XX ja YY kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.08.2016 kirja nr 4-4/977-12 ja Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k tühistamiseks, 24.07.2015 väljastatud ehitusloa tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – XX ja YY, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Elis Allas Kolmas isik – Kappeli kodu OÜ, volitatud esindaja v.adv Gert Kasekivi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.07.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2017 määrus haldusasjas nr 3-16-2561 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 124 lg 3; § 155 lg 5; § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 24.07.2015 ehitusloa kuni kolme maapealse ja ühe maa-aluse korrusega korterelamu püstitamiseks aadressil J. Kappeli tn 7, Tallinn.
2.XX ja YY, J. Kappeli tn 7 kinnistu kõrval asuva J. Kappeli tn 9 korterelamu kaasomanikud, esitasid 26.02.2016, 01.03.2016, 13.03.2016, 15.03.2016 jt kuupäevadel Tallinna linna asutustele avaldusi, milles leiti, et J. Kappeli tn 7 kinnistul toimuvate ehitustööde käigus lammutatakse müüri, mis nende hinnangul on J. Kappeli tn 9 hoone välisseinaks. Taotleti müüri
3-16-2561 taastamist ja ehitustegevuse peatamist, kuna ehitamisega kaasneb väidetavalt oht kaebajate omandis olevale hoonele.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) lõpetas 24.08.2016 kirjaga nr 4-4/977-12 J. Kappeli tn 7 toimuva ehitustegevuse suhtes algatatud järelevalvemenetluse.
4.XX ja YY esitasid 13.09.2016 TLPA-le taotluse järelevalvemenetluse uuendamiseks seoses asjaoluga, et TLPA oli järelevalvemenetlust lõpetades tuginenud ebaõigetele faktilistele asjaoludele. XX ja YY esitasid 21.09.2016 korduva taotluse järelevalvemenetluse uuendamiseks ning palusid ühtlasi teavet, kas TLPA uuendab järelevalvemenetluse.
5.Kuna TLPA ei vastanud järelevalve uuendamise taotlusele, esitasid XX ja YY 23.09.2016 vaide, milles palusid tunnistada kehtetuks TLPA 24.08.2016 kiri. Tallinna Linnavalitsus jättis 09.11.2016 korraldusega nr 1700-k vaide rahuldamata, tehes samas TLPA-le ettekirjutuse vastata vaide esitajate 13.09.2016 taotlusele.
6.XX ja YY esitasid 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis pärast osalist tagastamist jäi menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tühistada Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korraldus nr 1700-k; 2) tühistada TLPA 24.08.2016 kiri nr 4-4/977-12; 3) ennistada ehitusloa tühistamise nõude kaebetähtaeg ja tühistada 24.07.2015 J. Kappeli tn 7 kinnistu korterelamu ehitamiseks väljastatud ehitusluba või alternatiivselt tuvastada ehitusloa õigusvastasus.
7.Tallinna Halduskohus jättis 27.07.2017 määrusega rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse 24.07.2015 ehitusloa tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1) ning lõpetas selle nõude osas menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse läbi vaatamata nõuetes tühistada TLPA 24.08.2016 kiri nr 4-4/977-12 ja Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korraldus nr 1700-k (resolutsiooni p 3) ning tagastas OÜ-le Laesson ja Partnerid riigilõivu 7,50 eurot (resolutsiooni p 4). Kaebus on esitatud ligi 17 kuud pärast vaidlusaluse ehitusloa väljastamist. Puudub kahtlus, et kaebajad olid ehitusloa väljastamisest teadlikud hiljemalt 25.04.2016, mil nad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-16-799), kus mainisid ehitusloa väljastamist. Selle kaebuse ühe lisana esitasid kaebajad ka 24.07.2015 ehitusloa. Haldusasjas nr 3-16-1050 on kaebajad esitanud kohtule tõendina TL 20.04.2016 koostatud hinnangu J. Kappeli tn 9 hoone otsaseina lammutamise korrektsuse kohta, milles on viidatud J. Kappeli tn 7 kortermaja ehitamiseks väljastatud ehitusloale. Kaebajad pole esitanud mõjuvaid põhjuseid, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel ei saa praegusel juhul olla asjaolu, et kaebajatel polnud ehitusloa vaidlustamiseks piisavaid spetsiifilisi eriteadmisi. Kaebajad on korduvalt olnud olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, mistõttu tulnuks kaebajatel täpsemad asjaolud välja selgitada haldus- või kohtumenetluses. Kaebajaid esindab hiljemalt alates 2016. aasta aprillist õigusteadmistega esindaja. Kaebajad ei ole välja toonud põhjuseid, mis takistasid neid ehitusloa väljastamisest teada saamisel asuma selgitama vaidluse algatamise korda, vajadusel kasutades selleks professionaalset abi. Ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue pole kaebajate õiguste kaitseks vajalik ning see tuleb jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Tuvastusnõuet põhjendavad kaebajad sellega, et ehitusprojekt ja ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga ning ehitusprojekti kohane lahendus põhjustab kaebajatele kuuluvale hoonele lumekoormust ja muudab kasutuskõlbmatuks kaebajate hoone korstnad. Ehitusloa õigusvastasus (vastuolu detailplaneeringuga) iseenesest ei anna kaebajatele õigust ehitusloa vaidlustamiseks tuvastusnõudega, vaid selleks peab ehitusluba riivama kaebajate subjektiivseid õigusi. Mõjutused kaebajate kinnistul asuvale hoonele ei ole aga seotud ehitusloa õiguspärasusega, vaid ehitusprojekti muudatusprojekti järgi teostatud ehitustöödega. Hoone J. 2(6)
3-16-2561 Kappeli tn 7 kinnistul on valmis ehitatud. Seega ei saaks ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine kuidagi aidata kaasa kaebajate eesmärkide saavutamisele. TLPA 24.08.2016 kiri nr 4-4/977-12 on menetlustoiming ning seda ei saa kohus tühistada. Menetlustoiming ei ole HKMS § 45 lg 3 alusel iseseisvalt halduskohtus vaidlustatav. Järelevalvemenetluse lõpetamine ei tingi vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmist ega toimingu tegemist. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist kolmanda isiku suhtes. TLPA-l on järelevalvemenetluse raames võimalik hinnata ehitise vastavust ehitusprojektile ja ehitamise ohutust. Kuna ehitustegevus J. Kappeli tn 7 kinnistul on lõppenud, saaks järelevalvemenetluses hinnata üksnes ehitise vastavust ehitusprojektile. Kaebajad peavad nende õigusi riivavaks eelkõige hoone kõrgust, mida aga ei ole muudatusprojektiga muudetud. Kaebajad ei saavutaks järelevalve teostamise läbi J. Kappeli tn 7 hoone ehitusprojektist madalamaks lammutamist. Seega ei ole kaebus TLPA 24.08.2016 kirja vaidlustamise osas lubatav ning see tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 jätta läbi vaatamata. Kaebusest ei nähtu, kuidas rikub vaideotsus kaebajate õigusi sõltumata vaide esemest, mistõttu tuleb Tallinna Linnavalitsuse 09.11.2016 korralduse nr 1700-k tühistamise nõue jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX palub 11.08.2017 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2017 määrus. J. Kappeli tn 7 korterelamule ei ole 10.08.2017 seisuga väljastatud kasutusluba. Ehitisregistri järgi on ehitis ehitamisel. Seega on ekslik kohtu seisukoht, et ehitis on valmis. Riiklikku järelevalvet saab teha nii ehitustegevuse kui ka ehitise üle. Vaidlust ei ole selles, et ehitustegevuse käigus lammutati J. Kappeli tn 9 hoone sein. J. Kappeli tn 7 korterelamu kohta on esitatud algsest projektist oluliselt erinev muudatusprojekt, mis näeb ette ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektist erineva ehitustegevuse. Muudatusprojektis ei ole käsitletud kaebaja hoonet (sh katus, korstnad ja lammutatud sein) puudutavaid küsimusi. Kaebaja vaidlustas kõnealuse muudatusprojekti kooskõlastamise, kuid kohus leidis haldusasjas nr 3-17-726, et kõik ehitusloa ja ehitusprojekti muudatusprojektiga seonduvaid asjaolusid tuleb menetleda haldusasjas nr 3-16-2561. Praeguse menetluse lõpetamine tingib olukorra, kus kaebajal puudub võimalus nõuda ehitusloa, selle aluseks oleva ehitusprojekti ning muudatusprojekti õigusvastasuse tuvastamist. Kaebetähtaja ennistamise aluseks on asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud muudatusprojekti. Ehitusloaga ja J. Kappeli tn 7 hoone ehitamisega on kaebajale tekitatud kahju, sest on tekkinud vajadus muuta J. Kappeli tn 9 hoone katust, kandekonstruktsioone ja korstnate lahendust. Nii halduskohus kui ka vastustaja on nõustunud kaebajaga, et täiendava lumekoormusega seoses on kaebajal tekkinud