T. V.i kaebus Tallinna linna vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T. V., volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud – OÜ Kappeli Kodu, M. R., M. A., M. P.T., A. H. T., T. M., P. M., U. L., A. J., Reinvestments OÜ, A. K., N. K., A. K., M. K., M. M., P. T., M. L., E. K., T.
S., I. V.-S., A. R.
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Kõrvaldada menetlusest kolmandate isikutena OÜ Kappeli Kodu, M. R., M. A., M. P.T., A. H. T., T. M., P.M., U. L., A. J., Reinvestments OÜ, A. K., N. K., A. K., M. K., M. M., P. T., M. L., E. K., T. S., I. V.-S. ja A. R.
2.Rahuldada T. V.i kaebus osaliselt. Mõista Tallinna linnalt T. V.i kasuks välja kahjuhüvitis summas 15 708 eurot. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Tallinna linnalt välja T. V.i kasuks menetluskulud summas 966,37 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-17-2591 Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T. V. ja T. V. on J. Kappeli 9, Tallinn asuva korterelamu omanikud. Tallinna Linnavolikogu 02.05.2013 korraldusega nr 68 kehtestati „J. Kappeli tn 7 kinnistu ja lähiala“ detailplaneering (edaspidi: detailplaneering). J. Kappeli 9 kinnistu naaberkinnistule J. Kappeli 7 on püstitatud 16-korteriga korterelamu. Ehitusluba nr 1512219/08736 väljastati J. Kappeli 7 korterelamu püstitamiseks 24.07.2015. 30.11.2016 esitas J. Kappeli 7 kinnistu tolleaegne omanik OÜ Kappeli Kodu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusloa saanud ehitusprojekti muudatusprojekti. TLPA 22.03.2017 kooskõlastusega nr 1506 kiitis vastustaja heaks muudatusprojekti ning muutis sellega 24.07.2015 väljastatud ehitusluba ja ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti.
2.TLPA väljastas 27.10.2017 Kappeli tn 7 korterelamule kasutusloa nr 1712371/14975 (kasutusluba). Kasutusloa kõrvaltingimustes on vastustaja esitanud muuhulgas järgmise tingimuse: „TLPA kooskõlastatud tingimusega, et Kappeli 7 ja Kappeli 9 vaheline paekivimüüritis, mille ehitamise suhtes on pooleli naabrite vaheline kohtuvaidlus, taastatakse 6 kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist projektijärgseks vastavalt projektiga kinnitatud kõrgusmärgini.“
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 27.11.2017 T. V.i ja T. V.i kaebus, milles taotleti kasutusloa tühistamist ja Tallinna linnalt T. V.i ja T. V.i kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist summas 8400 eurot.
4.Kohus võttis 27.12.2017 määrusega menetlusse T. V.i ja T. V.i kaebuse TLPA 24.10.2017 kasutusloa nr 1712371/14975 tühistamiseks ja T. V.i kaebuse TLPA vastu kahju hüvitamise nõudes, otsustades menetleda kaebusi ühe haldusasjana.
5.Tallinna Halduskohus peatas 16.02.2018 määrusega kaebajate taotlusel haldusasja 3-17-2591 menetluse kuni menetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-16-1050. Kohus märkis, et kuna haldusasjas nr 3-16-1050 vaieldakse selle üle, kas J. Kappeli 7 vundamendilahendus riivab kaebajate õigusi, sõltub otsus käesolevas haldusasjas osaliselt sellise asjaolu esinemisest või puudumisest, mis on teise kohtumenetluse esemeks.
6.Riigikohus tühistas 13.12.2018 otsusega haldusasjas 3-16-1050 osaliselt Tallinna Halduskohtu 02.11.2016 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2017 otsuse asjas 3-16-1050 ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas T. V.i ja T. V.i kaebuse osaliselt ning tuvastas Tallinna linna tegevusetuse õigusvastasuse J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 hoonete vundamentide deformatsioonivuugi üle järelevalve tegemisel. Ülejäänud osas jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse rahuldamata ning haldus- ja ringkonnakohtu otsused muutmata.
7.Tallinna Halduskohus otsustas 08.03.2019 määrusega liita haldusasja 3-17-2591 haldusasjaga 3-17-726 (T. V.i ja T. V.i kaebus TLPA 22.03.2017 kooskõlastuse nr 1506 osaliseks tühistamiseks), jättes haldusasja numbriks 3-17-2591.
8.Tallinna halduskohus jättis 09.09.2019 otsusega haldusasjas 3-17-2591 rahuldamata T. V.i ja T. V.i kaebuse TLPA 24.10.2017 kasutusloa nr 1712371/14975 tühistamiseks. Kohus tühistas TLPA 22.03.2017 kooskõlastuse nr 1506 osas, millega lubati taastada J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute piiril paiknev müür absoluutkõrguseni 20,20 m algse 21,05 m asemel. Sama
2(11)
3-17-2591 otsusega peatas kohus T. V.i hüvitamiskaebuse menetluse menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-16-18152.
9.Tallinna Halduskohus uuendas 16.03.2020 määrusega haldusasja 3-17-2591 menetluse hüvitamiskaebuse osas, kuna kohtuotsus tsiviilasjas 2-16-18152 jõustus 06.03.2020. Tallinna Halduskohus peatas 10.08.2020 määrusega T. V.i hüvitamiskaebuse menetluse, kuni jõustub menetlust lõpetav lahend T. V.i ja T. V.i kaebuses tühistada Tallinna TLPA 24.10.2017 kasutusluba nr 1712371/14975 (haldusasi 3-17-2591). Peatamine tulenes asjaolust, et Riigikohus võttis J. Kappeli 7 kasutusluba puudutava T. V.i ja T. V.i kassatsioonkaebuse 18.06.2020 menetlusse ning kohtu hinnangul, kuna hüvitamisnõudel on mitmeid kokkupuutepunkte Riigikohtu menetluses oleva J. Kappeli 7 elamu kasutusloa tühistamise kaebusega, oli põhjendatud ja menetlusökonoomia põhimõtet järgiv hüvitamiskaebuse menetlus peatada Riigikohtu lahendi tegemiseni kasutusloa asjas.
