muudatusega nende õiguste rikkumist. Küsimuse sellest, kas kõnealuse paekivimüüri säilitamine senisest madalamana oli õiguspärane, tuleb lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus. Seega on halduskohus piirdemüüriga seonduvas osas kaebuse tagastanud põhjendamatult.
15.Eelneva põhjal tuleb XX ja YY määruskaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu 16.05.2017 määrus osas, milles halduskohus tagastas kaebuse seoses J. Kappeli tn 7 ja 9 kinnistute vahelise paekivimüüri säilitamise ulatuse vähendamisega. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.