vajadus eemaldada katuselt ülemäärane lumi, millega kaasnevad kulutused. J. Kappeli tn 7 hoone ehitamisest tingitud täiendava lumekoormuse tõttu peab kaebaja tegema igal juhul kulutusi – kas muutma katuse- ja kandekonstruktsioone või palkama ettevõtte, kes tagab ööpäevaringselt lume eemaldamise kaebaja elumaja katuselt. Lisaks on kaebajal ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi, kuna hoonele võidakse väljastada kasutusluba. Eksisteerib reaalne oht, et vastustaja ei kontrolli J. Kappeli tn 7 kinnistul toimunud ehitustegevusest tekkivaid mõjusid kaebaja hoonele ka edaspidi. Detailplaneering näeb nii kaebaja kui ka kolmanda isiku hoone ette kolmekorruselisena. J. Kappeli tn 7 hoonel on neli maapealset korrust. Kui planeeringu järgi pidi säilima K. Türnpu tänava poolne piirdemüür, mis oleks taganud kolmekorruselise lahenduse, siis tegelikkuses 3(6)
3-16-2561 seda ei säilitatud. Seega ei ole arhitektuursetel põhjustel võimalik kaebaja hoonele kolmandat korrust ehitada, vaid miljöösse sobivuse tagamiseks tuleb kavandada kõik korrused samale kõrgusele J. Kappeli tn 7 korterelamu korrustega. Halduskohus oleks pidanud andma kaebajale võimaluse kaebust muuta, selgitades kaebajale, millised on kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad nõuded. Riikliku järelevalve teostamine on võimalik ka valmis ehitatud ehitise üle. J. Kappeli tn 7 hoonet on võimalik muuta selliselt, et hoida ära nn lumekoti teke või seda minimeerida. Vastustajal on ettekirjutusega võimalik kohustada J. Kappeli tn 7 omanikku tegema ehitustöid ka väljaspool temale kuuluvat kinnistut. Kaebaja on nõus vajadusel lubama ehitustööde tegemist oma kinnistul. Vaidemenetluse eesmärgiks oli riikliku järelevalve jätkumine. Kuna järelevalve kaitseb ka kaebaja õigushüvesid, rikub vaideotsus tema subjektiivseid õigusi. Kaebajal on õigus nõuda tema hoonele ohtu põhjustava ja detailplaneeringule mittevastava ehitise üle riikliku järelevalve teostamist.
9.Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Muudatusprojekti esitamine ei saa olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. TLPA-le 30.11.2016 esitatud muudatusprojekt ei saa mõjutada 24.07.2015 ehitusloa õiguspärasust isegi juhul, kui muudatusprojektiga kavandatud muudatused oleksid õigusvastased. Kasutusloa väljastamise korral on kaebajatel võimalik nõuda selle tühistamist. Kinnistute vahel paikneva müüri küsimust käsitletakse haldusasjas nr 3-16-2487.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus 24.07.2015 ehitusloa tühistamiseks on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei esine. Halduskohus leidis, et kaebajad olid ehitusloast teadlikud hiljemalt 2016. a aprillis, mil nad mainisid seda kohtule esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-16-799). Tõenäoliselt said kaebajad ehitusloast teadlikuks veelgi varem – kui J. Kappeli tn 7 kinnistul algas ehitustegevus ning kaebajad pöördusid veebruaris-märtsis 2016 ehitaja ja TLPA poole ehitustegevuse peatamiseks ning tugimüüri taastamiseks. Kaebajate avaldustest ja määruskaebusest järeldub, et kaebajad näevad oma subjektiivsete õiguste rikkumisena eelkõige seda, et J. Kappeli tn 7 hoone ehitamisel lammutati J. Kappeli tn 7 ja 9 kinnistute vaheline tulemüür (mida kaebajad pidasid oma hoone välisseinaks) ning kuna kõrvalhoone on nende elamust kõrgem, tekib kaebajate elamu katusele lumesaju korral nn lumekott. Tulemüüri lammutamisest teadsid kaebajad juba veebruaris 2016. Nagu nähtub 23.09.2016 vaidest (p 1.5), siis sellest, et kaebajate elamu katusele võib hakata kogunema varasemaga võrreldes suuremas koguses lund, mis koormab katuse- ja kandekonstruktsioone, olid kaebajad teadlikud juba hiljemalt augustis 2016. Ehitusprojekti muudatusprojekti koostamine ja vaidlustamine ei ole HKMS § 71 lg 2 mõttes asjaolu, mis võinuks takistada kaebetähtajast kinnipidamist. Olukorras, kus kaebajad teadsid oma õiguste rikkumisest juba enne muudatusprojekti koostamist, ei saa muudatusprojektist teada saamine ja selle vaidlustamine olla aluseks ennistada ehitusloa tühistamise nõude esitamise kaebetähtaeg.