10.Riigikohus tegi 08.06.2021 asjas nr 3-17-2591 otsuse, millega jättis rahuldamata T. V.i ja T. V.i kaebuse tühistada TLPA 24.10.2017 kasutusluba nr 1712371/14975.
12.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) J. Kappeli 7 korterelamu tekitab kaebajale kuuluva elamu kandekonstruktsioonidele ning katusele täiendava koormuse ning muudab kasutuskõlbmatuteks kaebaja elamu korstnad. Muudatusprojekti ja selles esitatud joonistega on loodud eksitav mulje, justkui oleks kahe hoone kõrguste vahe väike või olematu. Tegelikkuses on kahe hoone kõrguste vahe äärmiselt suur. Sellest tulenevalt mõjutab J. Kappeli 7 kõrguselahendus negatiivselt J. Kappeli 9 elamut. J. kappeli 9 elamu katusele ja kandekonstruktsioonidele tekib täiendav lumekoormus ehk nn lumekott. Olukorras, kus J. Kappeli 7 hoone lahenduse tõttu suureneb kaebajale kuuluvale elamule lumekoormus enam kui 3 korda, rikub J. Kappeli 7 korterelamu lahendus kaebaja subjektiivseid õigusi ja seab ohtu elamu ohutuse ja stabiilsuse, ohustades samaaegselt ka kaebaja elu, tervist ning vara. 2) J. Kappeli 7 korruselisus ning katusekalle on vastuolus detailplaneeringuga. Muudatusprojekti seletuskirja kohaselt on üks põhilisemaid muudatusi hoone nulli absoluutkõrguse tõstmine. On üldteada asjaolu, et hoone nulliks loetakse esimese korruse põrandapinna kõrgust. Hoone nulli tõstmisel ning sellest tulenevalt korruste kõrguste vähendamisel on aga tõusnud ka sokli- ja keldrikorruse (edaspidi 0-korruse) kõrgus. J. Kappeli 7 korterelamu 0-korruse näol ei ole selle mõõtmeid ja paiknemist arvestades tegemist maa-aluse korrusega, vaid J. Kappeli 7 korterelamu 0-korrus tuleb õigusaktidest tulenevalt lugeda maapealseks korruseks. Seetõttu eksisteerib vastuolu detailplaneeringuga, millega määrati J. Kappeli 7 kinnistule ehitusõigus ühe maa-aluse ja 3 maapealse korrusega elamu ehitamiseks. Maapealsete ja maa-aluste korruste hindamisel tuleb võrdluseks võtta hoonet ümbritsev keskmine maapind või katend. Seega oleks J. Kappeli 7 korterelamut ümbritseva keskmise maapinna arvutamisel tulnud arvesse võtta ka Türnpu tänava kõrgust, mis vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele on 14,29. Muudatusprojektis on ehitist vahetult ümbritseva maapinna keskmiseks kõrguseks võetud aga 15,82 m. Seega kajastab muudatusprojekt ebaõigeid andmeid maapinna kõrguse osas eesmärgiga luua vale mulje J. Kappeli 7 hoone korruselisusest. Õigusaktidest tulenevalt juhul, kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maaaluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks.3) Detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud nõue, et J. Kappeli 7 kinnistule kavandatud hoonel peab Türnpu tänava poolsel hooneosal olema arvestatud samas tänavaseinas paiknevate olemasolevate hoonete katusekalletega. J. Kappeli 7 korterelamu viimane korrus on 3(11)
3-17-2591 välja ehitatud aga täiskorrusena, st vastuolus detailplaneeringus sätestatud nõudega. Kaebuse lisas 7 esitatud fotolt nähtub selgelt, et J. Kappeli 9 korterelamu katusekalle Türnpu tänava poolt ei vasta detailplaneeringus esitatud nõuetele. Katusekalde mittevastavus detailplaneeringule süvendab täiendavalt ka J. Kappeli 9 elamu katusel asuvate korstnate tõmbe probleemi ning süvendab veelgi J. Kappeli 9 elamu katusele tekkivat nn lumekotti. 4) Muudatusprojektiga on ette nähtud J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 vahelise paekivimüüri lammutamine absoluutkõrguselt 21,05 m absoluutkõrguseni 20,20 m ehk paekivimüüri lammutamine ca 85 cm osas. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamise staadiumis täpsustada J. Kappeli tn 9 ja J. Kappelit tn 7 kinnistute piiril oleva paekivimüüri säilimise võimalikkus. Kappeli 7 kinnistule väljastatud ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojekti kohaselt tuli Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute piiril asuv piirdemüür säilitada. Kuna ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on selgesõnaliselt sätestatud, et piirdemüür säilitatakse, tuleb kooskõlastatud muudatusprojekti, milles nähti ette piirdemüüri osaline lammutamine, lugeda esialgset ehitusluba muutvaks. Muudatusprojektile oli seega vajalik ka kaebaja nõusolek, kuivõrd nähakse muudatusprojektiga ette osaliselt kaebaja kinnistul asuva (ning kaebaja kaasomandis oleva) piirdemüüri lammutamine. Sellist nõusolekut andtud ei ole. Kaebaja jaoks jääb arusaamatuks ning rikub kaebaja õigusi kasutusloas sätestatud kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb piirdemüür taastada 6 kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist projektijärgseks vastavalt projektiga kinnitatud kõrgusmärgini. Kõrvaltingimusest ei selgu, millist projekti kõrvaltingimus silmas peab. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu teemaplaneering „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste määramine“ (edaspidi: teemaplaneering) seletuskirja punkti 4.10.3 kohaselt oleneb kahe naaberkrundi vaheliste piirete kõrgus naabrite vastastikusest kokkuleppest. Seega on teemaplaneeringus selgesõnaliselt sätestatud, et piirdemüüri kõrgus oleneb käesoleval juhul J. Kappeli 7 omaniku ja J. Kappeli 9 omanike vastastikusest kokkuleppest. 5) Hüvitamiskaebuse esemeks on kaebaja poolt tehtavad kulutused J. Kappeli 9 elamu katuse kandekonstruktsioonide, J. Kappeli 9 elamu korstende ja piirdemüüri ümberehituseks. Vastustaja ei ole J. Kappeli 7 kinnistuga seotud haldusmenetluste raames taganud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitset ning vastustaja tegevuse (tegevusetuse) tulemusel on seeläbi tekkinud olukord, kus J. Kappeli 7 kinnistule on püstitatud korterelamu, mis põhjustab kaebaja elamule sedavõrd suuri negatiivseid mõjutusi, et vajalik on J. Kappeli 9 elamu ümberehitustööd. 6) J. Kappeli 7 korterelamu ehitamise käigus lammutati vastuolus esialgse ehitusprojektiga J. Kappeli 9 elamu välisseinaks olnud tulemüür, mis oli ühtlasi piirirajatiseks J. Kappeli 9 elamu ja J. Kappeli 7 kinnistu vahel. Ka muudatusprojektis ei ole kajastatud J. Kappeli 9 välisseinaks olnud tulemüüri lammutamist ega ka tuleohutuse seisukohast oluliste ehitusmaterjalide ja lahenduste kasutamist vastu J. Kappeli 9 elamut. Tulenevalt asjaolust, et J. Kappeli 9 elamu välisseinaks olnud tulemüür lammutati, oli võimalik püstitada J. Kappeli 7 korterelamu selliselt, et see külgneb vahetult J. Kappeli 9 elamuga, st J. Kappeli 7 korterelamu välissein asub vastu J. Kappeli 9 elamut. Sellises olukorras on äärmiselt oluline kaebaja jaoks veenduda, kas ja milliseid meetmeid rakendades on tagatud tuleohutusnõuded. Muudatusprojekti seletuskirjast ega ka korruse plaanidelt ei selgu, kuidas on lahendatud J. Kappeli 7 korterelamu soojustus osas, kus korterelamu on ehitatud vastu J. Kappeli 9 elamut. Joonistelt ei selgu, millist soojutust on kasutatud ning kui suures ulatuses moodustub välisseinast soojustusmaterjal. Samuti ei selgu, kas soojustusmaterjalina on kasutatud tulekindlat materjali.
13.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 1) Ehitusinsener Andres Hirv on andnud 27.09.2016 selgituse J. Kappeli tn 9 hoone katuslaele mõjuvast lumekoormusest tulenevalt ehitustegevusest naaberkinnistul. Selgituses tõdeb A. Hirv, et ehitatav kõrgem hoone küll muudab J. Kappeli tn 9 elamu katusele mõjuva 4(11)
3-17-2591 lumekoormuse suurust, kuid sellest ei järeldu, et muutus ohustab J. Kappeli tn 9 elamu katust või kandekonstruktsioone. Ühtegi tõendit, et selline oht reaalselt eksisteerib, kaebaja esitanud ei ole. Lisaks saab kaebaja hoonele kahju tekkimist vältida katuselt lume eemaldamisega. Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p-st 9 tulenevalt kohustub kinnistu ja ehitise omanik kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms. Järelikult ei saa kaebaja lasta tekkida enda ehitise katusele ca 3-meetrist nn lumekotti, mis ohustaks ehitise konstruktsioone juba ainuüksi tulenevalt Tallinna linna heakorra eeskirjast, mis näeb ette ehitiselt lume ja jääpurikate eemaldamise, vältimaks ohtu kolmandate isikute elule ja tervisele. Kaebaja elamu otsasein on alati olnud kõrgem hoone katuse räästastest, mistõttu ei saa võimalik lumekoti tekkimine olla põhjustatud J. Kappeli 7 hoonest. 2) Lisaks märgib kaebaja, et J. Kappeli tn 7 hoone kõrgusest tulenevalt on muutunud kasutuskõlbmatuks kaebajale kuuluva elamu J. Kappeli tn 7 kinnistu poolsed korstnad, kuna tulenevalt hoonete kõrguste erinevusest ei tõmba J. Kappeli tn 9 elamu korstnad ettenähtud viisil ja tahkekütte kollete kasutamine J. Kappeli tn 9 elamus on võimatu. Kaebaja nimetatud väide on paljasõnaline, esitatud ei ole tõendeid, mis seda kinnitaks. Kuna kaebaja kasutab gaasikütet, ei kasuta ta tahkekütte koldeid. 3) Olukorras, kus muudatusprojektiga ei ole muudetud hoone projekteeritud kõrgust (11,8 m) ega absoluutkõrgust (27,6 m), mis vastavad ka detailplaneeringus ettenähtule (hoone maksimaalne kõrgus kuni 12 m, absoluutkõrgus kuni 27,6 m), ei saa hoone nulli (s.o esimese korruse põranda kõrguse) absoluutkõrguse tõstmine ja sellest tulenevad võimalikud ebakõlad hoone korruselise arvestamisel kahjustada kaebaja õigusi. Lisaks kehtis detailplaneeringu kehtestamise ajal majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ (edaspidi: määrus nr 69), mille § 22 lg 2 kohaselt loeti soklikorrust hoone maapealseks korruseks vaid juhul, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. Nimetatud tingimusest lähtudes tuleks J. Kappeli tn 7 hoone soklikorrus tervikuna lugeda maa-aluseks korruseks, sest üheski osas ei ole selle lagi ümbritsevast keskmisest maapinnast kõrgemal kui 2 m. Praegu kehtiva majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 (edaspidi: määrus nr 57) „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 18 lg 9 kohaselt loetakse korrus maapealseks korruseks, kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega. Seega praegu kehtiva määruse kohaselt tuleks J. Kappeli tn 7 hoone K. Türnpu tänava poolne hooneosa tõepoolest lugeda maapealseks korruseks, kuna selle kõrgusest (2,17 m) jääb allapoole maapinda napilt vähem kui pool (s.o 1,01 m). Samas asub elamu J. Kappeli tänava poolse hooneosa maa-alune korrus pea täielikult allpool ümbritsevat keskmist maapinda ning seega puudub igal juhul alus väita, et hoone saaks olla tervikuna 4-korruseline.Visuaalselt on selge, et hoone korruselisus ja kõrgus vastab esialgsele ehitusprojektile ning seda ei ole muudatusprojektiga muudetud. Samuti ei ületa hoone kõrgus detailplaneeringuga lubatud kõrgust 12 m, sõltumata sellest, kas lähtuda hoone korruselise üle otsustamisel detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud määrusest nr 69 või praegu kehtivast määrusest nr 57 – kaebaja subjektiivsete õiguste riive saaks antud juhul tuleneda siiski üksnes hoone kõrguse muutumisest. 4) Kuivõrd vastustaja on seisukohal, et paekivimüüri lammutamine absoluutkõrguselt 21,05 m absoluutkõrguseni 20,20 m muudatusprojekti alusel on õiguspärane, on vastustaja ilmselgelt silmas pidanud piirdemüüri taastamist muudatusprojektis ette nähtud kõrguseni. Juhul, kui halduskohus peaks siiski asuma seisukohale, et muudatusprojekti kooskõlastamine vastustaja poolt oli piirdemüüri osas õigusvastane, tuleb piirdemüür taastada esialgse kõrguseni, s.o 21,05 m. Müüri gabariite, seisukorda ega säilimise ulatust ei ole müüriga seonduvalt käsitletud ei detailplaneeringus ega ehitusprojektis. Muudatusprojektiga on mh ette nähtud J. Kappeli tn 7 ja J. Kappeli tn 9 kinnistute vahelise paekivimüüri korrastamine ja taastamine kõrguseni abs. K.+20,29 m (esialgne abs. K. + 21,05 m). Vastustajale esitatud muudatusprojekti seletuskirjast 5(11)
3-17-2591 ja asendiplaanilt nähtuvalt asub vaidlusalune paekivimüür tervikuna J. Kappeli 7 kinnistul. Muudatusprojekti kooskõlastamise õiguspärasuse seisukohast ei oma müüri kuuluvus ega ka kokkulepete olemasolu või puudumine kaebaja ja kolmanda isiku vahel tähtsust. Ehitusluba ei anna õigust ehitada (kaas)omaniku nõusolekuta ning vastav märkus on kantud ka ehitusloale. Naabrite omavaheliste kokkulepete olemasolu või puudumine väljub ehitusõiguse piiridest. Kaebajad on saanud muudatusprojekti menetluses oma arvamust avaldada ja vastuväiteid esitada. Paekivimüüri madalamaks lammutamine oli vajalik ohutuse tagamiseks. Kaebusest ei nähtu sisulisi põhjendusi, kuidas J. Kappeli 9 ja J. Kappeli 7 kinnistute piiril oleva paekivimüüri säilitamine 85 cm madalamana kaebaja subjektiivseid õigusi rikuks.
14.Kolmas isik OÜ Kappeli Kodu vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Käesolevale kaebusele eelnevalt on kaebajad esitanud samadel elulistel asjaoludel ning samadele väidetele tuginedes Tallinna Halduskohtule kaebusi, mille alusel on algatatud mitmeid haldusasju (3-16-1050, 3-16-2487, 3-16-2561, 3-17-726). Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses kaebaja kanda. Kaebuses toodud väited ja seisukohad on kattuvad teistes haldusasjades esitatud väidete ja seisukohtadega. Seni ei ole ükski kohus pidanud põhjendatuks T. V.i ja T. V.i kaebusi ning nendes toodud väiteid.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kuna hüvitamiskaebuse menetlemine erinevalt kasutamisloa vaidlusest ei puuduta J. Kappeli 7 elamu korteriomandi omanike õigusi, tuleb varasemas menetluses kaasatud kolmandad isikud HKMS § 21 lg 5 alusel menetlusest kõrvaldada.
16.Haldusasjas 3-17-2591 esitatud kaebuses väitis kaebaja kahju seoses J. Kappeli 9 elamu katuse kandekonstruktsioonide ning korstende mittefunktsioneerimisega. Kaebaja hinnangul on kahju tekkimine otseselt seotud J. Kappeli 7 korterelamust tingitud negatiivsete mõjudega. Kaebaja hinnangul tekib J. Kappeli 7 korterelamust J. Kappeli 9 elamu katusele täiendav lumekoormus, millele olemasolev J. Kappeli 9 elamu katuse kandekonstruktsioon ei pea vastu. Samuti on J. Kappeli 7 korterelamu tõttu muutunud kasutuskõlbmatuks J. Kappeli 9 elamu korstnad (tõmme puudub), mistõttu puudub võimalus J. Kappeli 9 elamul kasutada küttekoldeid ning korstnad tuleb ehitada kõrgemaks. Tekitatud kahju suuruseks hindas kaebaja esitatud kaebuses 8400 eurot. Hiljem on kaebajad suurendanud kahjuhüvitise summat ja lisanud kahju hulka J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 vahelise paekivimüüritise taastamise tööde maksumuse. Lõpliku kahjusumma on kaebaja esitanud 12.08.2019 menetlusdokumendis (dtl 1489‒1493) ja selle lisades 1‒14 (dtl 1495‒1509). Kokku on kaebajale 12.08.2019 menetlusdokumendi p 3.1 kohaselt tekkinud kahju summas 3648 eurot (lisad 1-12) + 15 708 eurot (lisa 13) + 10 920 eurot (lisa 14). Seega väidab kaebaja, et kogukahju suurus on 3648 + 15 708 + 10 920 = 30 276 eurot. Paekivimüüritise osas on kaebaja jäänud esialgse summa (15 708 eurot) juurde (vt 27.04.2020 menetlusdokumendi lisa 9, dtl 1994‒1945).