11.Halduskohus on 16.03.2017 määruse resolutsiooni p 1.4 kohaselt tagastanud 24.07.2015 ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude, kuid sama määruse põhjenduste kohaselt on ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue tühistamisnõude alternatiivina menetlusse võetud. Halduskohus on 27.07.2017 määruse põhjendavas osas leidnud, et ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole 4(6)
3-16-2561 võimalik. HKMS § 45 lg 2 lause 1 piirab tuvastamiskaebuse esitamist juhtudega, kus õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja selgitama, miks on sellise kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 37 lg 4), s.t välja tooma põhjendatud huvi. Kaebajad on nimetanud soovi esitada kahju hüvitamise nõue (mis on tingitud vajadusest muuta kaebajate hoone katust ja kandekonstruktsioone ning korstnate lahendusi) ja lisaks viidanud preventiivsele huvile välistada olukord, kus vastustaja jätab ka edaspidi kontrollimata J. Kappeli tn 7 hoone ehitustegevusega kaasnevad mõjud kaebajate elamule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine ei saa aidata kaasa kaebajate eesmärkide saavutamisele. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kavandatav kahjunõue perspektiivitu. Kaebajad peavad ehitusluba õigusvastaseks põhjusel, et see ei vasta korruselisuse osas J. Kappeli tn 7 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule. Sõltumata sellest, kas hoone alumist korrust lugeda maapealseks või maa-aluseks korruseks, ei ületa hoone kõrgus detailplaneeringus lubatut (12 m). Samuti on järgitud detailplaneeringu nõuet, et K. Türnpu tänava poolsel hooneosal on viimasel korrusel tagasiaste, sobitamaks hoonet J. Kappeli tn 9 elamu arhitektuurse lahendusega. Nende tingimuste osas muudatusprojekt algset ehitusprojekti ei muutnud. Detailplaneering nägi ka ette hoonete plokistamise ning lisaks määras ehitusõiguse J. Kappeli tn 9 hoonele kolmanda korruse ehitamiseks. Seega ei nähtu vähemalt J. Kappeli tn 7 hoone kõrguse, tagasiaste ja plokistamise osas vastuolu detailplaneeringuga. Kaebajate väidetud probleemid oleks ilmselt võimalik kõrvaldada nende hoonele planeeringuga ette nähtud lisakorruse ehitamisel. Paljasõnaline on kaebajate väide, et kolmanda isiku hoone tõttu pole enam võimalik nende elamule kolmandat korrust peale ehitada. See, et kaebajad ei ole seni detailplaneeringust tulenevat ehitusõigust asunud realiseerima, ei anna neile õigust nõuda kõrvalhoone ümberehitamist või täiendavate ehitustööde tegemist lume kogunemise vältimiseks. Hoonele kahju tekkimist saavad kaebajad vältida katuselt lume eemaldamisega. Vastav kohustus tuleneb kaebajatele Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p-st 9. Kaebajatel puudub ka preventiivne huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlust pole selles, et vastustaja on kontrollinud ehitustegevust J. Kappeli tn 7 kinnistul. Ringkonnakohtul pole mõistlikku põhjust arvata, et vastustaja jättis kasutusloa andmise menetluses tuvastamata olulised asjaolud ega kaalunud erinevaid huve. Ringkonnakohtu arvates pole kaebajad toonud esile asjaolusid, mis viitaks ehitusloa õigusvastasusele.