17.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
18.Kaebaja 12.08.2019 menetlusdokumendi lisas 1 esitatud OÜ Ehitusagentuuri eksperthinnangu kulu on vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistetud kasutusloa menetluses (vt Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 otsus haldusasjas 3-17-2591, p 23). Kohus ei pidanud samas otsuses põhjendatuks tasu väljamõistmist kahe sarnase arvamuse (OÜ Ehitusagentuur ja EIN & KO OÜ11.09.2018 ekspertarvamuse) eest. Kuna katusekonstruktsioonidega seonduv hüvitamisnõue jääb rahuldamata (vt otsuse p 19), tuleb jätta rahuldamata taotlus hüvitada EIN & KO OÜ ehitise erakorralise auditi kulu summas 600 eurot (12.08.2019 menetlusdokumendi lisa 3). Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse raames ka kuludokumendid seoses J. Kappeli 9 6(11)
3-17-2591 välisseina taastamisega (12.08.2019 menetlusdokumendi lisad 7 ja 9). Need kulud seonduvad J. Kappeli 9 elamu välisseinaks olnud tulemüüri lammutamise ja seina remondiga. Tulemüüri lammutamisega seonduv oli vaidluse esemeks haldusasjas 3-16-1050 ning Riigikohtu 13.12.2018 otsusega nimetatud haldusasjas on jõustunud lõplik kohtulahend, millega jäi kaebus tulemüüri lammutamise ja tuleohu põhjustamise osas rahuldamata (vt ka Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 otsus haldusasjas 3-17-2591, p 12). Seega puudub alus vastavas osas kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks, kuna vastustaja tegevus ei ole olnud õigusvastane ning see on kohtute poolt tuvastamist leidnud. Kuna ka Toomas Lauri arvamus (12.08.2019 menetlusdokumendi lisa 11) seondub arve spetsifikatsioonist lähtuvalt J. Kappli 9 välisseina kindlustamise ja vundamendilahendusega, ei kuulu vastav kulu väljamõistmisele. Riigikohus küll tuvastas vastustaja tegevuse õigusvastasuse järelevalve teostamisel J. Kappeli 7 vundamendilahenduse üle (haldusasi 3-16-1050), kuid haldusasjas 3-17-2591 ei leidnud kahju tekkimine kaebaja elamu vundamendile kinnitust.
19.J. Kappeli 9 hoone katusekonstruktsioonide kahjustamist nn lumekoti tekkimise läbi käsitles Tallinna Halduskohus 09.09.2021 otsuses haldusasjas 3-17-2591 (vt p 15). Kohus nõustus vastustajaga, et võimaliku lumekoti teke J. Kappeli 9 hoone katusele ei ole põhjuslikus seoses J. Kappeli 7 ehituslike näitajatega. Kohus leidis, et tulenevalt sellest, et J. Kappeli 9 otsaseinad (tulemüüriseinad) ulatuvad mõlemal pool maja üle katuse (räästaste), tekib võimalik lumekott J. Kappeli 9 katusele J. Kappeli 7 hoonest sõltumatult. Seoses võimaliku lumekoti tekkimisega ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud kasutusloa tühistamine ega hüvitamiskaebuse raames vastustajalt J. Kappeli 9 hoone katuse kindlustamiseks kantavate kulude väljamõistmine. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.02.2020 otsusega Tallinna Halduskohtu 09.09.2019 otsuse muutmata. Riigikohus jättis 08.06.2021 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõusse, kuid muutis otsuse põhjendusi. Riigikohus käsitles nimetatud otsuses eelkõige J. Kappeli 7 vundamendilahenduse ohutuse küsimust, mitte aga katusekonstruktsioone. Otsuses käsitlemata küsimustes nõustus kolleegium halduskohtu ja ringkonnakohtu esitatud põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata (p 32). Seega jääb kohus Tallinna Halduskohtu 09.09.2021 otsuses haldusasjas 3-17-2591 p-s 15 võetud seisukoha juurde ning kaebaja nõue katusekonstruktsioonide tugevdamiseks mõeldud kulude kompenseerimiseks jääb rahuldamata.
20.Kaebaja väidab, et J. Kappeli 9 elamu korstnad, mis asuvad J. Kappeli 7 korterelamu poolsel osal, ei ole praegusel ajahetkel kasutatavad, kuid kui J. Kappeli 7 hoonet ei oleks rajatud sedavõrd lähedale J. Kappeli 9 korstendele, oleks korstnad kasutatavad. Kaebaja on oma väidete kinnituseks esitanud korstnapühkija T. V. poolt koostatud asjatundja arvamuse (kaebaja 06.02.2019 menetlusdokumendi lisas 1), samuti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt koostatud ekspertiisi (kohtule esitatud 22.04.2019 menetlusdokumendi lisas 1). J. Kappeli 9 elamust oluliselt kõrgema J. Kappeli 7 hoone ehitamine on põhjustanud kaebaja hinnangul küttekollete kasutamise võimatuse J. Kappeli 9 elamus, sest ilma J. Kappeli 7 hoone ehitamiseta ei oleks J. Kappeli 9 korstende kasutamisele sellist kahjulikku tagajärge saabunud. T. V. (kutsetunnistus nr 092456 tase 4) arvamuse (dtl 983‒985) kohaselt J. Kappeli 7 ehitustegevuse tagajärjel J. Kappeli 9 korstende vastu rajatud ja korstende suudmetest üle 3 meetri kõrgema seina tõttu ei vasta J. Kappeli 9 korstnad õhutusnõuetele ja nende korstende kasutamine suitsugaaside juhtimiseks on keelatud. Korstende kasutamine küttekolletest suitsugaaside eemaldamiseks on lubatud üksnes pärast korstende vastavusse viimist standardi EVS 812-3:2018 nõuetega. Arvamuses on viidatud järgmistele standardi EVS 812-3:2018 punktidele: p 7.1.6 kohaselt peab korsten olema projekteeritud ja paigaldatud selliselt, et oleks tagatud piisav tõmme ja arvestatud lõõri/korstna temperatuuriklassiga; p 7.1.23 kohaselt peab korstna konstruktsioon ja põlemisgaaside voolamiskiirus korstnast vältima tagasipuhke (näiteks tuule toimel) koldesse, mille tagajärjel võib koldest ruumi paiskuda leeke ja sädemeid; p 7.6.8.1 kohaselt peab suitsukorsten ulatuma üle katusekatte pinna või muude ehitusosade suhtes nii kõrgele, et tagatakse tuleohutus ja küllaldane tõmme; p 7.6.8.2 nõude kohaselt, on reegel, et 7(11)
3-17-2591 korsten ulatuks vähemalt 0,8 m ehitise katuse pinnast kõrgemale või siis ülespoole mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgemast kohast 0,8 m kõrgemal asuvat punkti ja räästa püstiasendis katuse kõrgema koha kõrgusel asuva punkti. Kohtu arvates on kaebaja piisavalt tõendanud (sh 27.04.2020, 22.06.2020 , 27.08.2021 menetlusdokumendis), et J. Kappeli 9 majas asuvad ahjud, millede nõuetekohane funktsioneerimine ei ole tagatud ning seda J. Kappeli 7 hoone kõrguse tõttu. Seda tõendavad TTJA hinnang, T. V. arvamus ja asjas esitatud fotod. Ebavajalik on nõuda täiendavaid tõendeid konkreetsete ahjude sissetõmbe kohta. On usutav, et J. Kappeli 7 hoone kõrgus mõjutab J. Kappeli 9 hoone ahjude tõmmet. Lisaks on T. V. arvamusega ka tõendatud, et olemasolevas olukorras ei ole tagatud standardi EVS 812-3:2018 järgimine. Vastustaja ei ole vastavaid kaebaja väiteid ka ümber lükanud. Vastustaja on välja toonud, et ehitisregistrist nähtuvalt on J. Kappeli 9 hoonel gaasiküte ning ahjude kasutamine ei ole tõendatud. Kaebaja on välja toonud, et vaidlusalused korstnad ning J. Kappeli 9 tahkeküttekolded on rajatud elamu ehitamisel ja on leitavad nii 1953.a, 1958.a kui ka 1978.a ehitusprojekti joonistelt. Kohus jagab kaebaja seisukohta, et gaasikütte olemasolu (vastav süsteem on tõenäoliselt rajatud hiljem) ei välista ahjude olemasolu ega nende kasutamist. Seetõttu leiab kohus, et on piisavalt tõendatud kaebajale kahju tekkimine ja esineb põhjuslik seos kahju ja vastustajale etteheidetava tegevuse (ehitamise võimaldamine vastavate lubade väljastamise läbi) vahel. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas vastustaja tegevus on olnud õigusvastane. Kohtu arvates ei ole vastustaja tegevus olnud õigusvastane. Erinevate kohtuvaidluste tulemusel on selgunud, et J. Kappeli 7 hoone on ehitatud vastavalt detailplaneeringule. Detailplaneering pani paika ka hoone kõrguse. Kohtuvaidlustes (vt ülevaade Tallinna Halduskohtu 09.09.2019 otsuse p-s 14) vaieldi mh selle üle, kas J. Kappeli 7 hoone kõrgus vastab detailplaneeringule ning kas vastustaja väljastatud ehitusluba, projektimuudatused ning kasutusluba on sellest tulenevalt olnud õiguspärased. Käesolevaks hetkeks on kohtumenetlused lõppenud ning J. Kappeli 7 hoonet puudutavas osas pole kohtud kaebaja väidetega nõustunud ‒ ehitus- ja kasutusluba on jäänud kehtima. Seega pole alust kahjuhüvitise väljamõistmiseks vastustajalt, kuna vastustaja ei oleks saanud keelduda detailplaneeringule vastava hoone ehitamisest. Detailplaneeringuga on lubatud ka J. Kappeli 9 kinnistule kõrgema hoone ehitamine. Asjaolu, et J. Kappeli 7 kinnistu osas on seda võimalust kasutatud, samas kui seda võimalust pole kasutanud kaebaja, ei muuda vastustaja tegevust J. Kappeli 7 ehitusloa väljastamisel õigusvastaseks. Seega puudub alus hüvitise väljamõistmiseks seonduvalt J. Kappeli 9 korstendega.
21.Lisaks taotleb kaebaja hüvitist J. Kappeli 7 ja 9 vahelise paekivimüüri taastamisega seonduvalt. Tallinna Halduskohus tühistas 09.09.2019 otsusega asjas 3-17-2591 TLPA 22.03.2017 kooskõlastuse nr 1506 osas, millega lubati taastada J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute piiril paiknev müür absoluutkõrguseni 20,20 m algse 21,05 m asemel. Kaebaja käsitleb kahjuna müüri taastamise kulusid. Vastustaja leiab, et tema ei ole kohustatud hüvitama müüri taastamise kulusid, vaid seda on kohustatud tegema OÜ Kappeli Kodu tulenevalt jõustunud kohtulahendist tsiviilasjas 2-16-18152. Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega tsiviilasjas 2-16-18152 rahuldati T. V.i ja T. V.i hagi Kappeli Kodu OÜ ja 1PARTNER Ehitus OÜ vastu ning kohustati Kappeli Kodu OÜ-d taastama omal kulul J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9, Tallinn, kinnistute piiril paiknev ajalooline tulemüür endisesse kõrgusesse, s.o J. Kappeli 9 kinnistult mõõdetuna 5,3 meetrit, ja sama laiusega allesjäänud müüriosaga võrreldes, s.o ligikaudu 50 cm, kasutades allesjäänud müüriga samaväärses kvaliteedis materjali, s.o murtud paekivi, lubimört, tsinkplekist kate, ja saavutama taastatud müüri võrdlemisel allesjäänud müüriosaga eristamatu visuaalse tulemuse (resolutsiooni p 1). Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.01.2020 otsusega OÜ Kappeli Kodu apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtulahend jõustus 06.03.2020. Vaidlust ei ole selles, et praeguse ajani OÜ Kappeli Kodu oma kohustust täitnud ei ole ning kaebaja leiab, et kohtuotsuse täitmine OÜ Kappeli Kodu poolt on ebatõenäoline, kuna nimetatud äriühingul puudub vara ja äriühing on likvideerimisel.