12.Põhjendamatu on määruskaebuse etteheide, et halduskohus oleks pidanud kaebajatele andma võimaluse kaebust muuta. Sellise võimaluse andmise kohustus saab kohtul olla juhul, kui kaebuses esitatud nõuete kõrval eksisteerivad alternatiivsed, tõhusamad nõuded. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kaebajatele oli teada võimalus vaidlustada kasutusluba, kui see väljastatakse. Ehitisregistri andmetest nähtuvalt on TLPA pärast vaidlustatud halduskohtu 27.07.2017 määruse tegemist väljastanud 27.10.2017 kasutusloa nr 1712371/14975 J. Kappeli tn 7 korterelamule (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 määrus nr 3-17-726, p 7). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebajad otsustasid siiski oma kaebuse muutmise asemel (vt Riigikohtu 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p-d 11-14) esitada 27.11.2017 haldusasjas nr 3-17-2591 kasutusloa tühistamiseks Tallinna Halduskohtule eraldi kaebuse. Selles asjas on menetlusse võtmise otsustamine pikenenud, sest riigilõiv on tasutud vaid ühe, kuid selgituseta kumma kaebaja eest. Kuna ringkonnakohtule ei nähtu põhjusi, miks halduskohus ei peaks võtma selle kaebuse menetlusse, ei ole vajalik lähemalt hinnata kaebuse muutmise põhjendatust praeguses haldusasjas.
13.Toimikust nähtub, et kaebajad taotlesid TLPA-lt ehitustegevuse peatamist seoses nõuetele mittevastava ja ohtliku ehitustegevusega J. Kappeli tn 7 kinnistul. Kaebajate väited puudutasid eelkõige J. Kappeli tn 7 ja 9 kinnistute vahelise müüri lammutamist; lumekoormuse küsimust järelevalvemenetluse raames ei tõstatatud. TLPA lõpetas 24.08.2016 kirjaga 5(6)
3-16-2561 järelevalvemenetluse, kuna menetluse käigus kogutud materjali põhjal ei tuvastanud amet õigusrikkumist ning puudus alus ehitustegevuse peatamiseks. Vastustaja märkis 24.08.2016 kirjas, et J. Kappeli tn 7 hoone vundamendi ehitamisel võeti kasutusele kõik meetmed J. Kappeli tn 9 hoone konstruktsioonide ohutuse tagamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ekslikult leidnud, et TLPA 24.08.2016 kiri on riikliku järelevalve menetluse toiming, mida kohus ei saa tühistada. Haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2 järgi on haldusaktina käsitatav sisuline keeldumine taotletud haldusakti andmisest. Praegusel juhul on tegemist haldusmenetluse lõpetamisega sisulisel põhjusel, mis on võrdväärne haldusakti andmisest keeldumisega (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 11).
14.Isegi juhul, kui TLPA 24.08.2016 kiri peaks olema õigusvastane, ei saaks selle tühistamine kaebajate õiguste kaitsele enam kuidagi kaasa aidata, sest ehitis oli määruskaebuse esitamise ajal sisuliselt valmis. Seetõttu ei olnud ehitamise peatamise nõudmine enam eesmärgipärane. Ehitiste vahel asuva piirdemüüri kõrguse vähendamise pinnalt tekkinud vaidlus on lahendatud haldusasjas nr 3-16-2487 (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2017 määrus nr 3-16-2487). Eeltoodust lähtuvalt ei oleks vaidlustatud kirja tühistamisnõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebajad on oma õiguste kaitseks vaidlustanud ehitisele väljastatud kasutusloa mh selle pinnalt, et ehitis ei vasta ehitusloa või ehitusprojekti tingimustele. Vaidlusalune ehitis ei ole juriidiliselt olemas enne, kui sellele väljastatud kasutusluba on jõustunud, s.t. läbinud ka võimalikud kohtuvaidlused (Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 36).
15.Halduskohus on õiguspäraselt jätnud vaideotsuse tühistamise nõude läbi vaatamata. Kaebajad pole põhjendanud, kuidas rikub vaideotsus nende õigusi sõltumata vaide esemest (järelevalvemenetluse läbiviimine).
16.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.07.2017 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Monika Laatsit
(allkirjastatud digitaalselt) Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.