8(11)
3-17-2591
22.Käesolevaks hetkeks ei ole vaidlust selle üle, et kaebajale on tekitatud kahju. Kohtud on tsiviilasjas 2-16-18152 tuvastanud, et OÜ Kappeli Kodu tegevus J. Kappeli 7 ja 9 vahelise paekivimüüri madalamaks tegemisel on olnud õigusvastane ning OÜ-l Kappeli Kodu on kohustus müür algsel kõrgusel taastada. Kuna Tallinna Halduskohus tühistas 09.09.2019 otsusega asjas 3-17-2591 TLPA 22.03.2017 kooskõlastuse nr 1506 osas, millega lubati taastada J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 kinnistute piiril paiknev müür absoluutkõrguseni 20,20 m algse 21,05 m asemel, on ka tuvastamist leidnud, et müüri kõrgust vähendati ilma õigusliku aluseta, st ka vastustaja tegevust vastava kooskõlastuse andmisel tuleb pidada õigusvastaseks. Pole põhjust kahelda ka selles, et kahju tekkimise ja vastustaja tegevuse vahel eksisteerib põhjuslik seos, sest just TLPA 22.03.2017 kooskõlastus nr 1506 andis OÜ-le Kappeli Kodu aluse müüri madalamaks ehitada. Kohus märkis 09.09.2019 otsuses asjas 3-17-2591: „Nimetatud kooskõlastusega anti OÜ-le Kappeli Kodu luba ehitada täpsustatud ehitusprojekti järgi, st korrastada paekivimüür selliselt, et see oleks olnud algsest ca 85 cm madalam. Asjaolu, et kasutusloale lisati üsnagi ebaselge tähendusega kõrvaltingimus, ei muuda asjaolu, et vastustaja oli nõus müüri madalamaks ehitamisega ning muudatusprojekti heakskiitmine kolmandale isikule sellise volituse andis ning seda sõltumata asjaolust, kas naabriga räägitakse läbi või mitte. Kooskõlastus säärast kõrvaltingimust ju ei sisaldanud.“ (otsuse p 19.1). Kohus tõi selles otsuses ka välja, et ehitusloa väljastaja ei saa ehitusloa menetluse raames delegeerida naabritevaheliste huvidekonfliktide lahendamist neile endile ja taandada end sellisena vastutusest. Ehitusloa menetlejaks on siiski kohalik omavalitsus, kellel tuleb menetlusse vajadusel kaasata piirneva kinnisasja omanik (EhS § 42 lg 6). EhS § 42 lg 8 kohaselt, kui ehitusloa kohta on kooskõlastamise või arvamuse avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Asjas ei nähtu, et vastustaja oleks sellist kaalumist läbi viinud hoolimata sellest, et kaebaja esitas 19.12.2016 vastuväited projektimuudatusele. Tähtsust ei oma asjaolu, kas J. Kappeli 9 kinnistu kaasomanikud mainisid sõnaselgelt oma vastuväidetes privaatsuse riivet või mitte, kuna nende pöördumisest oli selgesti arusaadav, et nad olid müüri madalamaks ehitamise vastu ning oma seisukoha kinnituseks oli esitatud ridamisi õiguslikke põhjendusi. Kaebaja taotles korduvalt ka ehitustegevuse peatamist, kuid vastustaja sellele ei reageerinud. Seega ei saa väita, et OÜ Kappeli Kodu vastutab kõige eest. Praeguseks on kujunenud olukord, kus müüri on õigusvastaselt madalamaks ehitatud, kuid endist olukorda taastatud ei ole, kuna OÜ-l Kappeli Kodu puuduvad nii vahendid kui ka huvi kohtuotsust täita. Teisalt on keerulisse olukorda pandud J. Kappeli 7 elamusse korteri ostnud isikud, kuna nende vaade kinnistult müüri kõrgemaks ehitamisega halveneb ning korterit soetades ei pruukinud nad olla teadlikud, et müüri madalamaks ehitamine oli õigusvastane. Vastustaja on kasutusloale seadnud kõrvaltingimuse, et J. Kappeli 7 ja J. Kappeli 9 vaheline paekivimüüritis, mille ehitamise suhtes on pooleli naabrite vaheline kohtuvaidlus, taastatakse 6 kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist projektijärgseks vastavalt projektiga kinnitatud kõrgusmärgini. Pole vaidlust, et seda kõrvaltingimust täidetud ei ole (olukorras, kus muudatusprojekti kooskõlastus on tühistatud). OÜ Kappeli Kodu esindaja 17.06.2020 vastuse kohaselt kohtu järelepärimisele seetõttu, et J. Kappeli 7 elanikud ei ole müüri kõrgemaks ehitamisega nõus. Kohtu arvates tuleb kujunenud olukorra eest vastutavaks pidada vastustajat, kes on oma kohustused avalik-õiguslikus loamenetluses jätnud täitmata.
23.Seetõttu on põhjendatud kahjuhüvitise väljamõistmine vastustajalt kaebaja kasuks. Kaebaja on veenvalt ära näidanud, et kohustuse täitmist OÜ Kappeli Kodu poolt tuleb pidada perspektiivituks, kuna OÜ-l Kappeli Kodu puuduvad selleks rahalised vahend, samuti puudub tõhus mehhanism, mis sunniks OÜ-d Kappeli Kodu enda kohustust täitma. Seda on kinnitanud ka kohtutäitur vastusena kaebaja järelepärimisele. Kohtu arvates on kaebaja kasutanud tema käsutuses olevaid õiguskaitsevahendeid, et talle tekkinud kahju vähendada, kuid need ei ole andnud tulemust. Ka vastustaja ei ole omalt poolt astunud samme, et õiguspärane olukord 9(11)
3-17-2591 taastada ‒ kasutusloa kõrvaltingimus on senini täitmata. Vastustaja pole ka avaldanud, et kavatseks enda seatud tingimuse täitmiseks midagi teha. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista hüvitis summas 15 708 eurot. Vastustaja on küll väitnud, et tegemist on ebamõistlikult suure summaga, kuid pole esitanud tõendeid, et müüri oleks võimalik taastada odavamalt. Kohtul puudub alus pidada Kivi-Arne OÜ 14.04.2020 hinnapakkumist (dtl 1944‒1945) summas 15 708 eurot ülemääraseks. Arvestades sellega, et hinnapakkumine pärineb üle aasta tagusest ajast, on tõenäoline, et ehitushinnad on vahepealsel ajal veelgi kasvanud.
24.Seega tuleb kaebus rahuldada kahjuhüvitise nõudes summas 15 708 eurot. Ülejäänud osas, st 3648+10 920=14 568 eurot jääb kaebus rahuldamata. Seega rahuldab kohus 51,88% nõudest.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmandad isikud ega vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude välja mõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmandate isikute menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. Kaebaja taotleb õigusabikulude hüvitamist järgmiselt: 06.10.2021 menetlusdokumendi lisa 5 (arve nr. 211-1913) kohaselt summas 247,38 (käibemaksuga). 27.04.2020 menetlusdokumendis lisa 11 kohaselt summas 332,88 eurot käibemaksuga (arve nr 1668), 22.06.2020 menetlusdokumendi lisa 5 (arve nr 1690) kohaselt summas 265,62 eurot (käibemaksuga). Kaebaja palub 27.08.2021 menetlusdokumendis menetluskulu määramisel arvesse võtta proportsionaalselt ka enne 09.09.2019 kohtuotsust esitatud menetluskulu. Õigusabikuludena on kaebajad enne 09.09.2019 otsuse tegemist deklareerinud kulusid kaebuse koostamiselt haldusasjas 3-17-2591 summas 443,65 eurot + käibemaks (kd V, tl 29), haldusasjas 3-17-726 kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse ja tasutud riigilõivu eest 1021,25 eurot + käibemaks (kd V, tl 30), määruskaebuse esitamiselt haldusasjas 3-17-2591 340,10 eurot + käibemaks (kd V, tl 31). Lisaks on deklareeritud arved, mis on esitatud Energreen Ehitus OÜle haldusasjas 3-17-726 summas 586,15 eurot + käibemaks (kd V, tl 32) ning haldusasjas 3-17-2591 summas 292,60 + käibemaks. Kohus jättis 09.09.2019 otsusega välja mõistmata õigusabikulud kaebuselt, mis puudutasid haldusasja 3-17-2591 kuni haldusasjade liitmiseni, sest kasutusloa tühistamise nõude jättis kohus rahuldamata ning kahju hüvitamise nõudes kohus peatas menetluse. Samas oli kohtu arvates põhjendatud osaliselt arvesse võtta õigusabikulusid määruskaebuselt haldusasjas 3-17-2591, sest ringkonnakohus rahuldas osaliselt kaebajate määruskaebuse. Hüvitamisele kuulus osaliselt õigusabikulu, mis oli kantud haldusasja 3-17-726 raames. Siiski tuli kohtu arvates arvestada sellega, et nimetatud haldusasjas on kaebus osaliselt tagastatud ning kohtud jätsid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus pidas põhjendatud õigusabikuluks kokku kulusid summas 750 eurot, millele lisandub käibemaks, st kokku 900 eurot. Summa hõlmas ka proportsionaalset osa asjas tasutud riigilõivust. Kohtu hinnangul ei olnud võimalik menetluskulusid välja mõista arvetelt, mis on adresseeritud Energreen Ehitus OÜ-le, kuna ei olnud tõendatud nende arvete seotus antud kohtuasjaga, st, et kaebajatel on tekkinud lisatud arvete alusel õigusabiteenuse pakkujale maksmise kohustus. Kohtu arvates saab enne 09.09.2019 otsust arvesse võtta õigusabikulu 443,65 eurot + käibemaks (532,38 eurot). Seda tuleb aga vähendada poole võrra, kuna kasutusloa osas jäi kaebus rahuldamata. Arvesse läheb seega 266,19 eurot. Energreen Ehitus OÜ arvete osas jääb kohus 09.09.2019 võetud seisukoha juurde ‒ ei ole tõendatud nende arvete seotus antud kohtuasjaga, st, et kaebajatel on tekkinud lisatud arvete alusel õigusabiteenuse pakkujale maksmise kohustus. Seega tuleb õigusabi kuludena kokku arvestada 266,19+247,38+332,88+265,62=1112,07 eurot (käibemaksuga). Kaebaja on tasunud hüvitamiskaebuselt riigilõivu summas 750 eurot. Seega on kaebaja menetluskulud kokku 1112,7+750=1862,7 eurot. Kuna kaebus kuulus rahuldamisele 51,88% ulatuses, tuleb menetluskulusid mõista välja vastavas ulatuses (HKMS § 108 lg 2). 10(11)
3-17-2591 Seega tuleb vastustajalt kaebaja 51,88×1862,7÷100= 966,37 eurot.